2-23-607/60 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve

Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht

19.12.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-607

Kohtuasi

N.Q (pankrotis) pankrotimenetlus

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 25.09.2024 määrus võlausaldajate

nimekirja kinnitamise kohta

Kaebuse esitajad ja liik

Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus ja UAB Ardotech

määruskaebused

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (võlgnik): N.Q (pankrotis, isikukood XXX),

lepinguline esindaja Tanel Riivits

Pankrotihaldur Ly Müürsoo

Puudutatud isikud (võlausaldajad):

X.H (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Maksim Greinoman

Valitsegu Õiglus MTÜ (registrikood

80384405),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Maksim Greinoman

Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus

UAB Ardotech (Leedu registrikood 302557047),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Andrus Lillo

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse taotlus määruskaebuse

esitamisel tasutud riigilõivu 70 eurot tagastamiseks.

2. Jätta UAB Ardotech määruskaebus läbi vaatamata.

3. Jätta Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse määruskaebus rahuldamata.

4. Jätta Harju Maakohtu 25.09.2024 määrus muutmata.

5. Jätta UAB Ardotech määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud UAB

Ardotech kanda.

2-23-607

6. Jätta Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse määruskaebuse esitamisest tingitud

menetluskulud Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse resolutsiooni p-de 2-6 osas 15 päeva

jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Resolutsiooni p 1 osas ei ole käesolev määrus

edasikaevatav.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. N.Q (avaldaja, võlgnik) esitas

12.01.2023 Harju Maakohtule võlgniku

maksejõuetusavalduse.

2. Harju Maakohus kuulutas 20.03.2023 välja võlgniku pankroti ja nimetas pankrotihalduriks

Ly Müürsoo. Pankrotimenetlusse on esitatud nõudeid kogusummas 1 203 028,85 eurot. Teade

võlausaldajate nimekirjaga tutvumiseks on Ametlikes Teadaannetes avaldatud 30.06.2023.

Vastuväidete esitamise tähtaeg saabus 28.07.2023.

3. X.H esitas vastuväite Tallinna kohtutäitur Elin Vilippusele nõudele osaliselt, s.o summas

7324,20 eurot, ja Tallinn, Tartu mnt 16, Tartu mnt 16d korteriühistu nõudele täies ulatuses.

X.H ja Valitsegu Õiglus MTÜ esitasid vastuväite UAB Ardotech ja Karina Zahharova

nõuetele täies ulatuses.

4. Pankrotihaldur esitas 02.07.2024 kohtule kinnitamiseks lõpliku võlausaldajate nimekirja

koos vastuväidetega.

Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse nõue

5. Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus esitas 23.03.2023 nõude kogusummas 7528 eurot.

Nõudeavalduse kohaselt on võlgniku suhtes algatatud seitse täiteasja (täiteasjad nr

022/2014/2312; 022/2014/6104; 022/2015/7452; 022/2015/7470; 022/2016/4650;

022/2017/1766 ja 022/2018/2). Kohtutäitur on teinud nende täitemenetluste raames

toiminguid 56 tundi. Kohtutäitur palub tunnustada põhitasu nõudeid seitsmes täitemenetluses

50% ulatuses sissenõudmata jäänud summalt kokku 7324,20 eurot ning menetluse alustamise

tasusid kokku 203,80 eurot. Täitur leidis, et ta saab põhitasu kuni pooles ulatuses nõuda ka

siis, kui on tehtud ajamahukaid toiminguid, kuid vaatamata neile ei õnnestu võlausaldajate

nõudeid täitemenetluses täita (vt RKTKo 13.10.2009, 3-2-1-88-09; HMKo 29.02.2016, 2-15-

15166).

6. Võlausaldaja X.H vaidles kohtutäituri põhitasu nõudele 7324,20 eurot vastu. Võlausaldaja

on seisukohal, et kohtutäituri põhitasu on tulemuspõhine ning kohtutäituril ei ole õigust nõuda

põhitasu maksmist, kuna viie täitemenetluste raames võlausaldajate nõudeid ei rahuldatud.

Kahes menetluses, kus nõudeid osaliselt rahuldati (nr 022/2014/6104 ja 022/2018/2), on

kohtutäitur enne võlausaldajale väljamakse tegemist juba pidanud kinni proportsionaalse osa

põhitasust.

