2-19-13086/150 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Merike Varusk

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. detsember 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-13086

Tsiviilasi

E.T (T) hagi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna vastu

erakonna juhatuse 28.05.2019 otsuse tühisuse tuvastamiseks

või kehtetuks tunnistamiseks ja erakonna kongressi 09.06.2019

otsuste tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja E.T (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX);

hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Tauri Tigasson

(Advokaadibüroo Lepmets & Nõges, Meistri 12, 13517

Tallinn, e-post XXX);

kostja Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (registrikood

80040344, asukoht Toompuiestee 27, Tallinn, e-post XXX);

kostja lepingulised esindajad vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik ja

advokaat Kadi Saluste (Advokaadibüroo LEXTAL, Rävala 4,

10143 Tallinn, e-post XXX, XXX).

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Kohus tuvastab, et Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna juhatuse 28. mai 2019 otsus

E.T Eesti Konservatiivsest Rahvaerakonnast väljaarvamise kohta on tühine.

3. Kohus tuvastab, et Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna juhatuse 28. mai 2019 otsus

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna Tartu ringkonna 11. mai 2019 üldkoosoleku

õigustühiseks tunnistamise kohta on tühine.

4. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna 09. juunil 2019. a toimunud kongressil vastu

võetud järgmiste otsuste tühisus:

2-19-13086

4.1. otsus, millega valiti ja kinnitati Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimeheks

MH;

4.2. otsus, millega valiti ja kinnitati Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna

aseesimeesteks MH, HP ja JM;

4.3. otsus, millega valiti ja kinnitati Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna juhatus

koosseisus AP, SP, MA, TK, EM, RK, KK, KRG, PE, RS ja HK;

4.4. otsus, millega valiti ja kinnitati Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna volikogu

koosseisus MP, EP, JB, ÜR, AV, TR, AT, HK, ML, HR, RT, AT, EP, ES ja VK;

4.5. otsus, millega valiti ja kinnitati erakonna revisjonikomisjon koosseisus HL, KA

ja KK.

Menetluskulude jaotus

Jätta nii hageja kui kostja menetluskulud kostja kanda.

Edasikaebamise kord

Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel vastavalt TsMS § 632 lõikele 1 õigus apellatsiooni

korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest.

Otsuse peale esitatud kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil.

I Hageja nõue ja seisukohad

1. E.T ja E.W (hagejad) esitasid 28.08.2019 Harju Maakohtule hagi Eesti Konservatiivse

Rahvaerakonna vastu erakonna juhatuse 28.05.2019 otsuse tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks

tunnistamiseks ja erakonna kongressi 09.06.2019 otsuste tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks

tunnistamiseks.

21.05.2021 esitasid hagejad hagiavalduse täienduse.

Hagejate nõue väljaarvamise otsuse osas on:

-

tuvastada, et Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna juhatuse 28. mai 2019. a otsus E.T Eesti

Konservatiivsest Rahvaerakonnast väljaarvamise kohta on tühine;

-

alternatiivselt tunnistada Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna juhatuse 28. mai 2019. a otsus

E.T Eesti Konservatiivsest Rahvaerakonnast väljaarvamise kohta kehtetuks.

Hagejate nõue õigustühisuse otsuse osas on:

-

tuvastada, et Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna juhatuse 28. mai 2019. a otsus Eesti

Konservatiivse Rahvaerakonna Tartu ringkonna 11. mai 2019. a üldkoosoleku õigustühiseks

tunnistamise kohta on tühine;

-

alternatiivselt tunnistada Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna juhatuse 28. mai 2019. a otsus

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna Tartu ringkonna 11. mai 2019. a üldkoosoleku

õigustühiseks tunnistamise kohta kehtetuks.

Hagejate nõue Kongressi otsuste osas on tuvastada Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna 09.

juunil 2019. a toimunud kongressil vastu võetud järgmiste otsuste tühisus:

-

otsus, millega valiti ja kinnitati Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimeheks MH;

-

otsus, millega valiti ja kinnitati Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna aseesimeesteks MH, HP

ja JM;

2

2-19-13086

-

otsus, millega valiti ja kinnitati Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna juhatus koosseisus AP,

SP, MA, TK, EM, RK, KK, KRG, PE, RS ja HK;

-

otsus, millega valiti ja kinnitati Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna volikogu koosseisus

MP, EP, JB, ÜR, AV, TR, AT, HK, ML, HR, RT, AT, EP, ES ja VK;

-

otsus, millega valiti ja kinnitati erakonna revisjonikomisjon koosseisus HL, KA ja KK;

-

alternatiivselt tunnistada Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna 09. juunil 2019. a toimunud

kongressil vastu võetud eelnevates punktides nimetatud otsused kehtetuks.

Erakonna põhikirja kohaselt moodustavad erakonna struktuuri ringkonnad, mis on moodustatud

territoriaalsuse põhimõttel, võttes aluseks Riigikogu valimisringkonnad. Erakonna kõrgeim

organ on kongress, millel osalevad ja hääletavad ringkondade poolt volitatud delegaadid.

Kongresside vahelisel ajal on erakonna kõrgeim organ volikogu, kes kontrollib kongressi otsuste

elluviimist erakonna teiste organite, sh juhatuse poolt. Erakonna igapäevategevust juhib ja

erakonda esindab juhatus ning õigustoimingute tegemisel kehtib piiranguna ühine

esindamisõigus vähemalt kolmele juhatuse liikmele. Igapäevases asjaajamises ja suhtluses

avalikkusega esindab erakonda esimees.

Ringkonna kõrgeim otsustusorgan on üldkoosolek, kus on hääle- ja kandideerimisõiguslikud

kõik ringkonna liikmete nimekirja kantud isikud, kellel ei ole liikmemaksu võlgnevusi.

Ringkonna tööd korraldab ringkonna juhatus. Ringkonna allorganisatsiooniks on omavalitsustes

moodustatud osakonnad.

Hagejad kuuluvad erakonna Tartu (linna) ringkonda (edaspidi Tartu ringkond). 11.05.2019

toimus Tartu ringkonna üldkoosolek (edaspidi Ringkonna üldkoosolek). Vastavalt Ringkonna

üldkoosoleku protokollile, võeti Ringkonna üldkoosolekul vastu järgmised otsused: i)

üldkoosoleku juhatajaks kinnitati E.T ehk hageja 1 (protokolli punkt 3). Samuti valiti koosoleku

protokollija ja arvutioperaator ning kinnitati mandaatkomisjon ja häältelugemiskomisjon; ii)

kinnitati Ringkonna üldkoosoleku päevakord (protokolli punkt 4); iii) Tartu ringkonna

esimeheks valiti ja kinnitati E.T ehk hageja 1 (protokolli punkt 12 ning häältelugemiskomisjoni

protokoll nr 1); iv) Tartu ringkonna aseesimeesteks valiti ja kinnitati ML ja IK (protokolli punkt

16 ning häältelugemiskomisjoni protokoll nr 2); 2) valiti ja kinnitati Tartu ringkonna juhatus

(protokolli punkt 20 ning häältelugemiskomisjoni protokoll nr 3); vi) valiti kandidaadid

esitamiseks 09.06.2019 toimunud erakonna kongressil (edaspidi Kongress) erakonna

(kesk)juhatusse, volikokku ning revisjonikomisjoni (protokolli punkt 22-24 ning

häältelugemiskomisjoni protokollid nr 4, 5 ja 7). Erakonna juhatuse kandidaatideks valiti teiste

hulgas E.W ja E.T ehk hagejad; vii) valiti delegaadid Kongressile (protokolli punkt 26 ning

häältelugemiskomisjoni protokoll nr 6). Teiste hulgas valiti Kongressile Tartu ringkonna

delegaatideks ka E.W ja E.T ehk hagejad.

28.05.2019 toimus erakonna juhatuse koosolek, mille protokolli väljavõttest nähtub, et erakonna

juhatus otsustas i) arvata hageja 1 erakonnast välja (edaspidi Väljaarvamise otsus) ning ii)

kuulutada Ringkonna üldkoosolek õigustühiseks. Juhatuse koosoleku protokolli väljavõte,

millest nähtus väljaarvamise otsus, edastati hagejale 1 alles 18.06.2019. Seejuures edastati

hagejale 1 üksnes allkirjastamata väljavõte juhatuse koosoleku protokollist.

Väljaarvamise otsusest nähtuvalt heitis erakonna juhatus hagejale 1 ette erakonna põhikirja

nõuete rikkumist ning arvas hageja 1 erakonnast välja põhikirja punktide 6.4.1, 6.4.2, 6.4.4 ja

6.4.5 alusel. Väljaarvamise otsuse tegemisel hagejat 1 ära ei kuulatud. Samuti ei kuulatud hageja

1 väljaarvamise küsimuses ära aukohtu ega Tartu ringkonna juhatuse arvamust. Nimetatud

asjaolud nähtuvad juhatuse koosoleku protokolli väljavõttest ning ka erakonna aukohtu liige on

kinnitanud, et erakonna juhatus ei ole hageja 1 väljaarvamise küsimuses aukohtu poole

pöördunud.

3

2-19-13086

Vahetult pärast juhatuse koosolekut, 28.05.2019 edastas erakonna juhatuse liige MH

erakonnakaaslastele kirja, milles teatas hageja 1 väljaarvamisest erakonnast ning Ringkonna

üldkoosoleku otsuste õigustühiseks kuulutamisest. Samuti märgiti nimetatud e-kirjas, et

Ringkonna üldkoosoleku otsuste õigustühiseks kuulutamise tõttu jäävad Tartu ringkonna liikmed

Kongressil esindamata. Seega edastas erakonna juhatus erakonna liikmetele selge sõnumi, et

Ringkonna üldkoosolekul valitud Tartu ringkonna delegaadid ei saa Kongressil osaleda ega

hääletada.

06.06.2019 edastas erakonna juhatuse liige RK Tartu ringkonna liikmetele e-kirja pealkirjaga

„Tartu Delegaadid“. Nimetatud e-kirjaga edastas erakonna juhatuse liige Kongressile sõitvate

erakonna Tartu ringkonna delegaatide nimekirja. Edastatud delegaatide nimekiri ei kattu

Ringkonna üldkoosolekul valitud Tartu ringkonna delegaatide nimekirjaga. Nii ei ole erakonna

juhatuse liikme poolt edastatud delegaatide nimekirjas kumbagi hagejat ega järgnevaid Tartu

ringkonna liikmeid, kes valiti Ringkonna üldkoosolekul Tartu ringkonna delegaatideks: ER, AU,

MS, AR, KS ja IK. Küll aga on erakonna juhatuse liikme poolt edastatud Tartu ringkonna

delegaatide nimekirja lisatud isikud, keda Ringkonna üldkoosolekul Tartu ringkonna

delegaatideks ei valitud: RK, MK, KK, JV, FS, TS, LP ja LP. Lisaks sisaldas erakonna juhatuse

liikme poolt edastatud nimekiri asendusdelegaatidena märgitud isikuid KU, SK ja OT.

Hagejad märgivad, et erakonna juhatuse liikme poolt loetletud isikutest KU, JV ja RK lahkusid

Ringkonna üldkoosolekult enne delegaatide esitamist. OT ja SK üldkoosolekul ei viibinudki.

Seega puudus mõistagi isegi teoreetiline võimalus vastavaid isikuid üldkoosolekul delegaatideks

ja asendusdelegaatideks valida. Hagejatele ei ole teada, mille alusel on koostatud 06.0.2019

edastatud nimekiri, kuid fakt on, et tegemist ei ole Ringkonna üldkoosolekul valitud

delegaatidega, kellel olnuks õigus Tartu ringkonda Kongressil esindada.

Kongressi protokolli (esitatud käesolevas menetluses kostja poolt 05.04.2021) kohaselt võeti

09.06.2019 toimunud Kongressil muuhulgas vastu järgmised otsused: i) otsus, millega valiti ja

kinnitati erakonna esimeheks MH (protokolli lk 5 algus); ii) otsus, millega valiti ja kinnitati

erakonna aseesimeesteks MH, HP ja JM (protokolli lk 5 keskel); iii) otsus, millega valiti ja

kinnitati erakonna juhatus koosseisus AP, SP, MA, TK, EM, RK, KK, KRG, PE, RS ja HK

(protokolli lk 6 eelviimane ja viimane lõik); otsus, millega valiti ja kinnitati erakonna volikogu

(kongressil valitavad liikmed) koosseisus MP, EP, JB, ÜR, AV, TR, AT, HK, ML, HR, RT, AT,

EP, ES ja VK (protokolli lk 8 teine pool); v) otsus, millega valiti ja kinnitati erakonna

revisjonikomisjon (kongressil valitavad liikmed) koosseisus HL, KA ja KK (protokolli lk 9

esimene pool).

Väljaarvamise otsus

Hagejal 1 on õiguslik huvi väljaarvamise otsuse tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks

tunnistamiseks. Esiteks on ühingu liikmelisus selgelt seadusega kaitstud õigus, mille tagamiseks

on seaduses kehtestatud ka konkreetsed normid kohtusse pöördumiseks. Teiseks piirab

põhikirjaga vastuolus olev väljaarvamise otsus otseselt hageja 1 ühinemisvabadust ning erakonna

põhikirjaga tagatud liikmeõigusi, mistõttu on hagejal 1 väljaarvamise otsuse tühisuse

tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks vaieldamatult isiklik õiguslik huvi. Põhikirjaga

vastuolus olev väljaarvamise otsus kahjustab hageja 1 õiguslikku positsiooni erakonnas ning

hageja võimalust oma poliitiliste huvide väljendamiseks. Kolmandaks on väljaarvamise otsusega

kahjustatud hageja 1 mainet.

Väljaarvamise otsus on tühine, sest otsuse vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda

ning ühinguõiguse head tava järgneva osas.

4

2-19-13086

Esiteks ei kuulanud erakonna juhatus väljaarvamise otsuse tegemisel vastuolus erakonna

põhikirjaga ära Tartu ringkonna juhatuse ega aukohtu arvamust. Erakonna põhikirja p 6.3

kohaselt võib erakonna põhikirja nõuete rikkumisel erakonna liiget karistada erakonnast

väljaarvamisega. Erakonna liikme karistamise otsustab juhatus, arvestades võimaluse korral

aukohtu ja ringkonna juhatuse ettepanekuid. Samuti sätestab erakonna põhikirja p 12.7.7, et

erakonna juhatus otsustab isiku väljaarvamise erakonnast /…/, kuulanud ära selle olemasolul

eelnevalt aukohtu ja/või ringkonna juhatuse arvamuse. Arvestades, et aukohtu ja ringkonna

juhatuse ettepanekute / arvamuse arvestamise kohustust on korratud kahes erinevas põhikirja

punktis (põhikirja p 6.3 ja 12.7.7), on järelikult tegemist erakonna jaoks olulise põhimõttega.

Selle põhimõtte eesmärgiks on anda erakonna liikmetele kindlustunne, et neid ei saa erakonnast

meelevaldselt, ilma asjaolusid igakülgselt välja selgitamata ja neid arvestamata, välja arvata.

Seejuures on ainumõeldav, et tulenevalt põhikirja p-dest 6.3 ja 12.7.7, on juhatusel ka kohustus

anda aukohtule ja ringkonna juhatusele võimalus sellist arvamust avaldada. Aukohus ja

ringkonna juhatus ei pea olema kursis, kas ja milliste liikmete väljaarvamise küsimus on

erakonna juhatusel tõusetunud, mistõttu ei ole mõeldav, et aukohus ja ringkonna juhatus peaksid

esitama oma arvamuse ja ettepanekud ennetavalt ja omaalgatuslikult. Vastupidise tõlgenduse

kohaselt sõltuks aukohtu ja ringkonna juhatuse arvamuse olemasolu ja arvestamine juhatuse

suvast ning see muudaks põhikirja p-d 6.3 ja 12.7.7 sisutühjaks. Samuti ei oleks selline tõlgendus

kooskõlas põhikirja p 2.5 sätestatud erakonna tegevuse ja juhtimise demokraatlikkuse

põhimõttega, võimaldab juhatusel võtta vastu meelevaldseid otsuseid ning jätab erakonna

liikmed sisuliselt ilma kaitsest põhjendamatu erakonnast väljaarvamise eest.

Lisaks peegeldavad põhikirja p-s 6.3 ja 12.7.7, et liikme väljaarvamise otsustamisel peab olema

oluline roll ka ringkonnal, kuhu vastav liige kuulub. Erakonna liikmete nimekirja kohaselt on

erakonnal üle 10 000 liikme. Sellise liikmete arvu juures on ilmne, et ilma asjakohase ringkonna

juhatuse seisukohata ei ole erakonna juhatus võimeline iga liikme väljaarvamise küsimust

adekvaatselt hindama. Enamasti võib eeldada, et alused liikme väljaarvamiseks erakonnast

tulenevad just liikme tegevusest ringkonna tasandil ning kostja (kesk)juhatus ei saa olla pädev

neid asjaolusid ilma asjakohase ringkonna juhatuse arvamuseta hindama.

Käesoleval juhul ei võimaldatud ei aukohtul ega Tartu ringkonna juhatusel hageja väljaarvamise

kohta arvamust avaldada ega mistahes ettepanekuid teha. Veelgi enam, aukohus ega Tartu

ringkonna juhatus polnud isegi teadlikud erakonna juhatuse kavatsusest otsustada 28. mail 2019.

a toimunud juhatuse koosolekul hageja väljaarvamine. Seda kinnitavad nii väljavõte juhatuse

koosoleku protokollist kui ka aukohtu liikme RÖ kinnitus. Selliselt on erakonna juhatus oluliselt

rikkunud liikme erakonnast väljaarvamise otsuse tegemiseks erakonna põhikirjas sätestatud

korda.

Teiseks ei kuulanud erakonna juhatus väljaarvamise otsuse tegemisel ära hagejat 1. Nimelt, isiku

õigus olla ära kuulatud enne teda puudutava otsuse langetamist kuulub ühinguõiguse heade

tavade hulka (õiguskantsleri 16.06.2017 analüüs) ning seda tuleb pidada isiku väljaarvamist

puudutavate otsuse vastuvõtmise korra lahutamatuks osaks. Käesoleval juhul puudus igasugune

vajadus hageja vastava õiguse piiramiseks. Seda enam, et tegemist oli hageja õigusi kõige

intensiivsemalt riivava otsuse, st erakonnast väljaarvamisega. Arvestades riive intensiivsust ning

väljaarvamise otsusest nähtuvate etteheidete sisu ja üldsõnalisust, samuti Tartu ringkonna

liikmete poolehoidu hageja suhtes, on ilmne, et enne hageja väljaarvamist erakonnast oleks

olnud õiguspärane anda hagejale võimalus etteheiteid kommenteerida ja ümber lükata. Praegusel

juhul on erakonna juhatus käitunud õigusvastaselt, rikkudes mh oluliselt ühinguõiguse häid

tavasid.

5

2-19-13086

Hageja ärakuulamiseks ei saa pidada 11. mail 2019. a Ringkonna üldkoosolekul tekkinud

arutelu, mis eelnes erakonna Tartu ringkonna juhatuse ja esimehe valimisele. Viidatud arutelu

näol oli tegemist Tartu ringkonna juhatuse ja esimehe valimisele eelneva debati ja aruteluga ning

see ei puudutanud kuidagi hageja väljaarvamise küsimust. Ringkonna üldkoosolek toimus ammu

enne seda, kui tõusetus erakonna juhatuses küsimus hageja väljaarvamise kohta. Ringkonna

üldkoosoleku toimumisele eelnevalt ega selle ajal ei avaldanud erakonna juhatuse liige MH

kordagi, et juhatuses oleks otsustamisel küsimus hageja erakonnast väljaarvamiseks. Asjaolu, et

isik on suvalistel hetkedel mõnda tema vastu esitatud süüdistust kommenteerinud või oma

seisukohti avaldanud, ei saa kuidagi pidada isiku ärakuulamisõiguse teostamiseks. Hageja

ärakuulamine ei olnud üldkoosoleku päevakorrapunkt; hageja ei saanud ärakuulamiseks ette

valmistada; ning hageja ärakuulamist ei toimunud, toimus vaid MH sõnavõtt. Veelgi enam,

Ringkonna üldkoosoleku protokollist nähtub, et hageja suhtes koosolekul kõlanud süüdistused

olid põhjendamatud. MH poolt koosolekul avaldatud kriitika hageja suhtes oli juhuslik, ei

põhinenud faktidel ega tõenditel ning oli sellisena hageja jaoks selgelt üllatav. Koosolekul

viibinud Tartu ringkonna liikmete enamus lükkas hageja suhtes kõlanud kriitika häälekalt ja

ühemõtteliselt ümber. Tartu ringkonna liikmete seisukohta hageja suhtes kõlanud kriitika osas

näitab selgelt ka fakt, et Ringkonna üldkoosolekul valiti hageja ülekaaluka häälteenamusega

(hageja sai 59 häält ja järgmine kandidaat 15 häält) Tartu ringkonna esimeheks.

Kolmandaks on erakonna juhatus rikkunud põhikirja ja seaduse sätteid hageja teavitamisel

väljaarvamise otsusest. Põhikirja p 6.3 viimase lause kohaselt peab erakond teatama

asjaosalistele otsusest kirjalikult kuu aja jooksul. Kirjaliku vormi nõuet kinnitab täiendavalt ka

MTÜS § 16 lg 3, mis sätestab, et ühingust välja arvatud liikmele tuleb väljaarvamisest ja selle

põhjustest teatada viivitamatult kirjalikult. TsÜS § 78 lg 1 kohaselt eeldab kirjaliku vormi nõue

tehingu teinud isikute poolt tehingudokumendi omakäelist (või TsÜS § 80 lg 1 tulenevalt

digitaalset) allkirjastamist. Seejuures oleks põhikirja p-de 6.3 ja 12.1 lause 2 (mis sätestab ühise

esindusõiguse vähemalt kolmele juhatuse liikmele) koostoimes liikme väljaarvamise otsusest

teavitamise vorminõue täidetud vaid juhul, kui liikme väljaarvamise otsusest teavitamine oleks

allkirjastatud vähemalt kolme kostja juhatuse liikme poolt. Kui väljaarvamisest ei ole erakonna

liiget eelkirjeldatud vormis ehk kirjalikult ja kolme juhatuse liikme poolt allkirjastatult

teavitatud, ei ole erakond tulenevalt TsÜS § 69 lg 1 teinud kehtivat tahteavaldust liikme

erakonnast väljaarvamiseks. Esmalt, 2019. a suvel esitati hagejale teavitus väljaarvamise kohta

allkirjastamata pdf formaadis väljavõttena juhatuse koosoleku protokollist. Järgnevalt, 30. juuli

2023. a menetlusdokumendi lisana, esitas kostja 28. mai 2019. a juhatuse koosoleku protokolli

täisversiooni. Kõnealune protokoll on esitatud mitmeid aastaid hiljem, mitte kuu aja jooksul

otsuse tegemisest ning on allkirjastatud kahe juhatuse liikme poolt, mitte kolme. Seega on

tegemist põhikirjas ja seaduses sätestatud otsuse vastuvõtmise korra olulise rikkumisega kostja

poolt.

Kohtupraktikas on leitud, et otsuse vastuvõtmise kord TsÜS § 38 lg 2 tähenduses hõlmab mh

otsuste vastuvõtmise ja nende vormistamise nõudeid (sh otsuste sisule ja protokollimisele,

samuti koosoleku läbiviimisele esitatavaid nõudeid (Tartu Ringkonnakohtu 13.10.2020 määrus

tsiviilasjas nr 2-19-11538, p 8). Seega, kui otsus ei ole nõuetekohaselt vormistatud (mh kui otsus

pole nõuetekohaselt protokollitud), tingib see TsÜS § 38 lg 2 järgi otsuse tühisuse, sest tegemist

on otsuse vastuvõtmise korra rikkumisega. Kuna kostja pole tõendanud, et väljaarvamise otsuse

kohta vormistati kirjalik ja allkirjastatud protokoll (vt erakonna koosolekute läbiviimise juhend),

on väljaarvamise otsus TsÜS § 38 lg 2 järgi täiendavalt tühine ka vorminõuete (ehk otsuse

vastuvõtmise korra) rikkumise tõttu.

Neljandaks on kostja rikkunud väljaarvamise otsuse vastuvõtmiseks ettenähtud korda

andmekaitseõigusest tulenevate isikuandmete töötlemisega seotud kohustuste rikkumisega.

Nimelt, kostja töötles väljaarvamise otsuse tegemise raames hageja isikuandmeid (mida kõik

6

2-19-13086

hageja kohta käivad etteheited IKÜM art 4 p 1 kohaselt on), kuid ei ole sellest hagejat ehk

andmesubjekti kohaselt teavitanud. IKÜM art 14 lg 1 sätestab, et kui isikuandmed ei ole saadud

andmesubjektilt, peab vastutav töötleja tegema andmesubjektile teatavaks muuhulgas

isikuandmete töötlemise eesmärgi ja õigusliku aluse, töödeldavate isikuandmete liigid ja

andmete päritoluallika. Seejuures oli erakonnal IKÜM art 14 lg 3 alusel kohustus esitada

osundatud teave hagejale kui andmesubjektile mõistliku aja jooksul pärast isikuandmete saamist,

kuid hiljemalt ühe kuu jooksul. Vastavat teavet ei ole erakond esitanud hagejale kuni tänaseni,

mis tähendab, et väljaarvamise otsuse tegemisel on erakond töödelnud hageja isikuandmeid

ebaseaduslikult. Olukorras, kus isikuandmete töötlemiseks on õigusaktidega ettenähtud kindel

imperatiivne kord ning erakonna juhatus ei ole väljaarvamise otsuse vastuvõtmisel nimetatud

nõudeid järginud, on erakond ka sellega rikkunud oluliselt otsuse vastuvõtmiseks ettenähtud

korda, mis tingib väljaarvamise otsuse tühisuse.

