13 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. septembril 2011, Narva kohtumaja Kriminaalasja arutati avalikul kohtuistungil Narva kohtumaja ruumides 01.08.2011.a kuni 02.08.2011.a Kriminaalasja number 1-10-16612 (10240100843) Kohtunik

Rahvakohtunikud Mari-Liis Avikson

Tiia Nelk ja Silvia Piik Kohtuistungi sekretär Irina Kuzmina, Ksenija Frolova Tõlk Diana Arhipova ja Leonora Nõmmik Kriminaalasi M.O süüdistuses KarS § 113 järgi ja Ivan Aleksandrov süüdistuses KarS § 320 lg 1 järgi, üldmenetluses Prokurör Ringkonnaprokurör Mihhail Hütt Süüdistatavad M.O (ka M.O)

Elukoht Xxx, isikukood XXX, VF kodanik, põhiharidus, emakeel – vene keel, invaliid, xxx

Varasem karistatus:

- Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS

08.04.2008.a § 199 lg 2 p 7, 8 järgi tingimusliku vangistusega 3 kuud ja 29 päeva katseajaga 18 kuud. Tõkend – vahistamine alates 30.06.2010.a. Kaitsja Vandeadvokaat Vladimir Rogulski

Ivan Aleksandrov

Elukoht Xxx, isikukood 38605313715, EV kodanik, põhiharidus, emakeel- vene keel, invaliid, xxx

Varasem karistatus: varem kohtu poolt karistamata Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 02.07.2010.a Kinni peetud kahtlustatavana 30.06.2010.a kuni 02.07.2010.a Kaitsja Vandeadvokaat Galina Tšelnokova

1-10-16612

2(13) RESOLUTSIOON

Tunnistada M.O süüdi KarS § 113 järgi ning mõista talle karistuseks 9 (üheksa) aastat vangistust.

Karistusaega arvestada alates 30.06.2010.a.

M.O-le valitud tõkend, vahistamine, jätta muutmata.

Tunnistada Ivan Aleksandrov süüdi KarS § 320 lg1 järgi ning mõista talle karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

Arvata KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg alates 30.06.2010 kuni 02.07.2010 xxxo. 3 (kolm) päeva karistusaja hulka ja mõista lõplikult ärakandmisele 3 (kolm) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

Kohaldada KarS § 73 ning mitte pöörata mõistetud karistust täielikult täitmisele, kui Ivan Aleksandrov ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.

Määrata katseajaks 3 (kolm) aastat. Katseaja algus – 19.09.2011.a.

Ivan Aleksandrov`ile valitud tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Asitõendid –kortik ja kannatanu Xxxi särk, mis asuvad kriminaalasja juures, hävitada kohtuotsuse jõustumisel.

Rahuldada vandeadvokaat Vladimir Rogulski taotlus ning mõista talle riigieelarvest

kaitsjatasu M.O-le 01.08.2011.a-02.08.2011.a kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 766 (seitsesada kuuskümmend kuus) eurot ja 94 senti, millest käibemaks on 127, 82 eurot.

Mõista M.O-lt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 695 (kuussada üheksakümmend viis) eurot ja 04 senti, kaitsja Vladimir Rogulski poolt eeluurimisel osutatud

õigusabi eest kokku 386 (kolmsada kaheksakümmend kuus) eurot ja 69 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 16 (kuusteist) eurot ja 94 senti, riiklikul

ekspertiisiasutusel seoses ekspertiiside tegemisega tekkinud kulud 63 819 (kuuskümmend

kolm tuhat kaheksasada üheksteist) krooni ehki 4078 (neli tuhat seitsekümmend kaheksa)

eurot ja 78 senti, kaitsja Vladimir Rogulski poolt 28.12.2010.a eelistungil osutatud õigusabi eest 7800 (seitse tuhat kaheksasada) krooni ehk 498 (nelisada üheksakümmend kaheksa) eurot

ja 51 senti ja kaitsja Vladimir Rogulski poolt 01.08.2011.a kuni 02.08.2011.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 766 (seitsesada kuuskümmend kuus) eurot ja 94 senti.

KrMS 180 lg 3 alusel jätta osa sundrahast, xxxo 200 (kakssada) eurot riigi kanda.

Rahuldada vandeadvokaat Galina Tšelnokova taotlus ning mõista talle riigieelarvest kaitsjatasu Ivan Aleksandrov`ile 01.08.2011.a kuni 02.08.2011.a kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 767 (seitsesada kuuskümmend seitse) eurot ja 04 senti, millest käibemaks on 127, 84 eurot.

Mõista Ivan Aleksandrov`ilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 417 (nelisada

1-10-16612

3(13)

seitseteist) eurot ja 03 senti, kaitsja Galina Tšelnokova poolt eeluurimisel osutatud õigusabi

eest kokku 153 (ükssada viiskümmend kolm) eurot ja 39 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 16 (kuusteist) eurot ja 94 senti, kaitsja Galina Tšelnokova

poolt 28.12.2010.a eelistungil osutatud õigusabi eest 7800 (seitse tuhat kaheksasada) krooni

ehk 498 (nelisada üheksakümmend kaheksa) eurot ja 51 senti ja kaitsja Galina Tšelnokova

poolt 01.08.2011.a kuni 02.08.2011.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 767 (seitsesada kuuskümmend seitse) eurot ja 04 senti.

KrMS 180 lg 3 alusel jätta osa sundrahast, xxxo 200 (kakssada) eurot riigi kanda.

Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pangas,

arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas või arveldusarvele nr 333416110002 Danske

Bank AS Eesti filiaalixxx Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „süüdistatava nimi, 1-10-16612, menetluskulud“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korraxxx

Edasikaebamise kord

Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval või tema kaitsjal süüdistatavale kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, esitades määruskaebuse 10 (kümne) päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Süüdistuse sisu

M.O süüdistatakse selles, et ta 23.02.2010a. ajavahemikul 21.00-22.00

olles alkoholijoobes Narvas, Rahu tänaval maja nr. 20 trepikojas, Xxxiga tüli ja rüseluse käigus, viimase tapmise eesmärgil lõi kannatanut palju kordi kortikuga vastu keha, tekitades talle rinnaõõnde ja kõhuõõnde tungivad hulgalised torke-lõikehaavad vasakul pool rindkerel-

seljal, ja vasakul pool keskkõhu piirkonnas koos vasakpoolsete roidevaheliste arterite-

veenide, vasaku kopsu, põrna, vasaku neeru ja maksa vasaku sagara läbistavad vigastused mille tagajärjel välise ja sisemise ägeda verejooksu tõttu Xxx suri.

Oma tegudega pani M.O toime teise inimese tapmise eriti julmal viisil ja erilise piinamisega xxxo. KarS § 113 ettenähtud kuriteo.

Ivan Aleksandrovit süüdistatakse selles, et ta olles isik, kes 23.02.2010a. ajavahemikul

21.00-22.00 nägi kuidas M.O ekkinud tüli käigus aadressil Narva, Rahu

tänaval maja nr.20 asuvas trepikojas lõi kortikuga vastu keha Xxxit ning olles teadlik, et

saadud vigastustesse Xxx suri, M.O palvel, andis kohtueelse uurimise

käigus vale ütlusi nimelt, 03.03.2010a tunnistajana ülekuulamisel, olles hoiatatud kriminaalvastutusest vale ütluste andmise eest KarS § 320 lg.1 järgi seletas, et ei tunne Xxxit ja ei tea kes pani toime tapmise. 30.06.2010a ülekuulamise käigus muutis varem antud ütlusi ja seletas, et ta nägi kuidas M.O lõi Xxxit kortikuga.

1-10-16612

4(13)

Oma tegudega pani Ivan Aleksndrov toime tunnistaja poolt teadvalt vale ütluste andmise kriminaalmenetluses xxxo. KarS § 320 lg. 1 ettenähtud kuriteo.

II Kohtuistung

Süüdistatav M.O tunnistas ennast süüdi osaliselt ja kahetses juhtunut.

Süüdistatav Ivan Aleksandrov tunnistas ennast süüdi täielikult ja kahetsexxx

Prokurör leidis, et mõlema süüüdistatava süü on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud.

Kaitsja Vladimir Rogulski leidis, et süüdistatava tegu on valesti kvalifitseeritud ning see tuleb ümberkvalifitseerida KarS § 115 järgi. Arvestades tema kaitsealuse terviseseisundit (ta põeb epilepsiat ja rääkis sellest üksikasjalikult, ta on invaliid), kutsusid toimunud sündmused temas

esile tugeva hingelise erutuse, mille tulemusena kasutas ta Xxx suhtes vägivalda ja lõi teda kortikuga. Seetõttu tuleb antud asjaolu hinnata kui provotseeritud tapmine.

Kaitsja Galina Tšelnokova leidis, et süüdistus on põhjendatud, kvalifikatsioon leidis kinnituse. Aleksandrov tunnistas oma süüd KarS § 320 lg 1 järgi täielikult.

Kohus uuris ja avaldas kohtuistungil järgmised tõendid:

- sündmuskoha vaatlusprotokolli koos fototabeliga (I köide tl 14-42);

- surnu ekspertiisiakti nr 76 koos lisadega (I köide tl 45-57);

- asitõendi vaatlusprotokolli koos fototabeliga (II köide tl 41-45);

- meditsiinilise kriminalistika ekspertiisiakti nr 4 (II köide tl 49-59).

Kohus kuulas kohtuistungil üle süüdistatavad, kannatanu Xxx ja tunnistajad Xxx`i, Xxx, Xxx`i, Xxx ja Xxx.

III Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas

Vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) §-le 61 hindab kohus tõendeid

nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti.

M.O süüdistuses KarS § 113 järgi

Kuulanud ära süüdistatavad, kannatanu, tunnistajad, uurinud ja avaldanud menetlusosaliste

poolt taotletud tõendid ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, jõudis kohus järeldusele, et M.O süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises - tahtlikus tapmises,

xxxo kuriteos KarS § 113 järgi on tõendamist leidnud ning on süüdistusaktis õigesti kvalifitseeritud.

Tapmine on koosseisutüübilt materiaalne delikt, mille koosseisuline tagajärg on teise inimese surm. Tapmine on ka suvalise teokirjeldusega koosseis, mis tähendab, et see on võimalik mis tahes teoga. Tegu ja selle tagajärjeks olev inimese surm peavad olema põhjuslikus seosexxx Tapmise teoobjekt on teine inimene ning tapmise tagajärg on teise inimese surm.

M.O poolt tapmise toimepanemine 23.02.2010.a ajavahemikul 21.00-22.00

Narvas, Rahu tänaval maja nr 20 trepikojas on tõendatud tema enda kohtuistungil antud

1-10-16612

5(13) ütlustega, mille usaldusväärsuses selles osas ei ole kohtul alust kahelda, kuna neid kinnitavad ka asjas kogutud teised tõendid.

Süüdistatava ütluste kohaselt tunnistab ta osaliselt oma süüd, selles, et ära tappixxx Ta nägi Xxxit esimest korda Aleksandrovi juures korteris 23. veebruaril. Vanja ütles, et ta aitaks tal

Xxxi välja saata, sest ta joob nende kulul. Vanja on Ivan Aleksandrov. Nad läksid Xxxiga koos välja, kuid nad ei ajanud teda välja. Tal oli kaasas kortik, kui ta Aleksandrovi korterisse tuli, tagataskuxxx Ta järgnes Xxxile kui ta läks koju oma sissekäiku, kuna Aleksandrov palus teda saata Xxxi korterini. Uurimise käigus sai ta juba loogiliselt aru, et selle tegi tema, sest tal oli kortik taskuxxx Ta tappis ära kortikuga. Ta ei mäleta mitu korda ta Xxxit kortikuga lõi.