2-23-607

7. Pankrotihaldur vastuväidet ei toetanud ning leidis, et põhitasu maksmist õigustavad

täitemenetlustes tehtud toimingud.

UAB Ardotech nõue

8. UAB Ardotech esitas 14.03.2023 nõudeavalduse, mille kohaselt on tal võlgniku vastu 1 357

448,63 euro suurune nõue. UAB Ardotech on omandanud nõude Inkasso Center OÜ-lt.

Inkasso Center OÜ omandas nõude omakorda Z.Z-ilt. Z.Z-i nõue pankrotivõlgniku vastu

tuleneb 18.05.2011 laenulepingust, mille alusel sai pankrotivõlgnik sularahas 250 000 eurot

laenu. Võlausaldaja nõue koosneb põhivõlast (250 000 eurot), intressist (93 698,63 eurot) ja

viivisest (1 013 750 eurot). Viivisenõuet on võlausaldaja piiranud põhivõlaga, seega taotleb

võlausaldaja nõude tunnustamist 593 698,63 euro ulatuses (2 x 250 000 + 93 698,63 eurot).

9. UAB Ardotech nõudele esitasid vastuväite X.H ja Valitsegu Õiglus MTÜ. Võlausaldajad

vaidlustavad UAB Ardotechi esindaja esindusõigust ning leiavad, et 18.05.2011 laenuleping

on näilik ja rahatu, laenu kättesaamise kinnitus on võltsitud, laenulepingust tulenevad õigused

ja kohustused ei ole üle läinud UAB Ardotechile ja laenulepingust tulenevatest nõuetest on

osaliselt loobutud. Vastuväite esitanud võlausaldajad taotlevad viivise vähendamist, lisaks

tuginevad nad nõude aegumisele.

10. Pankrotihaldur nõudele esitatud vastuväidet ei toetanud.

Maakohtu määrus ja põhjendused

11. Harju Maakohtu 25.09.2024 määrusega kinnitati võlgniku võlausaldajate nimekiri

alljärgnevana (II järk, pankrotiseaduse (PankrS) § 153 lg 1 p 2, tähtaegselt esitatud pandiga

tagamata nõuded kokku 371 081,92 eurot):

1) X.H tunnustatud nõue 315 015 eurot, jaotis 84,891%;

2) Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi tunnustatud nõue 38,15 eurot, jaotis 0,01%;

3) Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse tunnustatud nõue 203,80 eurot, jaotis 0,055%;

4) Maksu- ja Tolliameti tunnustatud nõue 2896,38 eurot, jaotis 0,781%;

5) Valitsegu Õiglus MTÜ tunnustatud nõue 52 928,59 eurot, jaotis 14,263%.

Maakohus märkis, et eeltoodud nõuded ei ole solidaarkohustused ega tulene tingimuslikust

tehingust või kõrvaltingimusega haldusaktist. Võlgnik ei esitanud nõuetele vastuväiteid.

Maakohus rahuldas X.H ja Valitsegu Õiglus MTÜ vastuväited ning jättis tunnustamata

Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse nõude 203,80 eurot ületavas osas ning Tallinn, Tartu mnt

16, Tartu mnt 16d korteriühistu, UAB Ardotech ja Karina Zahharova nõuded.

Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ning märkis, et hüvitamisele

kuuluvad menetluskulud puuduvad.

12. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt kinnitas kohus pankrotihalduri esitatud lõpliku

võlausaldajate nimekirja PankrS § 1003 lg 1 alusel. Kohus ei tuvastanud nimekirja

kinnitamata jätmist tingivaid asjaolusid. Võlausaldajate nimekiri sisaldab PankrS § 1001 lg-s 2

ja § 1002 lg-s 3 märgitud andmeid. Haldur on võimaldanud võlausaldajatele nimekirjaga

2-23-607

tutvumise ja vastuväidete esitamise pankrotiseadusega sätestatud tähtaja jooksul ning on

kontrollinud esitatud nõuete põhjendatust ja nõuet tagavate pandiõiguste olemasolu.

Nimekirja vormistamisel on järgitud pankrotiseaduses ettenähtud korda ning kohtule esitatud

materjalidest ei nähtu, et võlausaldajate õigusi oleks rikutud. Teade võlausaldajate nimekirja

kinnitamise kohta avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 1003 lg 8).

13. Maakohus leidis, et Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse nõue tuleb jätta vaidlustatud osas

tunnustamata.

