2-19-3199/195 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Parrest, Üllar Roostoja, Anneli Alekand

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. detsember 2024, Tartu

Tsiviilasja number

2-19-3199

Tsiviilasi

L.D hagi L.X-i vastu ühisvara jagamiseks

L.X-i vastuhagi L.D vastu ühisvara jagamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

3500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 8. detsembri 2023 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

L.X-i apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

29. oktoober 2024

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (vastustaja) L.D (isikukood XXX), lepinguline

esindaja Mihhail Tuštšenko

Kostja (apellant) L.X (isikukood XXX), lepinguline

esindaja advokaat Aleksei Forstiman

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 8. detsembri 2023 otsus osas, milles maakohus lõpetas

L.D ja L.X-i ühisomandi kinnisasjale asukohaga XXXXX küla, X vald, XXX (registriosa

nr XXXXXXX) ja kinnisasjale asukohaga XXX (registriosa nr XXXXXXX), määras

kinnisasjade müügist saadud raha jaotuse ja mõistis L.X-ilt L.D kasuks välja hüvitise

laenumaksete tasumise eest ja Eesti Vabariigi kasuks menetluskulu, samuti

menetluskulude jaotuse osas. Saata asi tühistatud osas maakohtule uueks

läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.

2. Rahuldada L.X-i apellatsioonkaebus osaliselt.

3. Menetluskulude jaotuse määrab maakohus kindlaks asja uuel läbivaatamisel.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Hageja taotles poolte ühisvara jagamist, poolte ühiste kohustuste jätmist hageja kanda,

kostjalt hageja kasuks hüvitise väljamõistmist ja menetluskulude jätmist kostja kanda.

Pooled abiellusid X. X 1991 ja lahutasid abielu X. X 2011.

Poolte ühisvara hulka kuuluvad kinnisasi aadressil X, X küla, X vald, XXX (registriosa nr

XXXXXXX, X kinnisasi), kinnisasi aadressil XXX , X (registriosa nr XXXXXXX, XXX

kinnisasi) ja sõiduauto Opel Frontera, 1994. a väljalase, numbrimärgiga XXXXXX. Pooltel

on ühised kohustused, mis tulenevad 12. juulil 2007 sõlmitud laenulepingust nr

XXXXXXXXXXXXX ja 29. aprillil 2008 sõlmitud laenulepingust nr

XXXXXXXXXXXXX.

Hageja taotles ühisvara jagamist selliselt, et:



X kinnisasi jääb kostja ainuomandisse ja mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitisena

pool kinnisasja väärtusest 6850 eurot, alternatiivselt müüa kinnisasi avalikul

enampakkumisel alghinnaga mitte vähem kui 13 700 eurot ja jagada tulem poolte

vahel võrdselt;



XXX kinnisasi jääb kostja ainuomandisse ja mõista kostjalt hageja kasuks välja

hüvitisena pool kinnisasja väärtusest 30 850 eurot, alternatiivselt müüa kinnisasi

avalikul enampakkumisel alghinnaga mitte vähem kui 61 700 eurot ja jagada tulem

poolte vahel võrdselt;



sõiduauto Opel Frontera jääb kostja ainuomandisse ja mõista kostjalt hageja kasuks

välja hüvitisena pool sõiduauto väärtusest 1000 eurot, alternatiivselt müüa sõiduauto

avalikul enampakkumisel alghinnaga mitte vähem kui 2000 eurot ja jagada tulem

poolte vahel võrdselt.

Vastupidiselt kostja arvamusele ei ole XXX kinnisasja jagamisel alust poolte võrdsusest

kõrvale kalduda.

Ühised kohustused soovis hageja jätta poolte omavahelises suhtes hageja kanda ja taotles

kostjalt hageja kuni 1. novembrini 2020 makstud laenumaksete ja hageja kanda jääva

laenujäägi hüvitamist pooles ulatuses, kokku 44 181,84 eurot (28 489,93 + 3837,15).

Laenulepingute nr XXXXXXXXXXXXX ja nr XXXXXXXXXXXXX teenindamiseks võeti

raha maha hageja arveldusarvelt. Kostja väited, et hageja kulutas raha üksnes endale, on

tõendamata. Nõuded ei ole aegunud, kostja taotlus aegumise kohaldamiseks ei ole selge.

2. Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta see rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

XXX kinnisasi ei ole poolte ühisvara, sest kostja omandas elamu enne abielu sõlmimist.

Hageja ei ole tõendanud, et tal on tekkinud kinnisasjale omandiõigus. Hagis märgitud

sõiduauto väärtus ei ole õige, autol ei ole kehtivat ülevaatust ega kindlustust.

