4-24-2052/26 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. detsember 2024.a, Tallinn

Väärteoasja number

4-24-2052

Kohtunik

Kohtuistungi sekretär

Tõlk

Karin Olentšenko

Maris Karna

Ines Üprus, Katrin-Jana Aavingu

Väärteoasi

Aktsiaselts E kaebus Keskkonnaameti 24.05.2024 otsusele

väärteoasjas nr 940023001055

Kohtumenetluse pooled

Kaebuse esitaja: Aktsiaselts E (registrikood xxxx; asukoht:

xxxx), seaduslik esindaja J. L.

Kaebuse esitaja kaitsjad: vandeadvokaadid Toomas

Pikamäe ja Helena Noot (Advokaadibüroo Eversheds

Sutherland Ots & Co, asukoht: Kentmanni 4/Sakala 10,

Tallinn);

Kohtuväline menetleja: Keskkonnaameti esindajad K. P. ja

A. K.

Asja läbivaatamine

Kohtuistungitel 21.10.2024, 23.10.2024, 20.11.2024 ja

26.11.2024

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p 3 kohus otsustas:

1. Rahuldada Aktsiaselts (AS) E kaebus ning tühistada Keskkonnaameti 24.05.2024 otsus

väärteoasjas nr 940023001055 ja lõpetada nimetatud väärteos menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1

alusel.

2. VTMS § 23 alusel hüvitada riigieelarve vahenditest AS-le E valitud kaitsjale makstud

tasu 12 852,40 eurot.

Edasikaebamise kord

Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist

kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonkaebus

Riigikohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kohtuotsus on kuulutatud ja tervikuna avalikult teatavaks tehtud 19.12.2024.a.

Kaevatav otsus

1. Keskkonnaameti 24.05.2024 otsusega väärteoasjas nr 940023001055 karistati AS-i E KarS § 63

lg 1 alusel JäätS § 1201 lg 2 järgi rahatrahviga 175 000 eurot.

Väärteoprotokoll

2. Vastavalt 24.04.2024 koostatud väärteoprotokollile on väärtegu toime pandud 23.08.2023 –

31.10.2023 ning väärteo toimepanemise kohaks on Xxxx. Väärteo lühikirjeldus on järgmine:

AS E juhtivtöötaja U. K. korraldas AS E juhatuse liikme J. L.i teadmisel ja heakskiidul nimetatud

äriühingu äritegevust viisil, et ajavahemikul 23.08.2023 kuni 31.10.2023 võttis AS E töötaja K. P.

U. K.e ja J. L.i teadmisel ja heakskiidul vastu ja vaheladustas ohtlikke jäätmeid ning AS E Põhja

regiooni käitlusjuhi U. K.e korraldusel AS E töötajad E. M., M. S. ja A. J. sorteerisid J. L.i

teadmisel ja heakskiidul vastu võetud ohtlikke jäätmeid. AS-l E puudus kirjeldatud tegevusteks

nõutav kehtiv jäätmeluba või keskkonnakompleksluba. Ohtlike jäätmete kogumine ja sorteerimine

toimus AS Ei huvides Xxxx kinnistutel (katastritunnused xxxx; xxxx).

Eeltoodud tegevusega rikkus AS E juhatuse liige J. L. jäätmeseaduse § 73 lg 2 p 3 nõuet, mille

kohaselt on ohtlike jäätmete taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks vajalik jäätmeluba.

Jäätmeseaduse § 6 lg 1 kohaselt ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis komisjoni määruse (EL) nr

1357/2014 lisas nimetatud vähemalt ühe ohtliku omaduse tõttu võivad olla ohtlikud inimese

tervisele, varale või keskkonnale.

Jäätmeseaduse § 13 tulenevalt on jäätmekäitlus jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine,

sealhulgas sortimine, ja kõrvaldamine, sealhulgas vahendamine või edasimüümine

Jäätmeseaduse § 73 lg 1 sätestab, et jäätmeluba annab jäätmeid käitlevale isikule või

jäätmetekitajale õiguse üheks või mitmeks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud

jäätmekäitlustegevuseks ning määrab selle õiguse realiseerimise tingimused.

Tööstusheite seaduse § 19 lg 2 p 5 ja lg 3 sätestab, et kompleksluba on nõutav jäätmekäitluses, kui

ohtlike jäätmete käitlemine, mis on nimetatud Vabariigi Valitsuse 06.06.2013 määruse nr 89 § 6 lg

1 ja lg 3 künnisvõimsus on üle 10 tonni ööpäevas.

Vastavalt keskkonnakompleksloale nr L.KKL.HA-52415, mis peatati 22.08.2023, oli AS E Tallinna

ohtlike jäätmete kogumiskeskuse, mis asub aadressil Xxxx, tegevus- ja alltegevusvaldkondadeks

vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille

korral on käitise tegevuse jaoks nõutav kompleksluba1:

1. Ohtlike jäätmete käitlemine – Segude koostamine või segamine enne mõne muu käesolevas

lõikes ja lõikes 3 nimetatud toimingu rakendamist, mille aastane tootmismaht on 8000 tonni;

2. Ohtlike jäätmete käitlemine – Ümberpakkimine enne mõne muu käesolevas lõikes ja lõikes 3

nimetatud toimingu rakendamist, mille aastane tootmismaht on 10 000 tonni ja

3. Tavajäätmete käitlemine – Tavajäätmete kõrvaldamistoimingud, jäätmete töötlemine enne

põletamist või koospõletamist, mille aastane tootmismaht on 10 000 tonni.

Eeltoodud tegevusega rikkus AS E juhatuse liige J. L. tööstusheite § 25 lg 1 nõuet, mille kohaselt

käitaja ei tohi ilma kompleksloata tegutseda tegevusvaldkonnas, milles tegutsemiseks on käesoleva

seaduse § 19 kohaselt nõutav kompleksluba.

Õiguskuuleka käitumise korral oleks AS E pädev esindaja J. L. pidanud ettevõtte töö peale

keskkonnakompleksloa peatamist Põhja regiooni käitises aadressil Xxxx ümber korraldama nii, et

ohtlikke jäätmeid ladustatakse ja sorteeritakse ainult seal, kuhu on AS Eile väljastatud kehtiv

keskkonnakompleksluba.

AS E juhatuse liige J. L. korraldas ettevõtte tööd selliselt, et kokkuleppel Põhja regiooni käitlusjuhi

U. K.ega käideldakse (käitlusplatsile toodud jäätmed tõstab AS E töötaja K. P. maha ja AS E

töölised M. S., A. J. ja E. M. sorteerivad need vastavalt liikidele ära) Põhja regiooni käitlusplatsil

Xxxx ohtlikke jäätmeid edasi, kuigi 22.08.2023 AS Eile väljastatud keskkonnakompleksluba nr

L.KKL.HA-52415 peatati.

Karistusseadustiku § 15 lg 3 järgi on väärteonakaristatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu ning

§ 17 lg 3 kohaselt ei välista seaduse mittetundmine tahtlust ega ettevaatamatust. Karistusseadustiku

§ 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule

vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. J. L. AS E seadusliku esindajana pani teo

toime otsusele tahtlusega, kuna ta oli teadlik jäätmeseadusest ja tööstusheite seadusest tulenevatest

nõuetest, sh keskkonnakompleksloa olemasuolu vajalikkusest nimetatud valdkonnas tegutsemiseks,

kuid sellele vaatamata korraldas AS E äritegevust sellisena, et tema poolt juhitud äriühing tegutses

Xxxx kinnistul jäätmete käitlemisega ilma kehtiva keskkonnakompleksloata.

Karistusseadustik § 14 lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest,

mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva isiku poolt juriidilise isiku

huvides.

Vastavalt keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 221 kohaselt juriidilise isiku

organ, selle liige, juhtivtöötaja või pädev esindaja on kohustatud korraldama esindatava

jäätmeseadusest ja tööstusheite seadusest ning nende seadustega reguleeritavate valdkondade

Euroopa Liidu määrustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku

täitmise.

Äriregistri andmete kohaselt on AS E põhitegevusalaks märgitud ohtlike jäätmete töötlus ja

kõrvaldus (EMTAK kood nr 38221). AS Eis korraldab ja vastutab majandustegevuse eest tema

juhatus, kellel on vajalik õiguspädevus, juhtimisoskuste tegemise õigus ja juriidilise isiku tahte

suunamise võimalus. Vastavalt äriseadustiku §-le 187 ja KeÜS §-le 221, pidi J. L. AS E juhatuse

liikmena, kes täitis tegevjuhi ülesandeid oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega,

sealhulgas tagama AS Ei tegevuse vastavuse kõigile kehtivatele õigusaktidele.

