1-24-4907/23 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-24-4907

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. november 2024.a, Tallinnas

Kriminaalasja number

1-24-4907 (kohtueelses menetluses 24230150480)

Kohtukoosseis

Kohtunik Martin Tuulik, rahvakohtunikud Annett Armulik

ja Toomas Kihulane

Kohtuistungi sekretär

Diana Sooväli

Kriminaalasi

Toomas Kristal süüdistuses KarS § 184 lg 21 järgi

üldmenetluses

Prokurör

ringkonnaprokurör Liis Vainola

Süüdistatav

TOOMAS KRISTAL, isikukood: 39306230212; EV

kodanik; emakeel: vene keel, valdab eesti keelt; haridus:

xxxharidus; töökoht: xxx; elukoht: xxx; viibimiskoht: XXX

(xxx); kehtivaid kriminaalkaristusi 3;

tõkend: kahtlustatavana kinni peetud ja vahistatud alates

22.04.2024;

Kaitsja

Sven Sillar (kokkuleppel kaitsja)

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS 309 lg 3, §-dest 311-313 kohus otsustas:

1. Tunnistada TOOMAS KRISTAL KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo

toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks 5 aastat ja 6 kuud vangistust.

2. KarS § 74 lg 5 ja KarS § 65 lg 2 kohaselt moodustada liitkaristus, suurendades

Toomas Kristalile käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust (5 aastat ja 6 kuud

vangistust) Harju Maakohtu 05.11.2019 kohtuotsusega nr 1-19-7705 mõistetud

karistuse ärakandmata osa (4 aastat 9 kuud ja 26 päeva vangistust) võrra, mõistes

lõplikuks liitkaristuseks 10 aastat ja 3 kuud ja 26 päeva vangistust.

3. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Toomas Kristali eelvangistuses viibitud

aeg ja karistuse kandmise alguseks lugeda tema kahtlustatava kinnipidamine

22.04.2024.

4. Toomas Kristali suhtes kohaldatud tõkend –vahistamine– tühistada kohtuotsuse

jõustumisel.

5. KrMS § 180 lg-te 1 ja 3, § 175 lg 1 p 2, 3, 4, 9, § 178 lg 1 p 1 ning § 179 lg 1 p 1 alusel

mõista Toomas Kristalilt välja riigituludesse menetluskuludena:

- sundraha I astme kuriteo toimepanemise eest summas 2050 eurot,

- narkootilise aine ekspertiisi nr 24E-AN00659-01 teostamise kulu summas 804 eurot;

- DNA-ekspertiisi nr 24E-GE00438-01 teostamise kulu summas 2310 eurot,

see on kokku 5164 eurot.

1-24-4907

6. Võttes aluseks KrMS § 180 lg 3 tuleb Toomas Kristalil tasuda menetluskulud kokku

summas 5164 eurot ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul arvates kohtuotsuse

jõustumisest tasudes vastava kuu viimaseks kuupäevaks esimesel üheteistkümnel

kuul 430,33 eurot ja viimsel kaheteistkümnendal kuul 430,37 eurot.

7. KarS § 831 lg 1 alusel konfiskeerida Harju Maakohtu 08.05.2024.a määruse nr 1-24-

2639 alusel arestitud Toomas Kristalile kuuluv sularaha summas 2290 eurot.

8. Toomas Kristalile kuuluv mobiiltelefon Apple IPhone 15 vabastada aresti alt ja

tagastada Toomas Kristalile.

9. Asitõendid:

- narkootilised ained, mis on hoiul Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis- konfiskeerida

KarS § 191 alusel ja NPALS § 7 lg 3 alusel jätta ekspertiisiasutusele aine

säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks;

- narkootilise aine käitlemisvahendid: soonkinnisega kilekotid, valget värvi

kokkuvolditud paber, kilepakend, musta värvi kumm, foolium, valget värvi Maxima

kilekott, kaks korgiga vaakumpakendit, punast värvi Rimi kilekott, mis asuvad

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas- KrMS § 126 lg 3 p 4

alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist;

- Toomas Kristali mobiiltelefonist iPhone 15 jäädvustatud fotod, mis asuvad Politsei- ja

Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei andmehoidlas- KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel

hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist (kustutada);

- DVD-R plaat, mis on Toomas Kristali arvelduskontode vaatlusprotokolli lisa, mis

asub kriminaalasja materjalide juures- KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta

kriminaalasja materjalide juurde.

Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004

SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank või

EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber

99924700033419.

Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Võttes aluseks KrMS §-d 424 ja 423 võib süüdimõistetu mõjuvate põhjuste olemasolu korral

taotleda elukohajärgselt täitmiskohtunikult kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste

nõuete tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud

kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.

peatüki kohaselt, s.o. määruskaebemenetluse korras 15 päeva jooksul, alates päevast,

mil isik sai teada kohtuotsusest.

SÜÜDISTUS

2 (11)

1-24-4907

Toomas Kristalit süüdistatakse suures koguses (s.o koguses, millest piisab narkojoobe

tekitamiseks vähemalt 10 inimesele) narkootiliste ainete ebaseaduslikus käitlemises suure

varalise kasu saamise eesmärgil (s.o eesmärgiga teenida tulu rohkem kui 40 000 euro

ulatuses).