Neid süüdistatava ütluseid, mille kohaselt kasutas M.O 23.02.2010.a ajavahemikul 21.00-22.00 Narvas, Rahu tänaval maja nr 20 trepikojas kortikut (metallist eset) kannatanu Xxxi suhtes kinnitavad kaassüüdistatava Ivan Aleksandrov`i ütlused, kes ei ole küll

järjepidevalt andnud samasuguseid ütluseid, kuid kelle ütluste usaldusväärsues ei ole kohtul

selles osas alust kahelda. Kohus ei nõustu M.O kaitsja seisukohaga, et I. Aleksandrov`i ütlused ei ole usaldusväärsed, kuna ta on huvitatud kriminaalasja tulemusest, ta oli ebakaine ja ta on enda terviseseisundi tõttu kergesti mõjutatav. Esialgu teistsuguste ütluste

andmine on kohtu hinnagul tingitud sellest, et mitte anda enda sõpra süüstavaid ütluseid ja täita sõbra palve. Ka süüdistatav M.O kinnitas kohtuistungil enda ütlustes, et

Aleksandrov ütles talle, et kakluse ajal oli verd ning et tal oli käes mingi ese. Ta palus

Aleksandrovit, et ära sellest seniks kellelegi räägi. Tõendatud ei ole see, et I. Aleksandrov

oleks isiklikult huvitatud sellest, et M.O

mõisetakse süüdi tapmise

toimepanemisexxx Kohtu hinnangul ei tingi ka I. Aleksandrov`i poolt enne kuriteo

toimepanemist alkoholi tarvitamine seda, et ta ei mäleta 23. veebruaril 2010.a toimunud sündmuseid. Üldteada asjaoluna võib alkoholi tarvitamine vähendada tajumisvõimet, kuid ei

muuda seda olematukxxx Samuti puuduvad andmed selle kohta, et I. Aleksandrov`it oleks

mõjutatud teistkordsel ülekuulamisel kohtueelsel uurimisel ja ka enne kohtuistungit andma tegelikkusele mittevastavaid ütluseid.

Kohtuistungil antud ütlustes kinnitas Aleksandrov, et kui Xxx oli tema korteris märkas ta, et

Xxx ja Kostja ajasid kõrgendatud toonil juttu. Kostja viibib praegu kohtusaalis (osutas süüdistatav M.O-le). Ta ütles neile, et nad läheksid õue oma suhteid klaarima, et korteris

ei kaklekxxx Nad hakkasid õues kaklema ja ta lahutas neid. Nad olid 5 minutit õues ja siis

läks Xxx koju. Xxx läks koju, tema läks tema järel, M.O läks oma sissekäiku. M.O läks kannatanu juurde siis, kui ta jõudis Xxxile järele, nad ajasid trepikojas juttu.

Nad seisisd teise ja kolmanda korruse vahel. Ta nägi, et M.O kasutas kannatanu löömiseks mingisugust eset metallist, täpsemalt ei mäleta.

Süüdistatavate ütlused haakuvad sündmuskoha vaatlusprotokollis ja selle fototabelis (I köide

tl 14-42) kajastatuga. Nimelt tuleneb nimetatud protokollist, et Narva linnas, Rahu tn 20

viiekorruselise maja kolmandal korrusel asub ühetoaline korter nr 92. Teise ja kolmanda

korruse vahel trepiplatvormil trepikäigu 6.-ndal astmel on avastatud vereplekk, edasi on

vereplekk avastatud 8.-ndal astmel. Trepikojas teise korruse trepikäigu poolt paremal seinal on avastatud peente verepiiskade horisontaalne seeria kogumina pikkuses 15-20 cm ja 120 cm kõrgusel põrandapinnast. Aknalaual, mis asub teise ja kolmanda korruse vahel, kahhelkivide pinnal on avastatud väikesed verepiisad. Aknalauast 90 kraadise nurga all seina mööda alla on avastatud peened verenired. Trepikäigu kolmandal astmel, mis viib aknalauast kolmanda

korruse platvormi poole, on avastatud vertikaalne verenire. Korteri välisuks on puidust, varustatud ülemise rippluku ja alumise siselukuga, mis ei ole vigastatud. Ukselingi metallist

pinnal (trepikoja pool) on avastatud vereplekk. Trepiplatvormi põrandal korteriukse ees on heleda telliskivi värvi vildist vaip, mille pinnal selle keskmises osas on näha hulgaliselt

kuivanud vere piiskasid. Sündmuskoha vaatlusprotokolliga ja ka süüdistatavate ütlustega on

1-10-16612

6(13) kooskõlas ka tunnistaja Xxx ütlused, mille usaldusväärsuses ei ole kohtul alust kahelda, kuna

tunnistaja selgitas usutavalt, miks võis tekkida arusaam, et ta andis kohtueelsel uurimisel Niina korteris toimunu kohta teistsuguseid ütluseid. Nimetatud tunnistaja ütluste kohaselt nägi

ta Xxxit 23. veebruaril. Tunnistaja oli tol päeval kodus õhtuni, läks ära kell 21. Tema lahkumise ajal oli trepikojas kõik korraxxx Ta tuli koju tagasi kell 22 ning trepikojas oli juba

veri. Ta nägi verd alustades kolmandale korrusele viivast trepist ning edasi aina rohkem ja rohkem.

Arvestades tunnistaja Xxx ütluseid on kohtu hinnagul tõendatud ka see, et M.O pani tapmise toime 23. veebrauril 2010.a kella 21.00-22.00 vahel. Kannatanu Xxx ja tunnistaja Xxxi ütluste kohaselt, mille usaldusväärsuses ei ole kohtul alust kahelda, leidsid nad Xxxi surnukeha tema korterist. Kannatanu Xxx ütluste kohaselt, kui uks lahti tehti nägid nad, et Serjožat ei ole enam elavate hulgaxxx Ta ei sisenenud korterisse, sest tal hakkas kohe

halb. Ta tuli sinna koos abikaasaga. Tunnistaja Xxxi ütluste kohaselt abikaasale helistas

esimees ja nad läksid vaatama, sest neil oli varuvõti. Naabrinaine ütles, et ei ole teda paar päeva näinud ja enne seda kuulis mingit klõbinat. Ta pani võtme sisse ja tegi ukse lahti. Ta leidis Xxx toast, ta oli riidest lahti, üleni verine, terve korter oli verd täixxx Ta lamas juba 2-3 päeva ning ta teatas politseisse.

