2-24-14204/28 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-24-14204

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 19. detsember 2024

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest

Tsiviilasi

X.X. hagi Kristiina Leppiku vastu ebaõigete andmete

ümberlükkamiseks, kahju tekitava tegevuse

keelamiseks, mittevaralise kahju hüvitamiseks ja

viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 29. novembri 2024. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

X.X. apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

10 367 eurot 50 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (apellant) X.X. (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja (vastustaja) Kristiina Leppik (isikukood

XXXXXXXXXXX)

Asja läbivaatamine

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1(6)

1. Võtta X.X. apellatsioonkaebus Viru Maakohtu 29. novembri 2024. a otsuse

peale menetlusse.

2. Lahendada apellatsioonkaebus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 646

alusel üksnes apellatsioonkaebuse põhjal.

3. Tühistada Viru Maakohtu 29. novembri 2024. a otsus ja saata asi samale

maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.

4. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast

viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi

ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse

või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. X.X. (hageja) esitas 20. septembril 2024 Viru Maakohtule Kristiina Leppiku

(kostja) vastu hagi, milles palus kohustada kostjat lükkama ümber hageja kohta avaldatud

ebaõiged faktiväited ja hoiduma hageja kohta hageja mainet kahjustavate ebaõigete

faktiväidete ja hinnangute avaldamisest ning mõista kostjalt hageja kasuks välja

mittevaraline kahju 3000 eurot ja viivis kahjult võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõikes 1

teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni.

Hageja ja kostja on alates 15. maist 2024 abielus. Poolte suhtlus lõppes 24. augustil 2024.

Kostja avaldas alates 24. augustist 2024 poolte ühistele tuttavatele nii telefoni kui ka

sotsiaalmeedia kaudu ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid. Kostja

avaldas kõikidele poolte perekonnaelu asjaolusid. Kostja ei ole õigusvastast tegevust

lõpetanud. Kostja rikkus hageja meeleolu ja pani hageja end halvasti tundma. Hagejal

tekkis hingeline valu ja psüühiline häiritus. Hageja maine on kahjustatud.

2. Kostja ei vastanud talle selleks antud tähtaja jooksul hagile.

MAAKOHTU LAHEND

3. Maakohus jättis 29. novembri 2024. a otsusega hagi rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt riigi kasuks välja riigilõivu 385

eurot.

2(6)

Tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid õigus (TsMS § 407). Kohus võib

alati asja sisuliselt lahendada. Käesoleval juhul ei ole hagi põhjendatud. Kohus lahendab

asja sisuliselt ning jätab hagi rahuldamata.

Kostja poolt väidetavalt avaldatud lauseid – hageja on valetaja, ta pidevalt valetab,

hageja on valetaja ja petis, hageja on kostjat ähvardanud tappa, hageja terroriseerib

kostjat, hageja on jõletis, hageja süül on mul võlad – võib pidada väärtushinnanguteks.

Tegemist on üldiste lausetega. Nende õigsust ei ole võimalik kontrollida ega tõendada.

Hageja nõuet nende lausete ümberlükkamiseks ei saa seega rahuldada. Usutav ei ole, et

kostja avaldas hageja viidatud sõnastuses väärtushinnanguid. Kostja jaoks ei ole tegemist

hageja, vaid abikaasaga. Hagis välja toodud ja kostja poolt väidetavalt avaldatud lausetest

võiks faktiväidetena käsitleda ja kontrollitavad olla need, mille kohaselt hageja ähvardas

kostjat ning hageja eksabikaasa võttis hagejale 30 000 eurot laenu. Hageja ei tõendanud

kohtu selgitustele vaatamata, et kostja on nimetatud faktiväited avaldanud. Kostja ei

märkinud, et ta võtab hagis esitatud väited omaks. Kostja poolt hagile vastamata jätmine

ei vabasta hagejat hagi aluseks olevate asjaolude tõendamise kohustusest. Hageja ei ole

viidanud ühelegi tõendile, millega ta soovib hagi aluseks olevaid asjaolusid tõendada.

Hagis esitatu põhjal ei saa hagi rahuldamise eeldusi kindlaks teha.