Toomas Kristal omandas ebaseaduslikult kohtueelse menetluse käigus tuvastamata ajal, kohas

ja isikult suures koguses narkootilise aine kokaiini sisaldusega ainet kokku vähemalt 1245,87

grammi, milles puhast kokaiini vähemalt 982,48 grammi ning tetrahüdrokannabinooli (THC)

sisaldusega kanepiõisikuid massiga vähemalt 819,1 grammi. Eelpool nimetatud narkootilisi

aineid omandas Toomas Kristal edasimüügi eesmärgiga ja eesmärgiga seeläbi teenida suurt

varalist kasu.

Eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilisi aineid kokaiini ja kanepit hoidis Toomas

Kristal enda elukohas aadressil xxx kuni 22.04.2024.a kell 11.15, mil eelpool nimetatud

aadressil teostatud läbiotsimise käigus ta järgnevad ained vabatahtlikult välja andis:

-

enda magamistoa vasakult poolt nurgast riiete alt tumba pealt 1 soonkinnisega

kilekott, millel käsikirjaliselt märgitud „50“, mille sees oli valget värvi kokaiini

sisaldav pulber massiga 8 grammi, milles puhast kokaiini 4,48 grammi (56%);

-

enda magamistoa vasakult poolt nurgast riiete alt tumba pealt 1 soonkinnisega

kilekott, mille sees oli valget värvi kokaiini sisaldav pulber massiga 0,87 grammi;

-

enda magamistoa vasakult poolt nurgast tumba pealt pruuni värvi jaki taskust valge

kokkuvolditud paber, mille sees oli rohelise ja pruuni taimepuru segu massiga 1,06

grammi, mis on peenestatud kanepi ja tubaka segu, mille tetrahüdrokannabinooli

(THC) sisaldus on 16%;

-

saunamajas teiselt korruselt teisest toast pruuni värvi kapist vasakpoolsest alumisest

sahtlist musta värvi „Asus“ karbist osaliselt avatud kilepakend, milles musta värvi

kumm, milles kile, milles foolium, milles kile, mille sees oli valget värvi kokaiini

sisaldav kokkupressitud DNG logoga pulbribrikett massiga 994,2 grammi, milles

puhast kokaiini 835 grammi (84%);

-

saunamajast teiselt korruselt teisest toast paremat kätt toa otsast sahtlite tagant sinist

värvi „Boss“ spordikotist, valget värvi Maxima kilekott, milles kilepakend, mis

koosnes kilest, milles oli korgiga vaakumpakend, mille sees omakorda korgiga

vaakumpakend, mille sees olid kanepiõisikud massiga 819,1 grammi, mille

tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 24%.

Samuti leiti ja võeti läbiotsimise käigus ära saunamajast teiselt korruselt teisest toast paremat

kätt toa otsast sahtlite tagant musta-halli värvi „Nike“ seljakoti suurest sahtlist punast värvi

Rimi kilekott, mille sees eelnevalt Toomas Kristali poolt ebaseaduslikult omandatud 5

soonkinnisega kilkotti, mille sees oli valget värvi kokaiini sisaldav tükiline aine kokku

massiga 242,8 grammi, milles puhast kokaiini 143 grammi (59%). Kolmel soonkinnisega

kilekotil oli käsikirjaliselt märge 50, ühel soonkinnisega kilekotil käsikirjaliselt märge 50-2

ning ühel soonkinnisega kilekotil käsikirjaliselt märge 60.

Toomas Kristal käitles narkootilise aine kokaiini sisaldusega ainet edasimüügi eesmärgil

koguses 1245,87 grammi, mille jaeväärtus on 124 587 kuni 186 880,5 eurot. Toomas Kristal

käitles narkootilise aine tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldusega kanepiõisikuid edasimüügi

eesmärgil koguses 819,1 grammi, mille jaeväärtus on 16 382 kuni 24 573 eurot.

Selliselt on Toomas Kristali poolt käideldud narkootiliste ainete müügist saadav kasu kokku

vähemalt 140 969 eurot. Nii pani Toomas Kristal toime suures koguses erinevate narkootiliste

ainete ebaseadusliku käitlemise suure varalise kasu saamise eesmärgil, kuivõrd

karistusseadustiku § 12¹ p 2 kohaselt on süüteo ulatus suur, kui ületab 40 000,00 eurot.

3 (11)

1-24-4907

Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 2 p 3

kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine,

valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine,

töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu,

tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine

kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste

ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud

seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil.

Kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille

tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus ei ületa 0,3%) ja selle töötlemisproduktid kuuluvad

NPALS § 3¹ lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18. mai 2005

määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad ning

nende ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemine“ lisa 1 narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete I nimekirja, kokaiin kuulub II nimekirja.

Vastavalt NPALS § 3¹ lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest

piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Kanepi puhul piisab kümnele inimesele joobe

tekitamiseks 7,5 grammist narkootilisest ainest ja kokaiini puhul 0,65 grammist narkootilisest

ainest (puhtal kujul). Nii käitles Toomas Kristal narkootilisi aineid koguses, millest saab

narkojoobe vähemalt 16 207 inimest.

TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU JÄRELDUSED

1.

22.04.2024 teostati läbiotsimine T. Kristali elukohas, aadressil xxx (tl 25).

Läbiotsimismääruse kohaselt otsiti eramust ja kõrvalhoonetest narkootilisi aineid või nendega

seotud esemeid (tl 22). Läbiotsimise käigus avaldas T. Kristal: „Annan oma magamistoast

natuke kanepit ja kokaiini. Samuti annan saunamajast midagi, näete ise siis, mis seal on“ (tl

25).