Alternatiivselt tuleb väljaarvamise otsus tunnistada kehtetuks, sest otsus on vastuolus erakonna

põhikirja ja seadusandlusega järgneva osas. Nagu eespool selgitatud, siis on väljaarvamise otsuse

vastuvõtmisel rikutud põhikirjas sätestatud ja ühinguõiguse heast tavast tulenevaid nõudeid

liikme väljaarvamise otsustamiseks. Nimelt sätestavad erakonna põhikirja p-d 6.3 ja 12.7.7, et

liikme väljaarvamisel arvestatakse ringkonna juhatuse ja aukohtu ettepanekuid ning kuulatakse

enne isiku erakonnast väljaarvamise otsustamist ära aukohus ja ringkonna juhatus. Ühinguõiguse

heast tavast tulenevalt tuleb liikme väljaarvamise otsustamisel kuulata ära ka puudutatud ühingu

liige. Juhatuse koosoleku protokolli väljavõttest nähtub üheselt, et Tartu ringkonna juhatuse ega

erakonna aukohtu arvamust pole küsitud ega arvestatud ning samuti pole kuulatud ära hagejat.

Ka erakonna aukohtu liige RÖ on kinnitanud, et erakonna juhatus ei ole hageja väljaarvamise

küsimuses aukohtu poole pöördunud. Seejuures avaldasid Tartu ringkonna liikmed erakonna

juhatuse liikmetele esitatud pöördumises toetust hagejale ning lükkasid ümber mitmed etteheited,

mille erakonna juhatus pärast liikmete poolt edastatud pöördumise saamist toimunud juhatuse

koosolekul hagejale tegi. Eelkirjeldatud minetused otsuse vastuvõtmisel näitavad, et

väljaarvamise otsuse tegemisel talitas kostja otseselt erakonna põhikirja rikkudes ning sellest

lähtuvalt tuleb väljaarvamise otsus tunnistada kehtetuks.

Väljaarvamise otsus on kostja põhikirjaga vastuolus ka seetõttu, et vastuolus põhikirja p 6.3

lauses 3 sätestatud kohustusega, on otsus motiveerimata ning hageja väljaarvamiseks erakonnast

puudus alus. Erakond on tuginenud hageja väljaarvamisel üldsõnaliselt põhikirja p-s 6.4.1

sätestatud erakonna põhikirja nõuete rikkumisele, p-s 6.4.2 sätestatud heade tavade jämedale

rikkumisele, p-s 6.4.4 sätestatud erakonna juhtorganite otsuste täitmata jätmisele ja p-s 6.4.5

sätestatud erakonna maine kahjustamisele. Samas on esitatud etteheited konkretiseerimata ja

põhistamata, kusjuures tõendamiskoormus lasub kostjal. Juhatuse koosoleku protokollist

nähtuvad etteheited on nii üldsõnalised ja abstraktsed, et on raske aru saada, mida on hagejale

üldse ette heidetud. Pigem jääb juhatuse koosoleku protokollist mulje, et erakonna põhikirjas

sätestatud liikme kohustused on järjest ette võetud ja seejärel lihtsalt kirjutatud protokolli, et

hageja on neid kohustusi rikkunud. Nii ei põhine hagejale ette heidetavad rikkumised mitte

hageja tegevusel, vaid erakonna põhikirjas sätestatud iga kohustuse jaoks on otsitud üldsõnaline

väidetav rikkumine. Seejuures tuleb mõista, et kostjal puuduvad omad väidete tõendamiseks

kirjalikud tõendid või ei nähtu kirjalikest tõenditest kostja etteheidetut. Kostja on otsinud oma

etteheideteks episoode mitme aasta pikkusest ajavahemikust, ent pole esitanud kirjalikke

tõendeid, et säärased episoodid oleksid kunagi üldse aset leidnud. Etteheiteid on tagantjärele

hakatud sisustama ja üles ehitama juttude takkajärgi tõlgendamisele.

Üldsõnaliste etteheidete osas tuleb kohtupraktikale tuginedes mõista, et (TlrKo 2-20-10571, p-d

4.3, 7 ja 11-12): (i) kohus saab organi otsuse õiguspärasust kontrollida ainult nende faktiliste

asjaolude pinnalt, millega otsust on otsuses endas põhjendatud. Põhjendused peavad olema

esitatud sellise täpsusega, et nende tegelikkusele vastavust on võimalik kontrollida. Protokollis

7

2-19-13086

kajastamata asjaolud ei saa olla otsuse tegemise aluseks. Muu hulgas ei saa liikme väljaarvamist

põhjendada kohtumenetluse käigus esitatavate uute asjaoludega; (ii). liikme väljaarvamise otsus

ei ole juriidilise isiku suvaotsus, vaid selleks peab olema selge alus. Väljaarvamise aluseks

olevad põhjendused ei tohi olla otsuses esitatud abstraktselt ja ebamääraselt, vaid põhjendused ja

etteheited peavad olema otsuses arusaadavalt seostatud väljaarvatava liikme konkreetsete

tegudega; (iii). tõendamiskoormis lasub juriidilisel isikul, kes kannab ka riisikot, mis seondub

väljaarvamise aluseks oleva otsuse nõuetekohase põhjendamata jätmisega; (iv). kui

väljaarvamise otsus on nõuetekohaselt põhjendamata, annab see aluse tunnistada vastav otsus

kehtetuks.

Kostja juhatuse 28. mai 2019. a koosoleku protokolli väljavõttest nähtuvad põhjendused ei vasta

eelviidatud kohtupraktikas toodud nõuetele. Eelnevalt viidatud kohtuasjas üritas juriidiline isik

sarnaselt kostjaga põhjendada liikme väljaarvamist selliste ebamääraste põhjendustega kui

„ebaaus käitumine“, „ühingu maine kahjustamine“ jms. Ringkonnakohus leidis, et sellised

põhjendused pole piisavad ning jagas maakohtu seisukohta, et juriidilise isiku organi otsus ei ole

piisavalt motiveeritud ning otsus tuleb seetõttu tunnistada kehtetuks. Sama kehtib käesolevas

tsiviilasjas väljaarvamise otsuse kohta. Kuivõrd kostja ei saa kohtumenetluse käigus hageja

väljaarvamist tagantjärele põhjendada selliste asjaoludega, millele juhatus pole väljaarvamise

otsuses konkreetselt tuginenud, siis ei ole väljaarvamise otsus nõuetekohaselt põhjendatud ning

otsus tuleb ainuüksi seetõttu kehtetuks tunnistada.

Väljaarvamise otsus on vastuolus erakonna põhikirja ja seadusega, sest erakonna juhatus ei

teavitanud hagejat väljaarvamise otsusest kooskõlas erakonna põhikirja p 6.3 lauses 4 ja p 12.1

lauses 2 ning MTÜS § 16 lg 3 sätestatuga ning otsuse tegemisel rikkus erakond

andmekaitseõigusest kui seadusest tulenevaid isikuandmete töötlemisega seotud kohustusi.

Hageja rõhutab, et enne väljaarvamise otsuse tegemist ei teinud kostja hagejale etteheiteid (v.a

11. mai 2019. ringkonna üldkoosolekul). Vastupidine on tõendamata. Väljaarvamise otsuses

tugineb kostja aga väidetavatele rikkumistele, mis on juba aastaid kestnud. Eluliselt ei ole

usutav, et kui hageja tõepoolest rikkunuks oma kohustusi juba aastaid, siis ei teeks kostja

sellekohaseid märkuseid, meeldetuletusi ega hoiatusi koheselt. Ühtlasi rõhutab hageja, et

kirjalikud dokumendid ei kinnita kostja etteheiteid. Kostja on hakanud kohtumenetluses väitma,

et osad kirjalikud tõendid ei kajasta olukorda õigesti. Samas ei esitanud kostja minevikus

kõnealuste kirjalike dokumentide osas vastuväited, taotlusi parandamiseks ega vaideid. Sisuliselt

nüüd tagantjärgi püüab kostja vahendeid valimata väljaarvamise otsust põhjendada, et

vastutusest pääseda.

Hageja hinnangul on vale kostja väide, justkui oleks hageja 1 põhistanud õigusliku huvi

olemasolu üksnes vajadusega kaitsta enda head nime. Ühingust välja arvatud liikme õigust

vaidlustada tema väljaarvamise aluseks olev organi otsus (olgu siis otsuse tühisuse tuvastamise

või kehtetuks tunnistamise nõude vormis) tunnustab ka pikaajaline kohtupraktika. Nii on

kohtupraktikas leitud, et:

- ühistu liikmel on õigus vaidlustada tema ühistust väljaarvamine ning seadus näeb siinkohal ette

kohtuliku kontrolli võimaluse juhtorganite otsuste suhtes, millega liige välja arvati;

- mittetulundusühingu liikmel on õigus vaidlustada tema mittetulundusühingust väljaarvamine

ning kohane õiguskaitsevahend on hagi, millega vaidlustatakse liikme väljaarvamise aluseks olev

mittetulundusühingu organi otsus. Seejuures tuleneb kohtupraktikast, et liikme ühingust

väljaarvamise õigsuse hindamisel tuleb kohtul otsustada ka seda, kas väljaarvamine oli sisuliselt

õigustatud ja mõistlik. Muu hulgas võib väljaarvamine olla lubamatu juhul, kui see on vastuolus

hea usu põhimõttega;

- osaühingu juhatuse liikmel on õiguslik huvi esitada osaühingu vastu tuvastushagi, tuvastamaks,

et osanike otsus, millega kutsuti juhatuse liige osaühingu juhatusest tagasi, on tühine. Selline

osanike otsus riivab Riigikohtu hinnangul juhatuse liikme huve. Vaieldamatult riivab

8

2-19-13086

samaväärselt erakonna/mittetulundusühingu liikme huve otsus, millega ta arvatakse erakonnast/

mittetulundusühingust välja.

Eelviidatud kohtupraktikast tuleneb kokkuvõttes üheselt, et i) juriidilisest isikust välja arvatud

liikmel on õiguslik huvi vaidlustada tema väljaarvamise aluseks olev juriidilise isiku organi

otsus; ii) hageja ei pea õigusliku huvi põhistamiseks tooma esile mingeid erakordseid asjaolusid

või põhjendusi, vaid õiguslik huvi tuleneb ainuüksi sellest, et väljaarvamise otsus riivab

väljaarvatud liikme huve ning iii) väljaarvamise korral on kohane õiguskaitsevahend hagi,

millega isik vaidlustab tema väljaarvamise aluseks oleva organi otsuse (nõudes tühisuse

tuvastamist või kehtetuks tunnistamist). See on ka ainumõeldav, kuna liikme väljaarvamine on

kõige rangema mõjuga meede ning kui eitada väljaarvatud isiku õiguslikku huvi vaidlustada

tema väljaarvamise aluseks olev organi otsus, tekiks õiguslikus regulatsioonis oluline lünk

(praktikas on keeruline leida juhtumeid, mil õiguste riive ja isiklik puutumus organi otsusega on

intensiivsem kui isiku väljaarvamise korral).

Hageja 1 rõhutab, et vale on hagivastuse punktis 2.4.4 esitatud kostja uus väide, justkui oleks

hageja 1 võtnud hagi terviktekstis omaks, et ta kuulati väljaarvamise otsuse tegemisel ära.

Hageja 1 ei ole midagi sellist omaks võtnud. Tegelikult on hageja 1 just vastupidiselt terve

menetluse kestel läbivalt selgitanud, et teda ei kuulatud vastuolus hea ühinguõiguse tavaga

väljaarvamise otsuse tegemisel ära ning ärakuulamiseks ei saa mingil juhul pidada ka Tartu

ringkonna 11.05.2019 üldkoosolekul ringkonna juhatuse ja esimehe valimisele eelnenud

tavapärast (valimis)debatti. Viidatud debatt ei puudutanud kuidagi hageja 1 erakonnast

väljaarvamise küsimust, mida tõendab üheselt ka ringkonna üldkoosoleku protokoll. Seega on

kostja väide selgelt eksitav.

Hageja ei ole 11. mai 2019. a Tartu ringkonna üldkoosolekul võtnud omaks hageja suunal tehtud

etteheited. Hageja vaidles nendele vastu ja pidas fraasiga „Keegi pole veatu, võimalik, et olen

teinud midagi, mis kellelegi ei meeldi“ silmas, et kuigi hageja peab kinni seadustest ja kostja

põhikirjast, siis asus kostja alusetult hagejat ründama ja seeläbi tegi vigu kostja. Fraasist „Niisiis

lükkan need süüdistused suuremas osas tagasi kui ebaõiged“ ei saa mõistliku isiku seisukohalt

tuletada, et kui hageja lükkas süüdistused suuremas osas tagasi kui ebaõigeid, siis ülejäänud osas

võttis hageja süüdistused omaks. Hageja pidas silmas, et osad süüdistused on ebaõiged ning

teised on alusetud ja põhjendamatud.

Olukorras, kus liikme väljaarvamise aluseks saavad olla üksnes väljaarvamise otsuses toodud

konkreetsed alused, mis peavad olema piisava detailsusega põhjendatud, peab vaieldamatult ka

väljaarvatava liikme ärakuulamine toimuma nende konkreetsete aluste/etteheidete osas ning

liikmele peab sealjuures olema arusaadav, et ärakuulamine toimub seoses võimaliku erakonnast

väljaarvamisega. Ärakuulamisõiguse teostamiseks ei saa pidada diskussiooni või debatti, mida

väljaarvatud liige on pidanud mõnel varasemal erakonna organi koosolekul hoopis teistes

küsimustes. Hageja 1 on koosoleku protokolliga veenvalt tõendanud, et Tartu ringkonna

11.05.2019 üldkoosolekul hageja 1 erakonnast väljaarvamise küsimust ei arutatud (see poleks

olnud ka võimalik, sest ringkonna üldkoosolekul ei ole põhikirja kohaselt pädevust otsustada

erakonna liikme väljaarvamist). Järelikult ei ole hageja 1 ärakuulamist toimunud.

Hageja 1 juhib tähelepanu, et kohtupraktikas on leitud, et i) kohus saab mittetulundusühingu

liikme väljaarvamise otsuse õiguspärasust kontrollida ainult nende (konkreetselt sõnastatud)

faktiliste asjaolude pinnalt, millega otsust on otsuses/protokollis endas põhjendatud; ii)

protokollis kajastamata asjaolud ei saa olla otsuse tegemise (liikme väljaarvamise) aluseks ning

iii) hilisemas kohtumenetluses ei saa juriidiline isik täiendavaid väljaarvamise aluseid/põhjendusi

juurde tuua või mõelda. Kohtupraktikast tuleneb hageja 1 hinnangul vähemalt kaks olulist

järeldust. Viidatud

9

2-19-13086

Esiteks ei saa erakond põhjendada hageja 1 väljaarvamist alles kohtumenetluses välja toodavate

uute asjaolude või põhjendustega. Kui väljaarvamise otsuses on jäänud hagejale 1 tehtud

väidetavad etteheited piisavalt konkretiseerimata või arusaadavalt välja toomata, on see erakonna

riisiko.

Õigustühisuse otsus

Juhatuse protokolli väljavõttest nähtuvalt otsustas erakonna juhatus 28.05.2019 koosolekul

tunnistada Ringkonna üldkoosoleku õigustühiseks. Selle otsuse tulemusena jättis erakonna

juhatus mh kõrvale Ringkonna üldkoosolekul valitud Tartu ringkonna delegaadid. Seda kinnitab

ka erakonna juhatuse liikme MH 28.05.2019 e-kiri, milles viimane selgitas erakonna liikmetele,

et Ringkonna üldkoosoleku õigustühiseks tunnistamise tõttu jäävad Tartu ringkonna liikmed

Kongressil esindamata.

Erakonna liikmete ja Ringkonna üldkoosolekul valitud Tartu ringkonna delegaatidena on

hagejatel ilmne õiguslik huvi erakonna juhatuse eelmainitud otsuse tühisuse tuvastamiseks. Seda

enam, et erakonna juhatuse 28.05.2019 otsuse järgselt on hagejad jäetud – otseses vastuolus

Ringkonna üldkoosolekul otsustatuga – nn „uuest delegaatide nimekirjast“ välja (RKi

06.06.2019 e-kiri Kongressile sõitvate delegaatide kohta). Seega puudutab erakonna juhatuse

28.05.2019 otsus väga otseselt hagejaid ning pole kahtlust, et hagejatel on TsMS § 368 lg 1

tulenevalt alus nõuda erakonna juhatuse otsuse tühisuse tuvastamist.

Hagejatel on õiguslik huvi õigustühisuse otsuse tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks

tunnistamiseks. Esiteks on hagejatel ilmne õiguslik huvi õigustühisuse otsuse tühisuse

tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks tulenevalt asjaolust, et selle otsuse tagajärjel ei

saanud hagejad Tartu ringkonna delegaatidena Kongressil osaleda ega hääletada. Teiseks,

tuginedes seejuures Riigikohtu praktikale, on hagejate tuvastushuvi tuletatav nende liikmelisus-

suhtest juriidilise isikuga. See tähendab, et juriidilise isiku liikmel on üldjuhul alati õigus nõuda

(juriidilise isiku organi) otsuse tühisuse tuvastamist (või kehtetuks tunnistamist), kui otsusest

võivad sõltuda tema õigused ja kohustused. Ühest küljest on juhatus õigustühisuse otsuse näol

selgelt vastu võtnud otsuse, et Ringkonna üldkoosolek on tervikuna õigustühine, millest võiks

järeldada juhatuse seisukohta, et kõik Ringkonna üldkoosolekul vastu võetud otsused on juhatuse

arvates tühised. Teisest küljest on juhatus asunud vastuolus iseenda 28.05.2019 otsusega ehk

õigustühisuse otsusega Ringkonna üldkoosolekul 11.05.2019 vastu võetud otsuseid oma suva

järgi valikuliselt arvestama ja mitte arvestama. Kolmandaks, hagejate õiguslik huvi seisneb ka

asjaolus, et hagejad soovivad tugineda Kongressi otsuste tühisuse nõude ja alternatiivsena

esitatud Kongressi otsuste kehtetuks tunnistamise nõude põhistamisel muu hulgas õigustühisuse

otsuse kehtetusele.

Erakonna juhatuse 28.05.2019 otsus Ringkonna üldkoosoleku õigustühiseks tunnistamise kohta

on tühine vähemalt alljärgnevatel põhjustel.

Kostja juhatus rikkus Õigustühisuse otsuse vastuvõtmisel oluliselt otsuse vastuvõtmiseks

ettenähtud korda. Nimelt, seadus ja kostja põhikiri lubavad juhatusel otsuseid langetada üksnes

neis küsimustes, mis on juhatuse otsustuspädevuses. Kostja põhikirja p 12.7 sätestab juhatuse

pädevuse. Erakonna põhikirjast ega seadusest ei tulene erakonna juhatusele õigust otsustada

erakonna teise organi otsuste kehtivuse üle ega õigust ringkonna sisemistesse erakonnatöö

küsimustesse sekkuda. Erakonna põhikirja p 9.13 alusel on ringkonna üldkoosolek pädev

otsustama kõiki ringkonna erakonnatöö küsimusi. Seega ei saanud erakonna juhatus oma suva

alusel otsustada, et Ringkonna üldkoosolek ja sellel vastu võetud otsused ei kehti. Seejuures

10

2-19-13086

selgitas Riigikohus, et juhul, kui juriidilise isiku organ langetab otsuse küsimuses, milleks tal

seaduse järgi pädevust pole, on selline otsus TsÜS § 38 lg 2 alusel tühine, sest see rikub avaliku

huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet.

Veelgi enam, kuigi erakonna juhatusel puudus ka üleüldine õigus tunnistada Ringkonna

üldkoosolekut tervikuna tühiseks ning sekkuda Ringkonna üldkoosolekul vastu võetud otsuste

kehtivusse, ei olnud erakonna juhatusel igal juhul õigust tühistada Ringkonna üldkoosolekul

vastu võetud otsust Kongressi delegaatide valimise kohta. Nii tuleneb erakonna põhikirja p- dest

9.8 ja 10.3, et delegaadid valivad ringkonnad, mitte erakonna juhatus. Seega on erakonna juhatus

rikkunud Õigustühisuse otsuse vastuvõtmisel oluliselt otsuse vastuvõtmiseks ettenähtud korda.

Õigustühisuse otsus on vastuolus heade kommetega. Hageja esitas kostja Tartu ringkonna 11.

mai 2019. a üldkoosoleku protokolli (vt hagiavalduse lisa 1), millest nähtuvad isikud, kes valiti

üldkoosolekul kostja 09. juuni 2019. a kongressil osalema (vt „EKRE KONGRESSI

DELEGAADIKANDIDAATIDE VALIMINE“). Kostja esitas 30. juulil 2023. a kongressil

osalenud isikute nimekirja. Kui võrrelda kongressile osalema ja kandideerima valitud isikuid

kongressil osalenud ja kandideerinud isikutega, siis nähtub, et isikud ei ühti (kostja 30. juulil

2023. a esitatud tõendi lk 23). Nii ei ole kostja esitatud nimekirjas hagejat ega järgnevaid Tartu

ringkonna liikmeid, kes valiti ringkonna üldkoosolekul Tartu ringkonna delegaatideks: E.W, ER,

AU, MS, AR, KS ja IK. Küll võimaldati kongressil osaleda isikutel, keda ringkonna

üldkoosolekul Tartu ringkonna delegaatideks ei valitud. Isikud nimetati RKi, kui kostja juhatuse

liikme, 06. juuni 2019. a e-kirjas (vt hagiavalduse lisa 6): RK, MK, KK, JV, FS, TS, LP ja LP.

Lisaks määrati kongressile asendusdelegaatidena osalema KU, SK ja OT (vt hagiavalduse lisa 6).

Isikud osalesid kongressil (vt kostja 30. juulil 2023. a esitatud tõendi lk 23). Tartu ringkonna

üldkoosolek asendusdelegaate ei valinud.

Õigustühisuse otsuse vastuvõtmise motiiv selgub koosmõjus MH 28. mai 2019. a ning RKi 06.

juuni 2019. a e-kirjadest (vt hagi lisad 5 ja 6). Ilmselgelt oli erakonna juhatuse eesmärgiks

„tühistada“ neile sobimatute delegaatide valimine ning „lülitada“ delegaatide nimekirja endale

meelepärased isikud. Teiste sõnadega määras erakonna juhatus Õigustühisuse otsuse tagajärjel

õigusvastaselt ise isikud, kes said Kongressil otsustada nende jätkamise üle erakonna juhatuse

liikmetena. Erakonna juhatuse taoline omavoliline tegevus kahjustab oluliselt erakonna

demokraatlikku toimimist, eirab oluliselt ühinguõiguse häid tavasid ning teenib vaid erakonnas

võimul olevate piiratud isikute ringi erahuve. Samuti on erakonna juhatuse selline tegevus

vastuolus EKS § 1 lg 1 ja erakonna põhikirja p 2.1 sätestatud erakonna eesmärgiga väljendada ja

esindada oma liikmete ja toetajaskonna poliitilisi huve. Vaieldamatult on erakonna üldise

eesmärgiga vastuolus olev ning erakonna juhatuse erahuvides vastu võetud Õigustühisuse otsus

vastuolus heade kommetega, mis omakorda tingib TsÜS § 38 lg 2 järgi otsuse tühisuse.

Esiteks tuleneb TsÜS § 38 lg 2 teisest lausest otsesõnu, et juriidilise isiku organi otsuse

tühisusele saab tugineda vaid juhul, kui kohus on tuvastanud otsuse tühisuse. Järelikult ei saa

ükski juriidilise isiku organ otsustada, et juriidilise isiku mõne teise organi otsus on tühine, tuleb

tunnistada tühiseks vms. Vastav pädevus on üksnes kohtul. Seega ei saanud mõistagi ka

erakonna juhatus oma suva alusel otsustada, et Ringkonna üldkoosolek (sellel vastu võetud

otsused) ei kehti. Erakonna põhikirja p 9.13 alusel on ringkonna üldkoosolek pädev otsustama

kõiki ringkonna erakonnatöö küsimusi ning põhikirjast ei tulene erakonna juhatuse õigust

ringkonna üldkoosoleku otsuseid muuta või mistahes moel tühiseks kuulutada. Vastavalt

erakonna koosolekute läbiviimise juhendile on koosoleku otsused erakonna jaoks kehtivad pärast

seda, kui koosoleku protokoll on laekunud erakonna kantseleisse. Käesoleval juhul laekus

Ringkonna üldkoosoleku protokoll erakonna kantseleisse enne erakonna juhatuse 28.05.2019

koosolekut. Seega puudus erakonna juhatusel igasugune õigus Ringkonna üldkoosoleku ja sellel

11

2-19-13086

vastu võetud otsuste tühisusele tugineda, rääkimata õigusest ringkonna otsuste tühisuse üle ise

otsustada.

Teiseks, olukorras, kus erakonna juhatusel puudus TsÜS § 38 lg 2 teise lause järgi ilmselgelt

pädevus vaidlustatava otsuse vastuvõtmiseks, rikuti erakonna juhatuse otsuse vastuvõtmisel

oluliselt otsuste vastuvõtmiseks ettenähtud korda: seadus ja põhikiri lubavad juhatusel otsuseid

langetada üksnes neis küsimustes, mis on juhatuse otsustuspädevuses. Erakonna teise organi

otsuste „õigustühiseks tunnistamine“ juhatuse pädevuses ei ole ning sellise sisuga otsuse

vastuvõtmine eirab olulisel määral juhatuse otsuste vastuvõtmiseks ettenähtud korda.

Vastavalt erakonna koosolekute läbiviimise juhendile on koosoleku otsused erakonna jaoks

kehtivad pärast seda, kui koosoleku protokoll on laekunud erakonna kantseleisse. Käesoleval

juhul laekus Ringkonna üldkoosoleku protokoll erakonna kantseleisse enne Juhatuse koosolekut.

Seega puudus erakonna juhatusel igasugune õigus Ringkonna üldkoosoleku ja sellel vastu võetud

otsuste tühisusele tugineda, rääkimata õigusest Ringkonna üldkoosoleku otsuste tühisuse üle ise

otsustada.

Lisaks eeltoodule puudus erakonna juhatusel ka sisuliselt õigus Tartu ringkonna erakonnatöö

küsimustes otsuseid vastu võtta. Erakonna põhikirja p 9.13 alusel on ringkonna üldkoosolek

pädev otsustama kõiki ringkonna erakonnatöö küsimusi ning põhikirjast ei tulene erakonna

juhatuse õigust ringkonna sisemistesse erakonnatöö küsimustesse sekkuda (juhatuse pädevus on

sätestatud põhikirja p 12.7).