VÕS § 1046 alusel ei tule lugeda õigusvastaseks väheolulisi rikkumisi, mida isik peab

teatud juhul, nt tulenevalt avaldamise viisist, kontekstist või sisust mõistlikult võttes

taluma. Igale sotsiaalmeedias avaldatud negatiivse sisuga väärtushinnangule ei pea

järgnema kahjuhüvitise väljamõistmine (RKTKo 10.04.2024, 2-20-3847/48, p 11).

Isegi kui hagis väidetud lausete avaldamine oleks tõendatud, ei too see kaasa hagi

rahuldamist. Abikaasad, kes ei suhtle erimeelsuste tõttu teineteisega, võivad vestlustes

kolmandate isikutega väljendada abikaasa suhtes pahameelt väljendite ja väidetega, mis

ei pruugi olla tõesed ja/või mis mõnevõrra rikuvad abikaasa õigusi. Samas, arvestades

abikaasade suhteid, võib rikkumine olla ebaoluline ega pea tooma kaasa hüvitist.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu

otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldada, või saata tsiviilasi samale

maakohtule uueks läbivaatamiseks teises kohtukoosseisus tagasi.

Kohtumenetlus ei olnud erapooletu. Hageja esitas kohtuniku taandamise taotluse,

kohtunik taandus, kuid kohtu esimees jättis taandamise taotluse rahuldamata.

Hageja soovis asja arutamist kohtuinstungil. Kostja ei väljendanud nõusolekut asja

kirjalikus menetluses arutamiseks. Maakohus ei korraldanud kohtuistungit, vaid lahendas

asja kirjalikus menetluses. Maakohus ei tohtinud asja kirjalikus menetluses lahendada.

Kostja ei vaielnud hagile vastu. Kostja ei vaidlusta mh seda, et ta avaldas hageja kohta

hagis välja toodud väited. Maakohus oleks pidanud hagi tagaseljaotsuse või omaksvõtuga

rahuldama või korraldama kohtuistungi, mitte jätma hagi rahuldamata. Maakohus

otsustas kostja asemel, milliste väidetega kostja hagi ümber lükkab. Maakohus rikkus

sellega TsMS § 5 lõikeid 1 ja 2.

Kostja avaldatud väited on ebaõiged faktiväited. Väidete õigsust on võimalik kontrollida

ja tõendada. Kostja avaldatud väited kahjustavad hageja au ja head nime. Poolte suhted

abikaasadena on lõppenud. Kostjal ei ole õigust avaldada hageja kohta hageja au ja head

nime teotavaid ebaõigeid faktiväiteid. Kostja poolt hageja isiklike õiguste rikkumine

ebaõigete faktiväidete avaldamisega oli seega õigusvastane ja kostja vastutab hagejale

3(6)

tekitatud kahju eest. Hagejal on õigus kostjalt kahju hüvitist nõuda. Isegi kui kostja poolt

avaldatu oleks käsitletav väärtushinnangutena, oleks hagejal õigus hüvitist saada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab,

et apellatsioonkaebus tuleb võtta menetlusse ja asi lahendada TsMS § 646 alusel üksnes

kaebuse põhjal. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb maakohtu otsus tühistada

menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse

tühistamise apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata TsMS § 656 lg 1 p 1 ja § 657 lg 1 p

3 alusel uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule, kuna ringkonnakohus ei saa ise

rikkumist kõrvaldada. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

6. Ringkonnakohus võib TsMS § 646 alusel otsustada asja üksnes

apellatsioonkaebuse põhjal, kui ta leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti

menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise

apellatsioonimenetluses (TsMS § 656 lg 1). Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse

esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus ei pea TsMS § 646

kohaldamisel küsima teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust (TsMS § 641 lg 1) ega

analüüsima kaebuse põhjendusi (vt nt RKTKo 24.01.2018, 2-13-56825/57, p 11).

7. Ringkonnakohus tühistab TsMS § 656 lg 1 p 1 kohaselt esimese astme kohtu

otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja

saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui on oluliselt rikutud õigusliku

ärakuulamise või menetluse avalikkuse põhimõtet.