2. Läbiotsimise käigus leiti T. Kristali magamistoast, eramus, tumba peal olevate riiete

alt soonkinnisega kilekotike käsikirjalise märkega „50“. Koti sees oli 8 grammi valget pulbrit,

milles ekspert tuvastas 4,48 grammi puhast kokaiini (tl 25, 57p). Samast kohast leiti teine

soonkinnisega kilekott, milles oli 0,87 grammi kokaiinikahtlast ainet (tl 26), kuid aine

vähesuse tõttu ei olnud võimalik määrata selle puhtuse sisaldust (tl 57p). Lisaks leiti tumba

peal oleva jaki taskust kokkuvolditud paber, milles oli 1,06 grammi kanepit, kus ekspert

tuvastas THC sisalduse 16% (tl 26, 57p). Samuti leiti T. Kristali magamistoast tumba pealt

digitaalkaal ja heledat värvi aine määrdumisega lusikas (tl 26 p 11).

3. Kinnistul asuva saunamaja II korrusel asuva kapi sahtlist leiti „ASUS“ karbist osaliselt

avatud kilepakend, milles oli heledat värvi kokaiinikahtlusega valget ainet tükkidena,

kogukaaluga 994,2 grammi. Ekspert tuvastas selles 835 grammi puhast kokaiini (tl 26, 57p).

Saunamaja II korruselt, sahtlite tagant, leiti sinist värvi „Boss“ spordikott, milles oli valget

värvi Maxima kilekott. Selle sees oli omakorda kilepakendisse mässitud kanep, kogumassiga

819,1 grammi, milles ekspert tuvastas THC sisalduse 24% (tl 26, 57p). Maxima kilekoti

mõlemalt sangalt tuvastati DNA ekspertiisiakti nr 24E-GE00438-01 kohaselt T. Kristali

DNA-segaprofiil (tl 60p). Samast sahtlist leiti ka musta-halli värvi „Nike“ seljakott, milles oli

4 (11)

1-24-4907

punast värvi Rimi kilekott. Selle sees oli omakorda viis soonkinnisega kilekotti, milles

igaühes heledat värvi kokaiinikahtlusega tükkis aine. Kolmel soonkinnisega kotil oli

käsikirjaliselt märgitud „50“, ühel „50-2“ ja ühel „60“. Ekspert tuvastas, et viies

soonkinnisega pakendis oli pulbrilist ainet kogumassiga 242,8 grammi, millest 143 grammi

oli puhast kokaiini (tl 26, 57p). Lisaks leiti „Nike“ seljakotist kasutamata soonkinnisega

kilekotid, digitaalkaal ning kilekott, milles olid kasutatud soonkinnisega kilekotid (tl 26 p 11).

4. Kokkuvõttes tuvastati narkootilise aine ekspertiisiaktiga nr 24E-AN00659-01, et T.

Kristali valdusest leiti kokku 1245,87 grammi kokaiini sisaldavat pulbrit, milles oli puhast

kokaiini 982,48 grammi, ning kanepiõisikuid kogumassiga 819,1 grammi (tl 57-57p).

5. T. Kristal keeldus kohtus ütluste andmisest (tl 22p). Prokurör taotles seepeale KrMS §

294 p 1 alusel tema eeluurimisel antud ütluste (23.04.2024 ja 04.06.2024) avaldamist (tl 22p).

Kaitsja sellele vastu ei vaielnud, kuid leidis, et tõendina lubatavad ja kasutatavad on ainult

04.06.2024 ülekuulamisel (tl 181-184) antud ütlused. Kaitsja väitis, et 23.04.2024

ülekuulamisel (tl 178-180) oli rikutud KrMS § 45 lg 2 p 3 nõudeid, mistõttu ei tohi neid ütlusi

kasutada.

6. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et T. Kristal peeti kahtlustatavana kinni 22.04.2024

KarS § 184 lg 1 alusel (tl 18-20). Järgmisel päeval, s.o 23.04.2024, koostatud ülekuulamise

protokollist ilmneb, et talle esitati kahtlustus KarS § 184 lg 1 järgi. Ülekuulamisel andis T.

Kristal kahtlustuse kohta sisulisi ütlusi. Samuti nähtub protokollist, et kaitsjat ei olnud

kaasatud ning T. Kristal oli kaitsjast ise loobunud.

7. Edasi ilmneb 04.06.2024 ülekuulamise protokollist, et T. Kristalile esitati kahtlustus

KarS § 184 lg 2¹ järgi. Kaitsjana oli kaasatud vandeadvokaat S. Sillar. Protokollist nähtub, et

T.Kristal loobus sellel ülekuulamisel oma 23.04.2024 antud ütlustest (kuna kaitsjat ei olnud

kaasatud) ning andis uued sisulised ütlused, mis olid diametraalselt vastuolus 23.04.2024

ülekuulamisel antud ütlustega.

8. Prokurör märkis kohtuvaidlustes (tl 204), et kahtlustuse kvalifikatsiooni muutmise

tingis narkootilise aine ekspertiisiakti valmimine, millest selgus puhta narkootilise aine kogus,

ning samuti T. Kristali varandusliku seisu analüüsi valmimine.