Veelgi enam, kuigi erakonna juhatusel puudus ka üleüldine õigus tunnistada Ringkonna

üldkoosolekut tervikuna tühiseks ning sekkuda Ringkonna üldkoosolekul vastu võetud otsuste

kehtivusse, ei olnud erakonna juhatusel igal juhul ka mis tahes õigust tühistada Ringkonna

üldkoosolekul vastu võetud otsust Kongressi delegaatide valimise kohta. Nii tuleneb erakonna

põhikirja p-st 9.8 ja 10.3 üheselt, et delegaadid valivad ringkonnad ja mitte erakonna juhatus.

Seega on erakonna juhatus rikkunud õigustühisuse otsuse vastuvõtmisel oluliselt otsuse

vastuvõtmiseks ettenähtud korda.

Kolmandaks saab hagejate hinnangul väita, et erakonna juhatuse otsus on vastuolus heade

kommetega. Sedavõrd kummalise sisuga otsuse vastuvõtmise tegelik motiiv selgub koosmõjus

MH 28.05.2019 ning RKi 06.06.2019 e-kirjadega. Ilmselgelt oli erakonna juhatuse eesmärgiks

„tühistada“ neile mis tahes põhjusel sobimatute delegaatide valimine ning „lülitada“ selliste

isikute asemele delegaatide nimekirja endale meelepärased isikud. Erakonna juhatuse taoline

omavoliline tegevus kahjustab oluliselt erakonna demokraatlikku toimimist, eirab oluliselt

ühinguõiguse häid tavasid ning teenib vaid erakonnas võimul olevate piiratud isikute ringi

erahuve. Vaieldamatult on eelkirjeldatud motiividel vastu võetud otsus vastuolus heade

kommetega, mis omakorda tingib otsuse tühisuse.

Taganemata seisukohast, et erakonna juhatuse 28.05.2019 otsus Ringkonna üldkoosoleku

õigustühiseks tunnistamise kohta on tühine, leiavad hagejad alternatiivselt, et vastav otsus tuleb

tunnistada kehtetuks. Hagejad leiavad, et õigustühisuse otsus tuleb tunnistada kehtetuks, kuna

see on vastuolus seaduse ja erakonna põhikirjaga (TsÜS § 38 lg 1 ja MTÜS § 24 lg 1 ja 7).

Esiteks, nagu hagejad varasemalt selgitasid, ei võimalda seadus ega erakonna põhikiri erakonna

juhatusel võtta vastu otsust, mille sisuks on erakonna teise organi otsuse „õigustühiseks

tunnistamine“. Seetõttu on õigustühisuse otsus vastuolus seaduse ja erakonna põhikirjaga. 4.7.3.

Teiseks, lisaks sellele, et erakonna juhatusel puudus pädevus tunnistada Ringkonna üldkoosolek

tervikuna tühiseks, ei olnud juhatusel ka mis tahes õigust Tartu ringkonna erakonnatöö

küsimustes otsuseid vastu võtta, kuna vastav pädevus oli põhikirja p 9.13. alusel üksnes Tartu

ringkonna üldkoosolekul. Samuti tuleneb erakonna põhikirja p-st 9.8 ja 10.3 üheselt, et

12

2-19-13086

delegaadid erakonna kongressile valivad ringkonnad ja mitte erakonna juhatus. Seega on

õigustühisuse otsus selgelt vastuolus erakonna põhikirjaga.

Väljaarvamise otsuse tühisuse tuvastamisel või kehtetuks tunnistamisel on erakonnal kohustus

kustutada erakonna liikmete nimekirjast märge hageja 1 erakonna liikmelisuse lõppemise kohta.

EKS § 5 lg 21 lause 2 sätestab, et erakonna liikme õigused ja kohustused tekivad erakonna

liikmete nimekirja kandmisega ja lõpevad nimekirjas märke tegemisega erakonna liikmelisuse

lõppemise kohta. Erakonna liikmete nimekirja peab erakonna juhatus ning muudatusi erakonna

liikmete nimekirjas teeb erakonna juhatus või juhatuse poolt selleks volitatud isik (EKS § 81 lg 1

ja 2). TsMS § 445 lg 1 lause 1 alusel palub hageja 1 määrata erakonnale eeltoodud kohustuse

(kustutada erakonna liikmete nimekirjast märge hageja 1 erakonna liikmelisuse lõppemise kohta)

täitmiseks tähtaeg 14 päeva alates hagi rahuldava kohtuotsuse jõustumisest. Hageja 1 leiab, et 14

päeva on mõistlik ja piisav aeg erakonna liikmete nimekirjas asjakohase muudatuse tegemiseks.

Käesolevas tsiviilasjas tegi Tallinna Ringkonnakohus 16. septembril 2022. a määruse, milles

selgitas põhjalikult, et hageja nõuded, sh Õigustühisuse otsuse ja Kongressi otsuste osas, tuleb

sisuliselt lahendada ning neid ei tohi jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. Kõnealuses

määruses selgitas kohus mh, et kuna hagejal ei võimaldatud Kongressil juhatusse kandideerida ja

juhatus valiti tema õigusi rikkudes, siis Kongressil mitteosalemine tõi kaasa hageja õiguste

rikkumise. Seetõttu tuli hagejale vaidlustatavatest otsustest otsesed õiguslikud tagajärjed. Seega

on hageja nõuded seotud tema õigustega ning hagejal eksisteerib tuvastushuvi.

Mittetulundusühingu otsuseid on võimalik vaidlustada ning MTÜS ei näe ette piiranguid,

milliseid otsuseid saab ja milliseid ei saa isik vaidlustada ehk seadus ei kehtesta hageja

vaidlustamisõigusele selliseid piiranguid, millele kostja on tuginenud. Seega ei ole hageja

nõuded mh Õigustühisuse otsuse ja Kongressi otsuste osas, õiguslikult perspektiivitud ning need

tuleb lahendada sisuliselt.

Tuleb mõista, et hageja on vaidlustanud tema väljaarvamise kostja liikmeskonnast. Hageja nõue

on perspektiivne ning selle rahuldamine on tõenäoline. Olukorras, kus kohus rahuldab hageja

nõude Väljaarvamise otsuse osas, siis õiguslikus mõttes ei ole hagejat kostja liikmeskonnast

kunagi välja arvatud. Arusaadavalt on hagejal sel juhul põhjendatud (tuvastus)huvi, millele riik

peaks andma õiguskaitset, et kohus lahendaks sisuliselt hageja nõuded mh Õigustühisuse otsuse

ja Kongressi otsuste osas, sest need on otseselt seotud kostja liikmeskonnaga.

Kuivõrd Õigustühisuse otsuse läbi rikuti otseselt hageja subjektiivseid õiguseid ja huve, sest

hageja ei saanud vaidlusalusel Kongressil osaleda, kandideerida ega hääletada, kuigi ta oli

valitud seda tegema Tartu Ringkonna üldkoosoleku poolt ning kostja (kesk)juhatus pidanuks

erakonna põhikirja alusel seda järgima, siis on hagejal põhjendatud (tuvastus)huvi Õigustühisuse

otsuse vaidlustamiseks.

Lisaks, hageja põhjendatud (tuvastus)huvi, tuleneb Riigikohtu praktika kohaselt (vt Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 14. oktoobri 2014. a otsus nr 3-2-1-76-14, p 18) ka liikmelisus-suhtest

kostjaga. See tähendab, et juriidilise isiku liikmel on üldjuhul alati õigus nõuda (juriidilise isiku

organi) otsuse tühisuse tuvastamist (või kehtetuks tunnistamist), kui otsusest võivad sõltuda tema

õigused ja kohustused. Antud juhul sõltusid Õigustühisuse otsusest hageja õigused, sest hageja ei

saanud vaidlusalusel kongressil osaleda, kandideerida ega hääletada, kuigi ta oli valitud seda

tegema Tartu Ringkonna üldkoosoleku poolt ning kostja (kesk)juhatus pidanuks seda järgima

erakonna põhikirjast lähtuvalt.

Lisaks, hageja põhjendatud (tuvastus)huvi seisneb ka selles, et hageja soovib tugineda Kongressi

otsuste vaidlustamisel muu hulgas Õigustühisuse otsuse kehtetusele (tühisuse või alternatiivselt

kehtetuks tunnistamise alusel). Kuivõrd TsÜS § 38 lg 2 viimase lause kohaselt saab huvitatud

13

2-19-13086

isik tugineda (juriidilise isiku organi) otsuse tühisusele üksnes juhul, kui kohus on otsuse

tühisuse tuvastanud, on hageja õiguslik huvi ilmne. Hageja nõuded Õigustühisuse otsuse tühisuse

tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks, on eelviidatud hageja eesmärgi

saavutamiseks õigustatud, sobivad ja perspektiivikad.

TsÜS § 38 lg 2 teisest lausest tuleneb otsesõnu, et juriidilise isiku organi otsuse tühisusele saab

tugineda vaid juhul, kui kohus on tuvastanud otsuse tühisuse. Juriidilise isiku organ ei saa ise

otsustada, et juriidilise isiku mõne teise organi otsus on tühine või tuleb tunnistada tühiseks.

Vastav pädevus on üksnes kohtul. Kui kostja juhatus soovinuks tugineda otsuse kehtetusele, siis

saanuks kostja juhatus esitada vastavasisulise tuvastushagi.

Kostja juhatus rikkus Õigustühisuse otsuse vastuvõtmisel oluliselt otsuse vastuvõtmiseks

ettenähtud korda. Nimelt, seadus ja kostja põhikiri lubavad juhatusel otsuseid langetada üksnes

neis küsimustes, mis on juhatuse otsustuspädevuses. Kostja põhikirja p 12.7 sätestab juhatuse

pädevuse. Erakonna põhikirjast ega seadusest ei tulene erakonna juhatusele õigust otsustada

erakonna teise organi otsuste kehtivuse üle ega õigust ringkonna sisemistesse erakonnatöö

küsimustesse sekkuda. Erakonna põhikirja p 9.13 alusel on ringkonna üldkoosolek pädev

otsustama kõiki ringkonna erakonnatöö küsimusi. Seega ei saanud erakonna juhatus oma suva

alusel otsustada, et Ringkonna üldkoosolek ja sellel vastu võetud otsused ei kehti. Seejuures

selgitas Riigikohus4, et juhul, kui juriidilise isiku organ langetab otsuse küsimuses, milleks tal

seaduse järgi pädevust pole, on selline otsus TsÜS § 38 lg 2 alusel tühine, sest see rikub avaliku

huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet.

Kostja põhikiri sätestab selgelt kostja erinevate organite, sh (kesk)juhatuse ja Ringkonna

üldkoosoleku õigused. Kostja (kesk)juhatus ei saa ega tohi teha toiminguid Ringkonna

üldkoosoleku eest. Kostja põhikirja p 9.8 sätestab, et Ringkonna üldkoosolek valib vastavalt

volikogu kehtestatud esindusnormile delegaadid ja soovi korral asendusdelegaadid Eesti

Konservatiivse Rahvaerakonna kongressile. Kostja põhikirja p 12.7 reguleerib kostja

(kesk)juhatuse pädevust. Kõnealune punkt ei sätesta, et kostja (kesk)juhatus võiks otsustada

erakonna teise organi otsuste kehtivuse üle, võiks sekkuda Ringkonna sisemistesse erakonnatöö

küsimustesse ega seda, et võiks Ringkonna üldkoosoleku otsuseid tühiseks tunnistada.

Riigikohus (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 25. mai 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-5520) on

seisukohal, et juhul, kui juriidilise isiku organ langetab otsuse küsimuses, milleks tal pädevust

pole, on selline otsus TsÜS § 38 lg 2 alusel tühine, sest see rikub avaliku huvi tõttu kehtestatud

seaduse sätet.

Infoks, et tollal valimisnimekirjas ettepoole seatud isikud JV ja RK on tänaseks erakonnast välja

heidetud. MH ning MH nimetasid neid oma 6.-13. oktoobri raadiosaadetes erakonna lõhkujateks.

Niisiis oligi tookordne erakonna juhatuse otsus nende isikute ettepoole seadmisel erakonnale

kahjulik, nagu hageja on kogu aeg selgitanud.

Kongressi otsused

Erakonna liikmete ja Tartu ringkonna delegaatidena on hagejatel ilmne õiguslik huvi Kongressi

otsuste tühisuse tuvastamiseks ning seega TsMS § 368 lg 1 tulenevalt alus vastava nõude

esitamiseks. Arvestades, et hageja 1 väljaarvamine erakonnast on tühine, ei ole väljaarvamise

otsusel TsÜS § 84 lg 1 tulenevalt algusest peale õiguslikke tagajärgi ning hagejal 1 on säilinud

õigus nõuda Kongressi otsuste tühisuse tuvastamist. Erakonna juhatuse õigusvastaste otsuste

(Väljaarvamise otsus ja Õigustühisuse otsus) tagajärjel ei saanud hagejad teostada Kongressil

oma õiguspärast hääleõigust ja mõjutada sellega Kongressi otsuste sisu. Seega on hagejatel

selgelt isiklik õiguslik huvi Kongressi otsuste vaidlustamiseks. MTÜS § 24 lg 3 kohaselt saab

üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda /…/ mittetulundusühingu liige, kes ei

osalenud otsuse tegemisel.

14

2-19-13086

Kongressi otsuste vaidlustamise eesmärgiks ei ole saavutada juba toimunud Kongressist

osavõttu, nagu on erakond menetluses ekslikult märkinud, vaid tuvastada/saavutada

õigusvastaselt vastu võetud Kongressi otsuste kehtetus. Teiste sõnadega, Kongressi otsused, mis

ei vasta seaduse ja põhikirja nõuetele, ei tohi tekitada erakonna liikmetele, sh hagejatele,

õiguslikke tagajärgi. Sisulise poole pealt mõjutasid Kongressi otsused väga oluliselt erakonna

tegevust vähemalt Kongressi toimumisele järgnenud aasta vältel (Kongressi toimumisest

09.06.2019 kuni järgmise erakonna kongressini 04.07.2020). Hagejad on Kongressi otsuste

kehtetuks tunnistamiseks pöördunud kohtusse seaduses ettenähtud kolmekuulise tähtaja jooksul.

Käesolevas asjas on hagi esitamise järgselt toimunud erakonna uus kongress (04.07.2020), mis ei

mõjuta hagejate õiguslikku huvi vaidlustada 09.06.2019 Kongressi otsuste kehtivust.

Erakonnaseaduse § 1 lg 2 järgi on erakond mittetulundusühing ning erakonnale laienevad

MTÜS-i sätted. Erakonna kongressi näol on tegemist üldkoosolekuga MTÜS § 18 mõttes.

MTÜS § 241 alusel on üldkoosoleku otsus tühine, kui /…/ otsuse vastuvõtmisel rikuti

üldkoosoleku kokkukutsumise korda, /…/. Erakonna põhikirja p 9.8 kohaselt valib ringkonna

üldkoosolek vastavalt volikogu kehtestatud esindusnormile delegaadid ja soovi korral

asendusdelegaadid erakonna kongressile. Erakonna põhikirja p 10.3 sätestab, et Kongress on

reeglina delegaatide koosolek. Delegaatide esindusnormi määrab volikogu. Sama põhikirja

punkti kohaselt edastavad ringkonnad oma delegaatide nimekirjad erakonna juhatusele vähemalt

nädal enne Kongressi. Hagejad on seisukohal, et 09.06.2019 toimunud Kongressi

kokkukutsumisel rikuti oluliselt põhikirjas ja seaduses ettenähtud korda, mistõttu on 09.06.2019

toimunud Kongressi otsused tühised. Kongressi kokkukutsumise korra rikkumist põhistavad

hagejad järgnevalt.

Hagejad selgitasid varasemalt, et erakonna juhatuse 28.05.2019 otsus Ringkonna üldkoosoleku

õigustühiseks tunnistamise kohta on tühine või tuleb alternatiivselt kehtetuks tunnistada.

Eelmises punktis kirjeldatust tulenevalt keelas erakonna juhatus õigusvastaselt Ringkonna

üldkoosolekul valitud delegaatide osalemise Kongressil. Nagu hagis varasemalt selgitatud, valiti

Ringkonna üldkoosolekul Tartu ringkonda esindama 27 delegaati, kellest kaheksat ei lubanud

erakonna juhatus 09.06.2019 Kongressile, vaid asendas ringkonna poolt valitud delegaadid

õigusvastaselt isikutega, keda Ringkonna üldkoosolek delegaatideks ei valinud. Seega osalesid

Kongressil hääleõigusega kaheksa isikut, kellel ei olnud tegelikult Kongressil osalemise õigust.

Samal ajal ei saanud erakonna juhatuse omavoli tõttu Kongressil osaleda kaheksa delegaati,

kellel oli õigus Kongressil osaleda. Sellega määras erakonna juhatus, mille liikmed kandideerisid

Kongressil uuesti erakonna juhatusse, õigusvastaselt isikud, kes said Kongressil otsustada nende

jätkamise üle erakonna juhatuse liikmetena. Teisisõnu, erakonna juhatus otsustas, kes hakkavad

neid Kongressil valima. Sellises olukorras on ilmne, et Kongressi kokkukutsumise korda on

oluliselt rikutud ning Kongressil vastu võetud otsused on sellest tulenevalt tühised.

Alternatiivselt tuleb Kongressi otsused tunnistada kehtetuks. MTÜS § 24 lg 3 kohaselt saab

üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda /…/ mittetulundusühingu liige, kes ei

osalenud otsuse tegemisel. Erakonna liikmetena ja Tartu ringkonna delegaatidena, keda ei

lubatud õigusvastaselt Kongressil osaleda, on hagejatel ilmne õigus Kongressi otsuste kehtetuks

tunnistamist nõuda. Arvestades, et hageja 1 väljaarvamine erakonnast on tühine, ei ole sellel

TsÜS § 84 lg 1 tulenevalt algusest peale õiguslikke tagajärgi ning hagejal 1 on säilinud õigus

nõuda nii Kongressi otsuste tühisuse tuvastamist kui kehtetuks tunnistamist. Seega on hagejal

erakonna liikmena, kelle osalemist Kongressil õigustamatult takistati ning, kes Kongressi otsuste

vastuvõtmisel ei osalenud, igal juhul õigus nõuda Kongressi otsuste tühisuse tuvastamist.

15

2-19-13086

Kui kohus peaks asuma seisukohale, et 09.06.2019 Kongressi otsused ei ole tühised, mida

hagejad kindlasti ei mööna, esinevad alused 09.06.2019 Kongressi otsuste kehtetuks

tunnistamiseks. MTÜS § 24 lg 1 kohaselt võib mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel

kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Hagejad

leiavad, et vastuolus põhikirjaga üldkoosolekule (Kongressile) lubatud isikute osalusel tehtud

otsused on vastuolus põhikirjaga ning tuleb seega kehtetuks tunnistada.

Analoogselt väljaarvamise otsusega kinnitab arvukas kohtupraktika hagejatel ka õigustühisuse

otsuse ja Kongressi otsuste kehtivuse vaidlustamiseks õigusliku huvi olemasolu. Nii on

kohtupraktikas leitud, et:

-

Erakonna liikmel on õigus vaidlustada erakonna kongressil vastu võetud otsuseid (sh

organite valimist hõlmavaid otsuseid), sest erakonna liikmel on õiguslik huvi saada kohtulik

hinnang sellele, kas kongressi otsused on seaduslikud. Riigikohus on seejuures leidnud, et

erakonna liikmel on õiguslik huvi ka siis, kui ta arvatakse kohtumenetluse ajal erakonnast

välja. Lisaks tuleneb Riigikohtu praktikast, et kongressi otsused ei pea tingimata kuidagi

eraldi riivama hageja õigusi ja huve, vaid õiguslik huvi otsuse vaidlustamiseks on tuletatav

ainuüksi hageja liikmelisusest (RKTKo 3-2-1-119-03, p 3 ja 17). Seega kinnitab

kohtupraktika veenvalt hagejatel õigusliku huvi olemasolu. Lisaks kinnitab kohtupraktika, et

kostja argument sellest, et õigustühisuse otsuse ja Kongressi otsuste tegemisest on möödas

enam kui kaks aastat ja seetõttu puudub hagejatel tänaseks õiguslik huvi, ei päde. Õiguslik

huvi ei saa n-ö tagantjärele ära kaduda ning õigusliku huvi olemasolu ei sõltu mingil juhul

kohtumenetluse kestusest.

-

Juriidilise isiku organi otsuse tühisuse toovad kaasa raskemad sisu- ja protseduurivead, sh

sellised vead, mis rikuvad juriidilise isiku liikme õigust saada teada koosoleku toimumisest

või mis takistavad oluliselt osalemisõiguse teostamist ning rikuvad õigust olla koosolekul

kohal ja hääletada. Selliste rikkumiste puhul on õigustatud huvi tuvastada otsuse tühisus igal

liikmel olenemata sellest, kas tema suhtes on protseduurireegleid rikutud või mitte (RKTKo

3-2-1-76-14, p 18 ja 21). Vaieldamatult on seega ka hagejatel õiguslik huvi õigustühisuse

otsuse ja Kongressi otsuste vaidlustamiseks, sest viidatud otsused puudutavad vahetult

hagejate õigusi: hagejatel ei võimaldatud osaleda ega hääletada Kongressil delegaatidena (s.o

protseduurireegleid rikuti konkreetselt hagejate suhtes). Samuti võeti hagejatelt

õigusvastaselt võimalus kandideerida Kongressil erakonna juhatusse.

-

Aktsiaseltsi aktsionäril (juriidilise isiku liikmel) peab olema võimalus kontrollida aktsiaseltsi

(juriidilise isiku) organite otsuste vaidlustamise kaudu otsuste kooskõla seadusega. Juriidilise

isiku organi otsuse tühisuse tuvastamisel on tuvastushuvi vähemalt üldjuhul tuletatav

juriidilise isiku liikmelisussuhtest juriidilise isikuga (RKTKo 3-2-1-28-16, p 11). Järelikult

kinnitab kohtupraktika, et õigusliku huvi jaatamiseks piisab üldjuhul ainuüksi

liikmelisussuhtest ning hageja ei pea tingimata eraldi põhistama, kuidas vaidlustatav otsus

riivab just tema õigusi või huve. Seda enam esineb õiguslik huvi käesoleval juhul, kus

hagejad on veenvalt põhistanud, et õigustühisuse otsusel ja Kongressi otsustel on vahetu

õiguslik mõju konkreetselt hagejatele, sh rikuti Kongressi kokkukutsumise korda

konkreetselt hagejate suhtes.

Hagejal on õiguslik huvi Kongressi otsuste vaidlustamiseks, kuna ta oli valitud osalema

Kongressil Tartu ringkonna delegaadina ning samuti olema Kongressil erakonna (kesk)juhatuse

kandidaadiks. Erakonna juhatuse õigusvastaste otsuste tagajärjel, ei saanud hageja teostada

Kongressil oma hääleõigust ja mõjutada sellega Kongressi otsuste sisu. Seega on hagejal

põhjendatud (tuvastus)huvi Kongressi otsuste vaidlustamiseks. Kostja (kesk)juhatus tegutses

kostja põhikirja rikkudes selle p-de 9.8 ja 12.7 valguses.

Lisaks, hageja õigus Kongressi otsuste vaidlustamiseks, tuleneb otseselt seadusest. MTÜS § 24

lg 3 kohaselt saab üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda /…/ mittetulundusühingu

16

2-19-13086

liige, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Ka Riigikohus (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11. juuni

2014. a otsus nr 3-2-1-55-14, p 25 ja 30. septembri 2015. a otsus nr 3-2-1-82-15, p 13) on

märkinud, et (juriidilise isiku organi) otsuse tühisusele võivad tugineda vähemalt samad isikud,

kellel on õigus nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist. Seega on hagejal erakonna liikmena, kelle

osalemist Kongressil (ehk erakonna üldkoosolekul) õigustamatult takistati ning, kes Kongressi

otsuste vastuvõtmisel ei osalenud, igal juhul õigus nõuda Kongressi otsuste tühisuse tuvastamist

või kehtetuks tunnistamist. Arvestades, et hageja väljaarvamine erakonnast on kehtetu, ei ole

Väljaarvamise otsusel algusest peale õiguslikke tagajärgi ning hagejal on erakonna liikmena

põhjendatud (tuvastus)huvi nõuda Kongressi otsuste tühisuse tuvastamist või kehtetuks

tunnistamist.

Lisaks, Kongressi otsuste vaidlustamise eesmärgiks ei ole saavutada juba toimunud Kongressist

osavõttu või saada tagantjärele valituks kostja juhatusse, vaid tuvastada/saavutada õigusvastaselt

vastu võetud Kongressi otsuste kehtetus. Teiste sõnadega, Kongressi otsused, mis ei vasta

seaduse ja põhikirja nõuetele, ei tohi tekitada erakonna liikmetele, sh hagejale, õiguslikke

tagajärgi. Erakonna põhikirjas ja seaduses sätestatud nõuded ja kord erakonna organite otsuste

vastuvõtmiseks, peab tagama selle, et vastu võetud otsused oleksid õiguspärased ja vastaksid

erakonna kui terviku tahtele ja huvidele. Kongressi ehk erakonna üldkoosoleku otsused

mõjutavad hageja õiguseid ja kohustusi erakonna liikmena, mistõttu peab olema hagejal õigus

nõuda nende otsuste õiguspärasuse kohtulikku kontrolli ning võimalus saavutada erakonna

põhikirjas ja/või seaduses sätestatud nõuete järgimine ja/või vastavaid nõudeid ja korda eirates

vastu võetud otsuste kehtetus. Hageja rõhutas, et ka Riigikohus (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

14.10.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-76-14, p 21) on sedastanud, et i) protseduurilised või muud

vead, mis takistavad juriidilise isiku liikmel koosolekul osalemisõiguse teostamist ning rikuvad

õigust olla koosolekul kohal ja hääletada, on käsitatavad sedavõrd raskete rikkumistena, mis

tingivad koosolekul vastuvõetud otsuse tühisuse ning ii) sellisel juhul on igal juriidilise isiku

liikmel (sõltumata, kas tema suhtes korda rikuti) õigustatud huvi tuvastada vastava otsuse

tühisus, s.o liige ei pea põhistama eraldi tuvastushuvi.