Kostja oli nõus X kinnisasja ja sõiduauto müügiga avalikult enampakkumisel alghinda

määramata. Kostja ei soovi neid asju endale.

Hageja nimetatud kohustustest vaid osa on võetud perekonna huvides. Hageja arvutused ei ole

arusaadavad. Varem kui kolm aastat enne hagi esitamist tehtud maksete hüvitamise nõue on

aegunud. Kohustuste jagamine ainult poolte sisesuhtes jätaks kostja laenuandja ees endiselt

kohustatuks, mistõttu ühekordse hüvitise maksmine hagejale oleks ebamõistlik ja ebaõiglane.

Kohustused tuleb jätta jagamata. Laenulepingutega seotud nõudeid ei saa ebaselguse ja

tõendamatuse tõttu rahuldada.

3. Kostja esitas vastuhagi, milles taotles ühisvara jagamist hagis märgitust erineval viisil ja

menetluskulude jätmist hageja kanda.

XXX kinnisasi tuleb jätta kostja ainuomandisse, kui kostja ei pea hagejale selle eest hüvitist

maksma. Tegemist on kostja elukohaga. Alternatiivselt tuleb see jätta poolte kaasomandisse

vastavalt kohtu tuvastatud asjaoludele. Hagejat tuleb kohustada andma tahteavaldust

omanikukande muutmiseks kinnistusraamatus vastavalt kinnisasja jagamisele.

Kostja hinnangul võimaldavad asjaolud kinnisasja jagamisel poolte võrdsusest kõrvale

kalduda, sest kostja omandas asja olulises osas enne abiellumist. Hageja ei ole erastamises

osalenud. Arvestades kostja panust kinnisasja omandamisse erastamisväärtpaberites on hageja

osa kinnisasjas 4,29% ja kostja osa 95,71%. Kostjal ei ole võimalust hagejale kinnisasja eest

hüvitist maksta.

Kostja taotles X kinnisasja jätmist hageja omandisse ja hagejalt 10 000 euro suuruse hüvitise

välja mõistmist, vaieldes samal ajal vastu kinnisasja väärtusele. Ka sõiduauto Opel Frontera

palus kostja jätta hageja omandisse ja vaidles vastu selle väärtusele, kuid taotles kostjalt 1000

euro suuruse hüvitise välja mõistmist. Kostja kinnisasja ja sõidukit ei kasuta ning tal ei ole

võimalik nende eest hüvitist maksta. Kinnisasjale seatud hüpoteek tagab hageja kohustusi.

Perekonna huvides on võetud ainult laenulepingust nr XXXXXXXXXXXXX tulenev laen

300 000 krooni, mida kasutati X kinnisasja ostmiseks. See summa on ilmselt juba abielu ajal

tagasi makstud. Ülejäänud kohustused ei ole poolte solidaarkohustused. Need ei ole võetud

perekonna huvides, vaid hageja isiklike vajaduste katmiseks. Hageja on kasutanud neid

hasartmängude mängimiseks ja perekonnale võõraste inimeste toetamiseks. Kohustuste

suurust abielu lahutamise päeval ei ole võimalik tuvastada. Hageja enne abielu lahutamist

tehtud maksete suurus ei oma tähtsust.

Laenulepingute nr XXXXXXXXXXXXX ja nr XXXXXXXXXXXXX alusel saadud raha ei

kasutatud tegelikult Oru 24 elamu renoveerimiseks, see märgiti laenu sihtotstarbena soodsama

laenuintressi saamiseks.

Kostja taotles võlaõigusseaduse (VÕS) § 70 lg 1 alusel aegumise kohaldamist hageja nõudele

hüvitada krediidiasutuste ees täidetud kohustused. Abikaasade ühisvara jagamisel tuleb

lähtuda sellest, et solidaarkohustuse täitnud solidaarvõlgniku tagasinõude aegumistähtaeg

lõpeb ajal, mil aeguks võlausaldaja nõue solidaarvõlgniku suhtes, kelle vastu tagasinõue

esitati. Laenu puhul on tegemist korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõudega, mistõttu

kohaldub aegumisele tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 154 lg-s 1 sätestatud

aegumistähtaeg, mis on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Kuivõrd hagi esitati 2019.

aastal, on enne 1. jaanuari 2016 tekkinud nõuded aegunud.

Lõppseisukohas taotles kostja laenude jätmist tema kanda ja hagejalt hüvitise väljamõistmist

või alternatiivselt laenusaajate sisesuhtes kohustuse proportsiooni kindlaksmääramist.