9. Kohus leiab, et T. Kristali 23.04.2024 antud ütlused ei ole tõendina kasutatavad. KarS

§ 184 lg 2¹ näeb karistusena ette kuni eluaegse vangistuse. KrMS § 45 lg 2 p 3 järgi on kaitsja

osavõtt kriminaalmenetlusest kohustuslik, kui isikut ähvardab eluaegne vangistus. Kohus

nõustub kaitsjaga, et kuna T. Kristalile 04.06.2024 esitatud kahtlustuse maht võrreldes

23.04.2024 kahtlustuse mahuga sisuliselt ei muutunud (etteheiteks jäi endiselt 22.04.2024

läbiotsimisel leitud narkootiliste ainete käitlemine), tulnuks kaitsja kaasata kohustuslikus

korras juba 23.04.2024 kahtlustatavana ülekuulamisele või vähemalt hoiatada T. Kristalit

võimalusest, et kvalifikatsioon võib tulevikus muutuda. Nimelt oli leitud ja äravõetud

narkootiliste ainete kogus piisavalt suur, et menetleja oleks võinud varasemalt kaaluda

teoreetilist võimalust KarS § 184 lg 2¹ kvalifikatsioonis, mistõttu olnuks vajalik kaitsja

viivitamatu kaasamine ülekuulamisele. Sellist järeldust toetavad lisaks äravõetud kogusele

veel järgmised argumendid.

5 (11)

1-24-4907

10. Läbiotsimise protokollist ja fototabelist nähtub, et saunamajast „ASUS“ karbist leitud

kokaiin oli suuremas osas nn hulgikoguse pakendis (ca 1 kg kiletatud pakk, mis oli osaliselt

avatud), mistõttu võis eeldada, et kokaiini puhtuse kontsentratsioon selles oli kõrge (seda

kinnitas ka hilisem ekspertiis). Kohapeal tehtud kiirtest kinnitas samuti viivitamatult, et

tegemist on kokaiiniga (tl 56).

11. Samuti jääb kohtule arusaamatuks, kuidas T. Kristal varandusliku seisundi analüüsi

(vaatlusprotokoll, tl 73-82) valmimine võis tingida kahtlustuse muutmist KarS § 184 lg 2¹

järgi. Nimetatud vaatlusest (vaatlusprotokolli p 5.3, tl 79-79p) nähtub kokkuvõtlikult, et T.

Kristal on teinud rahalisi ülekandeid viiele isikule, kes on varasemalt narkokuritegude eest

karistatud. Prokuröri hüpoteesi kohaselt olidki T. Kristalile tehtud ülekanded nende viie isiku

poolt narkootiliste ainete müümise eest. Kohus sellega siiski ei nõustu. Nimelt ei ole ühelgi

viisil tuvastatud (näiteks jälitustoimingute, suhtlusrakenduste vestluste või tunnistajate ütluste

kaudu), et need ülekanded olid tehtud narkootiliste ainete eest või et T. Kristal oleks üldse

neile narkootilisi aineid müünud. Ülekantud summad varieerusid 1 eurost kuni 350 euroni,

jäädes enamasti mõnekümne euro piiresse (näiteks Xle tehtud ülekanded summades 25, 6, 3,

1, 20, 50, 25 ja 10 eurot). Samuti on T. Kristal teinud Xle ühe ülekande summas 20 eurot.

12. Seega jäävad prokuröri argumendid kvalifikatsiooni muutmise põhjendamiseks

tagajärjetuks. Ajavahemikus 23.04.2024 kuni 04.06.2024 ei kogutud kvalitatiivselt selliseid

uusi tõendeid, mis tinginuks kvalifikatsiooni muutmise ja mida ei oleks olnud võimalik

arvesse võtta juba 23.04.2024 ülekuulamisel.

13. Riigikohus on leidnud, et KrMS § 45 lg 2 p 3 kohaselt ei saa kaitsja osavõtu

kohustuslikkuse hindamisel lähtuda pelgalt formaalselt kahtlustuse või süüdistuse

kvalifikatsioonist. Kaitseõiguse tagatust silmas pidades on vajalik ka sisuliselt kaaluda, kas

kriminaalmenetluses kogutud tõendid võimaldavad isikut kahtlustada või süüdistada raskemas

kuriteos. Vastupidine seisukoht tähendaks, et KrMS § 45 lg 2 p 3 nõuete täitmise vältimiseks

piisaks isikule kergema kahtlustuse või süüdistuse esitamisest, kui see oleks põhjendatud

menetlustoimingu tegemise ajaks kogutud tõendite järgi (RKKK nr 3-1-1-1-15 p 8.2).

Seetõttu leiab kohus, et T. Kristalit tulnuks vähemalt 23.04.2024 ülekuulamise alguses

hoiatada võimalusest, et tema kahtlustuse kvalifikatsioon võib tulevikus oluliselt raskemaks

muutuda ning seeläbi anda talle võimalus kaasata siiski ülekuulamisele kaitsja. KrMS § 45 lg

2 p-s 3 sätestatud kaitsja kohustusliku osavõtu vajalikkus on põhjendatav süüdlast ähvardava

võimaliku karistuse raskusega. Osutatud nõue peab tagama, et raskes kuriteos kahtlustatav või

süüdistatav isik saaks ennast tõstatatud kahtlustuse või esitatud süüdistuse vastu tõhusalt

kaitsta. Seda aga ei tehtud ning seetõttu leiab kohus, et T. Kristali 23.04.2024 antud ütlused ei

ole tõendina kasutatavad.