13.1. Kohtutäituri põhitasu on tulemuspõhine. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 32 lg-st 5

tuleneb, et kohtutäituril tekib õigus põhitasule üksnes siis, kui sundtäitmisele esitatud rahaline

nõue on mingis ulatuses sisse nõutud. Kohtutäituri seadus ei näe ette võimalust nõuda

põhitasu täies ulatuses või vähendatud määras juhul, kui nõuet täitemenetluses üldse ei

rahuldata (TlnRnKm 04.07.2022, 2-21-9850, p 14; RKTKm 14.06.2017, 3-2-1-20-17, p 13.2).

13.2. Kohtutäitur on esitanud tõendid, mille kohaselt on täiteasja nr 022/2014/6104 raames

õnnestunud sisse nõuda 687,99 eurot ja täiteasja nr 022/2018/2 raames 426,68 eurot. See

läheb võlausaldaja nõuete täitmise ulatuse osas kokku ka võlausaldaja esitatud (ja kohtutäituri

poolt väljastatud) 06.10.2021 õiendiga. Rohkem tõendeid sundtäitmisele esitatud nõuete

sissenõudmise ulatuse kohta esitatud ei ole. Ka vastuväite esitanud võlausaldaja möönab, et

osaliselt õnnestus täitedokumente täita, kuid väidab, et põhitasu proportsionaalne osa on

pankrotivõlgnikult saadud rahast maha arvestatud enne sissenõudjale väljamakse tegemist.

Kohtutäitur sellele vastuväitele vastanud ei ole.

13.3. Kohtutäituri tasuotsuste, nõudeavalduse ja õiendi vahel esinevad järgmised vastuolud.

13.3.1. Kohtutäitur on 06.10.2021 väljastanud võlausaldajale õiendi, mille kohaselt on

täiteasjas nr 022/2018/2 võlgnevuse jääk 155,80 eurot, mis koosneb sissenõudja nõudest

139,72 eurot ja kohtutäituri tasust 16,08 eurot. Nõudeavalduses (23.03.2023) taotleb

kohtutäitur aga 90 euro suuruse tasunõude tunnustamist. Sellest 36 eurot on nõudeavalduse

kohaselt täitemenetluse alustamise tasu ning 54 eurot põhitasu arvestatuna sissenõudmata

jäänud summalt. Tasuotsus on tehtud 23.03.2023 ehk kolm päeva pärast võlgniku pankroti

väljakuulutamist.

13.3.2. Kohtutäitur on 06.10.2021 õiendis kinnitanud, et täiteasjas nr 022/2014/6104 on

võlgnevuse jääk 832,07 eurot, mis koosneb sissenõudja nõudest 645,61 eurot ja kohtutäituri

tasust 186,46 eurot. Nõudeavalduses taotleb kohtutäitur 124,16 euro suuruse nõude

tunnustamist (menetluse alustamise tasu 19,16 eurot ja põhitasu 105 eurot arvestatuna

sissenõudmata jäänud summalt). Ka see tasuotsus on tehtud pärast võlgniku pankroti

väljakuulutamist.

13.4. Eeltoodud vastuolud (kohtutäituri tasu suuruse osas) muudavad usutavaks võlausaldaja

vastuväite, mille kohaselt on enne võlausaldajale väljamakse tegemist loetud

pankrotivõlgnikult laekunud rahaliste vahendite arvel tasutuks proportsionaalne osa

kohtutäituri põhitasust. Nii on kohtutäituri enda kinnitusel olnud 06.10.2021 seisuga

kohtutäituri tasunõude jääk täiteasjas nr 022/2018/2 väiksem, kui oli sama asja menetluse

alustamise tasu. Järelikult pidi olema toimunud laekumine ka kohtutäiturile. Täiteasja nr

022/2014/6104 tasunõude jääk oli kohtutäituri kinnitusel 06.10.2021 seisuga 186,46 eurot,

mis on väiksem, kui menetluse alustamise tasu ja põhitasu kokku (2014. a kohtutäituri

seaduse redaktsioonis oleks summaks 15,97 + 305 = 320,97 eurot). Ka see on kooskõlas

2-23-607

võlausaldaja vastuväitega, mille kohaselt loeti enne väljamakse tegemist tasutuks

proportsionaalne osa kohtutäituri põhitasust.