4. Hageja vastuhagi nõudeid ei tunnistanud.

Kostja ei ole märkinud asjade hinda ega taotletud hüvitise suurust. Hageja ei ole nõus XXX

kinnisasja jagamisega kostja pakutud viisil. Laenukohustuste hüvitamise nõue ei ole aegunud.

5. 6. septembri 2021 vaheotsusega tuvastas Viru Maakohus, et XXX kinnisasi kuulub

poolte ühisvara hulka. Tartu Ringkonnakohtu 13. juuni 2022 otsusega jäeti maakohtu otsus

muutmata. Vaheotsus on jõustunud.

MAAKOHTU LAHEND

6. Viru Maakohus võttis 8. detsembri 2023 otsusega vastu osalise hagist loobumise ja

lõpetas menetluse hageja nõudes laenulepingutest nr XXXXXXXXXXX ja nr

XXXXXXXXXXXXXX tulenevate kulutuste hüvitamiseks, rahuldas hagi osaliselt ja jättis

vastuhagi rahuldamata.

Maakohus luges poolte ühisvaraks X kinnisasja, XXX kinnisasja ja sõiduauto Opel Frontera,

ühisteks kohustusteks 12. juulil 2007 Sampo Pank AS-ga sõlmitud laenulepingust nr

XXXXXXXXXXXXX ja selle lisadest ning 29. aprillil 2008 Sampo Pank AS-ga sõlmitud

laenulepingust nr XXXXXXXXXXXXXX tulenevad kohustused. Ühisvara jagamiseks

määras maakohus kinnisasjade ja sõiduauto müügi avalikul enampakkumisel ning tulemi

jaotamise sõiduauto puhul võrdsetes osades, kinnisasjade müügil pärast laenude tasumist X

kinnisasja puhul võrdsetes osades, XXX kinnisasjal hagejale 32,7% ja kostjale 67,3%

ulatuses, mõistis kostjalt hageja kasuks välja kuni 1. novembrini 2020 tehtud laenumaksete

hüvitisena 14 590,13 eurot ja alates 1. novembrist 2020 pool tasutud laenumaksetest.

Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda, väljaarvatud hagist osalise loobumisega

seotud kulud, mis jäid hageja kanda.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt tuleb solidaarkohustuse kindlaksmääramisel

perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 2 järgi lähtuda kohustuse tekkimise ajal kehtinud

perekonnaseaduse sätetest. Arvestades laenude võtmise aega, tuleb neile kohaldada kuni 30.

juunini 2010 kehtinud perekonnaseadust (PKS 1995). PKS 1995 § 20 lg 2 järgi oli abikaasade

ühine varaline vastutus ette nähtud vaid juhul, kui kohustus võeti perekonna huvides. Pooled

on sõlminud laenulepingud ühiselt, mistõttu tuleb eeldada solidaarkohustust. Maakohtu

hinnangul ei ole kostja tõendanud, et XXX elamut renoveeriti kostja vahendite arvelt või et

laenud olid seotud üksnes hagejaga. Hageja pangakontol oleva raha kasutamisel ei ole

võimalik üheselt kindlaks teha, kas see on toimunud perekonna huvides või tegemist on

üksnes hageja enda vajadusteks tehtud kulutustega, arvestades siinjuures hageja õigust

ühisvara kasutamiseks ning eeldades sellisel eesmärgil laenu võtmiseks kostja teadmise ja

nõusoleku olemasolu. Samuti ei ole võimalik vahetegu, kas tegemist on laenuna saadud raha

või hageja muude sissetulekute (mis samuti on muutunud abikaasade ühisvaraks) arvel tehtud

kulutustega. Poolte esitatust ei tulene kokkulepet, et laenu peaks tagastama ainult hageja.

Hageja laenumaksete hüvitamise nõude aluseks on PKS § 34 lg 2, millest tulenevalt aegub

nõue kõige varem TsÜS § 155 lg-s 1 märgitud ajal ehk 30 aasta jooksul ning hageja nõue ei

ole seetõttu aegunud.

Hageja on laenulepingute nr XXXXXXXXXXXXX ja nr XXXXXXXXXXXXXX alusel

teinud alates abielu lahutamisest X. X 2011 kuni 1. novembrini 2020 kokku makseid 51

434,26 eurot. Kostja on hagejale osa laenumakseid, 11 127 eurot, hüvitanud, seega on hagejal

tagasinõue 1. novembri 2020 seisuga 14 590,13 eurot (51 434,26 : 2 – 11 127).