Kostja on kokkuvõtvalt seisukohal, et kuivõrd Õigustühisuse otsus ei ole tühine ega kehtetuks

tunnistatav, ei saa olla tühised ega kehtetuks tunnistatavad ka Kongressi otsused. Kostja

seisukoht on vale. Õigustühisuse otsus vastuvõtmine on otseselt seadusega vastuolus (ainult

kohus saab tuvastada otsuse tühisuse), otsuse vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud

korda (Ringkonna üldkoosolek valib delegaadid kostja kongressile, mitte kostja (kesk)juhatus)

ning otsus on vastuolus heade kommetega (Õigustühisuse otsuse tulemusel määras kostja juhatus

vastuolus põhikirjaga, Kongressile hääletama endale sobivad isikud, kes valisid kostja juhatust).

Kuivõrd Õigustühisuse otsus ei ole kehtiv, siis langeb kostja vastuväide ära.

Kongressi otsuste kehtivus ei sõltu sellest, kas hagejal on põhjendatud (tuvastus)huvi otsuste

vaidlustamiseks, vaid sellest, kas otsused vastavad seadusele ning kostja põhikirjale. Täiendavalt

märgib hageja, et kostja väide sisekorraeeskirjade rikkumise kohta on alusetu, sest

sisekorraeeskirju kui selliseid ei olnud ja hageja ei saanud rikkuda.

Nagu on hageja varasemalt selgitanud, valiti Ringkonna üldkoosolekul Tartu ringkonda

esindama 27 delegaati, kellest kaheksat ei lubanud erakonna juhatus Kongressile. Selle asemel

asendas juhatus Ringkonna üldkoosolekul valitud kaheksa delegaati õigusvastaselt isikutega,

keda Ringkonna üldkoosolek delegaatideks ei valinud (vt hagiavalduse lisa 1, „EKRE kongressi

delegaadikandidaatide valimine“ vs; vt kostja 30. juuli 2023. a menetlusdokumendi lisa

„delegaadid 2019. a kongressil“, lk 23). Seega osalesid Kongressil väidetava hääleõigusega

kaheksa isikut, kellel ei olnud tegelikult Kongressil osalemise õigust ning samal ajal ei saanud

erakonna juhatuse omavoli tõttu Kongressil osaleda kaheksa delegaati, kellel oli õigus

Kongressil osaleda. Sellega määras erakonna juhatus, mille liikmed kandideerisid Kongressil

17

2-19-13086

uuesti erakonna juhatusse, õigusvastaselt isikud, kes said Kongressil otsustada juhatuse liikmete

jätkamise üle erakonna juhatuse liikmetena. Teisisõnu, erakonna juhatus otsustas, kes hakkavad

neid Kongressil valima. Järelikult on Kongressi kokkukutsumise korda oluliselt rikutud ning

Kongressil vastu võetud otsused on sellest tulenevalt tühised. Seda kinnitab ka Riigikohtu

praktika (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14. oktoobri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-76-14, p

21), milles leiti, et rikkumised, mis takistavad osalemisõiguse teostamist ning liikme õigust olla

koosolekul kohal ja hääletada, on käsitatavad sedavõrd raskete vigadena, mis tingivad juriidilise

isiku organi otsuse tühisuse.

II Kostja vastuväited

2. Kostja hagi ei tunnista ning palub jätta selle tervikuna rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

Kostja leiab, et haginõuded, mille hagejad on esitanud ühiselt: nõue tuvastada kostja juhatuse

28.05.19 otsuse (otsus kostja Tartu ringkonna 11.05.19 üldkoosoleku õigustühiseks tunnistamise

kohta) tühisus ning hagejate ühine nõue tuvastada kostja 09.06.19 kongressi otsuste tühisuse

tuvastamiseks, tuleb jätta läbivaatamata, sest hagejatel ei saa olla nende tuvastusnõuete

esitamiseks põhjendatud huvi TsMS § 368 lg 1 mõttes.

Väljaarvamise otsus

Põhiseadus (PS) § 48 kehtestab §-s 47 sätestatud kogunemisvabadusega seonduva

ühinemisvabaduse, mille eesmärk on üldjoontes sama. Samas pole erakonda kuulumine

põhiõigus ega ka mitte põhivabadus ning ammugi mitte ei anna ühinemisvabadus isikule

automaatselt õigust nõuda erakonnast väljaarvamise otsuse tühisuse tuvastamist või selle otsuse

kehtetuks tunnistamist. Hageja tegelik kõnealuste nõuetega taotletav eesmärk saab olla

liikmelisuse taastamine, mitte lihtsalt enda väljaarvamise otsuse õigusvastasuse (tühisuse)

tuvastamine või selle kehtetuks tunnistamine. Jääb ka arusaamatuks, millisena hageja 1 näeb

oma tulevikku erakonna liikmena, millest ta on välja arvatud. Samas pole hagejal 1 võimalik

esitatud nõuete abil oma eesmärki saavutada, sest kostjal pole kohustust hageja liikmelisuse

taastamiseks. Põhiseaduse kommenteeritud väljaandes on leitud, et ühinemisvabadus annab

ühingutele õiguse valida, keda oma liikmeks võtta või sealt välja arvata. Isikutel pole õigust

nõuda, et nad saaks mõne ühingu liikmeks (Cheall vs.Ühendkuningriik, 10550/83, lk 185). Sama

on ka liikmelisuse taastamisega, mida ei saa erakonnalt kui ühingult nõuda. Seega ei ole lisaks

sellele, et hagejal puudub tuvastushuvi, võimalik hagiga oma eesmärki saavutada ning

tuvastusnõue (või nõuded) tuleb jätta läbivaatamata.

Hagejat 1 ei ole liikmeskonnast välja arvatud meelevaldselt, otsus ei ole tühine ning ka selle

kehtetuks tunnistamiseks puudub alus. Hageja väljaarvamise otsus on motiveeritud. See, et

hagejale 1 ei sobi tema erakonnast väljaarvamise põhjendused, ei tähenda seda, et väljaarvamine

pole õiguspärane ja põhjendatud. Tuleb arvestada, et kostja kui MTÜ juhatusel on liikme

väljaarvamisel ja vastuvõtmisel ulatuslik diskretsioon. Otsus ei tohi olla meelevaldne ning see

peab olema seaduslik, kuid sellise otsuse sisu, sh põhjenduste mahtu ei saa keegi ühingule ette

kirjutada. See poleks ka mõistlik, sest iga juhtum on erinev. Kostja vaidleb vastu kõigile hagejate

väidetele ning ei nõustu nendega.

Kostja ei ole rikkunud hageja 1 erakonnast väljaarvamisel ettenähtud korda. Põhikirjast ei tulene

juhatuse kohustust arvestada aukohtu ja ringkonna juhatuse arvamusega. Pealegi ei esitatud

aukohtu ega Tartu ringkonna juhatuse poolt mingisuguseid ettepanekuid, mistõttu polnudki

18

2-19-13086

võimalik nendega arvestada. Erakonna juhatusel puudub võimalus selliste ettepanekute tegemist

takistada ning seda ka ei tehtud. Märkida tuleb, et põhikirjast ei tulene juhatuse kohustust ise

nimetatud neilt institutsioonidelt arvamust küsida.

Hagi lisast 1 (kostja Tartu ringkonna 11.05.19 üldkoosoleku protokoll) nähtuvalt on hageja 1

nimetatud koosolekul osalenud ning talle on kostja keskjuhatuse poolt, keda esindas MH, tehtud

väga selgeid etteheiteid ning ta on saanud ka enda kaitseks sõna. Hageja 1 on ise nimetatud

protokolli allkirjastanud. Seega on hageja 1 saanud enda kaitseks sõna võtta, st ta on ärakuulatud.

Kostjal puudus kohustus ja vajadus hageja 1 juhatuse koosolekule kutsumiseks.

Hageja 1 erakonnast väljaarvamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks puudub alus. Hagi lisast 2

(väljavõte kostja 28.05.19 juhatuse koosoleku protokollist) punktist 5. nähtuvalt on kostja

juhatus Tartu ringkonna 11.05.19 üldkoosolekul käsitletud rikkumised piisava põhjalikkusega

välja toonud ning need on vastavalt põhikirjale kvalifitseeritud.

Hageja 1 rikkumised on hageja enda esitatud väidete ja tõenditega tõendamist leidnud. Märkida

tuleb ka, et kostja juhatuse koosoleku protokollist nähtub, et hageja väljaheitmise poolt hääletas

10 juhatuse liiget ja vastus 3. See näitab selgelt, et juhatuses toimus sisuline arutelu ja valdav

enamus leidis, et hageja 1 rikkumised on nii tõsised, et hageja 1 tuleb erakonnast välja arvata.

Juhul, kui kohus ei jäta hagi läbivaatamata, siis palub kostja jätta hagi rahuldamata.

Kostja toob välja, et hageja on esitanud alles hagi terviktekstis täiesti uue nõude (p 1.2.) – Hagi

rahuldada ja kohustada Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda kustutama Eesti Konservatiivse

Rahvaerakonna liikmete nimekirjast märge E.T liikmelisuse lõppemise kohta. Määrata Eesti

Konservatiivsele Rahvaerakonnale eelmises lauses nimetatud kohustuse täitmise tähtajaks 14

(neliteist) päeva alates hagi rahuldava kohtuotsuse jõustumisest.

Sellise nõude esitamist tuleb lugeda hagi muutmiseks, kuna muutunud on algselt esitatud hagi

ese – esitatud on täiesti uus nõue. Pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist

võib hageja muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul (TsMS § 376 lg 1 ls 1).

Kohus nõustub hagi muutmisega üksnes mõjuval põhjusel, eelkõige kui senises menetluses

esitatud faktiväited ja tõendid võimaldavad muudetud hagi lahendada eeldatavasti kiiremini ja

säästlikumalt (TsMS § 376 lg 2). Kostja ei ole hagi muutmisega nõus ning leiab, et ka kohtul

pole põhjust sellega nõustuda, kuna muudetud hagi pole võimalik lahendada kiiremini ja

säästlikumalt kui algselt esitatud hagi. Hageja I pole ka sellekohaseid põhjendusi esitanud.

Kostja selgitab, hageja I on oma õigusliku huvina välja toonud huvi kaitsta enda head nime.

Tuvastusnõude esitamiseks peaks eksisteerima kestev tuvastushuvi (kestev oht hageja

õiguslikule positsioonile ja sellest tulenev vajadus saavutada õigusselgus) ning reeglina tuleb

eesmärgi saavutamiseks esitada sooritushagi. Lõppenud õigussuhet saab tuvastada ainult siis, kui

selle mõju ulatub käesolevasse aega või tulevikku, st selle järelmõjud peavad mõjutama

pooltevahelisi õigussuhteid. Menetlusökonoomia huvides tuleb vältida kasutute tuvastushagide

menetlemist. Tuvastushuvi on olemas, kui vaidlusaluse õigussuhte seisukohast on tekkinud

ebaselge olukord, mis ohustab hageja õiguslikku positsiooni ja toob kaasa vajaduse asjas selgust

saada. Tuvastushuvi eeldab veel, et tuvastushagi alusel tehtud kohtulahend on sobiv vahend ohu

kõrvaldamiseks ning puudub lihtsam viis tulemuse saavutamiseks. Seega lihtsalt õigustatud

huvist õigussuhte tuvastamise vastu ei piisa, vaid hageja peab põhjendama, miks just

tuvastushagi on pooltevahelisi suhteid, taotletavat eesmärki ja muid olulisi asjaolusid arvestades

sobivaim õiguskaitsevahend.

19

2-19-13086

Antud juhul jääb arusaamatuks, kuidas hageja I erakonnast väljaarvamise otsuse tühisuse

tuvastamine võiks tema eesmärki täita, kui ta väidab, et tema tuvastusnõude eesmärgiks on enda

hea nime taastamine. Tuvastusnõue ei saa kuidagi hageja head nime taastada, sest erakonna

liikmeks olemine/mitteolemine ei saa kellegi head mainet rikkuda. Mainet saavad rikkuda

ebaõiged faktiväited ja/või väärtushinnangud, kuid antud juhul ei ole hageja esitanud ebaõigete

faktiväidete ümberlükkamise nõuet VÕS § 1046 alusel, mis oleks hea nime kaitsmiseks kohane

õiguskaitsevahend.

Kostja kongress toimus 09.06.2019 ning tuvastushagi eesmärgiks ei saaks olla juba toimunud

Kongressist osavõtt. Seega pole hagejate eeldatavat tuvastushagi eesmärki ilmselgelt enam

võimalik saavutada, õigemini polnud seda võimalik saavutada juba enne hagi esitamist. Seda, et

tuvastushagi esitamiseks ei piisa pelgalt õiguslikust huvist, on ülalpool põhjalikult käsitletud.

Väide, et antud juhul tuvastushagi esitamise üldised alused ei kohaldu, on põhjendamatu.

Hagejad ei saa kolmandate isikutena vaidlustada ka kostja väidetavalt mingil ajavahemikul

õigusvastaselt tegutsenud juhatuse tehtud tehinguid.

Hagejat I on teavitatud erakonnast väljaarvamisest, seda ta ei vaidlustagi, kuid heidab ette

formaalsete teavitamise nõuete rikkumist. Seega hageja teavitamise üle vaidlus puudub ja hageja

on enda erakonna liikmeskonnast väljaarvamise vaidlustanud. Jääb kuidas hageja I esitatud

etteheited on takistanud tal oma õigusi kaitsta.

Hageja I väide, et tema väljaheitmise otsus on motiveerimata, on eeltoodu valguses väär. Sellise

otsuse motiveerimise ulatust ei ole ette kirjutatud ning arvestades hageja I poolt hagi terviktekstis

toodud põhjalikke vastuväiteid, on ta väga hästi etteheidetest aru saanud.

Väidetav andmekaitsealane rikkumine ei saa mingilgi määral mõjutada otsuse põhjendatust ja

seaduslikkust.

Hagejal 1 puudub tuvastushuvi väljaarvamise otsuse tühisuse tuvastamise/kehtetuks tunnistamise

vastu. Erakonnaseaduse § 5 lg 1 II lause kohaselt võib üheaegselt kuuluda ainult ühte Eestis

registreeritud erakonda. Hageja 1 kuulub käesoleva menetlusdokumendi esitamise seisuga

Keskerakonda. Seega ei ole võimalik ennistada hageja 1 liikmelisust kostjas isegi juhul, kui hagi

kuuluks rahuldamisele (millele kostja täies ulatuses vastu vaidleb, hagi on põhjendamatu, mh

tõendab kostja seda tunnistajate ütlustega). Tulenevalt eeltoodust tuleb hagejate 21.05.2019

menetlusdokumendi palvepunktis 1 nimetatud hageja 1 nõuded jätta läbi vaatamata TsMS § 423

lg 2 p 1 alusel.

Hagejate väide, et tühisuse otsus on vastuolus heade kommetega, on sisustamata ning tuleb jätta

tähelepanuta. MTÜS § 26 lg 1 kohaselt peab mittetulundusühingul olema juhatus, mis seda juhib

ja esindab. Sama põhimõte on sätestatud kostja põhikirja p-s 12.1. MTÜS § 29 lg 1 kohaselt võib

juhatus vastu võtta otsuseid, kui selle koosolekus osaleb üle poole juhatuse liikmetest ja

põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet. Hagejad ei ole tuginenud MTÜS § 29 lg

1 rikkumisele. Seega puudub vaidlus, et tühisuse otsuse tegemisel olid täidetud MTÜS § 29 lg 1

eeldused. Kostja põhikirja p 12.7.2 sätestab, et kostja juhatus tagab Eesti Konservatiivse

Rahvaerakonna valitud organite otsuste elluviimise ja organisatsiooni igapäeva toimimise ning p

12.7.17 kohaselt arendab juhatus muud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna vajalikku

igapäevategevust, tulenevalt volikogu ja Kongressi otsustest. Seadus sätestab erakonnale kaks

kohustuslikku organit: juhatus ja üldkoosolek (kostja põhikirjas nimetatud kui Kongress).

Ülejäänud töökorraldus on kostja enda korraldustest lähtuv ning seadus ega kostja põhikiri ei

keela juhatusel kuulutada tühiseks ringkonna üldkoosoleku otsuseid. Juhatus vastutab kostja

igapäevase toimimise ja tegevuse eest.

20

2-19-13086

Hagejad on menetlusdokumentides viidanud kohtupraktikale seostamata otsuste aluseks olevaid

asjaolusid käesoleva kohtuvaidluse asjaoludega. Ebaõige on hagejate seisukoht, et kostjal ei ole

võimalik selgitada väljaarvamise otsuse sisu kohtumenetluse jooksul. Kostja ei tugine

menetluses uutele asjaoludele, vaid selgitas väljaarvamise otsusesse märgitut, milleks kohus ka

määras kostjale tähtaja.

Õiguspoliitiliselt ei saa olla aktsepteeritav olukord, et erakonnaliikmed võivad asuda kõiki

erakonna juhatuse ja üldkoosoleku otsuseid valimatult vaidlustama tuginedes üksnes asjaolule, et

nad on väidetavalt erakonna liikmed. Selleks, et otsust vaidlustada, peab otsus olema seotud

vaidlustatava isiku õiguste ning kohustustega. Antud juhul hagejate hagi nõue seoses tühisuse

otsusega seotud hagejate õiguste ja kohustustega ning hagi ei ole esitatud hageja seadusega

kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui

hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Seega tuleb tühisuse otsuse

tühisuse tuvastamise /kehtetuks tunnistamise nõue jätta TsMS § 423 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel läbi

vaatamata.

Üksnes asjaolu, et hagejad ei saanud (väidetavalt alusetult) osaleda 09.06.2019 kongressil, ei ole

aluseks kõigi Kongressi otsuste tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks. Veelgi

enam, hagejad ei ole mistahes viisil põhistanud (rääkimata tõendamisest) asjaolusid, millest

saaks järeldada, et kui hagejad oleks osalenud 09.06.2019 kongressil, ei oleks Kongressi otsuseid

vastu võetud või oleks vastu võetud teistsugused otsused. Seega ei saanud kongressil

mitteosalemine tuua kaasa ka hagejate õiguste rikkumisi.

Ka Riigikohus on selgitanud: „Seega on osaühingu osanikul üldjuhul alati õigus nõuda otsuse

tühisuse tuvastamist, kui otsusest võivad sõltuda tema õigused ja kohustused osaühingu, selle

teiste osanike või muude isikute suhtes.“ (RKTKo 3- 2-1-76-14, p 18). Hagejad ei ole selgitanud,

millised hagejate õigused ja kohustused sõltuvad Kongressi otsustest.

Juhul, kui kohus peaks leidma, et Kongressi otsused ei ole kehtivad, siis ei saa tagantjärgi

määrata kostjale uut esimeest, aseesimehi, juhatust, volikogu ja revisjonikomisjoni juba

möödunud perioodi eest (vt hagejate 21.05.2021 menetlusdokumendi palvepunkt 2.2). Kostjal on

aga võimalik Kongressi otsused heaks kiita. Hagejatel puudub tuvastushuvi Kongressi otsuste

osas ning hagi tuleb vastavas osas jätta läbi vaatamata (TsMS § 423 lg 2 p 2).

Hageja 1 on pärast kostjast väljaarvamist astunud Keskerakonda ning olnud Keskerakonna liige.

Kooskõlas EKS § 5 lg-ga 1 ei saa hageja olla alates Keskerakonna liikmelisuse algusest kostja

liikmeks, mis 24.03.2021 istungi protokollist nähtuvalt oli hageja 1 väljaarvamise otsuse tühisuse

tuvastamise/kehtetuks tunnistamise nõude eesmärgiks.

MTÜS § 24 lg 7 kohaselt on võimalik nõuda ka mittetulundusühingu teiste organite (sh juhatuse)

otsuste kehtetuks tunnistamist, kuid MTÜS § 24 lg 1 kohaselt on otsuse kehtetuks tunnistamise

eelduseks otsuse vastuolu seaduse või põhikirjaga. Hagejad väidavad üldsõnaliselt, et kostja

juhatusel ei olnud õigust võtta vastu otsust, et Tartu ringkonna 11.05.2019 otsus on õigustühine.

Hagejate väidetavat keeldu ei ole sätestatud seadusest ega põhikirjas. Hagejad ei ole viidanud

ühelegi alusele, mis keelaks juhatusel täitmast enda seaduses ja põhikirjas sätestatud kohustusi,

sh juhtida kostja igapäevast tegevust ja tagada kostja igapäevane toimimine.

10.10.2022 seisukohas toob kostja välja, et kuivõrd aukohus ega Tartu ringkonna juhatus ei

edastanud hageja 1 väljaarvamise osas kostja juhatusele mingisuguseid ettepanekuid, polnudki

võimalik nendega arvestada. Samuti puudub mõistlik põhjus oletamiseks, et arvamuse

edastamise korral oleks juhatus jõudnud teistsugusele otsusele. Kostja juhatuse arvates olid

hageja 1 rikkumised piisavad hageja 1 kostjast väljaarvamiseks ning puudub alus juhatuse otsuse

21

2-19-13086

tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks. 28.05.2019 kostja juhatuse koosoleku

protokolli p-s 5 on üksikasjalikult selgitatud hageja 1 rikkumisi ning hageja 1 on arvatud kostjast

1 välja kostja põhikirja p-de 6.4.1 (erakonna põhikirja nõuete rikkumine), 6.4.2 (erakonna heade

tavade jäme rikkumine), 6.4.4 (erakonna juhtorganite otsuste täitmata jätmine) ning 6.4.5

(erakonna maine oluline kahjustamine) alusel. Kostja on kaalunud kõiki hageja 1 rikkumisi

piisavaks hageja 1 erakonnast väljaarvamiseks. Lisaks on kostja esitanud käesolevas menetluses

tõendid, millega on tõendatud hageja 1 poolt kostja kritiseerimine ja halvustamine ehk

ebalojaalsus kostja suhtes (põhikirja p-de 4.2, 4.6 ja 6.4.5 rikkumised; kostja 18.08.2020

menetlusdokumendi lisad 3-5).

Samuti ei ole väljaarvamise otsus kehtetuks tunnistatav MTÜS § 24 lg 1 ning TsÜS § 38 lg 1

alusel. Väljaarvamise otsus ei ole vastuolus seaduse või põhikirjaga. Kostja juhatusel on liikme

väljaarvamisel ja vastuvõtmisel ulatuslik diskretsioon ning otsuse sisu, sh põhjenduste mahtu, ei

ole kostja põhikirjas ega ka seaduses sätestatud. Hagiavalduse lisa 1 (kostja Tartu ringkonna

11.05.19 üldkoosoleku protokoll) tõendab, et hageja 1 on 11.05.2019 koosolekul osalenud ning

hagejale 1 on kostja juhatuse poolt, keda esindas MH, tehtud väga selgeid etteheiteid. Protokoll

tõendab ka seda, et hageja 1 on enne väljaarvamist ära kuulatud hageja 1 esitatud pretensioonide

osas. Selle üle vaidlust olla ei saa, kuivõrd hageja on protokolli (hagiavalduse lisa 1)

allkirjastanud. Kostjal puudus kohustus ja vajadus hageja 1 juhatuse koosolekule kutsumiseks ja

hageja 1 veelkordseks ärakuulamiseks. Kogu vajalik informatsioon ning hageja 1 seisukohad

olid juhatusele teada ning juhatus tegi otsuse enda diskretsiooniõiguse piires – kostja juhatus

arvas kostjast välja hageja 1. Hageja 1 etteheited, et hagejat ei ole väidetavalt teavitatud

väljaarvamise otsusest, ei muuda väljaarvamise otsust seaduse või põhikirjaga vastuolus olevaks.

Võttes arvesse aga seda, et hageja 1 ise on hagiavaldusega esitanud väljaarvamise otsuse ärakirja

(hagiavalduse lisa 2), ei ole hageja 2 väide ka eluliselt usutav. Samuti ei muuda väljaarvamise

otsust tühiseks või kehtetuks tunnistatavaks hageja 21.05.2021 menetlusdokumendi p-s 4.2.5

sätestatud üldiselt, tõendamata ja hageja 1 nõudega seostamata väited.

Kostja toob välja, et Ringkonnakohus selgitas, et hagi läbi vaatamata jätmisel ei saanud kohus

tugineda asjaolule, et hageja oli Keskerakonna liige. Asjaolu, kas hageja oli teise erakonna liige

erakonnaseaduse § 5 lg 1 mõttes tuleb kohtul tuvastada tõendite alusel, mida saab teha asja

sisulisel läbivaatamisel ehk kohtuotsuses. Hageja väide, et hageja 1 üksnes kandideeris

Keskerakonna valimisnimekirjas, on tõendamata (hageja 1 17.03.2022 menetlusdokumendi p 5).

Hagejal 1 on lisaks TsMS § 230 lg-le 1 tõendamiskoormis ka tulenevalt asjaolust, et tõendada

tuleb asjaolu, mille esinemine on hageja 1 kontrolli all (RKTKo 2-14-21710, p 26).

Ringkonnakohus selgitas, et Kongressi otsuseid on võimalik vaidlustada. Ringkonnakohus

täpsustas, et selleks, et otsust vaidlustada, peab otsus olema seotud vaidlustatava isiku õiguste

ning kohustustega. Hageja I selgitas, et kuna tal ei võimaldatud kongressil juhatusse

kandideerida ja juhatus valiti tema õigusi rikkudes, siis kongressil mitteosalemine tõi kaasa

hageja I õiguste rikkumise. Seega nähtub, et kaebaja nõue võis olla seotud tema õigustega ning

hagejal I eksisteerib tuvastushuvi. Esiteks, Riigikohus on selgitanud, et MTÜS §-s 24 sätestatud

õiguskaitsevahend on olemuselt ühinguõiguslik õiguskaitsevahend, mida saavad kasutada

ühinguga sisesuhtes olevad isikud ning hagejal on õigus eelnimetatud korras kostja kui

mittetulundusühingu otsust vaidlustada vaid juhul, kui ta on kostja liikmeks või selle organi

liikmeks (RKTKm 3-2-1-95-13, p 11). Kuivõrd hageja 1 väljaarvamise otsus on kehtiv, puudub

hagejal 1 õigus vaidlustada Kongressi otsuseid ja ka tühisuse otsust.

Teiseks, ringkonnakohus on määruses selgitanud: „Seega nähtub, et kaebaja nõue võis olla

seotud tema õigustega ning hagejal I eksisteerib tuvastushuvi.“ Seega ka ringkonnakohus ei ole

tuvastanud hageja 1 reaalset õigust, millega hageja 1 nõue on seotud. Ringkonnakohus üksnes

selgitas, et vastavat nõuet ei saa jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, kuna nõue on

22

2-19-13086

õiguslikult võimalik. Selleks, et nõuet rahuldada, peab aga nõue olema reaalselt seotud hageja 1

õigustega ning hageja 1 peab tõendama nõude rahuldamise eeldused. Antud juhul ei ole hageja 1

seda teinud.