J. L., kelle tööülesanneteks oli: ettevõtte igapäevane juhtimine, ettevõtte strateegilise planeerimise

korraldamine ja ettevõtte juhtide ja võtmetöötajate töö korraldamine ja juhtimine, oli kohustatud AS

E tööd korraldama viisil, mis võimaldanuks ohtlike jäätmeid käidelda ainult seal kuhu on AS Eile

väljastatud kehtiv keskkonnakompleksluba. Jätkates ohtlike jäätmete vastuvõtmist ja käitlemist

aadressil Xxxx, võimaldas J. L. lepingulistele klientidele harjumuspärast tegevust, samas, kui

klientide juurest peale võetud ohtlikud jäätmed oleks koheselt viidud Tartus Ravila 75A asuvasse

AS E Lõuna-Eesti ohtlike jäätmete käitluskeskusesse, siis ei oleks AS E suutnud kõiki oma

lepingulisi kliente ära teenindada ja kliendid oleksid nendega lepingud lõpetanud, sest lepingute

järgi peab AS E kindla ajavahemiku tagant ohtlikke jäätmeid lepinguliste klientide juurest ära

vedama.

Samuti oleks selline seaduspärane tegevus suurendanud AS Ei transpordikulu, sest ohtlike jäätmeid

transportivaid veoautosid oleks pidanud juurde rentima ja need oleks pidanud tihedamalt Tallinna ja

Tartu vahelt sõitma.

Seega, korraldades ettevõtte tööd viisil, mis seisnes selles, et AS E töölised käitlesid ohtlike

jäätmeid ilma kehtiva keskkonnakompleksloata Põhja regiooni käitlusplatsil aadressil Xxxx,

tegutses J. L. AS E seadusliku esindajana AS E igapäevase äritegevuse raames ja nimel, see

tähendab juriidilise isiku huvides.

Väärteo kvalifikatsioonina on märgitud:

AS E poolt toime pandud väärtegu on kvalifitseeritav jäätmeseaduse (JäätS) § 1201 lg 2 järgi –

jäätmete käitlemine kompleksloata, kui luba on nõutav, kui selle on toime pannud juriidiline

isik ja

AS E poolt toime pandud väärtegu on kvalifitseeritav tööstusheite seaduse (THS) § 162 lg 2 järgi

- tegevus kompleksloa valdkonnas, kus kompleksluba on nõutav, kui selle on toime pannud

juriidiline isik.

Kaebuse sisu

3. Eelnimetatud otsusele esitas AS E kaitsjate kaudu kohtule kaebuse, milles palub tühistada

Keskkonnaameti 24.05.2024 kohtuvälise menetleja otsuse üldmenetluses väärteoasjas nr

940023001055 ning lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

Kaebuses on välja toodud alljärgnev:

Aktsiaseltsile E (edaspidi E) kuulub kinnistu aadressil Xxxx (katastriüksused xxxx; xxxx) (edaspidi

nimetatud Kinnistu). EL-le on väljastatud Kinnistul ohtlike jäätmete käitlemiseks

keskkonnakompleksluba nr L.KKL.HA-52415 (edaspidi Kompleksluba). 23.05.2023 toimus

Kinnistul laiaulatuslik tulekahju, mille käigus hävisid Kinnistul asunud hooned (edaspidi

Tulekahju).

22.08.2023 peatas Keskkonnaamet (edaspidi Amet) Kompleksloa aastaks, et EL saaks taastada

Kinnistul asunud hooned. Tulekahju järgselt tegeles EL nii Kinnistul kui selle lähiümbruses

Tulekahju kustutustöödega kaasnenud keskkonnareostuse likvideerimisega. Samuti toimus

Kinnistul jäätmete laadimine sõidukilt sõidukile, mis transporditi seejärel käitlemiseks EL Lõuna-

Eesti ohtlike jäätmete käitluskeskusesse. Autolt autole laadimise osas oli Amet eelnevalt

kinnitanud, et selline tegevus ei eelda ühegi loa (sh keskkonnakompleksloa) olemasolu. Jäätmete

veoks on EL-le väljastatud 2020. aastal jäätmekäitleja registreering nr JÄ/334399 (Lisad 1-2).

Protokollis ja Väärteootsuses peaks olema välja toodud, millistest tõenditest nähtub, et tegu on just

ohtlike jäätmetega. Ohtlikud jäätmed on JäätS § 6 lg 1 järgi jäätmed, mis komisjoni määruse (EL)

nr 1357/2014 lisas nimetatud vähemalt ühe ohtliku omaduse tõttu võivad olla ohtlikud inimese

tervisele, varale või keskkonnale. Kuivõrd Väärteootsuses heidetakse ette just ohtlike jäätmete

käitlemist, oleks pidanud Amet tooma välja, millega on tõendatud, et isegi juhul kui Kinnistul

toimus jäätmete käitlemine, siis oli tegemist just ohtlike jäätmetega JäätS § 6 lg 1 tähenduses.

Fototabel ja kuvatõmmised ei tõenda, et tegemist oleks ohtlike jäätmete käitlemisega. Väärteootsus

tugineb toimikus olevale fototabelile, kus peaksid olema 31.10.2023 Kinnistul tehtud fotod.

Fototabelis on viide furgoonautole big-bag kottidega (foto 2). Seal nähtuvate materjalide puhul võib

tegu olla tavajäätmetega, näiteks plast- või paberpakenditega. Sellelt fotolt ei ole võimalik teha

järeldust, et kottides on just nimelt ohtlikud jäätmed. Fotodel 3 ja 4 on vaade jäätmekonteineritele

krundi keskel. Fotodelt ei ole tuvastatav, et konteinerid oleksid täidetud. Tegu võib olla tühjade

konteinerite ladustamisega, Tulekahju järgselt reostuse likvideerimisega seotud jäätmetega või enne

Kompleksloa peatamist kinnistule jäänud jäätmetega, mille väljavedu Kinnistult ei olnud keelatud.

Fotol 5 on vaade lõunapoolse kerghalli ees olevatele konteineritele ja furgoonautole. Vasakul

sinises konteineris võivad olla tavajäätmed (kood 19 12 12). On võimalik, et tegu on ka tellitud

konteineriga (reostuse likvideerimise, ehitusjäätmete äraveoks vms vajaliku konteineriga). Fotol 6

on konteinerid lõunapoolses kerghallis. Ka sellelt fotolt ei ole nähtav, et konteinerid oleks täidetud

ning tühjade konteinerite hoiustamine ei ole samuti kompleksluba nõudev tegevus. Fotol 7 peaks

nähtuma jäätmete sorteerimine lõunapoolses kerghallis. Esiteks ei nähtu fotolt, et toimuks

sorteerimine ning ühtlasi võib tegemist olla Kompleksloa kehtivuse ajast platsil olnud jäätmetega.

Fotol 8 ei ole samuti tuvastatav, milliste jäätmetega on tegemist ning millal (st kas enne või pärast

Kompleksloa peatamist on jäätmed Kinnistule toodud). Ka fotodel 9-12 on fotod konteineritest, aga

taaskord pole fotodelt tuvastatav, kas ja millised jäätmed on konteinerites ning millal on need

Kinnistule toodud või kas tegemist on reostuse likvideerimise käigus kogutud materjalidega. Seega

– fototabelis toodud piltide puhul ei ole tõendatud Väärteootsuses kirjeldatud asjaolud, et seal

toimuks ohtlike jäätmete, sealjuures peale Kompleksloa peatamist toodud jäätmete käitlemine.

Kõrvalkinnistul asuva Pakendikeskuse poolt edastatud turvakaamera salvestistest (asitõendi

vaatlusprotokoll väärteotoimikus) ei ole samuti aru saada, kas ja milliste jäätmetega on videote

kuvatõmmistel tegemist, mistõttu ei tõenda ka need, et tegemist oleks just ohtlike jäätmetega.

Ka muud tõendid ei kinnita, et tegemist oleksohtlike jäätmetega. Esiteks, ohtlike jäätmete

puhul on kohustus vormistada saatelehed nende liikumise kohta. Seega, kui Kinnistul oleks

toimunud ohtlike jäätmete vastuvõtmine, siis oleksid selle kohta olemas ka ohtlike jäätmete

saatekirjad. Puuduvad mistahes saatelehed, mis kinnitaksid, et Kinnistul oleks peale 22.08.2023

võetud vastu ohtlikke jäätmeid. Teiseks, ohtlike jäätmete käitlejate töölepingule lisatud ametijuhend

(Lisa 6) kinnitab, et olenemata asjaolust, et töötajate ametinimetuseks on ohtlike jäätmete käitleja,

kirjeldab ametijuhend ka muude, st mitte üksnes ohtlike jäätmete vastuvõtmist. Seega – asjaolu, et

tegemist oli ohtlike jäätmete käitlejatega, ei anna samuti alust automaatselt eeldada, et Kinnistul

toimus ohtlike jäätmete vastuvõtmine või ümberlaadimine.