Kohus leiab, et Xxx oli võimeline vaatamata saadud surmavatele torke-lõikehaavadele

liikuma koridorist enda korterisse. Kohus jõudis sellisele seisukohale arvestades

sündmuskoha vaatlusprotokolli sisu ja surnu ekspertiiisakti nr 76 punkti 8, mille kohaselt

peale torke-lõikehaavade saamist XXX Xxx oli võimeline iseseisvalt liikuma ja teostama

sihipärast tegevust teatud aja jooksul, mis pole kohtumeditsiiniliste meetoditega täpselt määratav, kuid võib olla mõõdetav minutitega. Kohus tuvastades kuriteo toimepanemise aega

arvestas ka surnu ekspertiisakti nr 76 punkti 2 järeldust, mille kohaselt arvestades esmaste

koolnumuutuste morfoloogilisi iseärasusi ning nende dünaamikat sündmuskohal ja lahangul (koolnukangestus oli sündmuskohal üla-alajäsemetes ja kaelalihastes mõõdukas, sõrmedes ja

alalõuas tugev, koolnukangestus lahangul oli üla-alajäsemetes ja kaelalihastes nõrk (möödunud), sõrmedes ja alalõuas mõõdukas; koolnulaigud sündmuskohal veidi kahvatusid ja

taastusid värvuse väga aeglaselt, lahangul praktiliselt ei kahvatnud) on alust arvata et

kannatanu surm võis saabuda orienteeruvalt 12-24 tundi enne surnukeha läbivaatust sündmuskohal.

Seda, et M.O poolt kortiku kasutamise 23.02.2010.a ajavahemikul 21.00-

22.00 Narvas, Rahu tänaval maja nr 20 trepikojas ja Xxxi surma vahel on põhjuslik seos kinnitab surnu ekspertiisiakt nr 76 (I köide tl 45-47), mille p 1 kohaselt Xxxi surma põhjuseks oli vasakusse rinnaõõnde ning kõhuõõnde tungivad hulgaliselt torke-lõikehaavad vasakul pool

rinderel-seljal, torke-lõikehaav vasakul pool keskkõhu piirkonnas koos vasakpoolsete roidevaheliste arterite-veenide, vasaku kopsu servmise vigastuse, vasaku VI-VII roide murru ja vasaku IX roide vigastuse ning vasaku diafragmakupli, suurrasviku, põrna, vasaku neeru ja maksa vasaku sagara läbistava vigastusega, mille tüsistusena tekkis verejooks haavadest ning arenes välja äge verekaotus välisest ja sisemisest verejooksust. Nimetatud ekspertiisiakti p 4

kohaselt võttes arvesse torke-lõikehaavade morfoloogilisi iseärasusi ning meditsiinilise kriminalistika uuringu nr 2 tulemusi on alust arvata, et torke-lõikehaavad vasakul pool

rindkerel-seljal, keskkõhus, vasakul pool näol ja vasaku hüppeliigese painutuspinnal on tekitatud terava vägivalla toimel löökidest ühepoolselt teritatud või kahepoolselt teritatud ning

suhteliselt nüri seljaosaga kolmetahulise või neljatahulise torke-lõikevahendiga, mille tera

laius võis olla 5-9 mm ja pikkus mitte vähem kui 10 cm (näiteks tikktäägi, šašlõkivarda, ühepoolselt teritatud kolmetahulise noa või „gardaga” isevalmistatud noaga). Löökide suund (arvestades haavakanalite lokalisatsiooni ja suunda) oli erinev: vasakult väliselt paremale keskele, vasakult tagant üles põiki paremale ette alla, eest vasakult põiki taha paremale.

1-10-16612

7(13) Surnu ekspertiisiaktis nr 76 kajastatud torke lõikehaavade asukohad kattuvad kannatanu Xxxi

korterist ära võetud särgil esinevate aukudega. Nimelt tuleneb asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabeliga, et vaatlusobjektiks on sündmuskohalt ära võetud tumesinine puuvillane T-

särk, mille mõlemal pool esitüki alaosas, pareml pool külgõmbluse piirkonnas, mõlema

varruka ees- ja tagapinnal, tagatükil sedastatavad küllaltki rohked punakaspruunid kuivanud

veremäärdumised ja läbiimbumised. Tagatüki alaosas (alaserva juures) keha keskjoonel kuivanud verehüübed katkendlikult 3×3 cm suurusel alal. Vasakul pool esitüki keskosas

sedastatav siledate irvakil servade stiliseeritud südamekujuline kangavigastus, mille alaserv

paikneb 22 cm kõrgemal T-särgi alaservast. Kangavigastuse mõõtmed 1, 5×0,7 vm. Sellest

vigastusest 7 cm kõrgemal ja 4 cm välisele sedastatud sarnaste tunnustega vigastuste grupp (kokku 5) 5, 5×7 suurusel alal, alumine vigastus paikneb 27cm kõrgemal T-särgil alaservast. T-särgi kaeluse piirkonnas, keskjoonest veidi vasakule (umbes 3cm kaugusel) siledate irvakil

servadega ovaalne kangavigastus 1,5×0,4cm, mis paikneb T-särgi alaservast 54,5 cm

kõrgemal. Vasakul pool T-särgi tagatüki keskosas, alaservast 28cm kõrgemal 2 siledate irvakil servadega kangavigastust 4×1 cm suurusel alal, millest alumine veidi südamekujuline 1,3×0,3 cm, ülemine käävjas 1,6×0,4 cm, ülemine vigastus paikneb alumisest 1 cm kõrgemal.