Vastavalt kohtu 17.07.2023 kohtumäärusele esitas kostja EKRE 09.06.2019 toimunud kongressil

osalenud isikute nimekirja(dest) koopia, millest nähtub osalenud isikute allkirjad. Kostja selgitas,

et kuna erakonna juhatus 28.05.2019 tunnistas Tartu ringkonna 11.05.2019 üldkoosoleku

tühiseks (põhjuseks arvukad rikkumised, vt manust), siis jäi jõusse Tartu ringkonna

üldkoosolekul 3.03.2018 tehtud otsus volitada ringkonna juhatust delegaatide nimekirja

koostama. Kostja edastas ka RK 05.06.2019 saadetud meili, millest nähtub, et ta teavitas sellest

Tartu ringkonna liikmeid korrektselt.

Kostja toob välja, et isegi juhul, kui 2019. aasta kongressil oleks osalenud isikud, kes poleks

tohtinud kongressil osaleda (millega kostja ei nõustu), ei muuda see ühtegi kostja tehtud

toimingut või tehingut olematuks. Kõigil kongressil valitud isikutel oli vähemalt taluvusvolitus

teha. Seega puudub mistahes reaalne tagajärg hageja nõuete rahuldamisel (mis ei kuulu ka

sisuliste vastuväidete tõttu rahuldamisele). Kostja on tõendanud (kostja 15.02.2022

menetlusdokumendi lisad), et pärast 2019. aastat on kongress kokku kutsutud mitmel korral.

Kostja on esitanud 04.07.2020 ja 04.07.2021 kongressi protokollid (kostja 15.02.2022

menetlusdokumendi lisad), milledest tuleneb, et kostja esimeest, aseesimehi, juhatust ja volikogu

on uuesti valitud pärast hagis osundatud 09.06.2019 kongressi kaks korda. Seega ei ole hagejal

mitte mingil juhul võimalik saavutada käesoleval juhul tuvastushagiga soovitud eesmärki.

Hagejal puudub kestev tuvastushuvi.

Kostja toob välja, et pooled arutasid 13.09.2023 istungil väljaarvamise otsusega seotud hageja

väiteid ja kostja vastuväiteid. Kostja jääb kõigi istungil esitatud vastuväidete juurde, mis

kokkuvõtvalt on järgmised:

a. Väljaarvamise Otsuse vastuvõtmisel ei rikutud põhikirja p-de 6.3 ja 12.7.7 sellega, et ära ei

kuulatud aukohtu ja ringkonna juhatuse arvamust; Põhikiri sätestab üksnes järgmise: (i) p 6.3 II

lause: „Erakonna liikme karistamise otsustab juhatus, arvestades võimaluse korral aukohtu ja

ringkonna juhatuse ettepanekuid.“ (ii) p 12.7.7: „Juhatus otsustab isiku väljaarvamise erakonnast

ning liikmelisuse peatamise, kuulanud selle olemasolul eelnevalt ära aukohtu ja/või ringkonna

juhatuse arvamuse.“ Seega on põhikirjas selgelt sätestatud, et selleks, et juhatus väljaarvamisel

arvestaks aukohtu ja ringkonna juhatuse arvamust, peab see eelnevalt olemas olema. Juhatusel

puudub kohustus nimetatud arvamusi koguda. Punkt 6.3 II lause ja 12.7.7 viitavad selgelt sellele,

et aukohtu ja ringkonna juhatuse arvamus on asjakohased siis, kui ettepanek isiku

väljaarvamiseks on juhatusele edastatud aukohtu või ringkonna juhatuse poolt. Antud juhul ei

olnud tegemist sellise olukorraga.

b. Väljaarvamise otsuse vastuvõtmisel ei rikutud ühinguõiguse head tava, kuivõrd hagejat

väidetavalt ei kuulatud ära. Esiteks, väidetav ühinguõiguse hea tava rikkumine ei ole TsÜS § 38

lg 2 alusel tühisuse tuvastamise aluseks. Teiseks, kostja selgitas istungil ja viitas

õiguskirjandusele, et isiku ärakuulamine ei ole igakordselt väljaarvamise otsuse tegemiseks

vajalik. Arvestades käesoleval juhul hageja arvukaid rikkumisi ja kostja huvidega vastuolus

olevat käitumist, ei olnud põhjendatud hageja ärakuulamine. Kolmandaks, vaatamata eeltoodule

kuulati hageja ära 11.05.2019 kostja Tartu ringkonna üldkoosolekul (28.08.2019 hagiavalduse

lisa 1).

c. Väljaarvamise otsuse vastuvõtmisel ei rikutud põhikirja p 6.3 lauses 4, 12.1 lauses 2 ja MTÜS

§ 16 lg-s 3 sätestatut. Hagejat teavitati otsusest. Kostja selgitas 13.09.2023 istungil, et hageja

väide, et hagejale ei ole edastatud kogu 28.05.2019 kostja juhatuse otsus, ei ole teavitamata

23

2-19-13086

jätmise kohustuse rikkumine. Vaieldamatult edastati hagejale 2019. aasta juunis otsus (hageja

21.05.2021 menetlusdokumendi lisa 1). Eelnimetatut on hageja kinnitanud ka 30.07.2019 e-

kirjas (28.08.2019 hagiavalduse lisa 4): „mulle saadeti juunis erakonna juhatuse otsus, mille

põhjal mind arvati erakonna liikmete hulgast välja.“ Seega ei olnud hagejal mistahes kahtlust, et

tegemist on erakonna juhatuse otsusega ja otsus on juhatuse poolt vastu võetud. Hageja

kohtumenetluses otsitud vastuväited, et hageja ei pidanud aru saama, kes on otsuse vastu võtnud,

kuivõrd otsuse väljavõttel puuduvad allkirjad, on põhjendamatud. Hagejal ei tekkinud kordagi

2019. aastal kahtlust, et otsus on vastu võetud kostja juhatuse poolt. Ka põhikiri ja MTÜS ei

sätesta kostjale kohustust edastada hagejale allkirjastatud otsus. See ei oleks ka põhjendatud,

kuivõrd hageja ei olnud pärast väljaarvamist enam kostja liige ja hagejale ei pidanud avaldama

kogu kostja juhatuse otsust, mis sisaldas üksnes kostja liikmetele avalikustamisele kuuluvat

teavet. Hageja väide, et põhikirja p-s 6.3 lauses 4 ja MTÜS § 16 lg-s 3 sätestatud kirjalik nõue

tähendab seda, et igal juhul peab olema otsus allkirjastatud (TsÜS § 78), ei ole tõene. Põhikirja

tuleb tõlgendada kooskõlas VÕS §-ga 29. Kirjalikult teavitamine tähendab põhikirja mõttes

kirjalikku taasesitamist võimaldavat vormi. Seda kinnitab ka TsÜS § 78 lg 3. Lisaks on Tallinna

Ringkonnakohus tsiviilasjas nr 2-18-13093 (p 12) selgitanud, et ka juhul, kui täidetud ei oleks

kostja põhikirja p 6.3 ja MTÜS §-s 16 lg-s 3 sätestatud kirjaliku vormi nõuet, ei too see kaasa

otsuse tühisust, kuivõrd tegemist ei ole otsuse vastuvõtmisel ettenähtud korra rikkumisega:

„Kolleegium hageja seisukohaga ei nõustu. TsÜS § 38 lg 1 esimese lause kohaselt toob otsuse

tühisuse kaasa mh see, kui otsuse vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. EKS § 5

lg-st 2 ja MTÜS § 16 lg-st 1 tulenevalt võib erakonna liikme välja arvata juhatuse otsusega

põhikirjas ettenähtud korras. Hageja ei ole väitnud, et erakonna juhatuse 27. septembri 2017. a

otsuse tegemisel oleks rikutud põhikirjas ettenähtud otsuse tegemise korda. Hagejale tema

väljaarvamise otsusest ja selle põhjustest nõuetekohaselt teatamata jätmine ei ole käsitatav otsuse

vastuvõtmise korra rikkumisena ega tooks kaasa otsuse tühisust. See etteheide ei puuduta otsuse

vastuvõtmist, vaid organisatsiooni liikme hilisemat teavitamist tehtud otsusest.“

d. Väljaarvamise Otsuse tegemisel ei rikutud andmekaitseõigust. Lisaks ei tooks mistahes

väidetav andmekaitseõiguse rikkumine kaasa Väljaarvamise Otsuse tühisust TsÜS § 38 lg 2

alusel. Andmekaitseõiguste rikkumist kontrollib haldusorgan, kes saab teha rikkujale ettekirjutisi

rikkumise lõpetamiseks või distsiplineerimiseks. Antud juhul ei ole kostjale ühtegi ettekirjutust

tehtud.

Hageja ärakuulamisel oli hagejal võimalik esitada enda seisukoht väljaarvamise otsuse aluseks

olnud rikkumiste osas. Vastupidiselt hageja väidetele ei nähtu 11.05.2019 Tartu ringkonna

üldkoosoleku protokollist (28.08.2019 hagiavalduse lisa 1), et hagejale tehtud etteheited olid

põhjendamatud. Hageja on selgitanud 11.05.2019 Tartu ringkonna üldkoosolekul (28.08.2019

hagiavalduse lisa 1, lk 9): „Keegi pole veatu, võimalik, et olen teinud midagi, mis kellelegi ei

meeldi.“ Seega on hageja rikkumised omaks võtnud. Seda kinnitab ka protokolli lk 4, milles on

märgitud, et hageja selgitas: „Niisiis lükkan need süüdistused suuremas osas tagasi kui

ebaõiged.“ Seega ka etteheidetele, et hageja kandideerib teise kandidaadi vastu, laimab erakonda,

Tartu linnast lahkub pidevalt inimesi, eelarves ollakse lõhki, kaotatakse volikogu liikmeid (vt

28.08.2019 hagiavalduse lisa 1, lk 3, p 6), ei vaidle hageja mitte täies ulatuses vastu, vaid võtab

rikkumised vähemalt osaliselt omaks. Hageja rikkumisi täheldasid ka teised kostja liikmed:

a. 28.08.2019 hagiavalduse lisa 1, lk 13, p 13 LP selgitus: „Kandideerin aseesimeheks, näen, et

meil on vaja parandada kommunikatsiooni juhatuses. Teine teema on väärtuses. Tahan, et kõik

tunnustaksid valimistulemusi ning ka see, kes valimistel võib-olla ei saa soovitud tulemust, et

tema suhtuks kaasliikmete vastu aupaklikult ning ei hakkaks teise liikme vastast kampaaniat

tegema. Samuti olen vastu sellele, kui kedagi ähvardatakse vägivallaga.“ Arvestades MH

selgitusi koosolekul (hageja poolt vastukampaania tegemine) ning RKi antud ütluseid seoses

hageja poolse füüsilise ähvardusega (vt kostja 06.09.2023 menetlusdokumendi p 29), oli

tegemist etteheidetega hageja suunal.

24

2-19-13086

b. 28.08.2019 hagiavalduse lisa 1, lk 13, p 16 JV selgitus: „juhatuse koosolekud on harva /…/

minul ei ole sellist kogemust olnud, nagu ma täna olen koosoleku juhatamisel olen saanud.“

Koosolekut juhtis hageja.

c. 28.08.2019 hagiavalduse lisa 1, lk 6: „MK: Ühesõnaga tahan öelda, et Te ei huvita erakonna

heaolu.“

Hageja väidab kohtumenetluses (13.09.2023 istungil), et hagejal ei olnud võimalik end ette

valmistada. Hageja ei ole aga kohtumenetluses tõendanud, et väidetav ettevalmistus mistahes

viisil oleks viinud teistsuguse tulemuseni, s.t hagejat ei oleks erakonnast välja arvatud.

Käesolevas menetluses on hagejal olnud võimalik enam kui 4 aastat tõendada, et hagejale tehtud

etteheited olid alusetud ja hageja käitus kostja huvides. Hageja ei ole vastavaid asjaolusid

tõendanud.

Vastupidi – hageja on ka käesoleva tsiviilasja menetluses väljendanud kostja suhtes usaldamatust

ja kriitikat, et kostja valimisjärjestus määrati selliselt, et hageja ei olnud esimesel kohal, vaid

asetati hageja väljenduse kohaselt kesisemale kohale: „Minu väga hea tulemus sellel väga

kesisel“ (13.09.2023 helisalvestise 1:40:00-1:41:06). Seda on selgitanud hageja ka seisukoha p-

des 25.3.2 ja 25.5. Seega rikub hageja jätkuvalt kostja põhikirja p-de 2.5, 4.1, 4.2, 4.6 ja 4.7 (kui

hageja oleks kostja liige, mida hageja ei ole). Eelnimetatu tõendab, et väljaarvamise otsus oli

põhjendatud. Lisaks on hageja omaks võtnud, et ta ei taganud Tartu ringkonna üldkoosolekul

(28.08.2019 hagiavalduse lisa 1) korda. Hageja selgitas 13.09.2023 istungil (helisalvestise

1:19:20-19:45), et rahvas hüüdis sõnavõttudele vahele. Hageja oli üldkoosoleku juhataja ja pidi

tagama korra üldkoosoleku läbiviimisel. Samuti on märkimisväärne, et hageja selgitas

13.09.2023 istungil, et kui kutsuti kokku 28.05.2019 kostja juhatuse koosolek, siis väidetavalt

teavitati hagejat, et hageja küsimust juhatuse koosoleku päevakorras ei ole (helisalvestise

01:32:30- 01:33:02; sellist väidet ei ole hageja tõendanud). Päevakorras oli väidetavalt üldine

arutelu punkt Tartu Ringkonna kohta (tõendamata väide). Seega oli hagejale ilmselgelt teada

juba enne 28.05.2019 kostja juhatuse koosolekut, et juhatus arutab hagejaga seotud küsimust,

kuivõrd kostja juhatus ei ole hageja tegevusega rahul ja hageja on pannud toime korduvaid

rikkumisi, millele juhiti tähelepanu ka 11.05.2019 Tartu ringkonna üldkoosolekul (28.08.2019

hagiavalduse lisa 1). Vastasel juhul ei oleks selline väidetav avaldus kolmanda isiku poolt „Sinu

punkti selles juhatuse päevakorras ei ole“ olnud põhjendatud (hageja väide on täielikult

tõendamata, kuid näitab seda, et tegelikult oli hageja teadlik, et kostja juhatus asub hagejaga

seotud küsimusi arutama). Puudub aga vaidlus, et 11.05.2019 juhatuse koosoleku päevakorras

tegelikult hageja väljaarvamise küsimus oli (28.08.2019 hagiavalduse lisa 2, p 5). Seejuures ei

omaks mistahes tähtsus ka see, kui hageja enda väiteid suudaks tõendada (millele kostja vastu

vaidleb), kuivõrd juhatusel on võimalik päevakorda täpsustada ka koosolekul.

27.09.2023 menetlusdokumendis selgitab kostja, et väljaarvamise otsus on kehtiv ja puuduvad

aluseks väljaarvamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Tartu ringkonna juhatuse ega erakonna

aukohtu arvamus on juhatusele esitatud juhul, kui väljaarvamise küsimus on tõstatatud aukohtu

või ringkonna juhatuse poolt. Kui erakonna juhatus leiab, et väljaarvamine on põhjendatud, ei

kohusta ükski põhikirja ega seaduse säte erakonna juhatust arvamusi koguma. Veelgi enam,

käesoleval juhul ei ole mistahes põhjust väita, et sellise arvamuse olemasolul oleks juhatus

jõudnud teistsugusele otsusele ja ei oleks hagejat välja arvanud. Hageja ise rõhutab, et hagejale

avaldasid ringkonna liikmed (mis ei ole ei aukohtu arvamus ega ringkonna juhatuse arvamus)

toetust. Kostja juhatus ei pidanud aga seda piisavaks, et hageja erakonda tagasi võtta, kuivõrd

hageja oli rikkunud korduvalt ja olulisi kostja liikme kohustusi.

Kostja toob välja, et õiguskantsler on selgitanud: „Isiku õigus olla ära kuulatud enne teda

puudutava otsuse langetamist kuulub ühinguõiguse heade tavade hulka, mille võib sätestada

vajadusel ka konkreetse MTÜ põhikirjas. Sellise tava kehtestamine seaduse normina on valiku

25

2-19-13086

küsimus; selle puudumine eraõiguslikke juriidilisi isikuid puudutavas seaduses ei ole PS-ga

tagatud ühinemisvabaduse kitsendamine.“ Seega ei ole ärakuulamise õiguse kehtestamine

põhikirjas ega seaduses kohustuslik. Lisaks selgitas õiguskantsler viidatud arvamuses (lk 4), et

ärakuulamisõiguse realiseerimine ei ole alati võimalik ja põhjendatud. Käesoleval juhul on

hageja jätkanud kohtumenetluses kostja organite otsuste (valimisnimekirjas järjekorra

kindlaksmääramine) laitmist ehk põhikirja p-de 2.5, 4.1, 4.2, 4.6 ja 4.7 rikkumist. Samuti on

hageja kohtumenetluses selgitanud ja tõendanud, et hageja ei käitunud lugupidavalt

erakonnakaaslaste suhtes, vaid laimas neid avalikult ja ähvardas füüsilise vägivallaga.

Lisaks on tunnistaja RK selgitanud, et hageja näitas valimiskampaania jooksul selgelt välja nii

erakonna liikmetele kui ka erakonnavälistele inimestele, et hageja suhtumine

kaaskandidaatidesse oli negatiivne ja hageja ründas kaaskandidaate. Vaatamata hagejale tehtud

etteheidetest, ei muutnud hageja enda käitumist. Tegemist oli põhikirja p-de 2.5, 4.1, 4.2, 4.3, 4.6

ja 4.7 rikkumistega. Hagejale oli juba varasemalt antud korduvalt võimalus enda käitumist

parandada, aga hageja seda ei teinud. Seda tõendab muuhulgas hageja Väljaarvamise Otsuse

(28.08.2019 hagiavalduse lisa 1) punkt 5 I lõik, milles on selgitatud: „Juhatus arutas Tartu linna

üldkoosolekuga seonduvaid kaebusi ja E.T personaalküsimust. Tõdeti, et probleem on kestnud

juba pikemat aega ning olukord pole paranenud. Samuti ei ole olnud kasu varasematest

tähelepanu juhtimistest ega hoiatustest.“ Seega puudus põhjus hageja taaskordseks

ärakuulamiseks 28.05.2019 kostja juhatuse koosolekul, kus otsustati hageja väljaarvamine.

Kostjal on õigus käesolevas menetluses täiendavalt tõendada ja selgitada, mis olid väljaarvamise

otsuse tegemise aluseks olnud asjaolud. Tallinna Ringkonnakohus ei selgitanud 2-20-10571

lahendis seda, et väljaarvamise otsuse motiveerimata jätmisel on otsus kehtetuks tunnistatav,

vaid seda, et otsus peab olema tehtud põhjendatud alustel. Seda, millistel alustel on otsus tehtud,

on võimalik pooltel tõendada ka kohtumenetluses. Samuti on hagejal võimalik kohtumenetluses

tõendada, et hageja täitis enda kohustusi nõuetekohaselt ning kostja etteheited on alusetud (mida

hageja antud juhul ei ole tõendanud). Käesoleval juhul on aga kostja väljaarvamise otsus

motiveeritud ja sellest nähtuvad hageja rikkumised, mis olid väljaarvamise otsuse aluseks.

Otsuse tühisus

MTÜS § 26 lg 1 kohaselt peab mittetulundusühingul olema juhatus, mis seda juhib ja esindab.

Sama põhimõte on sätestatud ka kostja põhikirja punktis 12.1, mille kohaselt kostja

igapäevategevust juhib ja seda esindab juhatus. Täiendavalt sätestab kostja põhikirja punkt

12.7.2, et kostja juhatus tagab organisatsiooni igapäeva toimimise ning p 12.7.17 kohaselt

arendab juhatus muud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna vajalikku igapäevategevust,

tulenevalt volikogu ja kongressi otsustest.

Seadus sätestab erakonnale kaks kohustuslikku organit: juhatus ja üldkoosolek (kostja põhikirjas

nimetatud kui kongress). Ülejäänud töökorraldus on kostja enda korraldustest lähtuv ning seadus

ega kostja põhikiri ei keela juhatusel otsustada organisatsiooni igapäevase toimimise jaoks

vajalikke küsimusi. Ükski seaduse säte ega kostja põhikirja punkt ei keela juhatusel tuvastada

mõne muu kostja organi otsuse tühisust7. Kuivõrd hageja ei ole nõuetekohaselt toime tulnud

kostja Tartu ringkonna töö korraldamisega, siis ei olnud kostja juhatusel muud võimalust, kui

aidata kaasa erakonnatööle kõnealuses ringkonnas, et seista kostja huvide eest ja vältida

potentsiaalset kahju.

Olukorras, kus kostja juhatus näeb, et kostja Tartu ringkonna juhtimises on väga suuri vigu, on

juhatusel tulenevalt kostja juhtimise ja igapäevase toimimise tagamiseks õigus võtta vastu

otsuseid, sh otsustada, et Tartu ringkonna üldkoosoleku otsus on tühine. Seejuures andis kostja

juhatus enne Õigustühisuse otsust hagejale võimaluse 11.05.2019 Tartu ringkonna üldkoosolekul

26

2-19-13086

selgitada, miks on Tartu ringkonna juhtimises hagejale etteheidetud vead (vt mh kostja

27.09.2023 menetlusdokument) tekkinud ning kas hageja käitumine paraneb. Vaatamata juhatuse

väljatoodud rikkumistele ja etteheidetele hageja tegevusele nähtub 11.05.2019 Tartu ringkonna

üldkoosoleku protokollist (vt 28.08.2019 hagiavalduse lisa 1), et hageja endiselt heidab ette

juhatusele juhatuse tegemisi ning seda, et hageja seati nimekirjas allapoole mõnest teisest

erakonna liikmest. Seetõttu oli juhatuse ainuõige ja ainuvõimalik otsus 28.05.2019 enne

kongressi toimumist võtta vastu otsus hageja väljaarvamise kohta ning tagada see, et Tartu

ringkonna delegaadid on esindatud kongressil, kuna selleks hetkeks oli jäänud kongressini

vähem kui 2 nädalat. Kostja juhatus pidi kooskõlas MTÜS § 26 lg-ga 1 ning kostja põhikirja

punktidega 12.1, 12.7.2 ja 12.7.17 tagama selle, et kostja organisatsioon toimiks. Asjaolu, et

hagejale ei meeldi kostjas väärtustatud põhimõtted (sh põhikirja p-des 2, 4.2 ja 4.6 sätestatud

põhimõtted), ei saa olla aluseks tuhandeid liikmeid ühendava organisatsiooni ehk kostja tegevuse

halvamiseks hageja poolt.

Juhatuse ülesandeks on igapäevaselt mittetulundusühingut juhtida ja esindada. Eeltoodust on

ilmselge, et kui üks kostja ringkondadest ei tule toime erakonnatöö korraldamisega, siis ei ole

kostja juhatusel muud varianti, kui sekkuda kostja ringkonna töösse, et tagada igas ringkonnas

kostja parimates huvides ja õiglane tegutsemine ning ringkonna esindatus kostja kongressil.

Kokkuvõtvalt jääb kostja endiselt oma seisukoha juurde, et 28.05.2019 kostja juhatuse otsus

Tartu ringkonna 11.05.2019 üldkoosoleku otsuse õigustühiseks tunnistamise kohta ei ole tühine

TsÜS § 38 lg 2 alusel ega ka kehtetuks tunnistatav TsÜS § 38 lg 1 ja MTÜS § 24 lg 1 alusel.

Kongressi otsused

Hageja on seisukohal, et kongressi otsused on tühised, sest kongressi kokkukutsumisel rikuti

oluliselt kongressi kokkukutsumise korda. Kostja vaidleb hageja nõudele Kongressi otsuste

tühisuse ja kehtetuse osas täies ulatuses vastu. Kuivõrd Õigustühisuse otsus ei ole tühine ega

kehtetuks tunnistatav, ei saa olla tühised ega kehtetuks tunnistatavad ka Kongressi otsused.

Kostja on tõendanud (kostja 15.02.2022 menetlusdokumendi lisad), et pärast 2019. aastat on

kongress kokku kutsutud mitmel korral. Kostja on esitanud 04.07.2020 ja 04.07.2021 kongressi

protokollid (kostja 15.02.2022 menetlusdokumendi lisad), milledest tuleneb, et kostja esimeest,

aseesimehi, juhatust ja volikogu on uuesti valitud pärast hagis osundatud 09.06.2019 kongressi

mitu korda. Lisaks kehtiksid kõigi 09.06.2019 kongressil valitud isikute volitused ka

taluvusvolituse alusel (TsÜS § 118 lg 2). Seega jääb arusaamatuks, mis on reaalne hageja poolt

saavutatav eesmärk Kongressi otsuste vaidlustamisel. Kongressi Otsuste tühisuse tuvastamisel

või kehtetuks tunnistamisel puudub mistahes reaalne tagajärg.

Esiteks, käesolevas asjas menetluses oleva kongressi otsuste tühisuse tuvastamise või kehtetuks

tunnistamise nõudega ei ole võimalik saavutada hageja soovitavat eesmärki – määrata hageja

kostja juhatusse 2019. aastal. Hageja ei saa käesolevas menetluses tehtava otsuse (isegi juhul, kui

tegemist oleks hagi rahuldava otsusega, millele kostja täies ulatuses vastu vaidleb) tagajärjel

tagantjärgi kostja juhatuse liikmeks.

Teiseks, hageja ei ole enda väidet mistahes viisil põhistanud, rääkimata tõendamiseks. Ei ole

eluliselt usutav, et hageja, kes rikkus järjepidevalt kostja põhikirja ja sisekorraeeskirju, oleks

valitud kostja juhatusse.

Kolmandaks, isegi kui eeldada kõigi hageja väidete õigsust (millele kostja igakülgselt vastu

vaidleb), ei ole hageja valinud käesolevas hagis õiget õiguskaitsevahendit. Hagejal väidete

õigsust eeldades võiks hagejal olla õigus nõuda väidetavate õiguste rikkumise tulemusel

tekkinud kahju hüvitamist, siis ei ole sellisel alusel tuvastushagi eelnev esitamine põhjendatud.