X kinnisasja ja sõiduauto Opel Frontera müük avalikul enampakkumisel on põhjendatud, sest

kumbki pool ei soovi neid endale. X kinnisasja alghinnaks tuleb määrata eksperthinnangus

märgitud turuväärtus 13 700 eurot. Sõiduauto alghinna jättis maakohus määramata, sest selle

väärtuse kohta ei ole esitatud usaldusväärseid andmeid.

XXX kinnisasja jagamisel tuleb kalduda kõrvale abikaasade osade võrdsusest, sest kostja on

tõendanud, et omandas kinnisasjal asuva elamu enne abielu sõlmimist hagejaga oma

lahusvara arvelt. Maa erastamiseks kasutati kummagi poole erastamisväärtpabereid, kostja

tasus 9250,40 krooni ja hageja 4500 krooni. Maa erastati seega 67,3% ulatuses kostja

lahusvara ja 32,7% ulatuses hageja lahusvara arvel, mida tuleb sellises suhtes arvestada ka

kinnisasja hetkeväärtusest. Elamut on abielu ajal parendatud poolte ühiste vahendite arvel,

laenude võtmise aeg langeb kokku fotodel kajastatud ehitustööde alguse ja ehitamise

algdokumentidega, kostja ei ole tõendanud, et ehitamiseks oleks kasutatud tema lahusvara.

Kuna kostja ei suuda enda kinnitusel tasuda hagejale omandi kaotuse eest hüvitist ja hageja ei

soovi kinnisasja jätmist kaasomandisse, tuleb XXX kinnisasi müüa avalikul

enampakkumisel ja jagada tulem vastavalt poolte eelmärgitud panustele. Kuivõrd

kinnisasjadel on hüpoteegid laenulepingutest tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks, on

põhjendatud kohustused enne tulemi jagamist täita, et hõlbustada müüki ja välistada risk, et

kinnisasi läheb sundmüüki, kui pooled ei suuda edaspidi laenu maksta. Seetõttu ei ole põhjust

rahuldada hageja taotlust jätta laenukohustus hüvitise vastu tema kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

7. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 8. detsembri 2023 otsuse

tühistamist osas, milles maakohus hagi osaliselt rahuldas ja vastuhagi rahuldamata jättis.

Kostja palub jätta hageja laenulepingutega seotud nõuded rahuldamata või jätta kohustused

jagamata või jätta need täitmata ulatuses kostja kanda koos XXX kinnisasjaga. XXX

kinnisasja palub kostja jätta kas jagamata või poolte kaasomandisse maakohtu määratud

osades või kostja ainuomandisse koos täitmata laenukohustustega, kui kohus tuvastab, et need

on ühised, ning asendada ühisomandi lõpetamiseks vajalikud hageja tahteavaldused. Samuti

taotleb kostja, et talt jäetaks hageja kasuks hüvitis välja mõistmata või mõistetaks see välja

väiksemas summas. Menetluskulu 578 eurot tuleb jätta kas riigi kanda või täielikult või

osaliselt hageja kanda või vabastada kostja menetluskulu riigituludesse tasumise kohustusest.

Ringkonnakohtu menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus rikkunud menetlusõiguse ja

materiaalõiguse normi.

1) Kostja taotles asja lahendamist istungil. Asjas toimus küll kaks istungit, kuid pärast teist

istungit esitati uusi väiteid, tõendeid ja nõudeid. Vaatamata kostja taotlusele lahendas

maakohus asja kirjalikus menetluses, mille tõttu jäid menetluslikult olulised väited ja tõendid

uurimata. Hagimenetluses võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata üksnes

poolte nõusolekul. Asja lahendamisel istungil oleks kohtulahend kostja hinnangul olnud

teistsugune, sest kostja oleks saanud esitada hagejale küsimusi ebaselgete nõuete kohta ja

põhjendada oma seisukohti. Maakohus on rikkunud õigusliku ärakuulamise põhimõtet.

2) Hageja ei ole tõendanud, kuidas ta kasutas X kinnisasja ostuhinda ületavat osa laenuks

saadud rahast. Ostuks kasutatud laenuosa on laenuandjale juba tagastatud. Ainult laenu

saamine abielu ajal ei tõenda kostja kohustust, hageja peab tõendama, et laenu võeti

perekonna huvides. Elamu renoveerimine oli laenulepingus laenu kasutamise eesmärgina

kirjas soodsama intressi saamiseks, tegelikult kasutas hageja raha oma isiklike vajaduste

katmiseks. Maakohus on põhjendamatult jätnud kogumata kostja väiteid kinnitava tõendi –

hageja arveldusarve väljavõtte.