Vasakul pool T-särgi tagatüki ülaosas 3 siledate irvakil servadega kangavigastust, millest alumine paikneb 42 cm kõrgemal T-särgi alaservast, vigastused paiknevad 7×5 cm suurusel

alal, kaks välist vigastust meenutavad stiliseeritud südant, mõõtmetega 2×1 cm, 1 (keskne) veidi käävjas mõõtmetega 1×0,2 cm.

Tulenevalt meditsiinilise kriminalistika ekspertiisiakti nr 4 (II köide tl 49-59) punktist 1

võrreldes Xxxi lahangul kirjeldatud ja surnukehalt võetud nahavigastusi kortikuga tekitatud eksperimentaalsete vigastustega ning arvestades kortiku ehituslikke iseärasusi, ei saa välistada

Xxxi surnukehal esinevate troke-lõikehaavade tekitamist selle kortikuga. Punkt 2 kohaselt

arvestades kruvikeeraja ehituslikke iseärasusi (tömp ese) on välistatud Xxxi surnukehal esinevate torke-lõikehaavade tekitamine kruvikeerajaga.

Seda, et kannatanul oli olemas kortik, mida ta kasutas 23.02.2010.a ajavahemikul 21.00-22-00

Narvas, Rahu tänaval maja nr 20 trepikojas kinnitab ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (II köide tl 41-45), mille kohaselt vaatlusobjektiks on kahtlustatavalt ära võetud

kortik pikkusega 259 mm, pruunist puust valmistatud käepidemega. Käepide ovaalne,

maksimaalsete mõõtmetega 92×22×28 mm. Tugi-kaitse kollasest metallist, kiilukujuline,

mõõtmetega 50×11×4mm. Noatera hõbedast metallist, kolmnurkne, kahe lõikeservaga.

Noatera lame, pikkusega 164 mm, ristilõikes rombikujuline. Noaots 1 mm ulatuses

paindunud, nüri. Noatera laius noaotsast 8 mm kaugusel 4 mm, 19 mm kaugusel 6 mm, 35 mm kaugusel 8 mm, 57 mm kaugusel 10 mm, 89 mm kaugusel 12 mm, 130-163 mm kaugusel 14 mm.

Ka tunnistaja Xxx ütlustega, mille usaldusväärsuses ei ole kohtul alust kahelda, on tõendatud

see, et M.O oli kortik. Nimelt tuleneb tunnistaja ütlustest, et ta nägi

M.O kortikut. M.O tõi talle selle, kui sõbranna oli tema juurexxx M.O

võttis selle välja ja näitas neile nii suure naudinguga ning rääkis neile, et see on tema isa

kingituxxx Nad võtsid selle kätta ja vaatasid. Siis pani M.O selle kappi. Nimetatud

tunnistaja ütlused süvendavad veelgi kohtu siseveendumust, et Xxxi tapmise pani toime

M.O, kuna neist tuleneb see, et 2010.a märtsi alguses küsis M.O

tunnistajalt, kas ta hakkab ootama inimest, keda süüdistatakse tapmises, kuid kes seda ei teinud. M.O oli kahtlustatavana kinni peetud alles 30.06.2010.a.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et nimetatud tõenditega kogumis on tõendatud see, et M.O täitis oma käitumisega tapmise objektiivse koosseisu.

1-10-16612

8(13)

M.O süüdistuse sisu kohaselt pani M.O toime teise

inimese tapmise eriti julmal viisil ja erilise piinamisega. Samas süüdistusakti kohaselt

süüdistatakse M.O KarS § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning mitte KarS § 114 p 1 järgi. Süüdistusaktis ei ole põhistatult ära näidatud, miks tapmisviis loetakse julmaks või piinavakxxx Kohtul on kohustus mitte piirduda üksnes

süüdistuses märgitud õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid anda teole, milles kohtualust süüdistatakse, omapoolne õiguslik hinnang. Kohus leiab aga, et M.O poolt tapmise

toimepanemine ei olnud toime pandud piinaval või julmal viisil. Tõendatud ei ole see, et tapmine põhjustas ohvrile suurt valu või kauakestvalt muid füüsilisi vigastusi. Kohus arvestab

sellega, et surnu ekspertiisiakti nr 76 p 9 kohaselt toksikoloogiauuringul nr 134/08.03.2010

Xxxi surnukeha verest leiti 2, 33 mg/g etanooli, uriinist leiti 3, 25 mg/g etanooli. Selline

etanooli verekontsentratsioon vastab elaval isikul keskmisele alkohoolsele joobele. Üldteada asjaoluna joobes isiku tajumisvõime halveneb. Samuti ei ole tõendatud see, et tapmine oleks

toime pandud julmal viisil, kuna ei esinenud põhimõttelist ja erilist hoolimatust inimelu ja

inimkeha kui väärtuse suhtexxx Piinavaks või julmaks hinnatavate asjaolude suhtes peab

süüdlasel olema tahtlus, kusjuures piisab kaudsest tahtlusest. Kohus leiab, et ei esine sellist asjaolu, mille kohaselt pidas M.O XXX Xxxi kannatusi või brutaalset surma

võimalikuks ja möönis seda. Isegi kui jaatada tapmise toimepanemist piinaval või julmal

viisil, siis kohtul puuduks võimalus tapmise ümberkvalifitseerimiseks KarS § 114 p 1 järgi,

kuna selline õiguslik hinnang tooks kaasa olukorra, kus kohtualusele oleks võimalik mõista rangem karistus, kui see, mille vastu tal oli kohtuistungi vältel võimalik end kaitsta.

Süüdistatav M.O ja tema kaitsja leidisid, et süüdistatava poolt toime pandud kuritegu

tuleb kvalifitseerida KarS § 115 järgi kui provotseeritud tapmine. Selleks, et M.O

poolt toime pandud tapmine kvalifitseerida provotseeritud tapmisena peab kannatanu olema ise oma tõsise isikuvastase ründega süüdlase tapmiseni viinud, teda selgelt provotseerinud.