14. Küll aga on formaalselt tõendina kasutatavad T. Kristali 04.06.2024 eeluurimisel antud

ütlused, kus kaitsja oli kohustuslikus korras kaasatud. Protokollist nähtuvad kokkuvõtlikult

järgmised ütlused: läbiotsimisel leitud kanep ja kokaiin olid T. Kristalile üle antud talle

tundmatu isiku poolt 4-5 päevaks hoiule ning ta pidi selle eest saama 4000 eurot tasu (millest

2500 eurot oli juba ette makstud ja 1500 eurot pidi saama hiljem). Selle isikuga oli ta

eelnevalt suhelnud Telegrami rakenduse kaudu. Narkootilised ained toodi tema saunamaja II

korrusele ajal, mil teda ennast kodus ei olnud. Nii kanep kui kokaiin olid suures „Hugo Boss“

spordikotis, samuti oli seal sularaha — 2500 eurot tasu. T. Kristal tunnistas, et avas nii

kokaiini kui ka kanepi pakendid ise, võttis sealt enda tarbeks narkootilist ainet ning pakendas

6 (11)

1-24-4907

osa kokaiinist ümber väiksematesse pakenditesse, kuigi sellist eelnevat kokkulepet tal

Telegrami kontakti kaudu olnud ei olnud. Narkootilised ained pidid jääma tema saunamajja

reedeni, mil keegi pidi neile järele tulema ja jätma talle ka ülejäänud osa kokkulepitud

hoiutasust ehk 1500 eurot (tl 191-193).

15. Kohus leiab, et T. Kristali poolt 04.06.2024 antud ütlused ei ole eluliselt usutavad ning

neid ei saa tõendina arvesse võtta. Kohus ei pea usutavaks väidet, et tundmatu isik oleks

jätnud suvalise inimese (T. Kristali) juurde hoiule suure koguse narkootilisi aineid, sealhulgas

rahaliselt märkimisväärses vääringus. Kriminoloogilises praktikas jäetakse narkootilised ained

tavaliselt peidukohtadesse, mille asukohta teavad üksnes müüja ja ostja; kõrvalisi isikuid

sellistesse tehingutesse ei kaasata. Samuti ei ole loogiline T. Kristali käitumine, kui ta enda

sõnul avas talle väidetavalt 4–5 päevaks hoiule toodud narkootiliste ainete pakendid ja

pakendas kokaiini osaliselt ümber väiksematesse pakenditesse. Kokkuvõttes leiab kohus, et T.

Kristali versioon toimunust ei ole usutav ning kohus neid ütlusi arvesse ei võta.

16. T. Kristalile on esitatud süüdistus narkootiliste ainete omandamises ja valdamises.

Õiguskirjanduse kohaselt tähendab omandamine narkootilise või psühhotroopse aine

käsutusõiguse saavutamist tuletatud teel, s.o koostöös eelmise valdajaga, ning omandamine

toimub tehingu kaudu. Kuna kohus ei pea T. Kristali versiooni usutavaks ega arvesta tema

väidet, et narkootilised ained anti talle vaid hoiule, saab järeldada, et narkootilised ained

jõudsid tema valdusesse tehingu (nt ostu-müügi) tulemusena. Ei ole vaidlust selles, et T.

Kristal valdas narkootilisi aineid pärast nende omandamist. Ta hoidis neid oma kasutuses

oleva kinnistu saunamajas ja magamistoas. Seda kinnitab ka läbiotsimisel antud ütlus, milles

T. Kristali lubas narkootilised ained vabatahtlikult politseile üle anda ja osutas täpsetele

asukohtadele, kus need asusid. Valdamise osas tuleb arvestada, et narkootilise aine

omandamisega on sageli hõlmatud sellele järgnev valdamine, mis tähendab, et valdamist

eraldi süüks ei arvestata (RKKK 3-1-1-51-05, p 11). Seetõttu saab järeldada, et T. Kristal

vastutab NPALS § 2 p 3 järgi ainult narkootiliste ainete omandamise eest.

17. Süüdistuse kohaselt käitles T. Kristal narkootilisi aineid suure varalise kasu, so

vähemalt 40 000 euro (KarS § 121 p 2 järgi suures ulatuses) teenimise eesmärgil. Suure

varalise kasu saamise eesmärgi tuvastamisel puudub vajadus tuvastada saadud tulu ning piisab

subjektiivse varalise kasu saamise eesmärgi tõendamisest, st kui suurt varalist kasu isik taotles

(RKKK 3-1-1-38-11 p 30). Seega võib vastutada ka isik, kes soovis küll saada narkootilist

ainet käideldes suurt varalist kasu, kuid kellel tegelikult seda ainet nt kinnipidamise tõttu

müüa ei õnnestunudki, kes müügist midagi ei teeninud või sai loodetust oluliselt väiksemat

tulu (RKKK 1-18-2232/79 p 52). Prokurör just sellele hüpoteesile tuginebki. Kohus nõustub,

et võttes arvesse T. Kristali elukohast leitud narkootiliste ainete kanepi ja kokaiini kogust, siis

saab järeldada, et tegemist ei olnud isiklikuks otstarbeks mõeldud narkootilise ainega, vaid

edasimüümise eesmärgil hangitud ainega.

18. Riigikohus on märkinud, et kui on tuvastatud suure koguse aine edasiandmise

(müümise) eesmärk, kuid mitte selle täpsemad asjaolud, on KrMS § 7 lg-st 3 juhindudes

põhjendatud võtta hinna arvutamise aluseks minimaalne summa, mida käideldud aine

müümisel hulgihinnaga olnuks võimalik saada (RKKK 1-18-232/179 p-d 54 ja 58). Samuti on

Riigikohtu hinnangul põhjendatud võtta narkootikumi hinna arvutamisel aluseks Europoli

õiend narkootilise aine maksumuse kohta (RKKK 3-1-1-44-08 p 9.2). Prokuröri poolt on

tõendina esitatud politseimajor KP vastus narkootiliste ainete hindade kohta, mis pärinevad

narkokuritegevuse vastu võitlevatelt üksustelt ja kriminaalmenetluses laekunud teabest (tl

195-197). Kohus leiab, et tegemist on lubatava tõendiga ning võrdsustatav ka Europoli

7 (11)

1-24-4907

andmetega, mille lubatavust narkootiliste ainete turuhinna määramisel on Riigikohus

hinnanud.