Väärteootsuses ei ole kirjeldatud, miks on väidetavaks tegevuseks vaja just kompleksluba. Amet

heidab E-le sealjuures ette just tegevust/jäätmete käitlemist ilma kompleksloata, kui on kompleksloa

kohustus, mitte jäätmeloata tegutsemist. Seega on just Ameti kohustuseks tuua välja, et (i) EL

tegeles Kinnistul ohtlike jäätmete käitlemisega ning (ii) selliste jäätmete käitlemine eeldab vastavalt

seadusele keskkonnakompleksluba. Väärteootsuses on sealjuures menetleja ise viidanud, et

kompleksluba on THS § 19 lg 2 p 5 ja lg 3 järgi nõutav jäätmekäitluses, kui toimub ohtlike jäätmete

käitlemine, mis on nimetatud Vabariigi Valitsuse 06.06.2013 määruse nr 89 § 6 lg-s 1 ja lg-s 3 ning

selle künnisvõimsus on üle 10 tonni ööpäevas. Väärteoprotokollist ega toimiku materjalidest ei

nähtu, et Keskkonnaamet oleks menetluse käigus selgeks teinud, (i) milliseid materjale ja millisel

ajavahemikul käideldi ning (ii) kas tegemist oli sellises koguses jäätmetega, et nende käitlemine

eeldaks keskkonnakompleksloa olemasolu THS ja määruse nr 89 tähenduses. Väärteootsuses

märkis Amet vastuseks vastulausele, et kuna Kompleksloa tegevus peatati, aga E jätkas

hankelepingutega võetud kohustuste täitmist, siis vastas tema tegevus jätkuvalt Kompleksloale,

mistõttu olekski pidanud tegevuseks olema keskkonnakompleksluba. See põhjendus ei ole aga

asjakohane, kuna Amet heidab antud juhul E-le ette kompleksloata tegutsemist ja määrab selle

alusel isikule ka väärteokaristuse. Kompleksluba on vajalik üksnes seaduses sätestatud

konkreetsetel juhtudel, mistõttu ei saa Amet karistada isikut kompleksloata tegutsemise eest lihtsalt

seetõttu, et samal Kinnistul väljastatud Kompleksluba on hetkel peatatud ja mistahes tegevus tuleb

seetõttu lugeda Kompleksloa alusel tegutsemiseks. Amet peab eraldi välja tooma ja tõendama, et

antud juhul on tegeletud millegagi, mis nõuab vastavalt seadusele kompleksluba.

31.10.2023 ei toimunud Kinnistul tegevust, mis oleks eeldanud kompleksloa olemasolu. On oluline,

et peale Kompleksloa kehtivuse peatamist, 2023. a augustikuu lõpus kohtusid E juhatuse liikmed A.

L., J. L. ja töötaja H. S. Ameti peadirektori R. V. ja Keskkonnaameti peadirektori asetäitja E. K., et

arutada, milliseid tegevusi on võimalikul Kinnistul teha, kui Kompleksluba on peatatud. Ameti

esindajad kinnitasid E-le, et Kinnistul võib Kompleksloa peatamise ajal (i) jäätmeid ühelt sõidukilt

teisele laadida ning (ii) likvideerida keskkonnareostust. Samuti kinnitas Ameti Jäätmebüroo juhataja

H. A. hiljem uuesti E-le, et jäätmete ühelt autolt teisele tõstmine eraldi jäätmeluba ei vaja. Seda on

selgitanud ka U. K. ja P. K. enda ütlustes, et toimus jäätmete ümberlaadimine autolt autole ehk ei

toimunud ohtlike jäätmete käitlemist JäätS ja Kompleksloa tähenduses.

Süüteo toimepanemise ajavahemik on oletuslik ja tõendamata. Väärteomenetluse toimikust

nähtuvalt on Keskkonnaamet koostanud objekti kontrollimise protokolli, viinud läbi sündmuskoha

vaatluse ja koostanud fototabeli 31.10.2023 kohta. Üleandmise-vastuvõtmise akti järgi on

Pakendikeskus AS andnud Ametile üle videosalvestused ajavahemiku 23.10.2023- 31.10.2023

kohta. Asitõendi vaatlusprotokollis on samas märgitud, et vaadeldud on videosalvestisi perioodi

18.10.2023-24.10.2023 kohta, mis on muuhulgas vastuolus üleandmise-vastuvõtmise aktis toodud

videosalvestiste kuupäevadega. Väärteo toimepanemise ajaks on aga Väärteootsuses märgitud

23.08.2023-31.10.2023, selgitamata, millel põhineb eeldus, et väidetav väärtegu pandi toime just sel

perioodil. Ka Väärteootsuses on vastuseks vastulausele lihtsalt üldsõnaliselt märgitud, et tõenditega,

sh tunnistaja ütlustega on tõendatud, et rikkumised pandi toime sellel ajavahemikul ja ei ole

täpsustatud vasturääkivusi.

Tõendite kogumisel on rikutud menetlustoimingu nõudeid, mille tulemusena ei ole tegemist

lubatavate tõenditega. Fototabeli puhul on küll viide, et tabel ise on koostatud M. K. poolt, aga

puudub info, kes fotod on teinud, vaid on üksnes viide, et pildistatud on mobiiltelefoniga Samsung

Galaxy A8. Seega ei ole tegemist lubatava tõendiga väärteomenetluses. Väärteootsuses on

märgitud, et fototabeli puhul ei olegi tegemist VTMS § 31 lg 11 tähenduses riikliku järelevalve

raames salvestatud fotoga, vaid uurimistoimingu lisaga. Sel juhul jääb aga arusaamatuks, et kui

tegemist ei ole VTMS § 311 ja § 314 tähenduses menetleja tehtud fotodega, siis millise VTMS-s

sätestatud tõendiga on tegemist ehk millistele nõuetele Ameti enda hinnangul selline tõend peaks

vastama.

Asitõendi vaatlusprotokolli (Pakendikeskuse videosalvestiste kuvatõmmised) puhul jääb esiteks

arusaamatuks, kuidas on Keskkonnaamet tutvunud videosalvestistega alates 18.10.2023, kui

üleandmise-vastuvõtmise akti järgi anti üle videod alates 23.10.2023 ehk see on vastuolus teiste

toimiku tõenditega. Lisaks on vaatlusprotokolli lisatud fotod tehtud kaugelt, need on udused ja

nendelt ei ole absoluutselt näha kirjeldatud tegevusi – foto nr 11 puhul on märgitud, et sealt peaks

olema näha, kuidas tööline tõstab konteinerist jäätmeid välja ja paneb need valget värvi bigbag

kotti. Fotolt on võimalik aga näha üksnes häguselt territooriumil paiknevaid materjale.

Protokollis ei ole toodud välja tööjaotust ja ei ole sisustatud sellest tulenevalt, mida ja kuidas on J.

L. mingit kohustust rikkunud. Väärteootsuses on märgitud, et J. L. korraldas kokkuleppel U. K.ega

ettevõtte tööd selliselt, et ohtlikke jäätmeid käideldakse edasi. Protokollist ega Väärteootsusest ei

nähtu aga, et Keskkonnaamet oleks välja selgitanud tööjaotuse või selgitanud, kuidas ja millise

väidetava kokkuleppe U. K. ja J. L. sõlmisid. Sealjuures nähtub menetlusaluse isiku ütlustest, et

Kinnistul käis tema maksimaalselt paar korda kuus, et jälgida, kaugel on reostuse likvideerimine,

mis tähendab, et J. L. igapäevaselt Kinnistul ei käinud ega saanud seega teada, milliseid töid seal

tehakse. Riigikohus on selgitanud, et tööülesannete jaotus (või selle puudumine) on väärteoasja

lahendamiseks oluline faktiline asjaolu, mis tuleb järelikult märkida teokirjeldusse ja tõendada asja

arutamise käigus ning tööjaotuse olemasolust tulenevalt tuleb ühtlasi konstrueerida menetlusaluselt

isikult nõutav tegu ja hinnata, kas menetlusalune isik on jätnud temalt nõutava teo tegemata.

Tõendamata on, et täidetud oleks subjektiivne koosseis.

E on käitunud oma tegevuses heauskselt ja täitnud endale lepingutega, sh hankelepingutega võetud

kohustusi. Kompleksloa peatamise järgselt oleks võinud E teatada oma klientidele (Põhja-Eesti

Regionaalhaigla, Ida-Tallinna Keskhaigla, teised ärikliendid ja jäätmejaamad), et lõpetab üldse

teenuse osutamise Harjumaal ja Tallinna linnas. Selle vältimiseks reageeris E operatiivselt ja

reorganiseeris oma tegevuse selliselt, et kliendid saaks teenindatud ja võimalikud kahjud oleksid

minimaalsed, arvestades ka mh asjaolu, et kellelgi teisel Eestis sellist haiglajäätmete käitlemise

võimekust ei ole. Olles teadlik, et autost autosse laadimine on lubatud ja seda ka Kinnistul, jätkas E

teenuse osutamist ja jäätmete laadimist eesmärgiga suunata jäätmed Lõuna-Eesti ohtlike jäätmete

käitluskeskusesse. Jäätmete laadimisel väiksemast furgoonautost suuremasse autosse on vaja

jäätmed paigutada selliselt, et need transpordi käigus ei satuks liikuma ja ei pudeneks maha.