27

2-19-13086

Seega üksnes asjaolu, et hageja ei saanud (väidetavalt alusetult) osaleda 09.06.2019 kongressil,

ei ole aluseks kõigi Kongressi otsuste tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks.

Veelgi enam, hageja ei ole mistahes viisil põhistanud (rääkimata tõendamisest) asjaolusid,

millest saaks järeldada, et kui hageja oleks osalenud 09.06.2019 kongressil, ei oleks Kongressi

Otsuseid vastu võetud või oleks vastu võetud teistsugused otsused.

Seega ei saanud kongressil mitteosalemine tuua kaasa ka hageja õiguste rikkumisi. Juhul, kui

kohus peaks leidma, et Kongressi Otsused ei ole kehtivad (millele kostja vastu vaidleb), siis ei

saa tagantjärgi määrata kostjale uut esimeest, aseesimehi, juhatust, volikogu ja

revisjonikomisjoni juba möödunud perioodiks.

Kokkuvõtvalt, hageja õigustühisuse otsuse ja kongressi otsuste tühisuse tuvastamise ja kehtetuks

tunnistamise nõuded ei ole ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või

eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset ning hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki

võimalik saavutada. Käesolev kohtumenetlus õigustühisuse otsuse ja kongressi otsuste osas ei

kanna mistahes reaalset eesmärki ega too kaasa ühtegi õiguslikku tagajärge. Seetõttu tuleb hageja

hagi vastavas osas (seoses õigustühisuse otsuse ja kongressi otsuste tühisuse

tuvastamise/kehtetuks tunnistamise nõuetega) jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel.

III Kohtumenetlus

3. 01.02.2022 esitas hageja E.W kohtule e-kirja teel taotluse hagist loobumiseks, mille kohus

palus 07.02.2022 kirjaga nõuetekohaselt esitada. 11.02.2022 esitas hageja E.W täiendatud

avalduse hagist loobumiseks.

01.04.2022 kohtumäärusega võttis kohus vastu hageja II E.W’i avalduse hagist loobumiseks ja

lõpetas menetluse hageja II E.W nõudes kostja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna vastu

erakonna juhatuse 28.05.2019 otsuse tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks ja

erakonna kongressi 09.06.2019 otsuste tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks.

Kohus rahuldas kostja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna 21.06.2021, 07.02.2022 ja

15.02.2022 taotlused jätta läbi vaatamata hageja I E.T hagi kostja Eesti Konservatiivse

Rahvaerakonna vastu erakonna juhatuse 28.05.2019 otsuse tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks

tunnistamiseks ja erakonna kongressi 09.06.2019 otsuste tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks

tunnistamiseks.

19.04.2022 esitas hageja Harju Maakohtu 01.04.2022 kohtumäärusele määruskaebuse.

Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 16.09.2022 kohtumäärusega määruskaebuse osaliselt ja

tühistas Harju Maakohtu 01.04.2022 määrus osas, milles E.T hagi jäi läbivaatamata ja maakohus

jagas E.T hagiga seotud menetluskulud ning saatis tsiviilasja tühistatud osas tagasi samale

maakohtule menetluse jätkamiseks.

17.07.2023 kohtumäärusega eraldas kohus tsiviilasjast nr 2-19-13086 iseseisvasse

hagimenetlusse hageja E.T (T) 21.05.2021 esitatud nõude Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna

vastu kohustada Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda kustutama Eesti Konservatiivse

Rahvaerakonna liikmete nimekirjast märge E.T liikmelisuse lõppemise kohta ning määrata Eesti

Konservatiivsele Rahvaerakonnale eelnevalt nimetatud kohustuse täitmise tähtajaks 14 (neliteist)

päeva alates hagi rahuldava kohtuotsuse jõustumisest. Kohus jätkas tsiviilasjas nr 2-19-13086

menetlust hageja E.T nõudes Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna vastu erakonna juhatuse

28

2-19-13086

28.05.2019 otsuse tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks ja erakonna kongressi

09.06.2019 otsuste tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks.

IV Kohtu põhjendused

4. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja

vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

TsMS § 232 lg 1 kohaselt kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt,

täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise

esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise

kohta.

TsMS § 232 lg 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui

pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

Tsiviilseadustiku üldosa seadus (edaspidi TsÜS § 38 lg 1) sätestab, et huvitatud isik võib nõuda

kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks

tunnistamist. Juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka juhul, kui

juriidilise isiku osanik, aktsionär või liige kasutas otsuse tegemisel hääleõigust selleks, et

omandada enda või kolmanda isiku kasuks eeliseid juriidilise isiku või teiste osanike,

aktsionäride või liikmete kahjuks, ja otsus võimaldab seda eesmärki saavutada.

TsÜS § 38 lg 2 sätestab, et juriidilise isiku organi otsus on tühine, kui see on tagajärjena

seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise

isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle

vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Huvitatud isik saab otsuse tühisusele

tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud.

MTÜS § 16 lg 1 sätestab, et liikme võib mittetulundusühingust välja arvata juhatuse otsusega

põhikirjas ettenähtud juhtudel ja korras. Põhikirjaga võib ette näha, et liikme väljaarvamise

otsustab üldkoosolek.

MTÜS § 16 lg 3 sätestab, et mittetulundusühingust välja arvatud liikmele tuleb tema ühingust

väljaarvamise otsuse tegemisest ja selle põhjusest viivitamatult kirjalikult teatada.

5. Harju Maakohtu menetluses on E.T (T) hagi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna vastu

erakonna juhatuse 28.05.2019 otsuse tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks ja

erakonna kongressi 09.06.2019 otsuste tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks.

Hagiavalduse kohaselt kuulub hageja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna Tartu (linna)

ringkonda. 11.05.2019 toimus Tartu ringkonna üldkoosolek. Vastavalt ringkonna üldkoosoleku

protokollile, võeti ringkonna üldkoosolekul vastu järgmised otsused: i) üldkoosoleku juhatajaks

kinnitati E.T ehk hageja 1 (protokolli punkt 3). Samuti valiti koosoleku protokollija ja

arvutioperaator ning kinnitati mandaatkomisjon ja häältelugemiskomisjon; ii) kinnitati ringkonna

üldkoosoleku päevakord (protokolli punkt 4); iii) Tartu ringkonna esimeheks valiti ja kinnitati

E.T ehk hageja (protokolli punkt 12 ning häältelugemiskomisjoni protokoll nr 1); iv) Tartu

ringkonna aseesimeesteks valiti ja kinnitati ML ja IK (protokolli punkt 16 ning

häältelugemiskomisjoni protokoll nr 2); v) valiti ja kinnitati Tartu ringkonna juhatus (protokolli

punkt 20 ning häältelugemiskomisjoni protokoll nr 3); vi) valiti kandidaadid esitamiseks

09.06.2019 toimunud erakonna kongressil erakonna (kesk)juhatusse, volikokku ning

revisjonikomisjoni (protokolli punkt 22-24 ning häältelugemiskomisjoni protokollid nr 4, 5 ja 7).

29

2-19-13086

Erakonna juhatuse kandidaatideks valiti teiste hulgas E.W ja E.T; vii) valiti delegaadid

kongressile (protokolli punkt 26 ning häältelugemiskomisjoni protokoll nr 6). Teiste hulgas valiti

kongressile Tartu ringkonna delegaatideks ka E.W ja E.T.

28.05.2019 toimus erakonna juhatuse koosolek, mille protokolli väljavõttest nähtub, et erakonna

juhatus otsustas i) arvata hageja erakonnast välja ning ii) kuulutada ringkonna üldkoosolek

õigustühiseks. Juhatuse koosoleku protokolli väljavõte, millest nähtus väljaarvamise otsus,

edastati hagejale alles 18.06.2019. Seejuures edastati hagejale üksnes allkirjastamata väljavõte

juhatuse koosoleku protokollist. Väljaarvamise otsusest nähtuvalt heitis erakonna juhatus

hagejale ette erakonna põhikirjanõuete rikkumist ning arvas hageja erakonnast välja põhikirja

punktide 6.4.1, 6.4.2, 6.4.4 ja 6.4.5 alusel. Väljaarvamise otsuse tegemisel hagejat ära ei

kuulatud. Samuti ei kuulatud hageja väljaarvamise küsimuses ära aukohtu ega Tartu ringkonna

juhatuse arvamust. Nimetatud asjaolud nähtuvad Juhatuse koosoleku protokolli väljavõttest ning

ka erakonna aukohtu liige on kinnitanud, et erakonna juhatus ei ole hageja väljaarvamise

küsimuses aukohtu poole pöördunud.

Vahetult pärast juhatuse koosolekut, 28.05.2019 edastas erakonna juhatuse liige MH

erakonnakaaslastele kirja, milles teatas hageja väljaarvamisest erakonnast ning ringkonna

üldkoosoleku otsuste õigustühiseks kuulutamisest. Samuti märgiti nimetatud e-kirjas, et

ringkonna üldkoosoleku otsuste õigustühiseks kuulutamise tõttu jäävad Tartu ringkonna liikmed

kongressil esindamata. Seega edastas erakonna juhatus erakonna liikmetele selge sõnumi, et

ringkonna üldkoosolekul valitud Tartu ringkonna delegaadid ei saa kongressil osaleda ega

hääletada.

06.06.2019 edastas erakonna juhatuse liige RK Tartu ringkonna liikmetele e-kirja pealkirjaga

„Tartu Delegaadid“. Nimetatud e-kirjaga edastas erakonna juhatuse liige Kongressile sõitvate

erakonna Tartu ringkonna delegaatide nimekirja. Edastatud delegaatide nimekiri ei kattu

Ringkonna üldkoosolekul valitud Tartu ringkonna delegaatide nimekirjaga. Nii ei ole erakonna

juhatuse liikme poolt edastatud delegaatide nimekirjas hagejat ega järgnevaid Tartu ringkonna

liikmeid, kes valiti ringkonna üldkoosolekul Tartu ringkonna delegaatideks: ER, AU, MS, AR,

KS ja IK. Küll aga on erakonna juhatuse liikme poolt edastatud Tartu ringkonna delegaatide

nimekirja lisatud isikud, keda Ringkonna üldkoosolekul Tartu ringkonna delegaatideks ei

valitud: RK, MK, KK, JV, FS, TS, LP ja LP. Lisaks sisaldas erakonna juhatuse liikme poolt

edastatud nimekiri asendusdelegaatidena märgitud isikuid KU, SK ja OT.

Hageja märgib, et erakonna juhatuse liikme poolt loetletud isikutest KU, JV ja RK lahkusid

Ringkonna üldkoosolekult enne delegaatide esitamist. OT ja SK üldkoosolekul ei viibinudki.

Seega puudus mõistagi isegi teoreetiline võimalus vastavaid isikuid üldkoosolekul delegaatideks

ja asendusdelegaatideks valida. Hagejatele ei ole teada, mille alusel on koostatud 06.0.2019

edastatud nimekiri, kuid fakt on, et tegemist ei ole Ringkonna üldkoosolekul valitud

delegaatidega, kellel olnuks õigus Tartu ringkonda Kongressil esindada.

Kongressi protokolli (esitatud käesolevas menetluses kostja poolt 05.04.2021) kohaselt võeti

09.06.2019 toimunud Kongressil muuhulgas vastu järgmised otsused: i) otsus, millega valiti ja

kinnitati erakonna esimeheks MH (protokolli lk 5 algus); ii) otsus, millega valiti ja kinnitati

erakonna aseesimeesteks MH, HP ja JM (protokolli lk 5 keskel); iii) otsus, millega valiti ja

kinnitati erakonna juhatus koosseisus AP, SP, MA, TK, EM, RK, KK, KRG, PE, RS ja HK

(protokolli lk 6 eelviimane ja viimane lõik); otsus, millega valiti ja kinnitati erakonna volikogu

(kongressil valitavad liikmed) koosseisus MP, EP, JB, ÜR, AV, TR, AT, HK, ML, HR, RT, AT,

EP, ES ja VK (protokolli lk 8 teine pool); v) otsus, millega valiti ja kinnitati erakonna

revisjonikomisjon (kongressil valitavad liikmed) koosseisus HL, KA ja KK (protokolli lk 9

esimene pool).

30

2-19-13086

6. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused kohtuistungitel ning tutvunud asjas kogutud

kirjalike tõenditega ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

7. Hageja nõuab kolme erineva otsuse tühisuse või alternatiivselt kehtetuse tuvastamist:

1) Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna juhatuse 28. mai 2019. a otsus E.T Eesti

Konservatiivsest Rahvaerakonnast väljaarvamise kohta (edaspidi nimetatud ka „Väljaarvamise

otsus“;

2) Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna juhatuse 28. mai 2019. a otsus Eesti Konservatiivse

Rahvaerakonna Tartu ringkonna 11. mai 2019. a üldkoosoleku õigustühiseks tunnistamise kohta

(edaspidi nimetatud ka „Õigustühisuse otsus“);

3) Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna 09. juunil 2019. a toimunud kongressil vastu võetud

otsused - (edaspidi nimetatud ka „Kongressi otsused“).

Kohus analüüsib esmalt väljaarvamise otsust, seejärel õigustühisuse otsust ning lõpuks kongressi

otsuseid.

I Väljaarvamise otsus

8. Hageja palub kohtul tuvastada, et Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna juhatuse 28. mai 2019.

a otsus E.T Eesti Konservatiivsest Rahvaerakonnast väljaarvamise kohta on tühine,

alternatiivselt tunnistada Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna juhatuse 28. mai 2019. a otsus E.T

Eesti Konservatiivsest Rahvaerakonnast väljaarvamise kohta kehtetuks.

Kohus analüüsib esmalt, kas juhatuse 28. mai 2019. a otsus E.T Eesti Konservatiivsest

Rahvaerakonnast väljaarvamise kohta on tühine.

Hageja heidab kostjale ette nelja väidetavat rikkumist:

- Kostja ei kuulanud väljaarvamise otsuse tegemisel ära Tartu ringkonna juhatuse ega aukohtu

arvamust;

- Kostja ei kuulanud väljaarvamise otsuse tegemisel ära hagejat;

- Kostja ei teavitanud hagejat väljaarvamise otsusest kirjalikult ning prokoll ei ole allkirjastatud

vastavalt põhikirja punktile p 12.1;

- Väljaarvamise otsuse tegemisel rikkus kostja hageja isikuandmete töötlemisega seotud

kohustusi.

9. Hageja toob välja, et erakonna juhatus ei kuulanud väljaarvamise otsuse tegemisel vastuolus

erakonna põhikirjaga ära Tartu ringkonna juhatuse ega aukohtu arvamust. Veelgi enam, aukohus

ega Tartu ringkonna juhatus polnud isegi teadlikud erakonna juhatuse kavatsusest otsustada 28.

mail 2019. a toimunud juhatuse koosolekul hageja väljaarvamine. Erakonna põhikirja p 6.3

kohaselt võib erakonna põhikirja nõuete rikkumisel erakonna liiget karistada erakonnast

väljaarvamisega. Erakonna liikme karistamise otsustab juhatus, arvestades võimaluse korral

aukohtu ja ringkonna juhatuse ettepanekuid. Samuti sätestab erakonna põhikirja p 12.7.7, et

erakonna juhatus otsustab isiku väljaarvamise erakonnast /…/, kuulanud ära selle olemasolul

eelnevalt aukohtu ja/või ringkonna juhatuse arvamuse.

Arvestades, et aukohtu ja ringkonna juhatuse ettepanekute / arvamuse arvestamise kohustust on

korratud kahes erinevas põhikirja punktis (põhikirja p 6.3 ja 12.7.7), on järelikult tegemist

erakonna jaoks olulise põhimõttega. Selle põhimõtte eesmärgiks on anda erakonna liikmetele

kindlustunne, et neid ei saa erakonnast meelevaldselt, ilma asjaolusid igakülgselt välja

selgitamata ja neid arvestamata, välja arvata. Vastupidise tõlgenduse kohaselt sõltuks aukohtu ja

ringkonna juhatuse arvamuse olemasolu ja arvestamine juhatuse suvast ning see muudaks

31

2-19-13086

põhikirja p-d 6.3 ja 12.7.7 sisutühjaks. Samuti ei oleks selline tõlgendus kooskõlas põhikirja p

2.5 sätestatud erakonna tegevuse ja juhtimise demokraatlikkuse põhimõttega, mis võimaldab

juhatusel võtta vastu meelevaldseid otsuseid ning jätab erakonna liikmed sisuliselt ilma kaitsest

põhjendamatu erakonnast väljaarvamise eest.

Lisaks peegeldavad põhikirja p-d 6.3 ja 12.7.7, et liikme väljaarvamise otsustamisel peab olema

oluline roll ka ringkonnal, kuhu vastav liige kuulub. Erakonna liikmete nimekirja kohaselt on

erakonnal üle 10 000 liikme. Sellise liikmete arvu juures on ilmne, et ilma asjakohase ringkonna

juhatuse seisukohata ei ole erakonna juhatus võimeline iga liikme väljaarvamise küsimust

adekvaatselt hindama. Enamasti võib eeldada, et alused liikme väljaarvamiseks erakonnast

tulenevad just liikme tegevusest ringkonna tasandil ning kostja (kesk)juhatus ei saa olla pädev

neid asjaolusid ilma asjakohase ringkonna juhatuse arvamuseta hindama.

10. Kostja on seisukohal, et põhikirjast ei tulene juhatuse kohustust arvestada aukohtu ja

ringkonna juhatuse arvamusega. Kuivõrd aukohus ega Tartu ringkonna juhatus ei edastanud

hageja väljaarvamise osas kostja juhatusele mingisuguseid ettepanekuid, polnudki võimalik

nendega arvestada. Erakonna juhatusel puudub võimalus selliste ettepanekute tegemist takistada

ning seda ka ei tehtud. Märkida tuleb, et põhikirjast ei tulene juhatuse kohustust ise nimetatud

institutsioonidelt arvamust küsida. Samuti puudub mõistlik põhjus oletamiseks, et arvamuse

edastamise korral oleks juhatus jõudnud teistsugusele otsusele. Põhikirja punkt 6.3 II lause ja

12.7.7 viitavad selgelt sellele, et aukohtu ja ringkonna juhatuse arvamus on asjakohased siis, kui

ettepanek isiku väljaarvamiseks on juhatusele edastatud aukohtu või ringkonna juhatuse poolt.

Antud juhul ei olnud tegemist sellise olukorraga.

11. Kohus selgitab, et MTÜS § 16 lg 1 sätestab, et liikme võib mittetulundusühingust välja

arvata juhatuse otsusega põhikirjas ettenähtud juhtudel ja korras. Erakonna põhikirja p 6.3

kohaselt võib erakonna põhikirja nõuete rikkumisel erakonna liiget karistada erakonnast

väljaarvamisega. Erakonna liikme karistamise otsustab juhatus, arvestades võimaluse korral

aukohtu ja ringkonna juhatuse ettepanekuid. Samuti sätestab erakonna põhikirja p 12.7.7, et

erakonna juhatus otsustab isiku väljaarvamise erakonnast /…/, kuulanud ära selle olemasolul

eelnevalt aukohtu ja/või ringkonna juhatuse arvamuse.

12. Kohus, tutvunud tsiviilasjas esitatud tõenditega ja poolte vastuväidetega, on seisukohal, et

kostja oleks pidanud väljaarvamise otsuse tegemisel kuulama ära Tartu ringkonna juhatuse ning

aukohtu arvamuse. Kohtu hinnangul ei ole õige kostja käsitlus, et põhikirja punkt 6.3 II lause ja

12.7.7 viitavad selgelt sellele, et aukohtu ja ringkonna juhatuse arvamus on asjakohased siis, kui

ettepanek isiku väljaarvamiseks on juhatusele edastatud aukohtu või ringkonna juhatuse poolt.

Kohus nõustub hagejaga, et arvestades, et aukohtu ja ringkonna juhatuse ettepanekute / arvamuse

arvestamise kohustust on korratud kahes erinevas põhikirja punktis (põhikirja p 6.3 ja 12.7.7), on

järelikult tegemist erakonna jaoks olulise põhimõttega. Selle põhimõtte eesmärgiks on anda

erakonna liikmetele kindlustunne, et neid ei saa erakonnast meelevaldselt, ilma asjaolusid

igakülgselt välja selgitamata ja neid arvestamata, välja arvata. Vastupidise tõlgenduse kohaselt

sõltuks aukohtu ja ringkonna juhatuse arvamuse olemasolu ja arvestamine juhatuse suvast ning

see muudaks põhikirja p-d 6.3 ja 12.7.7 sisutühjaks. Samuti ei oleks selline tõlgendus kooskõlas

põhikirja p 2.5 sätestatud erakonna tegevuse ja juhtimise demokraatlikkuse põhimõttega, mis

võimaldab juhatusel võtta vastu meelevaldseid otsuseid ning jätab erakonna liikmed sisuliselt

ilma kaitsest põhjendamatu erakonnast väljaarvamise eest.

Kohtu hinnangul oleks pidanud kostja väljaarvamise otsuse tegemisel kuulama ära Tartu

ringkonna juhatuse ka seetõttu, et ringkonna tööd korraldab ringkonna juhatus. Hageja on toonud

välja, et erakonna liikmete nimekirja kohaselt on erakonnal üle 10 000 liikme. Sellise liikmete

arvu juures on ilmne, et ilma asjakohase ringkonna juhatuse seisukohata ei ole erakonna juhatus

32

2-19-13086

pädev asjaolusid ilma asjakohase ringkonna juhatuse arvamuseta hindama. Väljaarvamise otsuse

tegemisel ei olnud vähetähtis ka aukohtu arvamus, kuna viimase ülesandeks on erakonna

sisevaidluste lahendamine.

Kohus möönab, et Tartu ringkonna juhatuse ja aukohtu arvamuse edastamine ei tähenda, et

kostja juhatus oleks jõudnud teistsugusele otsusele. Siiski tuli välja arvamise otsus teha

kooskõlas põhikirjaga. Kostja toob välja, et ta ei arvestanud aukohtu ega Tartu ringkonna

juhatuse arvamusega, kuna neid ei esitatud, kuid asja materjalidest nähtub, et kostja isegi ei

küsinud nende arvamust. Kostja ei ole toonud välja ühtegi asjaolu, miks ei olnud võimalik

aukohtu ega Tartu ringkonna juhatuse arvamust küsida.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja rikkus väljaarvamise otsuse tegemisel MTÜS § 16 lg-

t 1 ja erakonna põhikirja punkte 6.3 ja 12.7.7.

13. Hageja selgitab, et erakonna juhatus ei kuulanud väljaarvamise otsuse tegemisel ära hagejat.

Nimelt, isiku õigus olla ära kuulatud enne teda puudutava otsuse langetamist kuulub

ühinguõiguse heade tavade hulka (õiguskantsleri 16.06.2017 analüüs) ning seda tuleb pidada

isiku väljaarvamist puudutavate otsuse vastuvõtmise korra lahutamatuks osaks. Käesoleval juhul

puudus igasugune vajadus hageja vastava õiguse piiramiseks. Seda enam, et tegemist oli hageja

õigusi kõige intensiivsemalt riivava otsuse, st erakonnast väljaarvamisega. Arvestades riive

intensiivsust ning väljaarvamise otsusest nähtuvate etteheidete sisu ja üldsõnalisust, samuti Tartu

ringkonna liikmete poolehoidu hageja suhtes, on ilmne, et enne hageja väljaarvamist erakonnast

oleks olnud õiguspärane anda hagejale võimalus etteheiteid kommenteerida ja ümber lükata.

Hageja ärakuulamiseks ei saa pidada 11. mail 2019. a Ringkonna üldkoosolekul tekkinud

arutelu, mis eelnes erakonna Tartu ringkonna juhatuse ja esimehe valimisele. Ära kuulamine

poleks olnud ka võimalik, sest ringkonna üldkoosolekul ei ole põhikirja kohaselt pädevust

otsustada erakonna liikme väljaarvamist. Ringkonna üldkoosoleku toimumisele eelnevalt ega

selle ajal ei avaldanud erakonna juhatuse liige MH kordagi, et juhatuses oleks otsustamisel

küsimus hageja erakonnast väljaarvamiseks. Asjaolu, et isik on suvalistel hetkedel mõnda tema

vastu esitatud süüdistust kommenteerinud või oma seisukohti avaldanud, ei saa kuidagi pidada

isiku ärakuulamisõiguse teostamiseks. Hageja ärakuulamine ei olnud üldkoosoleku

päevakorrapunkt; hageja ei saanud ärakuulamiseks ette valmistada; ning hageja ärakuulamist ei

toimunud, toimus vaid MH sõnavõtt. Koosolekul viibinud Tartu ringkonna liikmete enamus

lükkas hageja suhtes kõlanud kriitika häälekalt ja ühemõtteliselt ümber. Tartu ringkonna liikmete

seisukohta hageja suhtes kõlanud kriitika osas näitab selgelt ka fakt, et Ringkonna üldkoosolekul

valiti hageja ülekaaluka häälteenamusega (hageja sai 59 häält ja järgmine kandidaat 15 häält)

Tartu ringkonna esimeheks. Hageja ei ole omaks võtnud, et ta kuulati väljaarvamise otsuse

tegemisel ära. Olukorras, kus liikme väljaarvamise aluseks saavad olla üksnes väljaarvamise

otsuses toodud konkreetsed alused, mis peavad olema piisava detailsusega põhjendatud, peab

vaieldamatult ka väljaarvatava liikme ärakuulamine toimuma nende konkreetsete

aluste/etteheidete osas ning liikmele peab sealjuures olema arusaadav, et ärakuulamine toimub

seoses võimaliku erakonnast väljaarvamisega. Ärakuulamisõiguse teostamiseks ei saa pidada

diskussiooni või debatti, mida väljaarvatud liige on pidanud mõnel varasemal erakonna organi

koosolekul hoopis teistes küsimustes.

14. Kostja toob välja, et Tartu ringkonna 11.05.19 üldkoosoleku protokollist nähtuvalt on hageja

nimetatud koosolekul osalenud ning talle on kostja keskjuhatuse poolt, keda esindas MH, tehtud

väga selgeid etteheiteid ning ta on saanud ka enda kaitseks sõna. Hageja on ise nimetatud

protokolli allkirjastanud. Seega on hageja saanud enda kaitseks sõna võtta, st ta on ära kuulatud.

