2-23-17165/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Merike Varusk

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. detsember 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-17165

Tsiviilasi

Tamme Inkasso osaühingu hagi G. U. ’i vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

9647.94 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Tamme Inkasso osaühing (registrikood 12623462,

asukoht XXX);

hageja lepinguline esindaja Priit Pööbo (CKE Õigusbüroo

osaühing, asukoht Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn, e-post

XXX);

kostja G. U. (isikukood XXX, elukoht XXX).

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista kostjalt G. U.-lt (isikukood XXX) hageja Tamme Inkasso osaühingu (registrikood

12623462) kasuks välja järelmaksulepingust nr xxxx tulenev sissenõutavaks muutunud

põhivõlg 2603.33 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed

summas kokku 720.18 eurot alates maksetähtajale järgnevast päevast järgmiselt:

Maksetähtaeg

Summa (eurot)

1.

28.12.2024

55.39

2.

28.01.2025

55.39

3.

28.02.2025

55.39

4.

28.03.2025

55.39

5.

28.04.2025

55.39

6.

28.05.2025

55.39

7.

28.06.2025

55.39

8.

28.07.2025

55.39

9.

28.08.2025

55.39

10.

28.09.2025

55.39

2-23-144969

11.

28.10.2025

55.39

12.

28.11.2025

55.39

13.

28.12.2025

55.50

3. Mõista kostjalt G. U.-lt (isikukood XXX) hageja Tamme Inkasso osaühingu (registrikood

12623462) kasuks välja viivis sissenõutavaks muutunud põhivõlalt 2603.33 eurolt alates

kohtuotsuse jõustumisest ja tulevikus sissenõutavaks muutuvalt põhivõlalt alates

maksetähtajale järgnevast päevast VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

4. Jätta Tamme Inkasso osaühingu (registrikood 12623462) hagi G. U. ’i (isikukood XXX)

vastu rahuldamata põhivõlgnevuse 1458.55 eurot, intressi 558.45 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivise 2931.27 eurot osas.

5. Jätta menetluskulud 58% ulatuses Tamme Inkasso osaühingu (registrikood 12623462)

kanda ja 42% osas G. U.’i (isikukood XXX) kanda.

6. Mõista kostjalt G. U.-lt (isikukood XXX) hageja Tamme Inkasso osaühingu (registrikood

12623462) kasuks välja menetluskulud 42% ulatuses s.o summas 489.72 eurot.

7. Hüvitamisele kuuluvatelt hageja menetluskuludelt tuleb kostjal G. U.’il (isikukood XXX)

tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 kohaselt võib hageja, kelle avalduse alusel

on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja

jäetakse tema hagi rahuldamata, esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul,

alates otsuse kättetoimetamisest.

Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal on

õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest. Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30

päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule

esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud

riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is

või arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või arvelduskontole nr EE567700771003819792

AS-is LHV Pank.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 19 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel

tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2

100 eurot.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi

taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

2-23-144969

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja kohtu põhjendused

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool,

kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses,

millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse

avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus

lõpetatakse.

TsMS § 174 lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

TsMS 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus

on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks.

TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus

kirjeldava ja põhjendava osata.

Tamme Inkasso OÜ esitas 15.12.2024 hagiavalduse G. U. vastu, millega hageja palub välja

mõista põhivõlgnevuse 4782.06 eurot, intressi 558.45 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise

3160.66 eurot, viivised alates 16.12.2023 kuni põhinõude summas 4782.06 eurot täitmiseni

0,0657 % päevas, riigilõivu 770 eurot, õigusabikulud 396 eurot ning viivise väljamõistetud

menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies

ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

2-23-144969

Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks hageja ja kostja vahel 05.01.2021 sõlmitud

järelmaksuleping nr xxxx, mille alusel laenuandja laenas kostjale 4950 eurot. Kuna kostja oma

laenulepingulisi kohustusi korrapäraselt ei täitnud, ütles hageja lepingu 08.03.2022 üles.

14.05.2024 kohtumäärusega jättis kohus hagiavalduse käiguta.

03.06.2024 esitas hageja täiendatud hagiavalduse. Vastutustundliku laenamise osas selgitab

hageja, et kuivõrd laenu andmisel varasema kohtupraktika kohaselt ei nõutud laenusaaja konto

väljavõtet, siis hagejal seda esitada pole. Laenuandja on teinud päringuid registrisse, kostja

maksekäitumine on olnud selline, et laenuandja on pidanud kostjat laenukõlbulikuks.

Harju Maakohus võttis 06.06.2024 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas

kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide

kättetoimetamisest.

06.06.2024 kohtumäärus on kostjale kätte toimetatud postkasti jätmise teel TsMS § 326 alusel

01.08.2024.

Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud.