Seetõttu tuli jäätmete konteinereid teatud määral kohandada transpordiks sobivaks. Asjakohatu on

sealjuures Väärteootsuse etteheide, justkui oleks sellise tegutsemise eesmärk olnud üksnes pidada

silmas E enda ärihuve. Juhul, kui jäätmed oleks Tallinnast Tartusse transporditud mitmete

väiksemate sõidukitega ja väiksemates kogustes, oleks sellise tegevuse ökoloogiline jalajälg olnud

märksa suurem. Seega: E tegi kõik endast oleneva, et täita ka peale Tulekahju Põhja regiooni

klientidega sõlmitud lepinguid ja tagada teenuse jätkuvus, arvestades sealjuures seadusest

tulenevaid nõudeid ja Ameti selgitusi.

Kohtumenetlus

4. Kohtuistungitel kuulas kohus ära kaebuseesitaja seadusliku esindaja J. L.i, kaebuse esitaja

kaitsjad ja kohtuvälise menetleja esindajad; kuulas üle tunnistajad P. K.i, M. S., E. M.i, K. P.i, A. J.i

ja J. J. ning uuris väärteotoimikus asuvaid kirjalikke tõendeid. Kuna tunnistaja U. K. kohtuistungile

ei ilmunud, avaldas kohus VTMS § 99 lg 8 alusel tema kohtuvälises menetluses antud ütlused.

5. Kaebuse esitaja kaitsjad jäid esitatud kaebuse juurde, st et väärteomenetluses on pandud toime

mitmed rikkumised, sh süüteo toimepanemise panemise ajavahemik on oletuslik ja tõendamata,

tõendite kogumisel on rikutud menetlustoimingu nõudeid, mille tulemusena ei ole tegemist

lubatavate tõenditega, J. L.i puhul ei ole tõendatud subjektiivse koosseisu täitmist, AS E on

käitunud oma tegevuses heauskselt ja õiguspäraselt ning et karistuse määramisel ei ole arvestatud

olulisi asjaolusid, sh E-i tegevusega ei kaasnenud keskkonnareostust.

24.04.2024 väärteoprotokollis kirjeldatud teol puuduvad väärteo tunnused. Puuduvad tõendid selle

kohta, et U. K. oli perioodil 23.08.2023-31.10.2023 AS-i E juhtivtöötaja. Järelikult ei ole võimalik

U. K.e tegevuse kaudu omistada E-ile JäätS § 1201 lõikes 2 sätestatud süütegu. 24.04.2024

väärteoprotokollis heidetakse J. L.ile ja U. K.ele üheaegselt ette ühte ja sama tegevust, st ohtlike

jäätmete käitlemise korraldamist ilma kehtivat keskkonnakompleksluba omamata. AS-i E juhatuse

liige J. L. ei rikkunud oma kohustusi seoses jäätmete käitlemisega Xxxx jäätmekäitluskohas.

Puuduvad tõendid selle kohta, et Xxxx jäätmekäitluskohas käideldi perioodil 23.08.2023-

31.10.2023 ohtlikke jäätmeid. Väärteoasjas puuduvad tõendid U. K.e tööülesannete kohta. Seetõttu

ei ole võimalik 24.04.2024 väärteoprotokollis U. K.ele etteheidetavat tegevust omistada AS-ile E.

Kaitsja Helen Noot rõhutas kohtuistungil täiendavalt, et Keskkonnaamet ei ole näidanud ära

kompleksloa vajalikkust. Kuigi väärteoprotokollis ja ka üldmenetluse otsuses on mingites kohtades

viidatud, et tegevus on toimunud nii jäätmeloata kui keskkonnakompleksloata, siis nii

väärteoprotokolli kui üldmenetluse otsuses on kvalifikatsioonis toodud ikkagi selgelt välja, et see

väärtegu on keskkonnakompleksloata tegutsemine. Jääbki selline mulje, et Keskkonnaamet on selle

väärteo kvalifitseerinud puhtalt selle järgi, et varasemalt oli AS-il E keskkonnakompleksluba ning

kui ta nüüd jätkas seal mingisuguse tegevusega, siis on tegemist ilma keskkonnakompleksloata

tegutsemisega. Selleks aga, et tegemist oleks keskkonnakompleksluba nõudva tegevusega, peavad

olema täidetud teatud eeldused. Ka üldmenetluse otsuses on välja toodud need jäätmekogused, mis

juhul on keskkonnakompleksluba üldse nõutav. Ei ole kuidagi tõendatud, mis koguses neid

jäätmeid siis väidetavalt seal käideldi.

6. Kohtuvälise menetleja esindajad vaidlesid kaebusele vastu, palusid jätta kohtuvälise menetleja

otsus muutmata ning kaebus rahuldamata ning menetluskulud AS Ei kanda. Kokkuvõtlikult on

kohtuväline menetleja seisukohal, et väärteomenetlus on läbi viidud õiguspäraselt ja

menetlusvigadeta. Karistuse määramisel on arvesse võetud kõiki asjakohaseid kaalutlusi, mistõttu

vastab karistus toimepandud teo iseloomule ja ulatusele.

AS E poolt Xxxx asuval käitlusplatsil jäätmete käitlemine AS E töötajate poolt on tõendatud nii

objekti kontrollimise protokolli, sündmuskoha vaatluse protokolli, asitõendi vaatlusprotokolli kui ka

erinevate tunnistajate ütlustega. Tunnistajad M. S., E. M., K. P. ja A. J. andsid kohtus ütlusi, mille

kohaselt nad sorteerisid september 2023 ja oktoober 2023 Xxxx toodud ohtlike jäätmeid. E. M.i ja

A. J.i kohtus antud ütluste kohaselt toimus sorteerimine territooriumile paigaldatud telkides ja seega

ei saanud olla tegemist autolt autole ümberlaadimisega nagu väidavad kaebuse esitajad. Objekti

kontrollimise protokollist ja sündmuskoha vaatluse protokollist nähtub selgelt, et kohapeal tuvastati

tünnid õlijäätmetega, plastkonteinerid erinevate ohtlikke aineid sisaldavate anumatega,

elektroonikajäätmed, päevavalguslambid, kemikaali pakenditega plastkonteinerid ja

elektroonikajäätmeid sorteerivad töölised. Samuti nähtub ka U. K.e poolt kohtuvälisele menetlejale

antud ütlustest, mis kohtus avaldati, et peale seda, kui keskkonnakompleksluba oli peatatud jätkasid

nad oma tegevust Xxxx asuval territooriumil kuni 31.10.2023 .a. Samuti märkis AS E kohtule

esitatud kaebuses, et kellelgi teisel Eestis sellist haiglajäätmete käitlemise võimekust ei ole, millest

võib järeldada, et tegemist on sellistehaiglajäätmetega, mis liigutavad ohtlike jäätmete

alla, sest tavajäätmete käitlejaid on meil Eestis veel.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et väärteoprotokollis on korrektselt kirjas nii teo

toimepanemise ajavahemik, milleks on 23.08.2023 kuni 31.10.2023. a kui ka koht Xxxx asuv

käitlusplats. Eelpool toodud ajavahemikule viitavad ka tunnistajate ja menetlusaluse isiku ütlused.

Riigikohtu praktika kohaselt väärteoprotokollis või süüdistuses teo kirjeldamisel sõltub süüteo

toimepanemise aja fikseerimine kindla ajahetkena või ajavahemikuna ja see, milline võib olla selle

ajavahemiku pikkus, sõltub konkreetse süüteoasja tehioludest. Ka käesolevas asjas on ajavahemik

pandud sellise täpsusega, et menetlusalusel isikul on võimalik aru saada, millist tegu ette

heidetakse. Kuivõrd etteheidetavaks teoks on jäätmete käitlemine ilma kompleksloata on

ajavahemiku alguseks võetud aeg, millest alates on menetlusalusele isikule väljastatud

keskkonnakompleksloa kehtivus peatatud. Ajavahemiku lõpuks on võetud aeg, mil

keskkonnainspektorite kontrolli tulemusel tuvastati jäätmekäitlus hiljemalt 31.10.2023 ja teavitati

tegevuse õigusvastasusest menetlusalust.