Kostjal puudus kohustus ja vajadus hageja juhatuse koosolekule kutsumiseks.

33

2-19-13086

Väljaarvamise otsuse vastuvõtmisel ei rikutud ühinguõiguse head tava, kuivõrd hagejat

väidetavalt ei kuulatud ära. Esiteks, väidetav ühinguõiguse hea tava rikkumine ei ole TsÜS § 38

lg 2 alusel tühisuse tuvastamise aluseks. Teiseks, kostja selgitas istungil ja viitas

õiguskirjandusele, et isiku ärakuulamine ei ole igakordselt väljaarvamise otsuse tegemiseks

vajalik. Arvestades käesoleval juhul hageja arvukaid rikkumisi ja kostja huvidega vastuolus

olevat käitumist, ei olnud põhjendatud hageja ärakuulamine. 28.05.2019 kostja juhatuse

koosoleku protokolli p-s 5 on üksikasjalikult selgitatud hageja rikkumisi ning hageja on arvatud

kostjast välja kostja põhikirja p-de 6.4.1 (erakonna põhikirja nõuete rikkumine), 6.4.2 (erakonna

heade tavade jäme rikkumine), 6.4.4 (erakonna juhtorganite otsuste täitmata jätmine) ning 6.4.5

(erakonna maine oluline kahjustamine) alusel.

Kostja toob välja, et õiguskantsler on selgitanud: „Isiku õigus olla ära kuulatud enne teda

puudutava otsuse langetamist kuulub ühinguõiguse heade tavade hulka, mille võib sätestada

vajadusel ka konkreetse MTÜ põhikirjas. Sellise tava kehtestamine seaduse normina on valiku

küsimus; selle puudumine eraõiguslikke juriidilisi isikuid puudutavas seaduses ei ole PS-ga

tagatud ühinemisvabaduse kitsendamine.“ Seega ei ole ärakuulamise õiguse kehtestamine

põhikirjas ega seaduses kohustuslik. Lisaks selgitas õiguskantsler viidatud arvamuses, et

ärakuulamisõiguse realiseerimine ei ole alati võimalik ja põhjendatud. Käesoleval juhul on

hageja jätkanud kohtumenetluses kostja organite otsuste (valimisnimekirjas järjekorra

kindlaksmääramine) laitmist ehk põhikirja p-de 2.5, 4.1, 4.2, 4.6 ja 4.7 rikkumist. Samuti on

hageja kohtumenetluses selgitanud ja tõendanud, et hageja ei käitunud lugupidavalt

erakonnakaaslaste suhtes, vaid laimas neid avalikult ja ähvardas füüsilise vägivallaga.

15. Kohus selgitab, et TsÜS § 2 lg 1 sätestab, et tsiviilõiguse allikad on seadus ja tava.

Õiguskantsler on oma 16.06.2017 analüüsis mittetulundusühingu liikme ühingust väljaarvamise

regulatsiooni põhiseaduspärasuse kohta, leidnud, et isiku õigus olla ära kuulatud enne teda

puudutava otsuse langetamist kuulub ühinguõiguse heade tavade hulka, mille võib sätestada

vajadusel ka konkreetse MTÜ põhikirjas. Õiguskantsler on toonud välja ka olukorrad, mil

ärakuulamisõiguse realiseerimine ei ole võimalik või põhjendatud, ka MTÜ-de puhul, näiteks

juhul, kui MTÜ viivitamine liikme väljaarvamisel võiks kahjustada oluliselt MTÜ kõigi liikmete

mainet, nt kui liige tabati ilmselgelt ebamoraalse teo või kuriteo sooritamiselt, või kui

väljaarvamine on põhikirjas ette nähtud kindlalt määratletud tingimuste saabumisega, nt isiku

süüdimõistmine kuriteo eest, liikmemaksu tasumata jätmine, teise omavalitsusse kolimine, kui

MTÜ liikmelisus on seotud konkreetse omavalitsusüksuse territooriumil elamisega jne.

16. Kohtu hinnangul on erakonnast liikme väljaarvamise puhul tegemist liiget kõige

intensiivsemalt riivava otsusega. 28.05.2019 kostja juhatuse koosoleku protokolli p 5 kohaselt on

hageja arvatud kostjast välja kostja põhikirja p-de 6.4.1 (erakonna põhikirja nõuete rikkumine),

6.4.2 (erakonna heade tavade jäme rikkumine), 6.4.4 (erakonna juhtorganite otsuste täitmata

jätmine) ning 6.4.5 (erakonna maine oluline kahjustamine) alusel. Nagu õiguskantsler selgitas,

kuulub isiku õigus olla ära kuulatud enne teda puudutava otsuse langetamist ühinguõiguse heade

tavade hulka. Kostja väljatoodud asjaoludest ei nähtu, et hagejat ei olnud võimalik ära kuulata

ning puuduvad ka erakorralised asjaolud, mille tõttu ei oleks olnud ära kuulamine põhjendatud.

Nimetatud asjaolu kinnitab kostja seisukoht, mille kohaselt tehti Tartu ringkonna 11.05.2019

üldkoosolekul keskjuhatuse poolt, keda esindas MH, väga selgeid etteheiteid ning hageja sai

enda kaitseks sõna. Seega ei olnud kohtu hinnangul hageja erakonnast väljaarvamise otsustamise

aluseks niivõrd erakorralised asjaolud, mis takistasid hageja ära kuulamist.

Kohus ei nõustu kostjaga, et Tartu ringkonna 11.05.2019 üldkoosolekul toimunud aruteluga on

hageja ära kuulatud. Tartu ringkonna 11.05.2019 üldkoosolekul ei olnud hageja ärakuulamine

üldkoosoleku päevakorrapunkt ning ära kuulamine poleks olnud ka võimalik, sest ringkonna

üldkoosolekul ei ole põhikirja kohaselt pädevust otsustada erakonna liikme väljaarvamist.

34

2-19-13086

Olukorras, kus liikme väljaarvamise aluseks saavad olla üksnes väljaarvamise otsuses toodud

konkreetsed alused, mis peavad olema piisava detailsusega põhjendatud, peab vaieldamatult ka

väljaarvatava liikme ärakuulamine toimuma nende konkreetsete aluste/etteheidete osas ning

liikmele peab sealjuures olema arusaadav, et ärakuulamine toimub seoses võimaliku erakonnast

väljaarvamisega. Võttes arvesse, et hageja ärakuulamine ei olnud üldkoosoleku päevakorrapunkt

ning üldkoosolekul toimunud arutelu puhul ei olnud hagejale aru saada, et tegemist on tema ära

kuulamisega, ei olnud kohtu hinnangul tegemist hageja ära kuulamisega.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et ühinguõiguse hea tava kohaselt oleks kostja pidanud enne

hageja väljaarvamise otsuse tegemist hageja ära kuulama, kuivõrd erakonnast liikme

väljaarvamise puhul on tegemist liiget kõige intensiivsemalt riivava otsusega.

17. Hageja toob välja, et põhikirja p 6.3 viimase lause kohaselt peab erakond teatama

asjaosalistele otsusest kirjalikult kuu aja jooksul. Kirjaliku vormi nõuet kinnitab täiendavalt ka

MTÜS § 16 lg 3, mis sätestab, et ühingust välja arvatud liikmele tuleb väljaarvamisest ja selle

põhjustest teatada viivitamatult kirjalikult. TsÜS § 78 lg 1 kohaselt eeldab kirjaliku vormi nõue

tehingu teinud isikute poolt tehingudokumendi omakäelist (või TsÜS § 80 lg 1 tulenevalt

digitaalset) allkirjastamist. Seejuures oleks põhikirja p-de 6.3 ja 12.1 lause 2 (mis sätestab ühise

esindusõiguse vähemalt kolmele juhatuse liikmele) koostoimes liikme väljaarvamise otsusest

teavitamise vorminõue täidetud vaid juhul, kui liikme väljaarvamise otsusest teavitamine oleks

allkirjastatud vähemalt kolme kostja juhatuse liikme poolt. Kui väljaarvamisest ei ole erakonna

liiget eelkirjeldatud vormis ehk kirjalikult ja kolme juhatuse liikme poolt allkirjastatult

teavitatud, ei ole erakond tulenevalt TsÜS § 69 lg-st 1 teinud kehtivat tahteavaldust liikme

erakonnast väljaarvamiseks. Esmalt, 2019. a suvel esitati hagejale teavitus väljaarvamise kohta

allkirjastamata pdf formaadis väljavõttena juhatuse koosoleku protokollist (vt hagiavalduse lisa

2). Järgnevalt, 30. juuli 2023. a menetlusdokumendi lisana, esitas kostja 28. mai 2019. a juhatuse

koosoleku protokolli täisversiooni. Kõnealune protokoll on esitatud mitmeid aastaid hiljem,

mitte kuu aja jooksul otsuse tegemisest ning on allkirjastatud kahe juhatuse liikme poolt, mitte

kolme. Seega on tegemist põhikirjas ja seaduses sätestatud otsuse vastuvõtmise korra olulise

rikkumisega kostja poolt.

Kohtupraktikas on leitud, et otsuse vastuvõtmise kord TsÜS § 38 lg 2 tähenduses hõlmab mh

otsuste vastuvõtmise ja nende vormistamise nõudeid (sh otsuste sisule ja protokollimisele,

samuti koosoleku läbiviimisele esitatavaid nõudeid (Tartu Ringkonnakohtu 13.10.2020 määrus

tsiviilasjas nr 2-19-11538, p 8). Seega, kui otsus ei ole nõuetekohaselt vormistatud (mh kui otsus

pole nõuetekohaselt protokollitud), tingib see TsÜS § 38 lg 2 järgi otsuse tühisuse, sest tegemist

on otsuse vastuvõtmise korra rikkumisega. Kuna kostja pole tõendanud, et väljaarvamise otsuse

kohta vormistati kirjalik ja allkirjastatud protokoll (vt erakonna koosolekute läbiviimise juhend),

on väljaarvamise otsus TsÜS § 38 lg 2 järgi täiendavalt tühine ka vorminõuete (ehk otsuse

vastuvõtmise korra) rikkumise tõttu.

18. Kostja on seisukohal, et väljaarvamise otsuse vastuvõtmisel ei rikutud põhikirja p 6.3 lauses

4, 12.1 lauses 2 ja MTÜS § 16 lg-s 3 sätestatut. Hagejat teavitati otsusest. Kostja selgitas

13.09.2023 istungil, et hageja väide, et hagejale ei ole edastatud kogu 28.05.2019 kostja juhatuse

otsus, ei ole teavitamata jätmise kohustuse rikkumine. Vaieldamatult edastati hagejale 2019.

aasta juunis otsus. Eelnimetatut on hageja kinnitanud ka 30.07.2019 e-kirjas (28.08.2019

hagiavalduse lisa 4): „mulle saadeti juunis erakonna juhatuse otsus, mille põhjal mind arvati

erakonna liikmete hulgast välja.“ Seega ei olnud hagejal mistahes kahtlust, et tegemist on

erakonna juhatuse otsusega ja otsus on juhatuse poolt vastu võetud. Hageja kohtumenetluses

otsitud vastuväited, et hageja ei pidanud aru saama, kes on otsuse vastu võtnud, kuivõrd otsuse

väljavõttel puuduvad allkirjad, on põhjendamatud. Hagejal ei tekkinud kordagi 2019. aastal

kahtlust, et otsus on vastu võetud kostja juhatuse poolt. Ka põhikiri ja MTÜS ei sätesta kostjale

35

2-19-13086

kohustust edastada hagejale allkirjastatud otsus. See ei oleks ka põhjendatud, kuivõrd hageja ei

olnud pärast väljaarvamist enam kostja liige ja hagejale ei pidanud avaldama kogu kostja

juhatuse otsust, mis sisaldas üksnes kostja liikmetele avalikustamisele kuuluvat teavet.

Hageja väide, et põhikirja p-s 6.3 lauses 4 ja MTÜS § 16 lg-s 3 sätestatud kirjalik nõue tähendab

seda, et igal juhul peab olema otsus allkirjastatud (TsÜS § 78), ei ole tõene. Põhikirja tuleb

tõlgendada kooskõlas VÕS §-ga 29. Kirjalikult teavitamine tähendab põhikirja mõttes kirjalikku

taasesitamist võimaldavat vormi. Seda kinnitab ka TsÜS § 78 lg 3. Lisaks on Tallinna

Ringkonnakohus tsiviilasjas nr 2-18-13093 (p 12) selgitanud, et ka juhul, kui täidetud ei oleks

kostja põhikirja p 6.3 ja MTÜS §-s 16 lg-s 3 sätestatud kirjaliku vormi nõuet, ei too see kaasa

otsuse tühisust, kuivõrd tegemist ei ole otsuse vastuvõtmisel ettenähtud korra rikkumisega:

„Kolleegium hageja seisukohaga ei nõustu. TsÜS § 38 lg 1 esimese lause kohaselt toob otsuse

tühisuse kaasa mh see, kui otsuse vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. EKS § 5

lg-st 2 ja MTÜS § 16 lg-st 1 tulenevalt võib erakonna liikme välja arvata juhatuse otsusega

põhikirjas ettenähtud korras. Hageja ei ole väitnud, et erakonna juhatuse 27. septembri 2017. a

otsuse tegemisel oleks rikutud põhikirjas ettenähtud otsuse tegemise korda. Hagejale tema

väljaarvamise otsusest ja selle põhjustest nõuetekohaselt teatamata jätmine ei ole käsitatav otsuse

vastuvõtmise korra rikkumisena ega tooks kaasa otsuse tühisust. See etteheide ei puuduta otsuse

vastuvõtmist, vaid organisatsiooni liikme hilisemat teavitamist tehtud otsusest.“

19. TsÜS § 38 lg 2 kohaselt on juriidilise isiku organi otsus tühine, kui see on tagajärjena

seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise

isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle

vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Huvitatud isik saab otsuse tühisusele

tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud. MTÜS § 16 lg 3 sätestab, et

mittetulundusühingust välja arvatud liikmele tuleb tema ühingust väljaarvamise otsuse

tegemisest ja selle põhjusest viivitamatult kirjalikult teatada.

Põhikirja p 6.3 viimase lause kohaselt peab erakond teatama asjaosalistele otsusest kirjalikult

kuu aja jooksul. Põhikirja 12.1 lause 2 sätestab ühise esindusõiguse vähemalt kolmele juhatuse

liikmele.

20. Kohtu hinnangul ei ole täidetud kostja põhikirja p-s 6.3 ja MTÜS §-s 16 lg-s 3 sätestatud

kirjaliku vormi nõuet. TsÜS § 78 lg 1 sätestab, et kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalik

vorm, peab tehingudokument olema tehingu teinud isikute poolt omakäeliselt allkirjastatud, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hagejale saadeti teavitus väljaarvamise kohta allkirjastamata

pdf formaadis väljavõttena juhatuse koosoleku protokollist. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga,

et põhikirja tuleb tõlgendada kooskõlas VÕS §-ga 29 - kirjalikult teavitamine tähendab põhikirja

mõttes kirjalikku taasesitamist võimaldavat vormi. Võttes arvesse, et välja arvamise otsus riivab

hageja õigusi, oleks pidanud kostja järgima kirjaliku vormi nõuet. Kohus nõustub hagejaga, et

MTÜS § 16 lg 3 ja põhikirja punkti 12.1 lause koostoimes oleks liikme väljaarvamise otsusest

teavitamise vorminõue täidetud vaid juhul, kui liikme väljaarvamise otsusest teavitamine oleks

allkirjastatud vähemalt kolme kostja juhatuse liikme poolt.

Kostja on kohtule esitanud 28. mai 2019. a juhatuse koosoleku protokolli täisversiooni, mis on

allkirjastatud kahe juhatuse liikme, mitte kolme poolt. Põhikirja p 12.1 lause 2 sätestab ühise

esindusõiguse vähemalt kolmele juhatuse liikmele. Otsuse vastuvõtmise kord TsÜS § 38 lg 2

tähenduses hõlmab muu hulgas otsuste vastuvõtmise ja nende vormistamise nõudeid (otsuste sisu

ja protokollimisele, samuti koosoleku läbiviimisele esitatavad nõuded). Seega on tegemist

põhikirjas ja seaduses sätestatud otsuse vastuvõtmise korra rikkumisega kostja poolt.

36

2-19-13086

Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kostja on rikkunud MTÜS §-s 16 lg-s 3 ja põhikirja p-s 6.3

ning p 12.1 sätestatud vorminõuet ning TsÜS § 38 lg 2 ja põhikirja p 12.1 kohaselt otsuse

vastuvõtmise korda.

21. Hageja on seisukohal, et kostja on rikkunud väljaarvamise otsuse vastuvõtmiseks ettenähtud

korda andmekaitseõigusest tulenevate isikuandmete töötlemisega seotud kohustuste rikkumisega.

Nimelt, töötles kostja väljaarvamise otsuse tegemise raames hageja isikuandmeid (mida kõik

hageja kohta käivad etteheited IKÜM art 4 p 1 kohaselt on), kuid ei ole sellest hagejat ehk

andmesubjekti kohaselt teavitanud. IKÜM art 14 lg 1 sätestab, et kui isikuandmed ei ole saadud

andmesubjektilt, peab vastutav töötleja tegema andmesubjektile teatavaks muuhulgas

isikuandmete töötlemise eesmärgi ja õigusliku aluse, töödeldavate isikuandmete liigid ja

andmete päritoluallika. Seejuures oli erakonnal IKÜM art 14 lg 3 alusel kohustus esitada

osundatud teave hagejale kui andmesubjektile mõistliku aja jooksul pärast isikuandmete saamist,

kuid hiljemalt ühe kuu jooksul. Vastavat teavet ei ole erakond esitanud hagejale kuni tänaseni,

mis tähendab, et väljaarvamise otsuse tegemisel on erakond töödelnud hageja isikuandmeid

ebaseaduslikult. Olukorras, kus isikuandmete töötlemiseks on õigusaktidega ettenähtud kindel

imperatiivne kord ning erakonna juhatus ei ole väljaarvamise otsuse vastuvõtmisel nimetatud

nõudeid järginud, on erakond ka sellega rikkunud oluliselt otsuse vastuvõtmiseks ettenähtud

korda, mis tingib väljaarvamise otsuse tühisuse.

22. Kostja on seisukohal, et väljaarvamise otsuse tegemisel ei rikutud andmekaitseõigust. Lisaks

ei tooks mistahes väidetav andmekaitseõiguse rikkumine kaasa väljaarvamise otsuse tühisust

TsÜS § 38 lg 2 alusel. Andmekaitseõiguste rikkumist kontrollib haldusorgan, kes saab teha

rikkujale ettekirjutisi rikkumise lõpetamiseks või distsiplineerimiseks. Antud juhul ei ole kostjale

ühtegi ettekirjutust tehtud.

23. Kohus nõustub kostjaga, et andmekaitseõiguse rikkumine ei too kaasa väljaarvamise otsuse

tühisust TsÜS § 38 lg 2 alusel. Kohus selgitab, et hagejal on võimalik isikuandmete töötlemisega

seotud kohustuste rikkumisega pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni poole või pöörduda oma

õiguste kaitseks kohtusse.

24. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hageja kostjast väljaarvamise otsuse vastuvõtmisel on

rikutud MTÜS §-s 16 ja põhikirja punktides 6.3, 12.1, 12.7.7 sätestatud korda ning ühinguõiguse

head tava, mistõttu on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna juhatuse 28. mai 2019. a otsus E.T

Eesti Konservatiivsest Rahvaerakonnast väljaarvamise kohta TsÜS § 38 lg 2 alusel tühine.

Kuivõrd kohus on tuvastanud, et juhatuse 28. mai 2019. a otsus E.T Eesti Konservatiivsest

Rahvaerakonnast väljaarvamise kohta on tühine, ei analüüsi kohus otsuse kehtetuse aluseid.

II Õigustühisuse otsus

25. Hageja toob välja, et juhatuse protokolli väljavõttest nähtuvalt otsustas erakonna juhatus

28.05.2019 koosolekul tunnistada Ringkonna üldkoosoleku õigustühiseks. Selle otsuse

tulemusena jättis erakonna juhatus mh kõrvale Ringkonna üldkoosolekul valitud Tartu ringkonna

delegaadid. Seda kinnitab ka erakonna juhatuse liikme MH 28.05.2019 e-kiri, milles viimane

selgitas erakonna liikmetele, et Ringkonna üldkoosoleku õigustühiseks tunnistamise tõttu jäävad

Tartu ringkonna liikmed Kongressil esindamata.

Hageja hinnangul on tal õiguslik huvi õigustühisuse otsuse tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks

tunnistamiseks. Esiteks õigustühisuse otsuse läbi rikuti otseselt hageja subjektiivseid õiguseid ja

huve, sest hageja ei saanud vaidlusalusel Kongressil osaleda, kandideerida ega hääletada, kuigi ta

oli valitud seda tegema Tartu Ringkonna üldkoosoleku poolt ning kostja (kesk)juhatus pidanuks

37

2-19-13086

erakonna põhikirja alusel seda järgima, siis on hagejal põhjendatud (tuvastus)huvi õigustühisuse

otsuse vaidlustamiseks.

Teiseks, tuginedes seejuures Riigikohtu praktikale (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14. oktoobri

2014. a otsus nr 3-2-1-76-14, p 18), on hagejate tuvastushuvi tuletatav nende liikmelisus-suhtest

juriidilise isikuga. See tähendab, et juriidilise isiku liikmel on üldjuhul alati õigus nõuda

(juriidilise isiku organi) otsuse tühisuse tuvastamist (või kehtetuks tunnistamist), kui otsusest

võivad sõltuda tema õigused ja kohustused.

Kolmandaks, hageja õiguslik huvi seisneb ka asjaolus, et hageja soovib tugineda kongressi

otsuste tühisuse nõude ja alternatiivsena esitatud kongressi otsuste kehtetuks tunnistamise nõude

põhistamisel muu hulgas õigustühisuse otsuse kehtetusele.

Käesolevas tsiviilasjas tegi Tallinna Ringkonnakohus 16. septembril 2022. a määruse, milles

selgitas põhjalikult, et hageja nõuded, sh õigustühisuse otsuse ja kongressi otsuste osas, tuleb

sisuliselt lahendada ning neid ei tohi jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. Kõnealuses

määruses selgitas kohus mh, et kuna hagejal ei võimaldatud kongressil juhatusse kandideerida ja

juhatus valiti tema õigusi rikkudes, siis kongressil mitteosalemine tõi kaasa hageja õiguste

rikkumise. Seetõttu tuli hagejale vaidlustatavatest otsustest otsesed õiguslikud tagajärjed. Seega

on hageja nõuded seotud tema õigustega ning hagejal eksisteerib tuvastushuvi.

26. Kostja on seisukohal, et hagejal puudub tuvastusnõuete esitamiseks õiguslik huvi TsMS §

368 lg 1 mõttes ning hageja esitatud hagi ei ole esitatud seadusega kaitstud õiguse ega huvi

kaitseks ja eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Lisaks ei ole hagiga võimalik hageja

taotletavat eesmärki saavutada (TsMS § 423 lg 2 p 2). Hageja nõue on objektiivselt

perspektiivitu, kuna selle rahuldamine ei tooks kaasa mingit õiguslikku tagajärge. Pelgalt otsuse

kehtetuse või tühisuse tuvastamine ei too kaasa õiguslikku tagajärje – ükski kongressil valitud

kostja liikmete tegevus ei muutu kongressi või õigustühisuse otsuse tühisuse

tuvastamise/kehtetuks tunnistamise tagajärjel kehtetuks.

27. Tallinna Ringkonnakohtu 16. septembri 2022 määruses on ringkonnakohus leidnud, et

hagejal eksisteerib tuvastushuvi. Kohus selgitab, et ringkonnakohtu seisukohad ka

materiaalõiguse kohaldamisel on TsMS § 463 lg 2 kaudu kohalduva TsMS § 658 lg 2 järgi

maakohtule siduvad.

Kohus nõustub hagejaga, et õigustühisuse otsus puudutas hageja subjektiivseid õiguseid ja huve,

sest hageja ei saanud vaidlusalusel kongressil osaleda, kandideerida ega hääletada. Lisaks soovib

hageja tugineda kongressi otsuste tühisuse nõude ja alternatiivsena esitatud kongressi otsuste

kehtetuks tunnistamise nõude põhistamisel muu hulgas õigustühisuse otsuse kehtetusele.

Arvestades eelnevat ning Tallinna Ringkonnakohtu 16. septembril 2022. a määrust, on hagejal

kohtu hinnangul tuvastushuvi õigustühise otsuse tühisuse või kehtetuse tuvastamiseks.

28. Hageja toob välja, et TsÜS § 38 lg 2 teisest lausest tuleneb otsesõnu, et juriidilise isiku

organi otsuse tühisusele saab tugineda vaid juhul, kui kohus on tuvastanud otsuse tühisuse.

Juriidilise isiku organ ei saa ise otsustada, et juriidilise isiku mõne teise organi otsus on tühine

või tuleb tunnistada tühiseks. Vastav pädevus on üksnes kohtul. Kui kostja juhatus soovinuks

tugineda otsuse kehtetusele, siis saanuks kostja juhatus esitada vastavasisulise tuvastushagi.

Kostja põhikirja p 12.7 sätestab juhatuse pädevuse. Erakonna põhikirjast ega seadusest ei tulene

erakonna juhatusele õigust otsustada erakonna teise organi otsuste kehtivuse üle ega õigust

ringkonna sisemistesse erakonnatöö küsimustesse sekkuda. Erakonna põhikirja p 9.13 alusel on

38

2-19-13086

ringkonna üldkoosolek pädev otsustama kõiki ringkonna erakonnatöö küsimusi. Seega ei saanud

erakonna juhatus oma suva alusel otsustada, et Ringkonna üldkoosolek ja sellel vastu võetud

otsused ei kehti. Seejuures selgitas Riigikohus, et juhul, kui juriidilise isiku organ langetab

otsuse küsimuses, milleks tal seaduse järgi pädevust pole, on selline otsus TsÜS § 38 lg 2 alusel

tühine, sest see rikub avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet (RKTKo 2-20-5520, p 12).

Erakonna juhatusel puudus ka üleüldine õigus tunnistada ringkonna üldkoosolekut tervikuna

tühiseks ning sekkuda ringkonna üldkoosolekul vastu võetud otsuste kehtivusse, ei olnud

erakonna juhatusel igal juhul õigust tühistada ringkonna üldkoosolekul vastu võetud otsust

kongressi delegaatide valimise kohta. Nii tuleneb erakonna põhikirja p-dest 9.8 ja 10.3, et

delegaadid valivad ringkonnad, mitte erakonna juhatus. Seega on erakonna juhatus rikkunud

õigustühisuse otsuse vastuvõtmisel oluliselt otsuse vastuvõtmiseks ettenähtud korda.

Õigustühisuse otsus on vastuolus heade kommetega. Hageja esitas kostja Tartu ringkonna 11.

mai 2019. a üldkoosoleku protokolli (hagiavalduse lisa 1), millest nähtuvad isikud, kes valiti

üldkoosolekul kostja 09. juuni 2019. a kongressil osalema. Kostja esitas 30. juulil 2023. a

kongressil osalenud isikute nimekirja. Kui võrrelda kongressile osalema ja kandideerima valitud

isikuid kongressil osalenud ja kandideerinud isikutega, siis nähtub, et isikud ei ühti (kostja 30.

juulil 2023. a esitatud tõendi lk 23). Kongressil osalesid isikud, keda ringkonna üldkoosolekul

Tartu ringkonna delegaatideks ei valitud. Teiste sõnadega määras erakonna juhatus õigustühisuse

otsuse tagajärjel õigusvastaselt ise isikud, kes said kongressil otsustada nende jätkamise üle

erakonna juhatuse liikmetena. Erakonna juhatuse taoline omavoliline tegevus kahjustab oluliselt

erakonna demokraatlikku toimimist, eirab oluliselt ühinguõiguse häid tavasid ning teenib vaid

erakonnas võimul olevate piiratud isikute ringi erahuve. Samuti on erakonna juhatuse selline

tegevus vastuolus EKS § 1 lg 1 ja erakonna põhikirja p 2.1 sätestatud erakonna eesmärgiga

väljendada ja esindada oma liikmete ja toetajaskonna poliitilisi huve. Vaieldamatult on erakonna

üldise eesmärgiga vastuolus olev ning erakonna juhatuse erahuvides vastu võetud õigustühisuse

otsus vastuolus heade kommetega, mis omakorda tingib TsÜS § 38 lg 2 järgi otsuse tühisuse.

29. Kostja selgitab, et vastavalt kostja põhikirja punktile 12.1 juhib kostja igapäevategevust ja

seda esindab juhatus. Lisaks tagab kostja juhatus organisatsiooni igapäeva toimumise ning

arendab muud kostja vajalikku igapäevategevust, tulenevalt volikogu ja kongressi otsustest

(kostja põhikirja p-d 12.7.2 ja 12.7.17). Seadus sätestab erakonnale kaks kohustuslikku organit:

juhatus ja üldkoosolek (kostja põhikirjas nimetatud kui kongress). Ülejäänud töökorraldus on

kostja enda korraldustest lähtuv ning seadus ega kostja põhikiri ei keela juhatusel otsustada

organisatsiooni igapäevase toimimise jaoks vajalikke küsimusi. Ükski seaduse säte ega kostja

põhikirja punkt ei keela juhatusel tuvastada mõne muu kostja organi otsuse tühisust.

Kostjal on enesekorraldusõigus, mis tähendab, et kostjal on ühelt poolt kohustus tagada kostja

igapäevase tegevuse toimimine, kuid teisalt ka õigus korraldada kostja tegevust ja võtta vastu

otsuseid (sh õigustühisuse otsust), et vältida kostja tegevuse takistamist ning kostjale kahju

tekkimist (sh uue kongressi kulude korraldamise kandmist). Kuivõrd hageja ei ole

nõuetekohaselt toime tulnud kostja Tartu ringkonna töö korraldamisega, siis ei olnud kostja

juhatusel muud võimalust, kui aidata kaasa erakonnatööle kõnealuses ringkonnas, et seista kostja

huvide eest ja vältida potentsiaalset kahju. Seega oli kostjal pädevus teha õigustühisuse otsus,

kuivõrd kostja tegutses ühingu huvides. Kostja endise liikme huvid ei kaalu üle kostja ja kostja

ülejäänud liikmete huvisid, mille eest kostja juhatus seisis.

Kuivõrd juhatuse ülesandeks on igapäevaselt mittetulundusühingut (kostjat) juhtida ja esindada,

siis on ilmselge, et kostja juhatus kasutab oma põhikirjast tulenevaid õigusi korraldada kostja

tegevust juhul, kui ringkonna juhatus oma tööga toime ei tule. Seega ei olnud kostja juhatusel,

39

2-19-13086

kui kõrgemal organil, muud varianti, kui sekkuda kostja ringkonna töösse, et tagada igas

ringkonnas kostja parimates huvides ja õiglane tegutsemine ning ringkonna esindatus kongressil.

Kohtupraktikas on eraldi tunnustatud ka juriidilise isiku kõrgeima otsustustasandi liikmete õigust

vaidlustada kõigi juhtimistasandi organite otsuseid, sh tuvastada juhtorgani otsuste tühisus.

Seega on igati seaduslik ja põhikirjaga kooskõlas, kui erakonna kõrgem organ ehk kostja juhatus

sekkub kostja ringkonna juhatuse töösse ning tunnistab kostja huvides tegutsedes ringkonna

juhatuse üldkoosolekul vastu võetud otsused õigustühiseks.

30. MTÜS § 31 lg 1 sätestab, et põhikirjaga võib ette näha, et teatud tehingute tegemiseks

määratakse lisaks juhatusele muu organ, mille pädevus ja moodustamise kord nähakse ette

põhikirjas.

Kostja põhikirja kohaselt on kostjal lisaks juhatusele ning üldkoosolekule volikogu, ringkond

ning osakond. Kostja põhikirja punkti 9.8 kohaselt valib ringkonna üldkoosolek vastavalt

volikogu kehtestatud esindusnormile delegaadid ja soovi korral asendusdelegaadid Eesti

Konservatiivse Rahvaerakonna kongressile. Ringkonna üldkoosolekul on õigus volitada

ringkonna juhatust täiendama delegaatide nimekirja juhul, kui delegaatide hulk jääb alla

esindusnormi. Põhikirja punkti 9.13 kohaselt on ringkonna üldkoosolek pädev otsustama kõiki

ringkonna erakonnatöö küsimusi.

Põhikirja punkti 12.1 kohaselt juhib Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna igapäevategevust ja

seda esindab juhatus. Juhatuse pädevus on sätestatud põhikirja punktis 12.7. Punkti 12.7.2.

kohaselt tagab juhatus Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna valitud organite otsuste elluviimise

ja organisatsiooni igapäeva toimimise. Punkti 12.7.17 kohaselt arendab juhatus muud Eesti

Konservatiivse Rahvaerakonna vajalikku igapäevategevust, tulenevalt volikogu ja kongressi

otsustest.

31. Kohus nõustub kostjaga, et seadus sätestab kaks kohustuslikku organit: juhatus ja

üldkoosolek (TsÜS § 31 lg 1), kuid kostja põhikirja kohaselt on kostjal lisaks juhatusele ning

üldkoosolekule volikogu, ringkond ning osakond.

TsÜS § 38 lg 2 sätestab, et juriidilise isiku organi otsus on tühine, kui see on tagajärjena

seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise

isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle

vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Huvitatud isik saab otsuse tühisusele

tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud. Riigikohus märgib tsiviilasjas nr 2-20-5520

tehtud kohtuotsuse punktis 21, et kuigi kostja esitas kohtumenetluses avalduse, millega tühistas

hüvitise määramise otsuse, on see avaldus õiguslikult tagajärjetu, sest tehingu tühistamist

reguleerivad TsÜS-i sätted (TsÜS §-d 90-101) ei kohaldu juriidilise isiku organi otsustele. Kui

juriidilise isiku organi otsus on puudusega, on seda võimalik kohtu kaudu kehtetuks tunnistada

või tuvastada selle tühisus (TsÜS § 38 lg-d 1 ja 2).

Kohus nõustub hagejaga, et seadusest ega erakonna põhikirjast ei tulene erakonna juhatusele

õigust otsustada erakonna teise organi otsuste kehtivuse üle ega õigust valida delegaate. Kostja

rõhutab, et kuivõrd juhatuse ülesandeks on igapäevaselt mittetulundusühingut (kostjat) juhtida ja

esindada (põhikirja punkti 12.7.2), ei olnud kostja juhatusel, kui kõrgemal organil, muud

varianti, kui sekkuda kostja ringkonna töösse, et tagada igas ringkonnas kostja parimates huvides

ja õiglane tegutsemine ning ringkonna esindatus kongressil. Kuna kostja on põhikirjaga näinud

ette ka muud organid ning põhikirjast ei tulene erakonna juhatusele õigust otsustada erakonna

teise organi otsuste kehtivuse üle, siis oleks pidanud kostja juhatus pöörduma otsuse

tühistamiseks kohtu poole.

40

2-19-13086

Riigikohus toob välja, et juhul, kui juriidilise isiku organ langetab otsuse küsimuses, milleks tal

seaduse järgi pädevust pole, on selline otsus TsÜS § 38 lg 2 alusel tühine (RKTKo 2-20-5520, p

12).

Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna juhatuse 28.

mai 2019. a otsus Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna Tartu ringkonna 11. mai 2019. a

üldkoosoleku õigustühiseks tunnistamise kohta on tühine.

32. Võttes arvesse, et kohus tuvastas õigustühisuse otsuse tühisuse, ei analüüsi kohus otsuse

kehtetuse aluseid.

III Kongressi otsused

33. Hageja palub kohtul tuvastada, et Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna 09. juunil 2019. a

toimunud kongressil vastu võetud järgmised otsused on tühised:

-

otsus, millega valiti ja kinnitati Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimeheks MH;

-

otsus, millega valiti ja kinnitati Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna aseesimeesteks MH, HP

ja JM;

-

otsus, millega valiti ja kinnitati Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna juhatus koosseisus AP,

SP, MA, TK, EM, RK, KK, KRG, PE, RS ja HK;

-

otsus, millega valiti ja kinnitati Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna volikogu koosseisus

MP, EP, JB, ÜR, AV, TR, AT, HK, ML, HR, RT, AT, EP, ES ja VK;

-

otsus, millega valiti ja kinnitati erakonna revisjonikomisjon koosseisus HL, KA ja KK.

Alternatiivselt palub hageja tunnistada Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna 09. juunil 2019. a

toimunud kongressil vastu võetud eelnevates punktides nimetatud otsused kehtetuks.

34. Kohus analüüsib esmalt, kas kongressi otsused on tühised.

35. Kostja hinnangul ei ole kongressi otsuste tühisuse tuvastamise nõue esitatud hageja

seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset

ning hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Käesolev kohtumenetlus

kongressi otsuste osas ei kanna mistahes reaalset eesmärki ega too kaasa ühtegi õiguslikku

tagajärge.

Kostja on esitanud 04.07.2020 ja 04.07.2021 kongressi protokollid (kostja 15.02.2022

menetlusdokumendi lisad), milledest tuleneb, et kostja esimeest, aseesimehi, juhatust ja volikogu

on uuesti valitud pärast hagis osundatud 09.06.2019 kongressi mitu korda. Lisaks kehtiksid kõigi

09.06.2019 kongressil valitud isikute volitused ka taluvusvolituse alusel (TsÜS § 118 lg 2).

Seega jääb arusaamatuks, mis on reaalne hageja poolt saavutatav eesmärk kongressi otsuste

vaidlustamisel. Kongressi otsuste tühisuse tuvastamisel või kehtetuks tunnistamisel puudub

mistahes reaalne tagajärg.

Üksnes asjaolu, et hageja ei saanud (väidetavalt alusetult) osaleda 09.06.2019 kongressil, ei ole

aluseks kõigi kongressi otsuste tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks.

Seega ei saanud kongressil mitteosalemine tuua kaasa ka hageja õiguste rikkumisi. Juhul, kui

kohus peaks leidma, et kongressi otsused ei ole kehtivad (millele kostja vastu vaidleb), siis ei saa

tagantjärgi määrata kostjale uut esimeest, aseesimehi, juhatust, volikogu ja revisjonikomisjoni

juba möödunud perioodiks.

41

2-19-13086

36. Hageja toob välja, et erakonna liikmel on õigus vaidlustada erakonna kongressil vastu võetud

otsuseid (sh organite valimist hõlmavaid otsuseid), sest erakonna liikmel on õiguslik huvi saada

kohtulik hinnang sellele, kas kongressi otsused on seaduslikud. Riigikohus on seejuures leidnud,

et erakonna liikmel on õiguslik huvi ka siis, kui ta arvatakse kohtumenetluse ajal erakonnast

välja. Lisaks tuleneb Riigikohtu praktikast, et kongressi otsused ei pea tingimata kuidagi eraldi

riivama hageja õigusi ja huve, vaid õiguslik huvi otsuse vaidlustamiseks on tuletatav ainuüksi

hageja liikmelisusest (RKTKo 3-2-1-119-03, p 3 ja 17). Seega kinnitab kohtupraktika veenvalt

hageja õigusliku huvi olemasolu. Lisaks kinnitab kohtupraktika, et kostja argument sellest, et

õigustühisuse otsuse ja Kongressi otsuste tegemisest on möödas enam kui kaks aastat ja seetõttu

puudub hagejatel tänaseks õiguslik huvi, ei päde. Õiguslik huvi ei saa n-ö tagantjärele ära kaduda

ning õigusliku huvi olemasolu ei sõltu mingil juhul kohtumenetluse kestusest.

Juriidilise isiku organi otsuse tühisuse tuvastamisel on tuvastushuvi vähemalt üldjuhul tuletatav

juriidilise isiku liikmelisussuhtest juriidilise isikuga (RKTKo 3-2-1-28-16, p 11). Järelikult

kinnitab kohtupraktika, et õigusliku huvi jaatamiseks piisab üldjuhul ainuüksi liikmelisussuhtest

ning hageja ei pea tingimata eraldi põhistama, kuidas vaidlustatav otsus riivab just tema õigusi

või huve. Seda enam esineb õiguslik huvi käesoleval juhul, kus hagejad on veenvalt põhistanud,

et õigustühisuse otsusel ja kongressi otsustel on vahetu õiguslik mõju konkreetselt hagejatele, sh

rikuti Kongressi kokkukutsumise korda konkreetselt hageja suhtes.

Ka Riigikohus (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11. juuni 2014. a otsus nr 3-2-1-55-14, p 25 ja 30.

septembri 2015. a otsus nr 3-2-1-82-15, p 13) on märkinud, et (juriidilise isiku organi) otsuse

tühisusele võivad tugineda vähemalt samad isikud, kellel on õigus nõuda otsuse kehtetuks

tunnistamist. Seega on hagejal erakonna liikmena, kelle osalemist kongressil (ehk erakonna

üldkoosolekul) õigustamatult takistati ning, kes kongressi otsuste vastuvõtmisel ei osalenud, igal

juhul õigus nõuda kongressi otsuste tühisuse tuvastamist või kehtetuks tunnistamist. Arvestades,

et hageja väljaarvamine erakonnast on kehtetu, ei ole väljaarvamise otsusel algusest peale

õiguslikke tagajärgi ning hagejal on erakonna liikmena põhjendatud (tuvastus)huvi nõuda

kongressi otsuste tühisuse tuvastamist või kehtetuks tunnistamist.

Kongressi otsuste kehtivus ei sõltu sellest, kas hagejal on põhjendatud (tuvastus)huvi otsuste

vaidlustamiseks, vaid sellest, kas otsused vastavad seadusele ning kostja põhikirjale.

37. Tallinna Ringkonnakohtu 16. septembril 2022. a määruses on ringkonnakohus leidnud, et

hagejal eksisteerib tuvastushuvi. Hageja selgitas, et kuna tal ei võimaldatud kongressil juhatusse

kandideerida ja juhatus valiti tema õigusi rikkudes, siis kongressil mitteosalemine tõi kaasa

hageja I õiguste rikkumise. Seega nähtub, et kaebaja nõue võis olla seotud tema õigustega ning

hagejal I eksisteerib tuvastushuvi. Mittetulundusühingu otsuseid on võimalik vaidlustada ning

MTÜS ei näe ette piiranguid, milliseid otsuseid saab ja milliseid ei saa isik vaidlustada.

Kohus tuvastas varasemalt, et juhatuse 28. mai 2019. a otsus E.T Eesti Konservatiivsest

Rahvaerakonnast väljaarvamise kohta on tühine. Riigikohtu praktika kohaselt on tuvastushuvi

vähemalt üldjuhul tuletatav juriidilise isiku liikmelisussuhtest juriidilise isikuga (RKTKo 3-2-1-

28-16, p 11, RKTKo nr 3-2-1-55-14, p 25; RKTKo nr 3-2-1-82-15, p 13). Seega on hagejal

liikmelisussuhtest tulenev tuvastushuvi.

Arvestades eelnevat ning Tallinna Ringkonnakohtu 16. septembril 2022. a määrust, on hagejal

kohtu hinnangul tuvastushuvi kongressi otsuse tühisuse või kehtetuse tuvastamiseks.

38. Hageja toob välja, et erakonnaseaduse § 1 lg 2 järgi on erakond mittetulundusühing ning

erakonnale laienevad MTÜS-i sätted. Erakonna kongressi näol on tegemist üldkoosolekuga

MTÜS § 18 mõttes. MTÜS § 241 alusel on üldkoosoleku otsus tühine, kui /…/ otsuse

42

2-19-13086

vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, /…/. Erakonna põhikirja p 9.8

kohaselt valib ringkonna üldkoosolek vastavalt volikogu kehtestatud esindusnormile delegaadid

ja soovi korral asendusdelegaadid erakonna kongressile. Erakonna põhikirja p 10.3 sätestab, et

kongress on reeglina delegaatide koosolek. Delegaatide esindusnormi määrab volikogu. Sama

põhikirja punkti kohaselt edastavad ringkonnad oma delegaatide nimekirjad erakonna juhatusele

vähemalt nädal enne kongressi. Hagejad on seisukohal, et 09.06.2019 toimunud kongressi

kokkukutsumisel rikuti oluliselt põhikirjas ja seaduses ettenähtud korda, mistõttu on 09.06.2019

toimunud kongressi otsused tühised. Kongressi kokkukutsumise korra rikkumist põhistavad

hagejad järgnevalt.

Erakonna juhatus keelas õigusvastaselt ringkonna üldkoosolekul valitud delegaatide osalemise

kongressil. Ringkonna üldkoosolekul valiti Tartu ringkonda esindama 27 delegaati, kellest

kaheksat ei lubanud erakonna juhatus 09.06.2019 kongressile, vaid asendas ringkonna poolt

valitud delegaadid õigusvastaselt isikutega, keda ringkonna üldkoosolek delegaatideks ei

valinud. Seega osalesid kongressil hääleõigusega kaheksa isikut, kellel ei olnud tegelikult

kongressil osalemise õigust. Samal ajal ei saanud erakonna juhatuse omavoli tõttu kongressil

osaleda kaheksa delegaati, kellel oli õigus kongressil osaleda. Sellega määras erakonna juhatus,

mille liikmed kandideerisid kongressil uuesti erakonna juhatusse, õigusvastaselt isikud, kes said

kongressil otsustada nende jätkamise üle erakonna juhatuse liikmetena. Teisisõnu, erakonna

juhatus otsustas, kes hakkavad neid kongressil valima. Sellises olukorras on ilmne, et kongressi

kokkukutsumise korda on oluliselt rikutud ning kongressil vastu võetud otsused on sellest

tulenevalt tühised.

Seda kinnitab ka Riigikohtu praktika (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14. oktoobri 2014. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-76-14, p 21), milles leiti, et rikkumised, mis takistavad osalemisõiguse

teostamist ning liikme õigust olla koosolekul kohal ja hääletada, on käsitatavad sedavõrd raskete

vigadena, mis tingivad juriidilise isiku organi otsuse tühisuse.

39. Kostja leiab, et üksnes asjaolu, et hageja ei saanud (väidetavalt alusetult) osaleda 09.06.2019

kongressil, ei ole aluseks kõigi kongressi otsuste tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks

tunnistamiseks.

Lisaks toob kostja välja, et kõigi 09.06.2019 kongressil valitud isikute volitused kehtiksid ka

taluvusvolituse alusel (TsÜS § 118 lg 2).

40. Erakonna põhikirja punkti 9.8. kohaselt valib ringkonna üldkoosolek vastavalt volikogu

kehtestatud esindusnormile delegaadid ja soovi korral asendusdelegaadid Eesti Konservatiivse

Rahvaerakonna kongressile. Ringkonna üldkoosolekul on õigus volitada ringkonna juhatust

täiendama delegaatide nimekirja juhul, kui delegaatide hulk jääb alla esindusnormi.

11.05.2019 toimus Tartu ringkonna üldkoosolek, kus valiti delegaadid kongressile. Eesti

Konservatiivse Rahvaerakonna juhatus tunnistas 28. mai 2019. a otsusega Tartu ringkonna 11.

mai 2019. a üldkoosoleku õigustühiseks. Kohus tuvastas, et Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna

juhatuse 28. mai 2019. a otsus Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna Tartu ringkonna 11. mai

2019. a üldkoosoleku õigustühiseks tunnistamise kohta on tühine.

Kohtu hinnangul on delegaatide valimise õigus vaid ringkonna üldkoosolekul või ringkonna

juhatusel.

Kostja toob välja, et kõigi 09.06.2019 kongressil valitud isikute volitused kehtiksid ka

taluvusvolituse alusel. TsÜS § 118 lg 2 sätestab, et kui esindajana tegutseva isiku avaldused või

käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud

43

2-19-13086

volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel

esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud.

Erakonna põhikirja kohaselt moodustavad erakonna struktuuri ringkonnad, mis on moodustatud

territoriaalsuse põhimõttel, võttes aluseks Riigikogu valimisringkonnad. Erakonna kõrgeim

organ on kongress, millel osalevad ja hääletavad ringkondade poolt volitatud delegaadid.

Kongresside vahelisel ajal on erakonna kõrgeim organ volikogu, kes kontrollib kongressi otsuste

elluviimist erakonna teiste organite, sh juhatuse poolt. Erakonna igapäevategevust juhib ja

erakonda esindab juhatus ning õigustoimingute tegemisel kehtib piiranguna ühine

esindamisõigus vähemalt kolmele juhatuse liikmele. Igapäevases asjaajamises ja suhtluses

avalikkusega esindab erakonda esimees.

Ringkonna kõrgeim otsustusorgan on üldkoosolek, kus on hääle- ja kandideerimisõiguslikud

kõik ringkonna liikmete nimekirja kantud isikud, kellel ei ole liikmemaksu võlgnevusi.

Ringkonna tööd korraldab ringkonna juhatus. Ringkonna allorganisatsiooniks on omavalitsustes

moodustatud osakonnad.

Erakonna põhikirja punkti 10.2. kohaselt on kongress reeglina delegaatide koosolek. Delegaatide

esindusnormi määrab volikogu. Ringkonnad edastavad oma delegaatide nimekirjad juhatusele

vähemalt nädal enne kongressi. Kongressil ei kasutata volitusi.

Kuna delegaadid valivad ringkonnad, siis delegaadid esindavad ringkonda. Kohtule esitatud

asjaoludest ei nähtu, et Tartu ringkond nõustus delegaatide vahetamisega. Lisaks nähtub MH

28.05.2019 e-kirjast: „Üldkoosoleku tulemuste tühistamise tõttu kannatavad väga

kahetsusväärselt erakonna Tartu ringkonna aktiivsed liikmed, kes jäävad erakonna juunis

toimuval kongressil nüüd esindamata“. 06.06.2019 saatis aga erakonna juhatuse liige RK EKRE

Tartu linna ringkonna listi Tartu delegaatide nimekiri. Kohus ei nõustu kostjaga, et valitud

isikute volitused kehtisid ka taluvusvolituse alusel.

MTÜS § 24¹ lg 1 sätestab, et üldkoosoleku otsus on tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku

protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel

rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate

kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele.

Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul.

Võttes arvesse, et 8 delegaati ei saanud erakonna juhatuse otsuse tõttu, mille tühisuse on kohus

tuvastanud, hääletada kongressil, on kongressi otsused tühised. Kohtu hinnangul puudus uutel

delegaatidel taluvusvolitus. Ka riigikohus on leidnud, et rikkumised, mis takistavad

osalemisõiguse teostamist ning liikme õigust olla koosolekul kohal ja hääletada, on käsitatavad

sedavõrd raskete vigadena, mis tingivad juriidilise isiku organi otsuse tühisuse (RKTKo 3-2-1-

76-14, p 21).

42. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna 09. juunil

2019. a toimunud kongressil vastu võetud järgmised otsused on tühised:

-

otsus, millega valiti ja kinnitati Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimeheks MH;

-

otsus, millega valiti ja kinnitati Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna aseesimeesteks MH, HP

ja JM;

-

otsus, millega valiti ja kinnitati Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna juhatus koosseisus AP,

SP, MA, TK, EM, RK, KK, KRG, PE, RS ja HK;

-

otsus, millega valiti ja kinnitati Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna volikogu koosseisus

MP, EP, JB, ÜR, AV, TR, AT, HK, ML, HR, RT, AT, EP, ES ja VK;

-

otsus, millega valiti ja kinnitati erakonna revisjonikomisjon koosseisus HL, KA ja KK.

44

2-19-13086

Kuivõrd kohus on tuvastanud, et Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna 09. juunil 2019. a toimunud

kongressil vastu võetud otsused on tühised, ei analüüsi kohus otsuse kehtetuse aluseid.

V Menetluskulude jaotus

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste

kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude

kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174

lg 2).

Kuna kohus rahuldas hagi, siis jätab kohus TsMS § 162 lg 1 alusel nii hageja kui kostja

menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

VI Menetluskulude kindlaksmääramine

TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

Kohus leiab, et kuna tegemist on mahuka ja pikaajalise menetlusega, siis on

menetlusökonoomika põhimõtetest lähtuvalt mõistlik menetluskulude rahaline suurus kindlaks

määrata alles pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist.

Eeltoodust tulenevalt kuulub kohaldamisele TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 2, mis sätestavad, et kui

maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab

tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.

/digitaalselt allkirjastatud/

45

2-19-13086

Merike Varusk

Kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 19.11.2025 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu

Tallinna kohtumaja 18.12.2024 kohtuotsus.

46