13.5. Kohtutäituril oli võimalik võlausaldaja vastuväitele vastata ning esitada omapoolne

selgitus, tõendid või nõudearvestus. Kohtutäitur ei ole vastu vaielnud võlausaldaja väitele, et

enne väljamakse tegemist arvati võlgnikult laekunud rahalistest vahenditest maha

proportsionaalne osa täituri tasust.

13.6. Täitemenetlustes, mille raames laekumisi ei toimunud, ei ole täituril õigus nõuda poolt

põhitasu. Põhitasu on tulemuspõhine ning seadus ei näe ette võimalust nõuda põhitasu (ka

mitte vähendatud ulatuses), kui nõuet ei õnnestu täita. Kahes täitemenetluses, mille raames on

laekumisi toimunud, ei ole kohtutäitur tõendanud, et tal on õigus saada põhitasu

nõudeavalduses kajastatud ulatuses. Täitur on arvestanud põhitasu sissenõudmata jäänud

summalt, kuid KTS § 32 lg 5 kohaselt oleks tal õigus saada põhitasu arvestatuna üksnes

sissenõutud summalt. Kuna kohtule ei ole teada, kui palju on täitemenetluste nr

022/2014/6104 ja 022/2018/2 raames võlgnikult laekunud rahaliste vahendite arvel

kohtutäituri põhitasu katteks kinni peetud, ei ole võimalik välja arvutada, kas üldse või mis

summas on täituril õigus täiendavale põhitasule. Seetõttu jääb kohtutäituri nõue vaidlustatud

osas tunnustamata.

14. UAB Ardotech nõude osas leidis maakohus kokkuvõtlikult, et UAB Ardotech ei ole

tõendanud, et pankrotivõlgnikule anti 2011. aasta kevadel sularahas üle 250 000 euro suurune

laen ega seda, et Z.Z-il oli majanduslik võimekus sellist laenu anda. Seetõttu jäi UAB

Ardotech nõue täies ulatuses tunnustamata.

15. Menetluskulud jättis maakohus PankrS § 3 lg 2 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 172 lg 1 teise lause koosmõjus pankrotimenetluse kollektiivset iseloomu arvestades

menetlusosaliste endi kanda. Kohus ei määranud menetluskulude suurust rahaliselt kindlaks,

kuna hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.

Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse määruskaebus

16. Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu

määruse osas, milles maakohus jättis kohtutäituri nõude tunnustamata ning saata asi tagasi

maakohtule uueks läbivaatamiseks või alternatiivselt teha asjas uus lahend, millega

tunnustada kohtutäituri nõuet 7313,84 eurot. Kohtutäitur esitas taotluse määruskaebuselt

tasutud riigilõivu 70 euro tagastamiseks.

17. Maakohtu järeldus kohtutäituri põhitasu tulemuspõhisusele on väär ega ole kooskõlas

kohtutäituri ametitoimingute tasulisuse põhimõttega. Täitemenetluses on mitmeid

täitemenetluse lõpetamise aluseid, mille raames ei ole laekumisi toimunud, kuid vastavalt

kohtutäituri seadusele, täitemenetluse seadustikule ja Riigikohtu juhistele tekib kohtutäituril

ikkagi põhitasu saamise õigus vastavalt kohtutäituri ametitoimingu tasulisuse põhimõttele.

18. Täna kehtivas täitemenetluse seadustikus, kohtutäituri seaduses ja pankrotiseaduses

puudub selge alusnorm täitekulude sissenõudmisel pankrotimenetluses. Normi puudumisele

on tähelepanu juhtinud ka Justiitsministeerium 22.12.2023 eelnõude infosüsteemis avaldatud

„Täitemenetluse seadustiku ja pankrotiseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise

kavatsuses“, mille p-des 4.1 ja 8.1.2 on Justiitsministeerium selgitanud, et pankrotimenetlusse

ei kaasata kohtutäiturite põhitasu nõudeid, vaid üksnes alustamise tasu ja täitekulu nõudeid

ning et täitekulude sissenõudmist pankrotimenetluses kehtivas seaduses eraldi reguleeritud ei

2-23-607

ole. Justiitsministeerium on välja pakkunud lahenduse võtta pankrotimenetluses arvesse lisaks

alustamise tasule ja otsestele täitekuludele ka kohtutäituri põhitasu 50% täitmata jäänud

ulatuses II järgu kaitsmiseta tunnustatud nõudena.

19. Kohtutäitur nõustub Justiitsministeeriumi pakutud lahendusega. Seni kuni seadusandja ei

ole jõudnud jõustada normi, mis annaks selge aluse ka kohtutäituri vähendatud põhitasu

tunnustamisele võlgniku pankrotimenetluses, on kohtul võimalik ja põhjendatud kohaldada

seaduse analoogiat tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 4 alusel, nii nagu seda tegi

Riigikohus lahendis nr 2-21-327. Viidatud kohtuasjas oli kohtutäitur sunnitud täitemenetluse

lõpetama enne nõude täitelikku rahuldamist seoses täitedokumendi tühistamisega, kuid

Riigikohus jõudis seaduse tõlgendamise teel järelduseni, et ka sellisel juhul on täitur

tulenevalt kohtutäituri ametitoimingu tasulisusest õigustatud põhitasu saama (vähendatud

määras). Ka praegusel juhul on võimalik ja põhjendatud seaduse analoogiat kasutades (KTS §

28 lg 1, § 30 lg 1 ja 2, § 32 lg 1 ja 2, § 41) tunnustada kohtutäituri põhitasu nõudeid.

20. Lisaks on maakohus jätnud arvesse võtmata kohtutäituri teostatud täitetoimingute arvu ja

mahu. Esmase täitemenetluse täiteasjas nr 022/2014/2312 algatas kohtutäitur 28.04.2014 ehk

täitemenetlus oli enne võlgniku pankroti välja kuulutamist kestnud rohkem kui 9 aastat ja

kõikide võlgniku suhtes algatatud täiteasjade raames oli kohtutäitur teinud toiminguid

vähemalt 56 tunni ulatuses. Pankrotimenetlus ei tohiks kaasa tuua olukorra, kus kohtutäiturid

jäävad aastatepikkuse töö eest tasustamata ja kandma võlgniku maksejõuetuse riski.

Kohtutäitur on täitemenetluste raames realiseerinud võlgniku vallasvara ning kinnisvara müük

peatus seoses pankrotimenetluse algatamisega. Seetõttu ei ole põhjendatud viidata Tallinna

Ringkonnakohtu 04.07.2022 määrusele nr 2-21-9850, milles kirjeldatud asjaolude kohaselt oli

täitur menetluse algatanud juunis 2021 ja ajutine haldur määrati võlgnikule 1 kuu hiljem ehk

juulis 2021.

UAB Ardotech määruskaebus

21. Võlausaldaja UAB Ardotech palub tühistada maakohtu määruse osas, milles maakohus

jättis UAB Ardotech nõude täies ulatuses tunnustamata ja teha tühistatud osas uus määrus,

millega tunnustada UAB Ardotech nõuet võlgniku pankrotimenetluses summas 593 698,63

eurot ning jätta menetluskulud võlgniku kanda.

Menetlusosaliste seisukohad

22. Võlausaldajad X.H ja Valitsegu Õiglus MTÜ palusid jätta UAB Ardotech määruskaebuse

läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata ning määruskaebuse läbi vaatamata jätmisel

jätta UAB Ardotech menetluskulud tema enda kanda ning X.H ja Valitsegu Õiglus MTÜ

menetluskulud võlgniku kanda.

22.1. UAB Ardotech sai maakohtu määruse kätte lepingulise esindaja vahendusel 25.09.2024

ning seega oli määruskaebuse esitamise tähtaeg 10.10.2024. Määruskaebus esitati kohtule

11.10.2024. UAB Ardotech ei ole õigeaegselt taotlenud määruskaebuse esitamise tähtaja

ennistamist. Kui määruskaebus jääb läbi vaatamata, siis tuleb jätta UAB Ardotech

menetluskulud tema enda kanda ning võlausaldajate menetluskulud võlgniku kanda. Kui

määruskaebus jääb rahuldamata või rahuldatakse, tuleb lähtuvalt Riigikohtu suunisest jätta

kõik menetluskulud võlgniku kanda (RKTKm 06.10.2024, 2-22-16722, p 17).

23. Võlausaldaja X.H palus jätta Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse määruskaebuse

rahuldamata ja menetluskulud võlgniku kanda.

2-23-607

Menetluse edasine käik

24. Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ja edastas need TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

25. Ringkonnakohus leiab, et UAB Ardotech määruskaebus tuleb jätta TsMS § 664 lg 2 alusel

läbi vaatamata, kuna määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud.

Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu

määrus TsMS § 657 lg 1 p 1 ja TsMS § 659 alusel muutmata.

26. Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha UAB Ardotech määruskaebuse osas.

Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata.

26.1. TsMS § 664 lg-st 1 tulenevalt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud

määruskaebuse saamisel, kas kaebus on õigesti menetlusse võetud. Sama paragrahvi teisest

lõikest tuleneb, et kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud,

jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata.

26.2. Ringkonnakohus nõustub võlausaldajate X.H ja Valitsegu Õiglus MTÜ seisukohaga, et

määruskaebus on esitatud tähtaega ületades. Vaidlustatud määruses märgib maakohus

edasikaebamise korra all, et määrus loetakse kättetoimetatuks PankrS § 6 lg 1 järgi ehk viie

päeva möödumisel võlausaldajate nimekirja kinnitamise teate ilmumisest väljaandes

Ametlikud Teadaanded. Samas on maakohus e-toimiku vahendusel vaidlustatud määruse

UAB Ardotech lepingulisele esindajale kätte toimetanud.

26.3. PankrS § 6 lg 1 järgi, kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku

kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumisest. PankrS § 1003 lg 8 järgi avaldab kohus teate

võlausaldajate nimekirja kinnitamise või kinnitamata jätmise määruse kohta küll väljaandes

Ametlikud Teadaanded, kuid saadab määruse lisaks ka haldurile, vastuväite esitanud

võlgnikule, vastuväite esitanud või saanud võlausaldajale ja võlausaldajale, kelle nõude

ennistamise taotlust ei rahuldatud. Seega ei kehti nende isikute puhul ka PankrS § 6 lg 1

määruse avalikult kättetoimetatuks lugemise kohta (vt ka RKTKm 11.12.2013 nr 3-2-1-133-

13, p 14 kuni 31.01.2021 kehtinud analoogse PankrS § 145 kohta). Seega tuli ringkonnakohtu

hinnangul võlausaldajal UAB Ardotech esitada määruskaebus 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates (PankrS § 100³ lg-d 7 ja 8, TsMS § 661 lg 2).

26.4. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt toimetati maakohtu 25.09.2024 määrus UAB Ardotech

lepingulisele esindajale Andrus Lillole kätte 25.09.2024 avaliku e-toimiku kaudu. Lähtudes

TsÜS § 136 lg-st 6 ja TsMS § 62 lg-st 2, oli määruskaebuse esitamise tähtpäev seega

10.10.2024, mil kaebust võis esitada kuni kella 24.00-ni. TsMS § 362 lg-te 1 ja 2 järgi on

määruskaebuse esitamise ajaks selle kohtusse jõudmise aeg. UAB Ardotech määruskaebus

jõudis kohtusse 11.10.2024, s.o pärast määruskaebuse esitamise tähtaja möödumist.

26.5. Kui menetlusosaline laseb mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, võimaldab TsMS

§ 67 lg 1 taotleda menetlustähtaja ennistamist, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida

mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või

2-23-607

põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Praegusel juhul ei ole UAB Ardotech määruskaebuse

esitamise tähtaja ennistamist taotlenud ega ole toonud esile ennistamist võimaldavaid

asjaolusid.

26.6. Kuna UAB Ardotech on esitanud määruskaebuse hilinenult, on maakohus

määruskaebuse ebaõigesti, s.o TsMS § 663 lg 1 kolmandat lauset ja § 637 lg 1 p 2 (koosmõjus

§-ga 659) rikkudes menetlusse võtnud. Seetõttu tuleb võlausaldaja määruskaebus jätta TsMS

§ 664 lg 2 kohaselt läbi vaatamata.

27. Järgmiseks võtab ringkonnakohus seisukoha Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse

määruskaebuse osas. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

27.1. KTS § 28 lg 1 kohaselt on kohtutäituri ametitoiming tasuline. Sama sätte lg 2 esimese

lause kohaselt on kohtutäituril õigus võtta tasu ametitoimingu eest ja nõuda sellega seotud

kulude hüvitamist ainult käesolevas seaduses sätestatud juhtudel, ulatuses ja korras. KTS § 32

lg 1 kohaselt muutub menetluse alustamise tasu sissenõutavaks menetluse alustamisega ning

lg 5 kohaselt, kui täitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, on kohtutäituril õigus

saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga. Riigikohus on

selgitanud, et põhitasu lõplik suurus sõltub sellest, millises ulatuses õnnestub täitmisele

esitatud rahaline nõue täita, millal see õnnestub täita ja kas täitmine toimub otseselt

kohtutäituri tegevuse tulemusel (nt vara müümine) või n-ö väljaspool täitemenetlust (võlgnik

maksab võla otse sissenõudjale vms). Kui sundtäitmisele esitatud rahaline nõue õnnestub

kohtutäituri tegevuse tulemusel täita osaliselt, tuleb arvestada KTS § 32 lg-s 5 sätestatuga,

mille kohaselt on kohtutäituril sel juhul õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on

võrdeline sissenõutud summaga (RKTKm 16.12.2015, 3-2-1-108-15, p 11; RKTKm

14.06.2017, 3-2-1-20-17, p 13.2). Riigikohtu seisukohast järeldub seega, et kohtutäituri

põhitasu on tulemuspõhine. KTS § 32 lg-st 5 tuleneb, et kohtutäituril õigus põhitasule üksnes

siis, kui sundtäitmisele esitatud rahaline nõue on mingis ulatuses sisse nõutud.

27.2. Seega nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et kuna praegusel juhul lõppesid võlgniku

vastu algatatud täitemenetlused täiteasjades nr 022/2014/2312, 022/2015/7452,

022/2015/7470, 022/2016/4650 ja 022/2017/1766 pankroti väljakuulutamise tõttu enne, kui

nõudeid jõuti rahuldada, siis eelnevatest selgitustest tulenevalt ei ole kohtutäituril alust

põhitasu nõuda (vt ka TlnRnKm 04.07.2022, 2-21-9850, p 13). Täiteasjade nr 022/2018/2 ja

022/2014/6104 osas ei ole täitur vaidlustanud maakohtu järeldust, et viidatud täiteasjades on

täitur juba arvestanud endale põhitasu proportsionaalselt võlgnikult laekunud rahaliste

vahendite arvelt.

27.3. Kohtutäituri poolt maakohtu menetluses viidatud Riigikohtu seisukohad tsiviilasjas nr 3-

2-1-88-09 põhinevad enne 01.01.2010 kehtinud kohtutäituri seadusel ega ole käesolevas asjas

põhitasu suuruse määramisel kohaldatavad. Kohtutäituri põhitasu on tulemuspõhine ning selle

suurus ei sõltu täitemenetluses tehtud täitetoimingute mahust. Kohtutäituril ei teki õigust

põhitasule vaatamata sellele, et kohtutäitur tegi täitemenetluses erinevaid täitetoiminguid.

Vastupidisel juhul satuks kohtutäitur, kes teeb täitemenetluses nõude sissenõudmiseks kõik

võimalikud ja vajalikud täitetoimingud, mille tagajärjel õnnestub enne sundtäitmisele esitatud

nõude aegumist see mingis marginaalses osas sisse nõuda, halvemasse olukorda, kui

kohtutäitur, kelle täitetoimingute tegemise tagajärjel nõuet üldse ei rahuldata. Kuivõrd

kohtutäituril ei õnnestunud täiteasjades nr 022/2014/2312, 022/2015/7452, 022/2015/7470,

022/2016/4650 ja 022/2017/1766 sundtäitmisele esitatud nõuet enne võlgniku pankroti

väljakuulutamist täita, ei tekkinud tal õigust põhitasule (vt ka TlnRnKm 29.10.2020, 2-20-

7335, p-d 15 ja 16; TlnRnKm 18.05.2020, 2-19-15614, p-d 25 ja 26).

2-23-607

27.4. KTS § 28 lg 2 esimese lause kohaselt on kohtutäituril õigus võtta tasu ametitoimingu

eest ja nõuda sellega seotud kulude hüvitamist ainult kohtutäituri seaduses sätestatud juhtudel,

ulatuses ja korras. Seega õiguslik alus tasu saamiseks peab tulenema seadusest (RKTKm

01.06.2022, 2-21-327, p 14.2). Puudub vaidlus, et seaduses ei ole reguleeritud, kas ja millises

ulatuses on täituril õigus saada põhitasu, kui võlgniku pankrot kuulutatakse välja. Seega

kehtib põhimõte, et kohtutäituril õigus põhitasule üksnes siis, kui sundtäitmisele esitatud

rahaline nõue on mingis ulatuses sisse nõutud (KTS § 32 lg 5). Täitur on välja toonud, et