Riigikohus on oma otsuses nr 4-18-6598 märkinud, et uurimistoimingu tingimused, käigu ja

tulemused ning kogutud tõendusteabe võib talletada fotol menetlustoimingu protokolli lisana, kui

selleks esineb vajadus või kui see on kohustuslik (VTMS § 50, KrMS § 149 lg 1). Antud

väärteoasjas talletatigi sündmuskoha vaatluse tõendusteave fotodel protokolli lisana. Riigikohus on

ka öelnud, et vaatlusprotokoll koos fototabeliga on kirjalik tõend. VTMS § 311 ja § 314 annavad

täiendava võimaluse, kuidas vormistada riikliku järelevalve menetluse käigus saadud tõendusteave

süüteomenetluses kasutatavasse vormi. Nimetatud sätetest ei tulene mitte igasuguse video- või

fotomaterjali lubatavasse vormi vormistamise nõuded. Juhuks, kui tegemist ei ole riikliku

järelevalve raames saadud foto või videomaterjaliga toimub selle tõendusteabe vormistamine

vastavalt väärteomenetluse seadustiku ja kriminaalmenetluseseadustiku tõendite üldnõuete järgi.

Nimetatud nõudeid on ka käesolevas väärteoasjas järgitud.

Kohtuväline menetleja möönab, et Pakendikeskuse AS andis Keskkonnaametile üleandmise-

vastuvõtmise aktiga üle turvakaamera videosalvestused, mis algasid 18.10.2023.a, kuigi

Keskkonnaamet oli nõudnud turvakaamera videosalvestusi alates 23.10.2023.a. Tegemist on

Pakendikeskuse AS poolt inimliku veaga ja kuna turvakaamera videosalvestused alates kuupäevast

18.10.2023 üle anti, siis oli vaja neid ka alates sellest kuupäevast vaadelda.

J. L. AS E seadusliku esindajana pani teo toime otsese tahtlusega Karistusseadustiku § 16 lg 3

mõistes, kuna ta oli teadlik jäätmeseadusest ja tööstusheite seadusest tulenevatest nõuetest, sh

keskkonnakompleksloa olemasolu vajalikkusest nimetatud valdkonnas tegutsemiseks, kuid sellele

vaatamata korraldas AS E äritegevust sellisena, et tema poolt juhitud äriühing tegutses Xxxx

kinnistul jäätmete käitlemisega ilma kehtiva jäätmeloata või keskkonnakompleksloata.

AS E kaitsjad on kohtule esitanud ohtlike jäätmete saatekirjade andmebaasist exceli tabeli kujul

väljavõtte, mis nende sõnul näitab seda, et aadressile Xxxx aadressile ei ole perioodil 23.08. – 31.10

ühtegi kogust ohtlikke jäätmeid juurde tulnud. Kohtuväline menetleja sellega ei nõustu, nimelt kui

pöörata tähelepanu lahtrile „Tekitaja nimi“, siis seal on kolmel korral kirjas Aktsiaselts E ja

ülejäänud ridadel on kirjas Vaheladustatud jäätmed. Kui edasi liikuda „Tekkekoha aadressi“

lahtrile, siis samal kolmel real, kus oli eelnevalt märgitud lahtris kirjas Aktsiaselts E on tekkekoha

aadressina märgitud Xxxx ja ülejäänud lahtritel, kus eelnevalt oli kirjas vaheladustatud jäätmed on

tekkekoha aadress tühi, mis kõik viitab sellele, et nendel kolmel real toodud jäätmete puhul on

jäätmetekitajaks AS E ise ja tegemist võib tõesti olla põlengujärgse koristamise tulemusena

tekkinud jäätmetega ehk tekkis AS E enda tegevuse käigus. Ülejäänul 143 real nagu eelpool

nimetatud on kirjas Vaheladustatud jäätmed, millel tekkekoha aadress puudub ja millest tulenevalt

võime tõsikindlalt väita, et AS E kaitsjate poolt esitatud exceli tabelist ei nähtu, kes on nende

vaheladustatud jäätmete tekitaja, millele viitab kakohtuvälise menetleja poolt kohtule üle antud

ohtlike jäätmete saatekirja väljavõte, kus jäätmetekitaja lahter on täitmata. Lähtuvalt eeltoodust on

kohtuväline menetleja seisukohal, et antud exceli tabeli põhjal ei saa tõsikindlalt väita, et neid

vaheladustatud jäätmeid, mille tekitajat pole võimalik välja lugeda ei toodud aadressile Xxxx

asuvale käitlusplatsile perioodil 23.08.2023. a – 31.10.2023. a.

Lähtudes eeltoodust nõustuvad asjaoluga, et andmebaasist välja trükitud andmed, mis AS E kaitsja

esitas on küll õiged aga kas sinna andmebaasi sisestatud andmed, mille põhjal väljatrükk tehti ka

õiged on, seda nad kinnitada ei saa.

AS E kaitsjad on kohtule esitanud Andmekaitseinspektsiooni vastuse, millega nad soovisid

tõendada, et videosalvestised, mis saadi Pakendikeskuse AS-ilt on saadud põhiõigusi rikkudes ja

seetõttu tuleks need asja lahendamisel kõrvale jätta. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et antud

videosalvestused ei ole saadud põhiõigusi rikkudes, sest tegemist ei ole isikuandmete töötlemisega

ja seega palub kohtuväline menetleja neid mitte asja lahendamisel kõrvale jätta.

Kohtu põhjendused

7. VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja

väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Seega on kohus väärteoasja arutamisel seotud

väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega. VTMS §

123 lg 2 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest,

kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Samuti kohus peab lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused.

8. Enne menetlusaluse isiku käitumisele karistusõigusliku hinnangu andmist peab kohus vajalikuks

osundada, et menetlusalusele isikule ette heidetud väärteokoosseisu kajastamine kohtuvälise

menetleja poolt on ebaselge. Nimelt on protokollis väärteokirjelduses osundatud muuhulgas JäätS §

73 lg 2 p 3, mis sätestab konkreetselt jäätmeloa vajalikkuse ohtlike jäätmete taaskasutamiseks või

kõrvaldamiseks majandustegevuse käigus. Samas on väärteo kvalifikatsioonina nii

väärteoprotokollis kui ka -otsuses märgitud JäätS § 1201 lg 2 ja THS § 162 lg 2 ning heidetud

isikule ette jäätmete käitlemist kompleksloata (mitte jäätmeloata). Ometi on teokirjelduses

muuhulgas märgitud sedagi, et AS-l E puudus kirjeldatud tegevusteks (võeti vastu, vaheladustati,

sorteeriti ohtlikke jäätmeid) nõutav kehtiv jäätmeluba või keskkonnakompleksluba. Ka

väärteootsuses on karistuse määramisel võetud süüd suurendava asjaoluna muuhulgas arvesse, et

AS E käitles ohtlike jäätmeid ilma jäätmeloa või keskkonnakompleksloata ning ei lõpetanud ise

jäätmeloa või keskkonnakompleksloata tegevust. Selline sõnastus tekitab segadust ning loob

arusaama, et kohtuväline menetleja ei ole ise ka kindel, millist tegevust ta menetlusalusele isikule

ette heidab, st kas menetlusalusel isikul puudus jäätmeluba, kompleksluba või mõlemad load.

Ilmselgelt tagab korrektne menetlusalusele etteheidetav teokirjeldus viimase kaitseõiguse paremini

ning välistab võimalikud tekkivad vaidlused teo toimepanemises, kvalifikatsioonis jms.

9. Lähtudes aga väärteoprotokollis kajastatud teokirjeldusest, kus pärast JäätmeS §§ 73 lg 2 p 3, § 6

lg 1, § 13, § 73 lg 1 ja THS § 19 lg 2 p 5 ja lg 3 välja toomist ning keskkonnakompleksloa nr

L.KKL.HA-52415 peatamisele osundamist on kohtuväline menetleja märkinud, et AS E juhatuse

liige J. L. rikkus tööstusheite seaduse § 25 lg 1 nõuet, mille kohaselt käitaja ei tohi ilma

kompleksloata tegutseda tegevusvaldkonnas, milles tegutsemiseks on käesoleva seaduse § 19

kohaselt nõutav kompleksluba, on järelikult antud juhul juriidilise isiku karistamise põhjuseks

olnud kohtuvälise menetleja hinnangul väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas kokkuvõtvalt

ohtlike jäätmete käitlemine (vastuvõtmine ja vaheladustamine /kogumine/ ja sorteerimine) ilma

kompleksloata (mitte jäätmeloata).

10. Puudub ka vaidlus selles, et 22.08.2023 andisKeskkonnaamet välja korralduse, millega otsustas

peatada Aktsiaselts E keskkonnakompleksloa nr L.KKL.HA-52415 kehtivuse üheks aastaks, kuni

on täidetud käesoleva korralduse resolutsiooni punktis 1.2 sätestatud kõik tingimused.