3) Hageja nõudeid seoses laenulepingutega ei olnud maakohtul võimalik menetleda, sest

nõuded ei ole selged. Kostja on menetluse käigus mitu korda teatanud, et hageja arvutused ei

ole arusaadavad, need ei lange kokku kontoväljavõtetega. Pole selge, kas hageja taotleb laenu

jagamist intressiga või ilma. Täitmata kohustust saab jagada vaid põhinõude osas. Maakohus

ei ole seda küsimust pooltega arutanud, mistõttu on eelmenetluse ülesanded täitmata.

Maakohtu arvutuste metoodika on vastuolus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-s

1 sätestatuga. Maakohtu otsuse resolutsioon ei vasta hagi esemele.

4) Aegumise vastuväide on valesti lahendatud. Aegumine ei alga uuesti igasuguste maksete

tegemisega võlausaldajale, hageja ei ole tõendanud, et kostja tegi talle ülekandeid just

laenumaksete katteks.

5) Maakohtu otsuse resolutsiooni punkt 4.7.2 ei ole arusaadav ega täidetav, mistõttu ei vasta

see TsMS § 442 lg 5 nõuetele.

6) XXX kinnisasja müük on ebaõiglane ja toob kostjale kaasa ebamõistlikud tagajärjed. Ei ole

kindel, et kinnisasja müümisel saab täita laenukohustused.

7) Maakohus on valesti mõistnud kostjalt riigituludesse 578 eurot. Maakohus ei rahuldanud

hageja nõudeid, mille tõendamiseks hageja nõudis kinnisasjade hindamisel ekspertiisikulude

tasumisest vabastamist. Maakohus rahuldas ekspertiisiga mitteseotud nõude, määrates

kinnisasjad avalikule enampakkumisele. Lisaks oli kostja riigilõivu tasumisest täielikult

vabastatud, maakohus on riigilõivu alusetult kostjalt välja mõistnud.

8. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja maakohtu

otsuse muutmata jätmist.

Maakohus keeldus põhjendatult täiendava kohtuistungi pidamisest. Maakohus pidas kaks

istungit, ärakuulamise põhimõtet ei ole rikutud. Täiendava istungi pidamine oleks venitanud

menetlust ja tekitanud lisakulusid. Maakohus ei ole rikkunud menetlusnorme selliselt, et see

oleks toonud kaasa ebaõige kohtulahendi.

Maakohus jättis kostja taotletud tõendi põhjendatult kogumata ja leidis õigesti, et laenud on

poolte ühised kohustused.

Haginõudeid on maakohtus piisavalt täpsustatud.

Maakohus kvalifitseeris õigesti laenu puudutavad õigussuhted ja jättis õigesti aegumise

kohaldamata.

XXX kinnisasja jagamata jätmiseks või kostja ainuomandisse jätmiseks ei ole alust. Kostjal

on kohtuotsuse täitmiseks piisavalt vahendeid. Kostjal oli korteriomand, mille ta võõrandas.

Tasuta võõrandamine näitab, et kostja varaline seisund on hea. Kui tegemist oli siiski tasulise

võõrandamisega, saab kostja saadu arvel otsust täita.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 657 lg 1 p 3 alusel tühistada osaliselt, osas, milles maakohus lõpetas poolte ühisomandi

kinnisasjadele, määras kinnisasjade müügist saadud raha jaotuse ja mõistis kostjalt hageja

kasuks välja hüvitise laenumaksete tasumise eest. Ringkonnakohus saadab hageja ja kostja

nõuded ühisomandi lõpetamiseks kinnisasjadele ning hageja nõude kostjalt laenumaksete

tasumise eest hüvitise saamiseks uueks läbivaatamiseks maakohtule eelmenetluse staadiumis.

Seoses sellega tuleb tühistada ka maakohtu määratud menetluskulude jaotus ja kostjalt Eesti

Vabariigi kasuks menetluskulude välja mõistmine. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele

osaliselt.

10. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus võttis vastu hageja osalise

loobumise hagist ja lõpetas menetluse hageja nõudes laenulepingutest nr XXXXXXXXXXX

ja nr XXXXXXXXXXXXXX tulenevate kulutuste hüvitamiseks, otsustas lõpetada

ühisomandi sõiduautole Opel Frontera selle müügiga avalikul enampakkumisel ning jagada

müügist saadu poolte vahel võrdselt. Vaidlustamata osas on maakohtu otsus jõustunud.

11. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et kuna eseme kuulumine abikaasade ühisvara hulka

on ühisvara jagamise nõude lahendamise eeldus, mitte iseseisev haginõue, ei tule kohtul

eseme kuulumist ühisvara koosseisu kohtuotsuse resolutsioonis eraldi tuvastada (RKTKo 3.

oktoober 2024 nr 2-21-6200, p 15).

12. Maakohus rikkus oluliselt menetlusõigust TsMS § 656 lg 1 p 1 mõttes, kuna ei viinud

läbi eelmenetlust nii nagu selle näevad ette TsMS § 329 lg 3 ja TsMS § 392 lg 1 p 1 ega

täitnud piisavalt selgitamiskohustust. Kuigi ainuüksi eelmenetluse nõuete rikkumine ei ole

menetlusõiguse normi oluliseks rikkumiseks TsMS § 656 lg 1 mõttes, saavad maakohtule ette

heidetavad rikkumised olla siiski kohtuotsuse tühistamise aluseks, kui rikkumine võis

mõjutada asja lahendamise tulemust ja seda ei saa kõrvaldada apellatsioonimenetluses (TsMS

§ 656 lg 2, vt ka RKTKo 29.04.2015, 3-2-1-41-15, p 20). Praegusel juhul rikkus maakohus

oluliselt selgitamiskohustust ja lahendas nõudeid, mida pooled menetluses ei esitanud,

võimaldamata pooltel avaldada selle kohta oma arvamust, rikkumist ei ole võimalik

mõistlikult kõrvaldada apellatsioonimenetluses.

13. Maakohus on asja lahendades väljunud nõude piiridest ja rikkunud sellega TsMS § 429,

nähes ette kinnisasjade müügist laenude maksmise enne tulemi poolte vahel jaotamist. Sellisel

viisil ühiste kohustuste täitmist ei ole taotletud ei hagis ega vastuhagis. Hageja taotles laenude

jätmist tema kanda ja selle eest kostjalt hüvitise välja mõistmist. Kostja vaidles vastu sellele,

et vastutus laenude eest on solidaarne, kuid lõpuks soovis laenude jätmist tema enda kanda.

14. Maakohus on rikkunud selgitamiskohustust sellega, et ei ole juhtinud hageja tähelepanu,

et esitatud kujul ei ole nõudeid võimalik mõistlikult täita.

Hageja algne nõue oli jätta kinnisasjad hüvitise vastu kostjale ja kohustused jätta hageja kanda

selliselt, et kostja hüvitab hagejale poole kohustuste ulatusest. Kinnisasjade väärtuse

määramisel lähtus hageja asjade hinnast ilma hüpoteekideta, kuigi mõlemad kinnisasjad on

hüpoteekidega koormatud ja nende kustutamist ei nähtud haginõudes ka ette. Vastupidi, kuna

hageja soovis ise laenusid edasi maksta, pidid hüpoteegid järelikult kehtima jääma. Selle

tulemusena oleks kostja saanud koormatud kinnisasjad koormatisteta asjade hinnaga ja

tasunud lisaks hagejale poole laenudest. Sellises olukorras tuleb kohtul pooltega arutada, kas

asi ja sellega seotud kohustus on mõistlik jätta erinevatele inimestele, kuidas peaks kajastuma

koormatisega asja omandamine asja hinnas ning kes sellisel juhul kannab kohustuse täitmata

jätmise riski.

3. novembril 2020 täpsustas hageja nõuet ning lisas alternatiivse nõude, et mõlemad

kinnisasjad ja sõiduauto müüdaks enampakkumisel ja raha jagataks poolte vahel võrdselt.

Enampakkumiste alghinnaks soovis hageja hindamisaktides märgitud väärtusi, milles

kinnisasju hinnati ilma hüpoteekideta. Samas taotles hageja jätkuvalt, et hüpoteekidega

tagatud laenud jääks edaspidi tema maksta.

Kinnisasjade väärtus koos hüpoteekidega ja ilma ei saa olla sama. Kui hageja soovis

kinnisasju müüa vähemalt hindamisaktis märgitud hinnaga, tuleb tulemist tasuda ka laenujääk

ja hüpoteegid kustutada ning hagejal ei ole põhjust laenu seejärel enam edasi maksta ega

nõuda jäägi tema kanda jäämise eest kostjalt hüvitist. Maakohus neid vastuolusid pooltega ei

arutanud ega juhtinud neile hageja tähelepanu. Ringkonnakohtu istungil avaldas hageja, et

soovib müügitulemist laenujäägi tasumist ja hüpoteekide kustutamist, et müüa kinnisasju ilma

nendeta, ja oli veendunud, et on nõude ka selliselt esitanud. Hageja menetlusdokumentides

see aga ei kajastu. Haginõue ei olnud järelikult maakohtu menetluses selge.