19. Edasi on Riigikohus märkinud järgmist. Narkootilise või psühhotroopse aine

käitlemisega taotletavat varalist kasu ei saa automaatselt samastada käideldud aine

müügihinna või turuväärtusega. Üldjuhul ja esmajoones tuleb aine potentsiaalsest

müügihinnast maha arvata selle ostuhind, kui viimase kohta on usutavaid andmeid. Kuigi

narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine on üldjuhul keelatud, ei saa sellest teha

järeldust, nagu oleksid need ained majanduslikult väärtusetud ja et neid saaks ebaseaduslikult

hankida kulutusi tegemata. Selle vastu, et tõlgendada kasu kommenteeritava lõike tähenduses

narkootikumide käitlemisest saadava brutotuluna, räägib ka sanktsioon. Öeldu ei tähenda aga

seda, nagu peaks prokuratuur tõendama toimepanija kulude suurust, kui puuduvad vähimadki

tõenduslikud pidepunktid selle kohta, missugusel viisil süüdistatav ainet soetas ning kas ja

missugust hinda ta selle eest maksis. Sellisel juhul on ainuvõimalik võrdsustada selle aine

potentsiaalne müügihind kuriteost taotletud kasuga (RKKK 1-18-2232/179 p-d 60–65).

20. Prokurör märkis, et kuna T. Kristal ei ole omalt poolt esitanud andmeid selle kohta,

mis olid tema nö kulutused narkootiliste ainete hankimisel, siis tulebki lähtuda eelviidatud

lahendi (RKKK 1-18-2232/179 p-d 60–65) põhimõtetest ning võrdsustada narkootilise aine

potentsiaalne müügihind kuriteost taotletud kasuga. Kohus sellega siiski ei nõustu ja märgib

järgmist.

21. Riigikohus on viidatud lahendis käsitlenud olukorda, kus puuduvad vähimadki

tõenduslikud pidepunktid selle kohta, millisel viisil süüdistatav aine soetas ning kas ja millist

hinda ta selle eest maksis. Käesolevas asjas leiab kohus, et tõenduslikuks pidepunktiks võib

võtta politseimajor KP vastuskirja narkootiliste ainete hindade kohta, mille prokurör esitas

kohtule. Vastuskirjas märgitakse, et kokaiini keskmine hulgihind on 60 000 eurot kilogrammi

kohta (tl 195) ja kanepi keskmine hulgihind on 6000 eurot kilogrammi kohta. Kuna

kriminaalasjas ei ole tuvastatud ühtegi narkootiliste ainete reaalset jaemüügifakti, siis, tuleb

nii ostu- kui müügihinna puhul lähtuda hulgihinnast. Ei ole eluliselt usutav, et T. Kristal oleks

saanud sellises koguses narkootilisi aineid tasuta. Eeldada võib, et narkootiliste ainete

omandamine toimus tehingu alusel, mis tõi kaasa T. Kristali jaoks soetuskulu (olgu see otsene

rahaline väljaminek või tehingu krediidipõhisus – see pole antud kontekstis määrav).

Kokkuvõttes saab järeldada, et arvestades narkootiliste ainete hulgihindu, jääb T. Kristali

suure varalise kasu teenimise eesmärk (vähemalt 40 000 eurot tulu ostu ja müügi hinnavahelt)

tõendamata.

22. T. Kristali elukohast – magamistoast ja saunamajast – leiti kaks digitaalkaalu, tühjad

soonkinnastega kotid, lusikas valge aine jääkidega ja kasutatud soonkinnastega kotid. Need

kaudsed tõendid võivad viidata narkootiliste ainete käitlemisele, kuid ei välista võimalust, et

neid kasutati varasemate või muude koguste puhul. Seda kinnitab ka asjaolu, et osa kokaiinist

oli pakendatud eraldi väiksematesse kottidesse, mille aine puhtus erines „ASUS“ karbis leitud

kokaiinist. Samuti erines THC sisaldus T. Kristali magamistoast ja saunamajast leitud

kanepis.

23. Prokurör märkis kohtuvaidlustes, et narkootiliste ainete edasimüügi kavatsust tõendab

ka T. Kristali töökoha puudumine- Töötamise registri andmetel lõppes T. Kristali viimane

töösuhe 31.12.2021.a (tl 142-145) ning Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole ta 2022. aastast

tulusid deklareerinud, 2021. aastal olid sissetulekud summas 200 eurot ning 2020. aastal 36

eurot (tl 141). Samas jätab prokurör arvestamata seda, et T. Kristali pangakontodelt nähtuvad

8 (11)

1-24-4907

töötasu laekumised välismaistelt nime järgi ehitustegevusega tegelevatelt juriidilistelt isikutelt

(näiteks 2022 aastal JIS-Urakointi OY-lt summas 16564 eurot; KGS Building OY-lt summas

3312 eurot, Tampereen Saratem OY-lt summas 8119 eurot (tl 75); 2021 aastal Taamar