Kohus leiab, et nimetatud asjaolu esinemist tõendavad ainult süüdistatava M.O

ütlused, mida kohus ei pea selles osas usaldusväärseteks, kuna neid ei kinnita

teised kriminaalasjas avaldatud ja uuritud tõendid. Kohtu hinnangul on süüdistatava

sellekohased ütlused antud eesmärgiga saada toimepandud kuriteo eest leebem karistuxxx

Kohus leiab, et äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisund on õiguslikule hindamisele avatud mõiste ning käesoleval juhul ei ole sellise seisundi esinemine süüdistataval tõendatud. Süüdistatav I. Aleksandrov`i ütlustest tuleneb, et XXX Xxx ütles, et tal on olemas mingi sõber

ja tuleb tema sõber ja lahendab Kostjaga asja. Kohus leiab, et nimetatud umbisikuline

ähvardus ei ole kvalifitseeritav ähvardamisena KarS § 120 mõttexxx Arvestades kannatanu

isikut ning ähvarduse sisu ning olukorda, kus seda tehti, ei olnud ähvardamine veenev ning

süüdistataval M.O ei tekkinud kohtu hinnangul emotsionaalselt kurnavat

hirmutunnet ning tal ei olnud alust karta ka ähvarduse täideviimist. Kohus arvestas, andes hinnagut sellele, kas M.O esines äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisund, ka tunnistajate ja kannatanu poolt ütlustes antud iseloomustusi süüdistatava ja kannatanu kohta.

Kannatanu Xxx ütluste kohaselt oli tema vend väga rahulik, kasvas üles intelligentses perekonnas, ta oli aus, lahke ja korralik. Serjoža oli väga rahulik inimene ning ta ei usu, et ta

võis midagi provotseerida. Vend ei olnud agressiivne, ta ei teeks kärbselegi liiga. Ta aitas sissekäigus elavaid vanamemmesid, käis koertega jalutamaxxx Ta ei ole mitte kunagi näinud,

et tema vend ilmutas vägivalda. Nimetatud kannatanu iseloomustust kinnitavad tunnistaja Xxxi ütlused, mille kohaselt kannatanu XXX Xxx pidas temaga ennast alati rahulikult üleval, ta ei ole enda aadressil kuulnud ühtegi halba sõna. Neil olid alguses segased suhted siis, kui

tal olid kahtlased sõbrad, kuid nad püüdsid tema suhtlust sõpradega piirata. Xxx võttis neid alati külalislahkelt vastu. Agressiooni ta ei mäleta. Xxx oli rahulik inimene. Tal oli raske end kaitsta, sest ta ei olnud niivõrd tugev. Ta teab, et nähes tänaval seltskonda, läks ta üle tee. Xxx

1-10-16612

9(13) ja Xxxi ütlustega kannatanu iseloomu kohta haakuvad tunnistaja Xxx ütlused, mille kohaselt

Xxx oli rahulik, isegi väga, kuid napsitamas ta teda näinud ei ole. Xxx ise oli rahulik, kuid

tema juures käis see noormees, kes nagu selgus, oli psühhiaatriahaiglas ravil. Xxx ise oli

rahulik, aga see teine kisas alati. Ta ei ärritunud kergesti, ta oli rahulik poiss, rahustas isegi meest, kes tema juures käixxx

M.O kohta on süüdistatav Ivan Aleksandrov andnud ütlused, mille kohaselt on olnud juhuseid, et M.O muutus agressiivseks kui oli rohkem inimesi. Tunnistaja Xxx ütluste kohaselt kui see inimene on kaine, on ta enamasti vait. Kui külas käisid tunnistaja sõbrad, läks ta teise tuppa. Ebakaines olekus võis paugutada ust ja väljendas ebatsensuurselt.

Tunnistaja püüdis vaikida, et skandaali ära hoida. Siis kõndis ta ringi ja provotseeris skandaali. Kui M.O tarvitas alkoholi, siis ta hakkas külge lööma, tõstis häält, paugutas uksi nii, et seinad värisesid. Ta otsis konflikte, kui ta alkoholi tarvitaxxx Eeltoodud ütluseid

kinnitavad tunnistaja Xxxi ütlused, mille kohaselt M.O on normaalne, kui teda mitte puudutada. Kui ta on purjus, ei tasu teda puudutada. Ta käitus agressiivselt. Tal on isiklikke kogemusi. Nad napistasid kord koos ning ta tegi nalja, pööras ära ja sai kohe rusikaga näkku. Asjalu, et M.O tarvitas 23. veebruaril enne tapmise toimepanemist alkoholi on

tõendatud nii Ivan Aleksandrovi kui ka Xxxi ütlustega. Ivan Aleksandrovi korteris 23.

veebruaril alkoholi tarvitamist kinnitavad ka Xxx ütlused, mille tegelikkusele vastavuses selles osas ei ole kohtul alust kahelda.

