3-23-2584/7 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Einar Vene ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

19. detsember 2024, Tartu

Haldusasja number

3-23-2584

Haldusasi

X.X.-i kaebus Viru Vangla 16. oktoobri 2023. a

vaide tagastamise otsuse nr 6-16/162-2 tühisuse

tuvastamiseks ja kohustava ettekirjutuse tegemiseks

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 10.

septembri 2024. a määruse peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja X.X.

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Tagastada X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 10. septembri 2024. a määruse

peale halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lõike 2 ja § 207 lõike 3 punkti 2

alusel.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul käesoleva

määruse kättesaamisest arvates.

RINGKONNAKOHTU SELGITUS

1. Tartu Ringkonnakohtu hinnangul tagastas Tartu Halduskohus X.X.-i kaebuse

õiguspäraselt, põhjendades ja selgitades piisavalt kaebuse tagastamise asjaolusid.

2. Halduskohtule esitatud kaebuses väljendab kaebaja rahulolematust Viru Vangla 16.

oktoobri 2023. a vaide tagastamise otsusega. Halduskohus on põhjendatult märkinud, et vaide

tagastamine on haldustoiming, mistõttu ei ole vangla otsus haldusakt. Seega ei ole kehtivus

otsuse omaduseks ning kohus ei saa tuvastada otsuse tühisust ega otsust tühistada.

Kohtupraktikas on omaks võetud, et vaide tagastamise korral saab isik pöörduda

halduskohtusse vaide esemeks olnud kaebusega. Kaebuse saanud kohus kontrollib vaide

tagastamise õiguspärasust. Kui vaie on tagastatud põhjendamatult, loetakse kohustuslik

kohtueelne vaidemenetlus (VangS § 11 lg-st 5) läbituks ning vaide tagastamine ei takista

õiguste kaitset kohtumenetluses. Kui vaie on tagastatud õiguspäraselt, siis on aga

kohustusliku kohtueelne vaidemenetlus nõuetekohaselt läbimata ja kaebus kuulub

tagastamisele vastavalt HKMS § 121 lg 1 p-le 4.

3. Tulenevalt HKMS § 45 lg-st 4 võib vaideotsuse peale ilma vaide esemeks oleva

haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi,

sõltumata vaide esemest. Sama kehtib muu kohtueelse menetluse käigus tehtud otsuse

vaidlustamisel.

Kaebusest iseenesest ei ole üheselt selge, kas vaideotsusega otseselt seotud puudustele lisaks

soovib kaebaja kaitsta oma õigusi seoses vaide esemega. Raske on näha, et kaebaja esile

toodud puudused vaidemenetluses saaks riivata kaebaja õigusi lahus vaide esemest. Seega

pidi halduskohus kaaluma, kas kaebaja õiguste kaitseks on vajalik selgitada kaebajale

võimalust täiendada kaebust vaides esitatud nõudega. Pidades aga silmas, et kaebaja esitas

vaide kohustamisnõudes hilinemisega, kui vaide esitamise tähtaja jooksul suutis kaebaja

kohtuinfosüsteemi andmetel esitada Tartu Halduskohtule viis erinevat kaebust, siis on ilmne,

et vaide esitamise tähtaja möödalaskmiseks olulist põhjust ei esine. Vastavalt ei oleks

võimalik vaides esitatud nõudega kaebuse halduskohtu menetlusse võtmine, kuna kaebajal on

läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus (HKMS § 121 lg 1 p 4) ja kaebus ei ole lubatav

HMKS § 47 järgi.

Lisaks tõi vastustaja 28. veebruari 2024. a menetlusdokumendis esile, et kaebaja võttis 24.

novembri 2023. a märkega tagasi oma vanglale tehtud pöördumise. Ringkonnakohus nõustub,

et see välistab, et halduskohus tuvastaks vastustaja poolt vaide õigusvastase tagastamise ja

loeks kohtueelse vaidemenetluse siiski läbituks.

4. Nõustuda tuleb halduskohtuga selleski, et kaebaja tuvastamisnõue ei ole lubatav, kuna ei

aitaks kaasa kaebaja õiguste kaitsele olukorras, kus vaides esitatud nõue on jäetud

õiguspäraselt läbi vaatamata. Kaebaja esile toodud probleem vaide tagastamise otsusest

arusaamisel otsuse vene keelde tõlkimata jätmise tõttu ei saanud iseseisval kaebaja õigusi

rikkuda. Kaebaja õiguste riive esinenuks juhul, kui vaide tagastamise otsuse tõlkimata jätmise

tõttu oli takistatud kaebaja õiguste edasine kaitse vaides esitatud nõude osas. Sellise

olukorraga aga praegu tegemist ei ole.

5. Kaebaja esitas taotluse anda talle esindaja riigi õigusabi korras kriminaalasjas nr 1-24-

3333 26. juulil 2024 tehtud kohtumääruse alusel. Hiljem viitas kaebaja veel ka samas

kriminaalasjas 12. septembril 2024 tehtud Tartu Ringkonnakohtu määrusele.

Ringkonnakohus selgitab, et kriminaalmenetluses ei saanud ega olegi kohtud otsustanud

võimaldada kaebajale riigiõigusabi esindamiseks halduskohtumenetluses. Seetõttu puudus

ringkonnakohtul võimalus edastada Eesti Advokatuurile teade kaebajale esindaja

määramiseks. Kaebaja ei ole esitanud ringkonnakohtule taotlust riigi õigusabi saamiseks.

Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks suunata kaebajat sellekohast taotlust esitama, kuna asjas

vaidluse all olevat õigushüve, samuti kaebuse eduvõimaluse puudumise tõttu tuleks taotlus

jätta rahuldamata vastavalt RÕS § 7 lg 1 p-le 5 ja 12.

6. Eeltoodu alusel peab ringkonnakohus võimalikuks lahendada Tartu Halduskohtu 10.

septembri 2024. a määruse vaidlustamiseks esitatud määruskaebus käesoleva määruse

resolutsioonis toodud õiguslikel alustel ilma kirjeldava ja põhjendava osata.

(allkirjastatud digitaalselt)