Rakennus OY-t summas 13798 eurot, tl 74). Kuna Töötamise registri ja Maksu-ja Tollliameti

andmed kajastavad siseriiklikke andmeid, siis on selge, et ainult nendele tugineda ei saa, sest

T. Kristal on viimastel aastatel töötanud välisriikides ning saanud seal ka legaalset tulu.

24. Kokkuvõttes leiab kohus, et KarS § 184 lg 21 , mille eest näeb seadus ette kuni

eluaegse vangistuse, nõuab kvalitatiivses selliseid tõendeid, mis kinnitaksid suure varalise

kasu saamise eesmärki mitte ainult kaudsetele järeldustele tuginedes. Antud asjas selliseid

tõendeid kohtule esitatud ei ole. Seetõttu tugineb kohus KrMS § 7 in dubio pro reo

põhimõttele ning tõlgendab kõik kahtlused suure varalise kasu saamise eesmärgi osas

süüdistatava kasuks.

25. Kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille

tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus ei ületa 0,3%) ja selle töötlemisproduktid kuuluvad

narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike

15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud

„narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad ning nende ainete meditsiinilisel ja

teaduslikul eesmärgil käitlemine“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete esimesse

nimekirja ja kokaiin teise nimekirja. Vastavalt NPALS § 3 lg-le 1 on narkootiliste ainete

käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste

ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud

seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. T. Kristalil puudus selline luba.

EKEI kohtutoksikoloogiaeksperdi Mailis Tõnissoni päringu vastusest nähtuvalt on kokaiini

puhul suure kogusena (keskmine kogus kümnele inimesele joobe tekitamiseks) 0,65 grammi

kokaiini puhtal kujul ning kanepi puhul on suure kogusena käsitletav 7,5 grammi (tl 90p).

Seega käitles T. Kristal suurele kogusele vastavat kogust. Subjektiivsest küljest on tõendamist

leidnud, et T. Kristal pani kuriteo toime kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes, kuna tema

eesmärgiks oligi kokaiini ja kanepit käidelda. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud

puuduvad. Seega on T. Kristal süüdi KarS § 184 lg 1 järgi.

KARISTUS

26. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 alusel isiku süü suurusest ja võtab

arvesse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast

edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

27. KarS § 184 lg 1 näeb karistusena ette ühe – ühe kuni kümneaastase vangistuse.

Karistuse mõistmisel tuleb silmas pidada, et toimepanija süü suurust mõjutab mh käideldud

narkootilise aine liik ja kogus. T. Kristal käitles kahte narkootilist ainet - kokaiini ja kanepit.

Kokaiini saab pidada küll ohtlikumaks narkootikumiks kui kanep, samas ei ole kokaiini

ohtlikkus võrreldav veelgi ohtlikemade sünteetiliste ainetega (näiteks fentanüül), mis oma

kanguse tõttu praktikas põhjustavad üledoose ja surmajuhtumeid. Siiski tuleb kokaiini pidada

pigem raskeks narkootikumiks, kuna omab inimese organismile keskmisest suuremat

sõltuvuspotentsiaali ja kahjulikku toimet (kui võrrelda nt kanepiga). Kanepit saab pidada

narkootiliste ainete nö võrdluses kergemaks narkootikumiks. Kokku käitles T. Kristal 1245,87

grammi kokaiini sisaldavat pulbrit, milles kokaiini puhtal kujul 982,48 grammi ning

kanepiõisikud massiga 819,1 grammi. EKEI kohaselt on keskmine kogus, millest piisab joobe

tekitamiseks 10 inimesele kokaiini puhul 0,65 grammi ja kanepi puhul 7,5 grammi. Seega

9 (11)

1-24-4907

käitles T. Kristal kokaiini koguses, millest piisanuks joobe tekitamiseks keskmiselt 15 115

inimesele (982,48:0,65x10) ning kanepit koguses, millest piisanuks joobe tekitamiseks

keskmiselt 1092 inimesele (819,1:7,5x10). Süü suurust mõjutab lisaks see, et T. Kristali poolt

ei ole tuvastatud reaalselt narkootiliste ainete müümist kolmandatele isikutele. Kohtuistungil

avaldas T. Kristal toimepandu suhtes kahetsust, mida saab pidada karistust kergendavaks

asjaoluks. Raskendavaid asjaolusid ei tuvastanud.

28. Samas tuleb eripreventiivsest aspektist arvestada, et tegu pandi toime katseajal, mil T.

Kristal oli vangistuse kandmisest tingimuslikult vabastatud. Karistusregistri väljavõttest (tl

102–103) nähtub, et T. Kristalil on kolm kehtivat kriminaalkaristust erinevat liiki kuritegude

eest. Viimati karistati teda Harju Maakohtu 05.11.2019 otsusega (nr 1-19-7705) KarS § 199 lg

2 p 4 ja § 25 lg 2 järgi 6 kuu pikkuse vangistusega. See karistus suurendati Harju Maakohtu

26.03.2018 otsuse alusel mõistetud karistuse (KarS § 209 lg 2 p 3 ning KarS § 200 lg 2 p 4, 7

ja 8 alusel) ärakandmata osa võrra (4 aastat, 3 kuud ja 29 päeva). Liitkaristuseks mõisteti 4

aastat, 9 kuud ja 26 päeva vangistust, mis jäeti tingimisi täitmisele pööramata 5-aastase

katseaja jooksul. Katseaeg hakkas kulgema 05.11.2019 (tl 104p). Varasemad tingimuslikud

karistused ei ole ilmselgelt T. Kristalile piisavat mõju avaldanud. Sellest tulenevalt saab väita,

et T. Kristal on keskmisest oluliselt riskialtim, kuna teda ei ole mõjutanud ei eelnevad

karistused ega ka kriminaalhooldusel viibimine. Talle on antud korduvalt võimalusi asuda