Maakohtu menetluses vaadatakse tsiviilasi TsMS § 341 lg 1 järgi läbi ja lahendatakse

kohtuistungil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Seadus võimaldab maakohtu

menetluses kohtuistungi korraldamisest loobuda eelkõige, kui on täidetud asja

lihtmenetluses (TsMS §-d 405 lg 1 ja 2) või kirjalikus menetluses läbivaatamise eeldused

(TsMS §-d 403 ja 404).

7.1.

Kohus saab TsMS § 405 lg 1 järgi menetleda hagi oma õiglase äranägemise

kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud

üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei

ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega

7000 eurole. Hagi lihtmenetluses menetlemiseks ja TsMS §-s 405 sätestatud lihtsustuste

kohaldamiseks, sh kohtuistungi korraldamisest loobumiseks, peab seega olema tegemist

varalise nõudega hagiga ja hagis esitatud põhinõuete hind ei tohi olla suurem kui 3500

eurot ja hagi hind koos kõrvalnõuetega kokku suurem kui 7000 eurot.

Hageja esitas kostja vastu neli nõuet: 1) kohustada kostjat lükkama ümber hageja kohta

avaldatud ebaõiged faktiväited; 2) kohustada kostjat hoiduma hageja kohta hageja mainet

kahjustavate ebaõigete faktiväidete ja hinnangute avaldamisest; 3) mõista kostjalt hageja

kasuks välja mittevaraline kahju 3000 eurot; 4) mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis

kahjult VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni

kohustuse täitmiseni.

Hageja nõuetest esimesed kaks ei ole varalised nõuded. Ebaõigete faktiväidete

ümberlükkamise ning mainet kahjustavate ebaõigete faktiväidete ja hinnangute

avaldamisest hoidumisega saadavate hüvede väärtust ei saa rahaliselt mõõta. Hageja

4(6)

nõuetest esimesed kolm on põhinõuded, nende hind on TsMS § 132 lg 1, § 124 lg 1 ja §

134 lg 1 järgi 10 000 eurot (3500 + 3500 + 3000) (vt nt RKTKo 20.12.2022, 2-19-

2709/212). Hageja neljas nõue on kõrvalnõue (viivis). Selle nõude hind on TsMS § 133

lg 2 järgi arvutatuna 367 eurot 50 senti (3000 × 12,25 ÷ 100). Hageja põhi- ja

kõrvalnõuete hind on TsMS § 133 ja § 134 lg 1 järgi seega kokku 10 367 eurot 50 senti.

Kuna osad hageja nõuded ei ole varalised nõuded ning hageja põhi- ja kõrvalnõuete hind

ületab TsMS § 405 lõikes 1 sätestatud lihtmenetluse piirmäärasid, ei saa käesolevas asjas

lihtmenetluse lihtsustusi kohaldada, sh loobuda kohtuistungi korraldamisest.

7.2.

Maakohus määras TsMS § 404 lg 1 ja 2 alusel asja läbivaatamise kirjalikus

menetluses (dtl 118–119). Varaliselt hinnatava hagi asjas võib kohus määrata kirjaliku

menetluse, kui hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 4500 eurole

ja koos kõrvalnõuetega 8000 eurole (TsMS § 404 lg 1). Ringkonnakohus selgitas

eelnevalt, et hageja kahe esimese nõude osas ei saa määrata nendest saadavate hüvede

varalist väärtust. Tegemist ei ole seega varaliselt hinnatavate nõuetega. Ringkonnakohus

tuvastas ülal, et hageja põhinõude hind on 10 000 eurot, s.o suurem kui 4500 eurot.

Maakohtul ei olnud seega õigust määrata, et ta lahendab asja kirjalikus menetluses

istungit pidamata.

7.3.

Eelmärgitut arvestades sai maakohus lahendada asja kirjalikus menetluses

kohtuistungil arutamata üksnes juhul, kui tal olnuks selleks poolte nõusolek (TsMS § 403

lg 1). Asja materjalidest ei nähtu aga, et pooled oleksid andnud nõusoleku asja kirjalikus

menetluses lahendamiseks. Hageja märkis, et ta soovib asja läbivaatamist kohtuistungil.