Enampakkumise tulemi jaotamine ei ole ühisvara jagamisel ainult otsuse täitmise viisi

küsimus, vaid ühiste kohustuste täitmise küsimus ja seega seotud sellega, milliseid nõuded on

hagejal vaja soovitud tulemuse saavutamiseks esitada ja milliseid nõudeid saab kohus koos

või eraldi rahuldada. PKS § 38 järgi on ühisvaral lasuvate kohustuste täitmine või jagamine

seotud vara jagamisega. Riigikohtu hinnangul tuleb ühisvara jagades perekonnaseaduse mõtte

kohaselt üldjuhul eelistada ühisvaral lasuvate kohustuste täitmist PKS § 38 esimese lause

esimese alternatiivi järgi, sest siis saab võlausaldaja nõue rahuldatud ja abikaasad vabanevad

solidaarkohustusest. Solidaarse vastutuse jätkumine pärast abikaasade ühisvara jagamist ei

teeni täielikult ühisvara jagamise eesmärki, kuigi on võimalik (RKTKo 21. mai 2014 nr 3-2-1-

38-14, p 14). Kuna maakohus on menetlenud ebaselget nõuet ja eelmenetluse ülesanded on

seega täitmata, ei saa ringkonnakohus asja ise lahendada. Asja uuel läbivaatamisel tuleb

maakohtul lasta hagejal nõudeid täpsustada, juhtides vajadusel tähelepanu sellele, kui hagi

rahuldamisel ei oleks nõudeid võimalik mõistlikult täita.

Kuivõrd kinnisasjade suhtes ühisomandi lõpetamine ja kohustuste täitmine on omavahel

seotud, tuleb tühistada mõlema kinnisasja kohta tehtud maakohtu otsustus.

15. Ringkonnakohus nendib, et maakohtul võisid haginõudest arusaamist segada

grammatiliselt ebakorrektsed ja raskesti mõistetavad laused hageja menetlusdokumentides,

mistõttu ei olnud hageja ka ise päris kindel, mida ta taotles. Hagejat esindab lepinguline

esindaja. TsMS § 45 lg 2 annab kohtule õiguse asjatundmatu esindaja menetlusest kõrvaldada.

Maakohtul on võimalik seda kaaluda.

16. Ringkonnakohus nõustub kostja etteheitega, et maakohtul oleks asja sisulisel arutamisel

tulnud pidada vähemalt üks kohtuistung, sest seda taotles üks pooltest.

TsMS § 403 lg 1 kohaselt võib kohus asja ilma seda kohtuistungil arutamata lahendada poolte

nõusolekul. Kui pool ei teata, kas ta on kirjaliku menetlusega nõus, eeldatakse, et ta soovib

asja läbivaatamist kohtuistungil (TsMS § 403 lg 3). Kostja väljendas selgelt, et soovib asja

läbivaatamist kohtuistungil.

Maakohus põhjendas istungi määramata jätmist sellega, et asjas on juba peetud kaks istungit.

Samas on maakohus sama määrusega, milles määrati asi lahendamiseks kirjalikus menetluses,

võtnud menetlusse täpsustatud vastuhagi ja andnud tähtaja kompromissi sõlmimiseks (dtl

927–928). Sellest saab TsMS § 373 lg-le 1 ja § 392 lg 1 p-le 5 tuginedes järeldada, et asi oli

enne kirjaliku menetluse tähtaegade andmist eelmenetluse staadiumis. Eelmenetluses

eelistungi pidamine ei asenda asja sisulist läbivaatamist istungil. TsMS § 398 lg 1 järgi on

eelistungi eesmärgiks asja ettevalmistamine selle arutamiseks põhiistungil.

Riigikohus on selgitanud, et eelkõige on pooltel just suulises menetluses võimalik kontrollida,

kas kohus on nende argumente õigesti mõistnud ja arvesse võtnud (RKTKo 3. märts 2021 nr

2-17-13391, p 17). Kohtuistungi pidamata jätmine võib kujutada endast õigusliku

ärakuulamise põhimõtte olulist rikkumist isegi siis, kui pool ei näita otsuse peale kaevates ja

asja suulise arutamise põhimõtte rikkumisele tuginedes, kas ja kuidas oleks tsiviilasi kohtu

nõuetekohasel tegutsemisel lahendatud teisiti. Hagimenetluse poolel on enamasti väga

keeruline põhistada, et kohtulahend oleks asja suulise arutamise tulemusel olnud tõenäoliselt

teistsugune (samas, p 20). Praeguses asjas võib istungi pidamata jätmine olla toonud kaasa

selle, et maakohus lahendas nõudeid, mis ei olnud selged. Asja uuel läbivaatamisel tuleb

maakohtul arutada asja suuliselt kohtuistungil, väljaarvatud juhul, kui pooled on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

17. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on iseenesest õigesti leidnud, et XXX suhtes

ühisomandi lõpetamata jätmine või kinnisasja jagamine kaasomandisse ei ole põhjendatud.