11. Järelikult tuleb antud juhul tuvastada, kas menetlusalune isik on väärteoprotokollis näidatud ajal

ja kohas käidelnud ohtlike jäätmeid ilma kompleksloata.

12. THS § 25 lg 1 järgi ei tohi käitaja ilma kompleksloata tegutseda tegevusvaldkonnas, milles

tegutsemiseks on käesoleva seaduse § 19 kohaselt nõutav kompleksluba.

Menetlusalusele isikule etteheidetud väärteokirjelduse kohaselt THS § 19 lg 2 p 5 ja lg 3 sätestab, et

kompleksluba on nõutav jäätmekäitluses, kui ohtlike jäätmete käitlemine, mis on nimetatud

Vabariigi Valitsuse 06.06.2013 määruse nr 89 § 6 lg 1 ja lg 3 künnisvõimsus on üle 10 tonni

ööpäevas.

THS § 19 lg 3 kohaselt alltegevusvaldkondade loetelu käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud

tegevusvaldkondade raames ning künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav

kompleksluba, kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

Vabariigi Valitsuse 06.06.2013 määruse nr 89 „Alltegevusvaldkondade loetelu ning

künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav kompleksluba1“ § 6 lg 1 loetleb

ohtlike jäätmete kõrvaldamis- või taaskasutamistoimingud, milleks nõutakse kompleksluba juhul,

kui künnisvõimsus on üle 10 tonni ööpäevas ning sama paragrahvi lõike 3 järgi ohtlike jäätmete

põletamisel jäätmepõletus- või koospõletustehases nõutakse kompleksluba juhul, kui põletatakse

ohtlikke jäätmeid üle 10 tonni ööpäevas.

13. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et väärteoprotokoll kannab väärteomenetluses samasugust

funktsiooni, nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses. Näiteks on Riigikohus lahendi 3-1-1-45-11

punktis 9 märkinud, et seda ülesannet saab väärteoprotokoll täita vaid juhul, kui selles on kajastatud

andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas objektiivne ja subjektiivne süüteokoosseis on

täidetud. Väärteoprotokolli tuleb märkida kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja

arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks. Vastasel juhul on rikutud VTMS § 19 lg 1 p 1

sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse.

Teokirjeldus tähendab faktiliste asjaolude, s.o toimunud sündmuse asjaolude kirjeldamist, mitte aga

süüteokoosseisu tunnuste seadusest ümberkirjutamist.

14. Järelikult tuleb kõik andmed, mille alusel on võimalik hinnata väärteokoosseisu täitmiseks

vajalikke objektiivseid ja subjektiivseid tunnuseid, kajastada menetlusaluse isiku suhtes koostatud

väärteoprotokollis.

15. Menetlusaluse isiku kaitsjad on seisukohal, et Keskkonnaamet ei ole tõendanud ega toonud

väärteootsuses ega ka väärteoprotokollis esile asjaolusid, millest saaks järeldada, et kinnistul oleks

toimunud just ohtlike jäätmete käitlemine. Samuti on menetlusaluse isiku kaitsjad juhtinud

tähelepanu, et keskkonnakompleksloa nõue tekib alates teatud jäätmekogustest ning antud asjas ei

ole tõendatud, et jäätmete käitlemine oleks toimunud ulatuses, mis eeldaks just

keskkonnakompleksluba.

16. Kohus nõustub kaitsjate eeltoodud seisukohaga ning leiab, et väärteoprotokollis ei ole AS-le E

inkrimineeritud väärteo faktiliste asjaolude realiseerimine tuvastatav.

17. Väärteokirjelduses ei ole nimetatud ühtegi ohtlikku jäädet, mille käitlemist menetlusalusele

isikule ette heideti. Väärteoprotokollis on osundatud üksnes JäätS § 6 lg 1, mille kohaselt ohtlikud

jäätmed on jäätmed, mis komisjoni määruse (EL)nr 1357/2014 lisas nimetatud vähemalt ühe

ohtliku omaduse tõttu võivad olla ohtlikud inimese tervisele, varale või keskkonnale.

Komisjoni määruse (EL) nr 1357/2014 lisas on välja toodud jäätmete omadused, mille alusel

loetakse jäätmeid ohtlikeks jäätmeteks. Nii on määruses selgelt eristatud näiteks plahvatusohtlikud,

oksüdeerivad, tuleohtlikud, ärritavad, mürgised jne jäätmed. Väärteoprotokollis puuduvad aga

mistahes viited eelnimetatud määruses nimetatud jäätmetele, mida menetlusalune isik ei oleks

tohtinud ilma vastava loata käidelda.

18. Ohtlike jäätmete tuvastamine oli vajalik ka seetõttu, et teokirjeldusest nähtuvalt oli AS Ei

tegevus- ja alltegevusvaldkondadeks lisaks ohtlike jäätmete käitlemisele ka tavajäätmete käitlemine.

Ka asja materjalide juures oleva e-Äriregistri väljavõtte kohaselt oli AS Ei lisategevusala

muuhulgas tavajäätmete töötlus ja kõrvaldus. Tavajäätmete olemasolu Xxxx kinnistul nähtub ka

tunnistajate M. S., E. M.i ja K. P.i ütlustest. Seega selleks, et heita menetlusalusele isikule ette

ohtlike jäätmete käitlemist ilma kompleksloata, oleks kohtuvälisel menetlejal tulnud esmalt ohtlikud

jäätmed tuvastada ning seejärel need ka korrektselt protokolli teokirjelduses kajastada. Samuti ei ole

tõendatud ega väärteokirjelduses kajastatud, et jäätmete käitlemine oleks toimunud ulatuses, mis

eeldaks kompleksluba tööstusheite seaduse ja Vabariigi Valitsuse 06.06.2013 määruse nr 89

kohaselt.

19. Asja materjalide juurde on küll lisatud 31.10.2023 objekti kontrollimise protokoll ja

sündmuskoha vaatluse protokoll koos fotodega, kuid nendes kajastatu ei leia märkimist

väärteoprotokolli teokirjelduses. Nii on objekti kontrollimise protokollis näiteks muuhulgas

märgitud, et kerghallis olid IBC lahtised mahutid, kuhu olid ladustatud ohtlike ainetega reostunud

pakendid, furgoonautosse laaditi tõstukiga punaseid haiglajäätmete konteinereid, kerghalli kõrval

sorteerisid kaks töölist elektroonikajäätmeid ning sealsamas olid ka kaks konteinerit

elektroonikajäätmetega. Sündmuskoha vaatluse protokolli kohaselt on Xxxx krundilt leitud näiteks

rehve, tünnid õlijäätmetega, kolm 800 liitrist plastkonteinerit erinevate ohtlikke aineid sisaldavate

anumatega, elektroonikajäätmeid, 800-liitrised kemikaalide pakenditega plastkonteinerid.

Eelnimetatud protokollides kajastatud andmed aga väärteoprotokollis puuduvad, samuti puuduvad

viited sellele, millistel alustel on kohtuväline menetleja lugenud need ohtlikeks jäätmeteks või

milline oli jäätmete kogus. Kohus ei nõustu kohtuväline menetleja kohtukõne teesides osundatuga,

justkui saaks juba kohtule esitatud kaebuse pinnalt järeldada, et kuna kaebuse kohaselt kellegi teisel

Eestis sellist haiglajäätmete käitlemise võimekust ei ole, siis järelikult on tegemist selliste

haiglajäätmetega, mis liigituvad ohtlike jäätmete alla, sest tavajäätmete käitlejaid on Eestis veel.

Selleks, et isikule saaks konkreetse teo toimepanemist ette heita, peavad konkreetse teo faktilised

asjaolud kajastuma väärteoprotokollis ning seda peavad toetama asjas kogutud tõendid. Isiku

süüküsimust ei saa lahendada oletuste ja järelduste pinnalt.

20. Seda enam, et ka kohtus üle kuulatud tunnistajate ütluste pinnalt ei saa tõsikindlalt jaatada

ohtlike jäätmete käitlemist väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas. Kui tunnistaja K. P.i ütluste

kohaselt pärast põlengut jäätmete kogused, liigid ja sisu ei muutunud ning ei olnud olukorda, kus

jäätmed pandi otse ühelt autolt teisele (ka tunnistaja M. S. ütluste kohaselt ei sorteerinud nad

tulekahju jäätmeid; sorteerisid neid, mis toodi, oli ohtlikke ja mitteohtlikke jäätmeid), siis tunnistaja

P. K. ütluste kohaselt tõstsid nad pärast tulekahju jäätmed ümber teisele veokile. Samas ei eitanud

tunnistaja M. S. seda, et perioodil 22.08.-31.10.2023 tõsteti jäätmed teisele autole, et viia need

Tartusse. Tunnistaja E. M.i ütluste kohaselt kui enne põlengut sorteerisid, siis nüüd läksid osad

asjad otse Tartu auto peale, autolt autole laadimine toimus pärast põlengut. Kui tunnistaja A. J.i

ütluste kohaselt sorteeris ta pärast põlengut jäätmeid (värvid, patareid, lambid), mida autojuhid tõid

ning konteinereid ilma sorteerimata ühelt autolt teisele ei tõstetud, siis tunnistaja J. J. (autojuht)

ütluste kohaselt lõppes töö Xxxx pärast põlengut ära, seal likvideeriti põlengut.