Lisaks eeltoodule annavad kohtule aluse asuda seisukohale, et tegemist ei olnud

provotseeritud tapmisega sündmuste käik. Nimelt tuleneb süüdistava Ivan Aleksandrovi ütlustest, et süüdistatav M.O ja XXX Xxx olid 5 minutit õues ja siis läks Xxx koju. Ta läks tema järele, et konflikti pärast vabandada. Tekkis piinlik olukord, ta tuli ju külla, kuid asi lõppes peaaegu et kaklusega. M.O läks oma sissekäiku. M.O läks kannatanu

juurde siis, kui ta jõudis kannatanule järele, nad ajasid trepikojas juttu. Ta ei üritanud

M.O kannatanu järele sissekäiku minemast kuidagi takistada, alguses arvas, et M.O tahab vabandada. Kostja on äkilise loomuga, kuid ta rahuneb sama kiiresti. Ta ei mäleta hetkel, kas kannatanu Xxx vastas löökidele. Ta ei tea, kuidas kannatanu käitus pärast

lööki, ta läks kohe trepikojast ära. Kohus leiab, et arvestades toimunud sündmuste

kronoloogiat ei esinenud äkki tekkinud tugevat hingelise erutuse seisundit, kus süüdistatava M.O võime oma tegudest aru saada ja neid juhtida on piiratud. Kohus leiab, et kui isegi jaatada vägivalla olemasolu, ei olnud selle mõju süüdlase psüühikale vahetu. Süüdistatav lahkus juba enda trepikotta ning kannatanu enda trepikotta ning seega esines ajaline vahemik,

mis välistab afektiseisundi ja sellest tuleneva tapmissoovi. Süüdistatav Ivan Aleksandrovi ütlustest tuleneb, et trepikojas ründas M.O esimesena kannatanut. Sellele eelnenud

sündmuste pinnalt oli aga süüdistataval I. Aleksandrov`il tekkinud arusaam, et M.O

tahab vabandada. Nimetatud asjaolu välistab ka kohtu hinnangul selle, et tegemist oli

provotseeritud tapmisega. Lisaks eeltoodule kinnitab kohtu siseveendumust, et tegemist ei

olnud provotseeritud tapmisega see, et süüdistatav M.O palus süüdistataval I. Aleksandrov`il konfliktist mitte rääkida. Eluliselt usutav ei ole M.O väide, et ta läks

täisealist meesterahvast, kes oli juba enda trepikojas, koju saatma. Kohus leiab, et M.O ei soovinud juba I. Aleksadrovi korteris alanud konflikti tema ja kannatanu vahel

lugeda lõpetatuks ning seoses sellega sisenes ta kannatanu trepikotta, et jätkata arvete klaarimist ning see viis tapmise toimepanemiseni. Subjektiivsest küljest eeldab tapmine tahtlust, mis peab esinema kõigi objektiivsete tunnuste - surmav tegu, surm ja nendevaheline kausaalseos – suhtexxx Kohus leiab, et M.O

pani tapmise toime kaudse tahtlusega. Tapmine on toime pandud kaudse tahtlusega, kui

toimepanija kindlalt küll ei tea, kuid peab võimalikuks, et tema tegu põhjustab kannatanu surma ning möönab seda. Kohus leiab, et M.O lüües kannatanut kortikuga mitmeid kordi kannatanu ülakehasse möönnis mis tahes tagajärje, sh kannatanu surma saabumist ning tegu on seetõttu toime pandud kaudse tahtlusega.

1-10-16612

10(13)

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et esinevad süüdistatava käitumises talle inkrimineeritava

süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Ivan Aleksandrov süüdistuses KarS § 320 lg 1 järgi

Kuulanud ära süüdistatavad, kannatanu, tunnistajad, uurinud ja avaldanud prokuröri poolt

taotletud tõendid ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, jõudis kohus järeldusele, et Ivan

Aleksandrov`i süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises - tunnistaja poolt teadvalt valeütluste andmises, xxxo KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud.

KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo objektiivne külg seisneb menetlustoimingule

allutatud kannatanu või tunnistaja poolt vale ütluse, samuti tsiviilkohtumenetluses

menetlusosalise poolt vale ütluse või seletuse andmises või vara, sissetuleku või kulude

arvetsuse kohta valede andmete esitamisexxx Valeütlus seisneb tõendamisel tähtsate asjaolude moonutamisexxx Tõe moonutamise all mõistetakse ütluste andmisel tegelikkusele

mittevastavate asjaolude avaldamist. Valeütluse andmine loetakse lõpuleviiduks selle

andmisega kohtus või tunnistaja või kannatanu poolt valeütluste allakirjutamisega menetlustoimingu protokollixxx

Ivan Aleksandrov`i poolt talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemine on tõendatud tema enda ütlustega, kus ta tunnistas oma süüd täielikult. Kohtul ei ole alust kahelda nende ütluste tegelikkusele vastavusexxx Süüdistatava ütluste kohaselt kuulati teda uurimise käigus selles asjas tunnistajana üle. Ta rääkis ülekuulamisel operatiivtöötajatele toimunu kohta valet, kuna

Kostja palus teda konfliktist mitte rääkida. Kostja on M.O. Enne ülekuulamist uurija hoiatas teda vastutusest valeütluste andmise eest.

Lisaks süüdistatava enda ütlustele tõendavad tema poolt KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemist süüdistatava M.O ütlused, mille tegelikkusele vastavuses selles osas ei ole kohtul alust kahelda ja mille kohaselt Aleksandrov ütles talle, et kakluse ajal oli verd ning et tal oli käes mingi ese. Ta palus, et I. Aleksandrov

sellest seniks kellelegi ei räägikxxx Aleksandrov ei esitanud talle küsimusi pärast palvet. Aleksandrovit on raske üllatada, tema vähemalt ei imestunud mitte millegi üle. Ta ei lubanud Aleksandrovile mitte midagi vaikimise eest. Ta ütles vaid, et Aleksandrov vaikiks seniks ja ta nõustuxxx

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et nimetatud tõenditega kogumis on tõendatud see, et I.

Aleksandrov täitis oma käitumisega valeütluse andmise objektiivse koosseisu. Ta osales

menetluses tunnistajana, andes ütlusi tõendamiseseme seisukohalt oluliste asjaolude kohta.

Kohtuistungil antud ütlustes ei eitanud ta, et oli Xxxiga kohtunud ja andis ütluseid ka kannatanu ja M.O vahelise kakluse kohta.

Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust kõigi selle objektiivsete asjaolude

suhtexxx Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt otsese tahtlusega, st peab olema teadlik, et ta annab vale ütluse.