Kostja ei esitanud hagile kirjalikku vastust. Samas pidi maakohus TsMS § 403 lg 3 järgi

eeldama, et kostja soovib asja läbivaatamist kohtuistungil. Maakohus ei saanud TsMS §

403 lg 1 alusel seega asja kirjalikus menetluses lahendada.

7.4.

Maakohus rikkus TsMS § 341 lõiget 1, kui tegi asjas otsuse seda kohtuistungil

arutamata. Tegemist on õigusliku ärakuulamise põhimõtte olulise rikkumisega, seda isegi

siis, kui pool ei näita otsuse peale kaevates ja asja suulise arutamise põhimõtte

rikkumisele tuginedes, kas ja kuidas oleks tsiviilasi kohtu nõuetekohasel tegutsemisel

lahendatud teisiti, ja sõltumata sellest, kas pooltele oli vaatamata kohtuistungi pidamata

jätmisele tagatud võimalus esitada asjaolusid ja tõendeid. Kohtuistungi esemeks on

põhimõtteliselt tsiviilõigusliku kohtuasja kogu sisu nii oma materiaalõiguslikust kui ka

menetlusõiguslikust küljest. Kohtuistungil võivad pooled sõltuvalt menetlusstaadiumist,

vastaspoole käitumisest ja kohtu selgitustest esitada taotlusi, tuua esile asjaolusid ja anda

selgitusi, mis oma üksikasjades ei pruugi väljaspool tegelikku istungiolukorda olla

kindlalt ettenähtavad (vt RKTKo 3.03.2021, 2-17-13391/43, p-d 16 jj).

7.5.

Hageja ei ole kaotanud menetluses õigust kõnealusele rikkumisele tugineda

(TsMS § 333 lg 2). Hageja esitas pärast tsiviilasja kirjaliku menetlusse määramist

maakohtu tegevusele vastuväite, milles märkis, et soovib istungi korraldamist (dtl 122).

8. Maakohtu otsus tuleb TsMS § 656 lg 1 p 1 alusel seega tühistada

apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ning saata asi

uueks läbivaatamiseks samale maakohtule eelmenetluse staadiumis. Kui pooled ei anna

edasises menetluses maakohtule nõusolekut asja kirjalikus menetluses läbivaatamiseks,

tuleb maakohtul korraldada asja läbivaatamiseks kohtuistung.

9. Ringkonnakohus märgib, et kohus võib juhul, kui kostja hagile ei vasta, hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada (TsMS § 407 lg 1). Samas tagaseljaotsuse

tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid õigus. Keeruliste õigusküsimuste puhul tuleb

eelistada asja sisulist lahendamist (vt RKTKm 3.05.2017, 3-2-1-21-17, p 16). Hageja ei

saa seega maakohtult nõuda, et maakohus teeks hagi osas tagaseljaotsuse.

5(6)

10. Ringkonnakohus selgitab tõendamise ja omaksvõtuga seoses järgnevat. Kumbki

pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja

vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 230 lg 1). Tõendada ei ole vaja

asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks. Üldtuntuks võib kohus lugeda asjaolu, mille kohta

saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest (TsMS § 231 lg 1). Poole faktilise

asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks.

Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule

adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse

(TsMS § 231 lg 2). Omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu

kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest

avaldustest (TsMS § 231 lg 4).

Riigikohtu järjekindla praktika järgi eeldab TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõtu

tuvastamine seda, et kohus järgiks TsMS § 392 lg 1 p-s 3 sätestatut, st et kohus peab

eeldatava omaksvõtu olukorras võimalusel küsima poolte seisukohta asjaolu kohta ning

alles siis, kui pool ei avalda pärast seda otseselt või kaudselt tahet asjaolu vaidlustada, on

alust lugeda, et pool on asjaolu omaks võtnud (vt nt RKTKo 27.03.2024, 2-21-

10188/113, p 12.1).

11. Menetluskulude jaotuse otsustab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi asja uuel

läbivaatamisel maakohus.

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)