21. Seega oli tegeliku olukorra kindlaks tegemine(kas toimus ohtlike jäätmete käitlemine, milliseid

ja millises koguses) ja väärteoprotokollis kajastamine oluline, tuvastamaks võimalik

väärteokoosseisu täitmine menetlusaluse isiku poolt. Lähtudes kaebuse esitaja ütlustest ja kohtule

esitatud tõenditest ei ole kuidagi välistatud ka võimalus, et AS Ei tegeles põlengu likvideerimisega,

et ohtlikud jäätmed võisid olla territooriumil juba enne kompleksloa peatamist, et ohtlike jäätmeid

tõsteti ilma sorteerimata sõidukilt sõidukile vms.

22. Nii andis AS Ei seaduslik esindaja J. L. kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt läks põhirõhk

reostuse likvideerimisele, põlengust tekkinud jäätmete kokku kogumine, Ruunaoja kraavi

puhastamine, tegid Keskkonnaametile reostuse likvideerimise kava. Reostuse likvideerimise

planeeritav lõpp pidi olema 31.10.2023. Põlengust tekkisid nii ohtlikud kui ka tavajäätmed.

Paralleelselt pidid klientide teenindamist jätkama. Keskkonnaametist said loa laadida jäätmed

autolt-autole, tühjendasid konteineri auto peal suuremasse konteinerisse ja sellega sõitsid Tartusse.

Kohtul ei ole põhjust ka seadusliku esindaja ütlustes Keskkonnaametilt saadud loas kahelda,

kuivõrd samasisulise väite esitas kaebuse esitaja ka vastulauses ning kohtuvälise menetleja otsuses

ei ole sellekohast väidet kahtluse alla seatud.

Kohtule on esitatud ka K OÜ poolt koostatud reostusuuringu ja reostuse likvideerimise kava (lisa

2), kus töö eesmärgiks oli kindlaks teha pinnase, pinna- ja põhjavee reostuse olemasolu Xxxx tn 39

kinnistul ja naabruses asuvatel kinnistutel, tulekustutusvee voolamise ja valgumise alal ning esitada

võimalikud lahendused reostuse likvideerimiseks. Kava kohaselt alustati reostuse likvideerimise,

pinnase väljakaeve töödega 2023. aasta augustikuus, pinnavee puhastamisega tegeletakse, hiljemalt

31.10.2023 on põhiosa reostusest likvideeritud.

23. Antud juhul ei tõenda ohtlike jäätmete olemasolu ja kogust ka 22.02.2024 asitõendi

vaatlusprotokollis kajastatu. Turvakaamera salvestustelt on küll näha AS Ei Põhja regiooni

käitlusplatsil erinevaid konteinereid, mahuteid, vaate, konteineritega veoautosid, tõstukeid, töötajate

tegutsemist jms, kuid puuduvad andmed ohtlike jäätmete ja nende käitlemise kohta. Seda enam, et

isegi asitõendi vaatlusprotokollis kajastatu kohaselt kirjeldatakse tegevust jäätmetega, mitte ohtlike

jäätmetega.

24. Kuivõrd eespool viidatud 22.02.2024 asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldi Pakendikeskuse AS

poolt väljastatud Pakendikeskuse Xxxx kauplus-lao (Xxxx) turvakaamera videosalvestisi, on

kaitsjad tõstatanud ka küsimuse tõendi lubatavuse kohta. 31.05.2024 on kaebuse esitaja kaitsja

teinud märgukirja Andmekaitse Inspektsiooni, mille kohaselt on Pakendikeskuse videokaamera

suunatud kinnistule aadressil Xxxx ning filminud kinnistul toimuvat, sealhulgas töötajaid ja muid

isikuid, kes kinnistul liiguvad. Märgukirjas on välja toodud, et Pakendikeskus mitte üksnes ei filmi

ja salvesta kinnistul toimuvat, vaid talletab neid salvestisi mitme kuu vältel. Pakendikeskusel ei saa

olla õigustatud huvi jälgida ööpäevaringselt seda, mis toimub naaberkinnistul. Kaitsja on

seisukohal, et isikuandmete töötlemise nõuete rikkumine on toonud kaasa Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2016/679 ehk isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) nõuete rikkumise

ning väärteo toimepanemise.

25. Kuigi kohtuistungil avaldas kohtuvälise menetleja esindaja, et tegemist ei olnud isikuandmete

töötlemisega, on Andmekaitse Inspektsioon 28.06.2024 vastuses märgukirjale selgelt välja toonud,

et IKÜM artikkel 4 punkti 1 kohaselt on isikuandmeteks igasugune teave tuvastatud või tuvastatava

füüsilise isiku kohta. Kaamerate abil on isik (eriti töötaja) igal juhul tuvastatav. Seega on

videovalve puhul tegemist isikuandmete töötlemisega, mille osas tuleb järgida IKÜM-is sätestatud

nõudeid. Märgukirjas toodud info põhjal ei nähtu, milles seisneb andmetöötleja eesmärk või

õigustatud huvi naaberkinnistu ja sellel liikuvate töötajate filmimiseks või et see kaaluks üles

andmesubjektidele osaks saava põhiõiguste riive. Samuti ei nähtu, et naaberkinnistul liikuvaid

töötajaid oleks teavitatud nende filmimisest, filmimise eesmärgist ja õiguslikust alusest ning

võimaldatud tutvuda andmekaitsetingimustega.

26. Kuna antud juhul on menetlusalusele isikule etteheidetav tegu jäänud kohtuvälise menetleja

poolt väärteoprotokollis sisustamata ning kohus ei saa ka vaatamata naaberkinnistul tehtud fotodele

või videole tuginedes heita menetlusalusele isikule ette ohtlike jäätmete käitlemist

väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas, puudub vajadus hakata täiendavalt analüüsima tõendi

lubatavust antud menetluse raames.

27. Kohtu hinnangul ei saa ka pelgalt tunnistaja U. K.e ütlustele tuginedes lugeda menetlusalusele

isikule etteheidetav väärteokoosseis täidetud. Kuigi tunnistaja U. K.e 21.02.2024 tunnistajana antud

ütluste kohaselt otsustasid nad J. L.iga peale keskkonnakompleksloa peatamist jäätmeid edasi

käidelda, kuna peavad erinevate haiglate ja ettevõtetega sõlmitud lepingute järgi nende ohtlikud

jäätmed mingi aja tagant ära vedama (Tartu regioonil ei ole jäätmete käitlemiseks ja purustamiseks

nii palju ressurssi), siis jääb ebaselgeks, millised olid need tunnistaja poolt nimetatud ohtlikud

jäätmed ja millises koguses, mis eeldasid kompleksloa olemasolu. Seda enam, et U. K.e ütlustest

nähtub seegi, et nad ei sorteerinud kõiki kohale toodud konteinereid ümber, vaid päris suur osa

konteineritest tõsteti lihtsalt ühe auto pealt teise peale. Samuti tõi tunnistaja muuhulgas välja, et nad

rentisid augusti lõpus või septembri alguses ühe viilhalli, kus hoidsid tühje konteinereid, mis olid

puhtaks pestud. Järelikult selleks, et heita menetlusalusele isikule ette kompleksloata tegutsemist,

oleks tulnud kohtuvälisel menetlejal tuvastada konkreetsed jäätmete liigid ja kogused. Praegustele

andmetele tuginedes ei ole võimalik kindlaks teha, millised asja materjalide juures olevatel fotodel

nähtavad konteinerid olid tühjad ning millised täis ning kas täis olevad konteinerid sisaldasid

ohtlikke jäätmeid ning millises koguses.

28. Kohus ei saa teokirjeldusest väljuda ja hakata fotode ja /või video järgi ise kindlaks tegema, st

isikule etteheidetavast tegu sisustama, millised olid need ohtlikud jäätmed, mille käitlemiseks oli

vaja vastavat luba. Selliselt väljuks kohus väärteoprotokolli piiridest ning rikuks isiku kaitseõigust.

Seega ei toeta väärteoprotokollis kajastatu ega kohtule esitatud tõendid kohtuvälise menetleja

seisukohta, et menetlusalune isik on käidelnud ohtlike jäätmeid ilma kompleksloata.