Kostja ei ole väitnud, et hagejal oleks võimalik kinnisasja kasutada koos kostjaga või et sellest

saaks eraldada eraldi kasutatava osa. Kui hageja jääks kinnisasja ühiseks omanikuks ilma

võimaluseta asja kasutada, saamata selle eest hüvitist, oleks tegemist omandipõhiõiguse

riivega.

18. Maakohus on õigesti leidnud, et vaidlusalused laenulepingud sõlmisid pooled

solidaarvõlgnikena ja et pärast lahutust tegi hageja laenude katteks makseid oma lahusvarast.

Riigikohtu hinnangul tuleb (endise) abikaasa hüvitisnõude kvalifitseerimisel lähtuda

perekonnaseaduse sätetest. PKS § 38 kolmandast lausest ja § 37 lg-st 3 tulenevalt jagatakse

ühised kohustused eelduslikult võrdselt ning hageja nõue on kvalifitseeritav ühisvara huvides

lahusvara arvel tehtud kulutuste väärtuse hüvitamise nõudena vastavalt PKS § 34 lg-le 2.

Lahusvara kasutamiseks ühisvara huvides saab pidada ka seda, kui abikaasa täidab ühisvaral

lasuvat kohustust oma lahusvara arvel. Abikaasa tagasinõudeõigusele kehtiva seaduse

kohaldamine ja abikaasade võrdsusest kõrvale kaldumise võimalus PKS 1995 alusel viivad

kokkuvõttes eelduslikult samale lõpptulemusele. Kuigi ka solidaarvõlgnike omavahelises

suhtes VÕS § 69 lg 1 alusel tekkiva tagasinõude abil on võimalik tasutud laenumaksete puhul

jõuda sarnasele tulemusele nagu hüvitamise nõude puhul PKS § 34 lg 2 alusel või nõude

puhul kalduda PKS 1995 § 19 lg 2 p 3 alusel kõrvale abikaasade osade võrdsusest, on nõude

korrektne õiguslik kvalifitseerimine oluline mh aegumise küsimuse lahendamisel (vt RKTKo

3. oktoober 2024 nr 2-21-6200, p 33).

19. Aegumise küsimuses on maakohus õigesti lähtunud perekonnaõigusliku nõude aegumise

ajast TsÜS § 155 lg 1 järgi (vt RKTKo 3. oktoober 2024 nr 2-21-6200, p 35).

20. Kuna ringkonnakohus tühistab asja uueks lahendamiseks saatmise tõttu menetluskulude

jaotuse, tuleb tühistada ka kostjalt menetluskulude riigituludesse välja mõistmine, mille peab

maakohus vastavalt asja lahendamise tulemusest uuesti otsustama.

Seejuures märgib ringkonnakohus, et maakohus on vastuhagi hinna määranud valesti. Kuna

ühisomand ei lõpe ilma kinnistusraamatus omanikukande muutmiseta, ei ole õige kande

tegemiseks tahteavalduse andmiseks kohustamist pidada eraldi lõivustatavaks nõudeks.

21. 3. juuni 2019 määrusega tagas maakohus hagi ja määras hagi tagamise abinõuna Oru 24

kinnistule käsutamise keelumärke kandmise hageja kasuks, kuid keelumärget ei ole

kinnistusraamatusse kantud. Vaidlustatud otsuse ei ole maakohus hagi tagamise suhtes

seisukohta võtnud, mis ei vasta TsMS § 442 lg 5 nõuetele.

22. Maakohus peab asja uuel läbivaatamisel pooltega õiguslikku olukorda arutama ja välja

selgitama, milline on hagiga taotletav tegelik eesmärk seoses kinnisasjade suhtes ühisomandi

lõpetamise ja ühiste kohustuste jagamisega ning andma talle vajaduse korral tähtaja nõude

täpsustamiseks.

23. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause ja

§ 174 lg 6 alusel maakohtu otsustada.

(allkirjastatud digitaalselt)