22.12.2023 täitemenetluse seadustiku ja pankrotiseaduse muutmise seaduse eelnõu

väljatöötamise kavatsuses on Justiitsministeerium välja pakkunud lahenduse võtta

pankrotimenetluses arvesse lisaks alustamise tasule ja otsestele täitekuludele ka kohtutäituri

põhitasu 50% täitmata jäänud ulatuses II järgu kaitsmiseta tunnustatud nõudena. Täituri väitel

on seadusandja astumas samme, et reguleerida kohtutäituri põhitasu saamise õigust juhul, kui

kuulutatakse välja võlgniku pankrot. Kohus märgib, et hetkel ei ole seaduses siiski nähtud ette

võimalust nõuda põhitasu täies ulatuses või vähendatud määras, juhul kui nõuet

täitemenetluses üldse ei rahuldata. Väljatöötamiskavatsuses sisalduvad ettepanekud ei pruugi

realiseeruda ning seadust ei pruugita muuta väljatöötamiskavatsuses pakutud viisil.

Ringkonnakohus ei pea praegusel juhul võimalikuks kohaldada seaduse analoogiat ka

kohtutäituri viidatud normide (KTS § 28 lg 1, § 30 lg 1 ja 2, § 32 lg 1 ja 2, § 41) alusel.

Praegusel juhul ei ole tegemist olukorraga, kus võlgnik on nõude nõuetekohaselt täitnud, ega

olukorraga, kus sissenõudja taotleb täitemenetluse lõpetamist enne nõude täielikku

sissenõudmist kohtutäituri poolt ning kohtutäitur on nõude sissenõudmiseks teinud

täitetoiminguid, ega olukorraga, kus võlgnik täidab nõuetekohaselt nõude pärast vabatahtliku

täitmise tähtaja möödumist sissenõudjale kohtutäituri vahenduseta (KTS § 41) või sellele

sarnase olukorraga.

27.5. Kohtutäituri viidatud kohtuasjas nr 2-21-327 pidas Riigikohus võimalikuks kohaldada

analoogia korras KTS § 41 lg-t 2 olukorras, kus täitemenetlus lõpetati täitedokumendi

tühistamise tõttu. Riigikohus leidis, et selliselt lõpetati sisuliselt täitemenetlus sissenõudjast

johtuva asjaolu tõttu, kuna sissenõudja ei suutnud maksekäsu kiirmenetluses saavutada

täitemenetluses kehtima jäävat kohtulahendit kui täitedokumenti. Riigikohus leidis, et

täitedokumendi tühistamise korral oli kohtutäituri põhitasu maksmise risk sissenõudjal, mitte

võlgnikul. Praegusel juhul ei ole tegemist Riigikohtu lahendis nr 2-21-327 käsitletud

olukorraga sarnase olukorraga, mis annaks alust seaduse analoogia kohaldamiseks.

27.6. Eeltoodust tulenevalt on maakohus jätnud õigesti kohtutäituri põhitasu nõude võlgniku

pankrotimenetluses tunnustamata.

28. Kohtutäitur on esitanud taotluse määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 70 eurot

tagastamiseks. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, siis jääb ka täituri taotlus riigilõivu

tagastamiseks rahuldamata. Isegi kui määruskaebus kuuluks rahuldamisele, ei näeks TsMS §

150 lg 1 ette võimalust käesolevas olukorras riigilõivu tagastamiseks.

29. Kuna UAB Ardotech määruskaebus jääb läbi vaatamata, on ringkonnakohtu hinnangul

õiglane jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse esitaja kanda (TsMS

§ 172 lg 1 ja § 168 lg 2).

30. Seoses kohtutäitur Elin Vilippuse määruskaebuse rahuldamata jätmisega tuleb

määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi jätta kaebuse esitaja

kanda.

31. Menetluskulud määrab kindlaks maakohus TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel.

2-23-607

32. Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse (PankrS § 1003 lg 7 ning TsMS §

643 lg 4 koosmõjus TsMS §-ga 659). Käesoleva määruse peale ei saa edasi kaevata osas,

milles ringkonnakohus jättis taotluse riigilõivu tagastamiseks rahuldamata (TsMS § 150 lg 8).

TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Maris Kuurberg

Indrek Soots

Neve Uudelt