29. Kohtu hinnangul peab menetlusaluse isiku suhtes läbiviidud menetlus olema selge ja

objektiivne, võimaldades isikul aru saada, milles tema rikkumine seisnes, tagades seeläbi isiku

kaitseõiguse. Antud väärteomenetluses on väärteokoosseisu täitmiseks vajalikud objektiivsed

tunnused jäetud kajastamata. Kohus ei saa kaebuse läbivaatamisel asuda täitma

süüdistusfunktsiooni ning kohtuvälises menetluses toime pandud menetluslikke rikkumisi ei ole

võimalik kõrvaldada, mistõttu leiab kohus, et AS E kaitsjate esitatud kaebus tuleb rahuldada,

Keskkonnaameti 24.05.2024 otsus väärteoasjas nr 940023001055 tühistada ja nimetatud väärteos

menetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohtu hinnangul olukorras, kus kohtuvälises

menetluses aset leidnud menetluslikud rikkumised toovad kaasa väärteomenetluse lõpetamise, ei

pea kohus vajalikuks anda hinnangut kaebuse esitaja ja kohtuvälise menetleja teistele

seisukohtadele menetlusaluse isiku karistamise õigustatuse kohta.

Menetluskulud

30. VTMS § 23 kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6

sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud

mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest.

31. Kuna kohus lõpetab AS E suhtes alustatud väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, tuleb

AS-le E hüvitada valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu.

32. Kaitsjad esitasid kohtule taotlusemenetluskulude hüvitamiseks ning taotlevad

määrata kindlaks ja hüvitada riigieelarvest aktsiaseltsi E kasuks kaitsjatele väärteomenetluses

makstud tasu. Taotluse kohaselt on kaitsjad osutanud AS-le E seoses väärteomenetlusega

õigusteenust 102,20 tunni ulatuses, tunnihinnaga 190 eurot+km, mistõttu on õigusabikulud ilma

käibemaksuta kokku 19418 eurot, millele lisandub ka ühel arvel transpordikulu summas 8,40 eurot

seoses kohtuistungil osalemisega. Istungiga seotud ajakulu paluvad kohtul arvestada ja kindlaks

määrata arvestades tegelikult kulunud aega ning kaitsjate tunnihinda (190 eurot+km).

33. Esmalt osundab kohus Riigikohtu lahendi 1-18-5023 p 30 toodud seisukohale, mille kohaselt

võib väljakujunenud kohtupraktika kohaselt käibemaksukohustuslane nõuda kaitsjatasult (seega ka

esindajatasult) arvestatud käibemaksu hüvitamist üksnes juhul, kui ta kinnitab, et ta ei saa mingil

põhjusel tasult arvestatud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata (vt nt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 20. juuni 2016. a määrus asjas nr 3-1-1-38-16, p 76).

Praegusel juhul ei ole kohtule esitatud taotluses kinnitatud, et AS-l E puuduks võimalus

õigusteenuse arvel näidatud käibemaksusumma sisendkäibemaksuna mahaarvamiseks, mistõttu

lähtub kohus taotluses näidatud summast ilma käibemaksuta. Esitatud arvetel on küll osundatud

KMS § 27 lõikele 14, kuid nimetatud paragrahvil puudub lõige 14 ning kohtul puudub alus

seostada seda sisendkäibemaksu maha arvamise võimatusega.

34. Kaitsjatasu mõistlikkuse hindamisel juhindub kohus Riigikohtus korduvalt väljendatud

seisukohtadest. 02.04.2018 lahendi 4-16-9132 p 27 selgitas Riigikohus, et arvestada tuleb nii

osutatud teenuse vajalikkust, kaebuses esitatud seisukohtade põhjendatust, väärteoasja mahtu kui ka

keerukust (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15. aprilli 2015. a otsus asjas nr 3-1-1-32-15, p 9

koos edasiste viidetega ja 25. veebruari 2014. a määrus asjas nr 3-1-1-9-14, p 20).

35. Arvestades AS-le E osutatud õigusteenuse vajalikkust hindab kohus kaitsja poolt näidatud

tunnihinna põhjendatuks. Hinnates aga taotluses näidatud toiminguid ja neile kulunud aega, leiab

kohus, et esitatud taotlus tuleb rahuldada osaliselt.

36. Kohus arvestab Riigikohtu seisukohti (4-2437 p 19), mille kohaselt juhul, kui menetlusosalisel

on mitu kaitsjat, arvatakse menetluskulude hulka neile makstud tasu suuruses, mis ei ületa ühele

kaitsjale tavapäraselt makstavat mõistliku suurusega tasu (kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §

175 lg 2). Sellest tulenevalt ei saa ühe ja sama ülesande täitmise eest mitmele kaitsjale makstud tasu

menetluskulude hulka arvata suuremas ulatuses kui see, mida oleks võimalik pidada ühele kaitsjale

sama ülesande täitmise eest makstavaks mõistlikuks tasuks (vt nt RKKK 28.06.2024, 1-20-3101, p

127).

37. Eelnevast tulenevalt ei pea kohus põhjendatuks hüvitada järgmisi mõlema kaitsja poolt tehtud

ülesandeid:

Arvega 202400994 seotud spetsifikatsioonil näidatud väärteoprotokolli ja väärteotoimikuga

tutvumist mõlema kaitsja poolt. Kohus jätab välja väärteoprotokolliga tutvumise Helen Noot poolt

(0,75 tundi, s.o 142,50 eurot) ja väärteotoimiku materjalide ülevaatus Toomas Pikamäe poolt (1,50

tundi, s.o 285 eurot).

Arvega 202401270 seotud spetsifikatsioonil näidatud väärteoprotokolli ja väärteotoimiku

materjalide analüüs Toomas Pikamäe poolt (4,25 tundi, s.o 807,50 eurot); vastulause ülevaatus ja

täiendamine Toomas Pikamäe poolt (1 tund, s.o 190 eurot); üldmenetluse otsuse esialgne ülevaatus

Toomas Pikamäe poolt (1 tund, s.o 190 eurot) ja üldmenetluse otsuse analüüs Helena Noot poolt (1

tund, s.o 190 eurot).

Arvega 202401488 seotud spetsifikatsioonil näidatud kaebuse ülevaatus Toomas Pikamäe poolt (1,5

tundi, s.o 285 eurot).

Arvega 202402734 seotud spetsifikatsioonilnäidatud istungiks valmistumine Helena Noot

poolt (3,60 tundi, s.o 684 eurot); istungiks valmistumine, kohtuistungil osalemine, täiendavate

tõendite ettevalmistus Helena Noot poolt (3,50 tundi, s.o 665 eurot); valmistumine Harju Maakohtu

23.10.2024 kohtuistungiks Toomas Pikamäe poolt (0,75 tundi, s.o 142,50 eurot).

38. Samuti on kohtu hinnangul ülepaisutatud väärteoasja materjalide analüüs, valmistumine Harju

maakohtu 26.11.2024 kohtuistungiks Toomas Pikamäe poolt (2,75 tundi, s.o 522,50 eurot). Nimelt

on väärteoasja materjale juba varasemalt analüüsitud ning ka kohtuistungiks ettevalmistumist ei saa

korduva istungi puhul pidada vajalikuks. Kokku ülaltoodu osas tuleb taotletavat kaitsjatasu

vähendada 4104 euro võrra.

39. Ülepaisutatuks peab kohus ka kaebuse koostamisele kulunud aega. Kokku on esitatud arvete

põhjal koostatud kaebust:

28.05.2024 Helena Noot poolt 1,75 tundi;

30.05.2024 Helena Noot poolt 4,50 tundi;

03.06.2024 Helena Noot poolt 4,50 tundi;

04.06.2024 Helena Noot poolt 4,50 tundi;

05.06.2024 Helena Noot poolt 5 tundi;

10.06.2024 Helena Noot poolt veel koos kliendile edastamise ja täiendamise, lisade

komplekteerimise ja kohtule esitamisega 5,75 tundi.

Seega kokku on kaebuse koostamisele läinud ligikaudu 26 tundi. Lähtudes kaebuse sisust ja

väärteoasja keerukusest saab mõistlikuks kaebuse koostamisele kulunud ajaks pidada 10 tundi ning

näidatud tundide arvu tuleb vähendada 16 tunni ulatuses, s.o summas 3040 eurot. Seda enam, et

kaebuse koostamisele on eelnenud väärteoasja materjalide analüüs ja vastulause koostamine.

40. Seega tuleb taotluses näidatud summat 19 426,40 eurot vähendada kokku 7144 (4104+3040)

euro võrra, ning AS-le E tuleb hüvitada 12 282,40 eurot, millele lisandub 570 eurot, so ühe kaitsja

osalemine 26.11.2024 kohtuistungil kestusega 3 tundi.

41. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et valitud kaitsjatele makstavat tasu saab pidada mõistlikuks

summa 12 852,40 euro ulatuses, mis tuleb AS-le E VTMS § 23 alusel hüvitada.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtunik