2-24-14768/9 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Karina Kukkes

Määruse tegemise aeg ja koht

18. detsember 2024, Võru kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-24-14768

Tsiviilasi

E.J ja Romeks OÜ hagi L.T vastu kahju hüvitamiseks

Menetlustoiming

hagi menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I: E.J (isikukood XXX)

Hageja II: Romeks OÜ (registrikood 16471285),

seaduslik esindaja E.J

Kostja: L.T (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta menetlusse võtmata E.J ja Romeks OÜ hagi L.T vastu kahju hüvitamiseks.

2. Eraldada E.J riigi õigusabi taotlus menetlemiseks iseseisvasse menetlusse.

3. Jäta menetluskulud solidaarselt E.J ja Romeks OÜ kanda. Hüvitatavad menetluskulud

puuduvad.

4. Toimetada määrus kätte hagejatele. Edastada määrus Tartu Maakohtu kantseleile uue

kohtuasjana registreerimiseks.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

Võru kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest

alates.

ASJAOLUD

1. E.J (hageja I) esitas 30. septembril 2024 Tartu Maakohtule hagi. Hagiavalduse kohaselt

tekitas hageja I poeg L.T (kostja) hagejale ja viimase ettevõttele kahju ca 45 000 eurot.

2. Kohus jättis 29. oktoobri 2024 määrusega hagi käiguta ja määras hagejale tähtaja puuduste

kõrvaldamiseks. Selliselt tuli hagejal: 1) 1 täpsustada, kes on hageja (kes nõuab kahju

hüvitamist – kas E.J, äriühing Romeks OÜ või nad mõlemad); 2) märkida hageja(te) andmed

(elu- või asukoht; isiku- või registrikood, kontaktandmed); 3) märkida kostja andmed

(isikukood, elukoht, kontaktandmed); 4) märkida selgelt väljendatud nõue (kes, kellelt ja

millist summat nõuab); 5) märkida hagi aluseks olevad faktilised asjaolud; 6) viidata

konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse; 7) tasuda riigilõivu.

3. Hagejad esitasid 18. novembril 2024 menetlusdokumendi, milles märkis hagejateks nii

enda kui Romeks OÜ (hageja II). Hagejad märgivad, et kokku on nõue 41 400 eurot.

Riigilõivu summat ei ole hagejatel võimalik maksta, võimalik on maksta osade kaupa.

Samuti esitas hageja I kohtule 22. novembril 2024 riigi õigusabi taotluse.

KOHTU SEISUKOHT

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p-de 9 ja 10 ei võta kohus

hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud

muid olulisi hagiavalduse vorminõuded ja hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud

riigilõivu.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 363 on sätestatud hagiavaldusele esitatavad

nõuded. TsMS § 363 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt tuleb hagis märkida hageja selgelt väljendatud

nõue (hagi ese) ja hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus). Kohtupraktikas on

asutud seisukohale, et hagi aluse ulatuslike puuduste korral tuleb see jätta TsMS § 371 lg 1 p

9 alusel menetlusse võtmata, kuivõrd § 2 mõttega ei ole kooskõlas kohtu ning vastaspoole

koormamine ebaselge hagiavalduse menetlemisega (vt Tsiviilkohtumenetluse seadustik II.

Kommenteeritud väljaanne. Koost V. Kõve jt. Tallinn 2017. § 371 komm 3.3.9.2 b).

5. Esmalt märgib kohus, et praegusel juhul ei ole hagejad esitanud selgelt väljendatud nõuet.

Hagejad on 18. novembri 2024 menetlusdokumendis märkinud „kokku 41 400 eurot“.

Selliselt ei nähtu, kellelt ja kelle kasuks tuleb see summa välja mõista. Kohtu hinnangul ei

piisa sellest, kui nõue on asjaoludest väljaloetav või loogiliselt tuletatav (vt ka Riigikohtu 8.

mai 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-17, p 11).

6. Samuti on kohus seisukohal, et praegusel juhul ei ole hagejad välja toonud hagi aluseks

olevaid faktilisi asjaolusid. Hagis ja selle täpsustuses on hagejad välja toonud erinevaid

võlausaldajaid, lepinguid ning summasid (osade summade kohta on märgitud ka see, et need

on makstud). Hagejad ei ole välja toonud, kuidas on konkreetsed lepingud seotud kostja

tegevusega ning kohus ei saa ise asjaolusid hagist tuletada. Lisaks ei ole kohtu hinnangul

võimalik eristada, milline kahju on tekitatud äriühingule (hageja II) ja milline kahju on

tekitatud eraisikule (hagejale I).

7. Hagejad on märkinud, et neil ei ole võimalik maksta riigilõivu, vaid seda on võimalik

maksta osade kaupa. Iseenesest on võimalik, et menetlusabina võib kohus isiku taotlusel

määrata, et menetlusabi saaja võib tasuda riigilõivu osamaksetena kohtu määratud tähtaja

jooksul (TsMS § 180 lg 1 p 2). Samas kehtivad menetlusabi saamisele ka piirangud. Kui

tegemist on juriidilise isikuga, siis menetlusabi võib oma eesmärkide saavutamiseks taotleda

üksnes tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud või

sellega võrdsustatud mittetulundusühing või sihtasutus (TsMS § 183 lg 1).

Seega ei saa osaühing (praegusel ajal hageja II) taotleda, et kohus määraks riigilõivu tasumise

osamaksetena. Seda saab teha vaid hageja I (eraisik).

8. Kohtule on esitatud ka riigi õigusabi taotlus. Menetlusabi võib kohus isiku taotlusel

määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi

õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses (TsMS § 180 lg 1 p 3). Samas

kehtib ka siinkohal piirang, mille kohaselt juriidilistest isikutest võib menetlusabi oma

eesmärkide saavutamiseks taotleda üksnes tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja

sihtasutuste nimekirja kantud või sellega võrdsustatud mittetulundusühing või sihtasutus

(TsMS § 183 lg 1).

Seega ei saa osaühing (praegusel juhul hageja II) taotleda ka riigi õigusabi. Seda saab teha

vaid hageja I (eraisik).

9. Kohus ei pea põhjendatuks lahendada hageja I riigi õigusabi taotlus praeguses menetluses.

Kui kohus peaks hageja I taotluse rahuldama ja määrama hagejale I riigi õigusabi korras

esindaja, saab esindaja esitada korrektse hagi vaid hageja I osas (kuid mitte hageja II osas).

See tekitab kohtu hinnangul omakorda segadust, kuivõrd hageja II peaks ise esitama kohtule

korrektse hagi (mida hageja II ei ole suutnud praeguse ajani teha). Seega võib tekkida

olukord, kus samas menetluses on kaks hagejat, kellest üks on riigi õigusabi korras määratud

esindaja abiga esitanud korrektse hagi, ning teine ei ole seda teinud. Sellises olukorras peaks

kohus jätma hageja II hagi uuesti käiguta või keelduma hagi menetlusse võtmisest hageja II

osas.

10. Kohus peab põhjendatuks eraldada hageja I riigi õigusabi taotlus ning menetleda seda

eraldi menetluses. Kui kohus annab hagejale I riigi õigusabi, saab riigi õigusabi korras

määratud esindaja hinnata hagi perspektiivi ja esitada kohtule hageja I õiguste kaitseks uus

hagi.

11. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse,

et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg 6). See

tähendab, et nii hageja I kui hageja II võivad kohtule esitada uue hagi.

12. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel

hagejate kanda. Kuna kostja ei ole menetluses osalenud, ei ole ka kulusid, mida rahaliselt

kindlaks määrata.

13. TsMS § 660 lg 1 võimaldab esitada maakohtu määruse peale määruskaebuse

ringkonnakohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

TsMS § 372 lg 5 järgi võib hageja hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse

peale esitada määruskaebuse. Seega on määrus edasikaevatav.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karina Kukkes

kohtunik