Kohus leiab, et I. Aleksandrov pani KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab,

et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus

1-10-16612

11(13) leiab, et I. Aleksandrov täites enda sõbra M.O palvet teadis, et annab eeluurimisel valeütluseid, teostades sellega süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahtlis seda.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et esinevad süüdistatava käitumises talle inkrimineeritava

süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

IV Kohtu seisukoht karistuste osas

Karistuse mõistmisel juhindub kohus KarS §-st 56 lg-st 1, mille kohaselt karistamise alus on

isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

M.O karistus

Süüdistatava osas karistust raskendavaid asjaolusid KarS 58 mõttes ei esine, karistust

kergendava asjaoluna arvestab kohus vastavalt KarS § 57 lg 1 p 3 süüdistatava

puhtsüdamlikku kahetsust ja süüteo avastamisele aktiivset kaasaaitamist, mis väljendus mh selles, et ta andis vabatahtlikult välja tema poolt tapmise toimepanemise vahendina kasutatud kortiku.

Süüdistatav on toime pannud tahtlikult ja süüvõimelisena esimese astme kuriteo. Karistuse

mõistmisel arvestab kohus ka varasemat karistatust ning ka süüdistatava süü astet kuriteo toimepanemisel. Süüdistatava süüd suurendab kohtu hinnangul torke-lõikehaavade arv ja see, et ta ei olnud enda ütlustes lõpuni siiras, üritades vähendada enda süüd väites, et tegemist oli provotseeritud tapmisega.

Kohus arvestas karistuse mõistmisel ka seda, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see

reegeljuhtumil ka täitmisele. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid

süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 3-1-1-99-06).

KarS § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse kuue- kuni viieteistaastase vangistusega.

Kohus leiab, et arvestades eeltoodut tuleb M.O karistada nimetatud kuriteo

toimepanemise eest vangistusega alla keskmist määra, kuna ta on tunnistanud ennast

nimetatud kuriteo toimepanemises osaliselt süüdi, kahetses tehtut ja aitas kaasa uurimisele. Alammääras karistuse mõistmine ei ole käesoleval juhul kohtu hinnangul põhjendatud, kuna M.O ei tunnistanud ennast täielikult süüdi KarS § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, väites, et kannatanu provotseeris teda tapmise toimepanemiseks, mis

aga kohtuistungil tõendamist ei leidnud ning tore-lõikehaavade arvu arvestadexxx Kohus

peab põhjendatuks, arvestades karistuse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke karistada M.O vangistusega 9 aastat.

Ivan Aleksandrov`i karistus

Süüdistatava osas karistust raskendavaid asjaolusid KarS 58 mõttes ei esine, karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava poolt süü ülestunnistamist ja kahetsust.

1-10-16612

12(13)

Süüdistatav on toime pannud tahtlikult ja süüvõimelisena teise astme kuriteo. Karistuse

mõistmisel arvestab kohus seda, et I. Aleksandrov`it ei ole varasemalt karistatud kriminaalkorraxxx

KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. KarS § 56 lg 2 kohaselt vangistust võib mõista

ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui

käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid,

kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Kohus leiab, et

arvestades karistuse eripreventiivseid eesmärke ei ole I. Aleksandrov`it võimalik karistada

rahalise karistusega. Tegemist on isikuga, kes ei tööta ning kellel esineb töövõimetus 80%. Seega puudub kohtu hinnangul I. Aleksandrov`il selline sissetulek, mis võimaldaks tal tasuda rahalist karistust. Kohus arvestab ka sellega, et I. Aleksandrov`i on karistatud korduvalt

väärteokorras rahatrahvidega, mis ei ole aga avaldanud soovitud mõju ning ta on jätkanud

õigusrikkumiste toimepanemist. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud karistada teda

vangistusega alla sanktsiooni keskmist määra, arvestades karistust kergendavate asjaolude

esinemist. Karistuse eri- ja üldpreventiivsete eesmärkide saavutamiseks peab kohus

põhjendatuks karistada I. Aleksandrov`it vangistusega alla keskmist määra, xxxo 4 kuud.

Kohus arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja seda, et I. Aleksandrov`i ei ole

varasemalt karistatud vangistusega, leiab, et mõistetud vangistuse ärakandmine süüdistatava poolt ei ole otstarbekas ning seetõttu jätab kohus tingimisi karistuse kohaldamata. Karistust ei pöörata täitmisele, kui I. Aleksandrov ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

V Asitõendid

Vastavalt KrMS 126 lg 3 p-le 4 menetleja määruses või kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber.

Asitõendid – kortik ja XXX Xxxi särk, mis asuvad kriminaalasja juures, hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel.

VI Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb süüdimõistetutelt välja mõista menetluskulud. KrMS §-de 175

lg 1 p 9 ja 179 lg 1 p 1 alusel kuulub M.O-lt väljamõistmisele sundraha

esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise tõttu summas 695, 04 eurot, milline summa vastab 2,5 palga alammäärale. KrMS §-de 175 lg 1 p 9 ja 179 lg 1 p 2 alusel kuulub

Ivan Aleksandrov`ilt väljamõistmisele sundraha teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise tõttu summas 417, 03 eurot, milline summa vastab 1,5 palga alammäärale.

KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel tuleb M.O-lt välja mõista ekspertiisiasutusel seoses ekspertiiside tekkimisega tekkinud kulud.

Kohus peab tulenevalt KrMS §-st 175 lg 1 p 4 põhjendatuks välja mõista süüdistatavatelt ka

määratud kaitsjale väljamakstava tasu ja KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjatele kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu.

Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist

seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus leiab, et käesoleval juhul on

1-10-16612

13(13)

põhjendatud jätta osa sundrahast, xxxo 200 eurot riigi riigi kanda, arvestades süüdistatavate varalist seisundit, mõlemale on määratud töövõimetus ja resoltsialiseerumisväljavaateid.

Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS § 306, 309 lg 3, 311, 313, 315.

Mari-Liis Avikson Kohtunik

Tiia Nelk Rahvakohtunik

Silvia Piik Rahvakohtunik