18.09.2024 andis kohus hagejale võimaluse täpsustada haginõuet kooskõlas VÕS § 4034 lg 7

sätestatuga.

04.10.2024 esitas hageja nõude ümberarvestuse.

08.11.2024 palus kohus hagejal ümberarvestust täpsustada.

26.11.2024 esitas hageja nõude täpsustuse.

11.07.2024 kohtumäärus on kostjale kätte toimetatud postkasti jätmise teel TsMS § 326 alusel

05.09.2024.

Hagiavalduse lahendamine

Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg

3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus

tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul

õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult

põhjendatud.

Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud

järgmiste eelduste osas:



krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1);



krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1);



leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;



tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise

ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt

eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062);

2-23-144969



tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on

toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS

§ 404 lg 21);



lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse

määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks

tehtavate maksete kogusumma kohta;



lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse

või on võlaarvestuses arvestatud);



krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud;



viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana;



kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1);



kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras

võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma

katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste

katteks;



lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad;



tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86).

Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja

veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7 ), sh omandanud teavet, mis

võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata, mistõttu ei ole hageja nõue hagiavalduses

märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud.

Vastutustundliku laenamise osas selgitab hageja, et kuivõrd laenu andmisel varasema

kohtupraktika kohaselt ei nõutud laenusaaja konto väljavõtet, siis hagejal seda esitada pole.

Laenuandja on teinud päringuid registrisse, kostja maksekäitumine on olnud selline, et

laenuandja on pidanud kostjat laenukõlbulikuks.

Enne tarbijale laenu andmist tuleb välja selgitada vähemalt tarbija varaline seisund ja regulaarse

sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed

majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (KAVS § 49 lg 1 p 1-7). Samuti tuleb esitada

tõendid, mis kinnitavad eelnimetatud asjaolusid (TsMS § 363 lg 1 p 3). Hageja ei ole tõendanud

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist.

Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses

ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid

tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama.

Hageja toob välja, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tuleb kostjal

tagastada 3323.51 eurot. Kostja on hagejale tasunud 1626.49 eurot. Lepingu kohaselt on hageja

väljastanud kostjale laenu 4950 eurot. Hageja esitab võlgnevuse tagasimaksegraafiku alates

lepingu esimesest osamaksest 28.01.2021 kuni lepingu viimase osamakseni 28.12.2025.

Sissenõutavaks muutunud põhinõue hagi esitamise seisuga on 1938.65 eurot ja sissenõutavaks

muutumata VÕS 369 mõttes 1384.86 eurot. Samuti nõuab hageja kostjalt sissenõutavaks

muutunud viivist seaduses sätestatud määraga, summas 229.39 eurot.

2-23-144969

Võttes arvesse hageja ümberarvestust, ei ole kohtu hinnangul krediidilepingu ülesütlemise

tingimused vastavalt VÕS §-le 416 täidetud. Hageja ümberarvestuse kohaselt ei ole kostja kõigi

tagasimaksetega viivituses. Seega ei ole leping kehtivalt üles öeldud.

VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda

selle täitmist. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on

alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka

kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga,

samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist

tulevikus.

Kohtu hinnangul on põhjendatud hageja tulevikus sissenõutavaks muutuva võlgnevuse nõue.

Kostja ei ole alates 28.10.2021 täitnud lepingust tulenevaid kohustusi ega osale kohtumenetluses.

Seega võib eeldada, et kostja ei tasu tähtaegselt tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid.

Kohtuotsuse koostamise seisuga on sissenõutavaks muutunud põhivõlg (28.01.2021 -

28.11.2024) 2603.33 eurot. Tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed on kokku

summas 720.18 eurot (28.11.2024 - 28.12.2025).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Hageja nõude suurus kokku oli 8501.17 eurot. Kohus mõistis kohtuotsusega kostjalt välja

sissenõutavaks muutunud põhivõla, tulevikus sissenõutavaks muutuva põhivõla ja viivise, kokku

3552.90 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 42%. Menetluskulud tuleb TsMS § 163

lg 1 alusel jätta 58% ulatuses hageja kanda ning 42% ulatuses kostja kanda.

Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse kohaselt on tasutud riigilõiv summas kokku 770

eurot ja õigusabikulud 396 eurot.

Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste

esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on hagi esitamisel tasunud 770 eurot.

Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist

on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista.

Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud 396

eurot (koos käibemaksuga) põhjendatud.

TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab

menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel

tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on vastava kinnituse esitanud.

Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega (770 + 396) 1166 eurot, millest kostja kanda

jääb 42% ehk 489.72 eurot.

TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on

hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise

2-23-144969

lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi

peale edasi kaevates.

/digitaalselt allkirjastatud/

Merike Varusk

kohtunik