õiguskuulekale teele, kuid ta ei ole seda võimalust soovinud kasutada. Samas tuleb arvestada,

et käesolev kuritegu pandi toime katseaja viimasel aastal ning varasemad karistused jäävad

aastate taha. Kõike eeltoodut arvesse võttes hindab kohus T. Kristali süü suurust KarS § 184

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel keskmiseks. Kohus leiab, et mõistetav

karistus vangistuse näol peab jääma sanktsiooni keskmise taseme juurde, milleks on 5 aastat

ja 6 kuud vangistust. KarS § 74 lg 5 ja KarS § 65 lg 2 alusel tuleb talle moodustada liitkaristus

ning suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetavat karistust varasemalt mõistetud

karistuse ärakandmata osa (4 aastat 9 kuud ja 26 päeva vangistust) võrra, mõistes lõplikuks

liitkaristuseks 10 aastat 3 kuud ja 26 päeva vangistust. Karistusaja algust arvestab kohus

alates T. Kristali kinnipidamisest alates 22.04.2024. T. Kristalile kohaldatud tõkend

vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

KONFISKEERIMINE

29. Prokurör taotles kohtuvaidlustes T. Kristalilt leitud ja eeluurimisel arestitud vara

konfiskeerimist KarS § 184 lg 5 p 2 ja § 832 lg 1 alusel. Nimelt leiti ja võeti ära ning arestiti

elukohast leitud sularaha summas 2290 eurot ja mobiiltelefon IPhone 15. Kohus juba

eelnevalt (punktis 23) kirjeldas, et T. Kristal on 2021-2024 saanud pangakontolt nähtuvalt mh

välisriikides asuvatelt firmadelt aga ka füüsilistelt isikutelt ülekandeid, mida on alus pidada

legaalseks sissetulekuks (2021 aastal 15006,5 eurot; 2022 aastal 44876,06 eurot; 2023 aastal

26319,32 eurot; 2024 aastal 2839 eurot). Samuti ei nähtu tema varandusliku seisundi

vaatlusprotokollist (tl 73-81), et tal oleks tuvastatud erinevus legaalse tulu ja varalise seisundi,

kulude või elatustaseme vahel või mõni muu laiendatud konfiskeerimise alustest KarS 832 lg

1 järgi. Kuivõrd ta on aga ise eeluurimisel kinnitanud, et leitud sularaha 2290 eurot oli tasu

kodus leitud narkootiliste ainete ajutise hoiustamise eest, siis tuleb see konfiskeerida KarS §

831 lg 1 alusel. Mobiiltelefon IPhone 15 tuleb aga jätta konfiskeerimata, sest ühtegi alust selle

konfiskeerimiseks kohus ei tuvastanud. Mobiiltelefon on igapäevane tarbeese, mille ostmise

jaoks oli T. Kristalil piisavalt legaalseid vahendeid ning puuduvad igasugused viited sellele, et

see oleks soetatud kuidagi kuritegelikul teel saadud vara eest. Seega tuleb mobiiltelefon

IPhone 15 vabastada aresti alt ja tagastada T. Kristalile.

10 (11)

1-24-4907

MENETLUSKULUD, ASITÕENDID

30. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 173 lg 1 p 1

kohaselt on kriminaalmenetluse kuludeks menetluskulud. Käesolevas kriminaalasjas on

menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi

tegemisega tekkinud kulud, s.o narkootilise aine ekspertiisi teostamise kulud summas 804

eurot (tl 65p) ja DNA-ekspertiisi teostamise kulud summas 2310 eurot (tl 71).

Kriminaalmenetluse kuludeks on KrMS § 175 lg 1 p 9 mõttes ka süüdimõistva kohtuotsusega

kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva

sundraha suurus esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral on 2,5 kuupalga alammäära,

mis 2024 aastal on 2050 eurot. Kokku on kriminaalmenetluse kulud seega 5164 eurot, mis

tuleb T. Kristalilt välja mõista. Kohtu hinnangul ei esine käesolevalt erandlikke asjaolusid,

mis tingiks väljamõistetavate menetluskulude vähendamist. Tulenevalt aga asjaolust, et T.

Kristalil tuleb talle liitkaristusena mõistetud reaalset vangistust kanda pikka aega, on tema

võimalused sissetuleku teenimiseks piiratud. Seega annab kohus talle võimaluse tasuda

menetluskulud igakuiste osamaksetena 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

31. KrMS § 126 lg 3 p 1 ja § 191 alusel – narkootilise aine ekspertiisidest järele jäänud

aine (kokaiin ja kanep) konfiskeerida ja jätta NPALS § 7 lg 3 alusel ekspertiisiasutusele aine

säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks.

Narkootilise aine

käitlemisvahendid: soonkinnisega kilekotid, valget värvi kokkuvolditud paber, kilepakend,

musta värvi kumm, foolium, valget värvi Maxima kilekott, kaks korgiga vaakumpakendit,

punast värvi Rimi kilekott, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri

asitõendite hoidlas- KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist. T.

Kristali mobiiltelefonist iPhone 15 jäädvustatud fotod, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti

keskkriminaalpolitsei andmehoidlas- KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse

jõustumist (kustutada).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 12.02.2025. a otsusega nr 1-24-

4907.

11 (11)