2-22-125597/38 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anneli Roonet

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

18. detsember 2024, Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4,

Tartu

Tsiviilasja number

2-22-125597

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi L.N-i vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

7037,47 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479),

lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja L.N (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi L.N-i vastu.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud Aktiva Finance Group OÜ kanda. Hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima.

Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

1 (10)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõuded ja nende aluseks olevad asjaolud

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 14.07.2022 maksekäsu kiirmenetluse avalduse

L.N (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu

kiirmenetluse ja andis asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Hageja esitas Tartu Maakohtule hagi 11.11.2022, mida täpsustas 12.01.2023 ja 21.03.2023.

Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista 6469,80 eurot, millest põhinõue on 5547,95

eurot, intress on 289,40 eurot, lepingu haldustasu on 12,25 eurot, sissenõudmiskulud on 90

eurot ja viivis on 530,20 eurot. Samuti palub hageja kostjalt lepingu nr L89005900579 osas

välja mõista viivise määraga 15,90% aastas nimetatud lepingu põhivõlgnevuselt (4714,46

eurolt) alates 12.11.2022 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni. Samuti palub hageja kostjalt lepingu

nr L89005984757 osas välja mõista viivise määraga 11,90% aastas nimetatud lepingu

põhivõlgnevuselt (833,49 eurolt) alates 12.11.2022 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni. Hageja

palub jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus lubas 02.10.2024 kohtumäärusega Aktiva

Finance Group OÜ-l astuda menetlusse AS-i Aktiva Portfolio asemel.

1.1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Inbank (võlausaldaja) ja kostja 18.06.2021

tarbijakrediidilepingu nr L89005900579. Kostja sai laenu 5000 eurot. Kostja kohustus laenu

tagastama maksegraafiku alusel perioodil 15.07.2021–15.06.2026. Kostja on põhiosa katteks

tasunud 285,54 eurot. Kostjal on tasumata põhivõlg 4714,46 eurot (5000-285,54). Lepingust

tulenevalt on intressimäär 15,90% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 5. osamaksest,

s.o. alates 15.11.2021 kuni lepingu ülesütlemiseni summas 262,64 eurot

(17,37+62,47+63,74+62,94+56,12). Viivisenõue perioodi 29.03.2022–11.11.2022 eest on

468,24 eurot. Lepingus on kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras

viivises, s.o 15,90% aastas. Lepingust tulenevalt kohustus kostja tasuma lepingu haldustasu

igakuiselt 2,50 eurot. Kostjal on lepingu haldustasu võlgnevus 10,45 eurot. Hageja esitatud

maksekäsu kiirmenetluse avaldusest nähtub, et lepingu krediidi kulukuse määr on 18,46%

aastas.

Hageja palub kostjalt välja mõista pärast lepingu lõppemist tekkinud sissenõudmiskulud 50

eurot. Sissenõudmiskulud on kujunenud järgmiselt: 11.04.2022 saadetud meeldetuletuskiri

maksumusega 25 eurot, 07.07.2022 saadetud meeldetuletuskiri maksumusega 5 eurot,

30.05.2022 saadetud meeldetuletuskiri maksumusega 5 eurot ning muud makseviivitusega

tekkinud kulud 15 eurot, sh nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete

otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja

vastuväidetele vastamine telefoni teel, e-maili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud;

võlanõude avaldamisega tehtud kulud.

1.2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Inbank (võlausaldaja) ja kostja 01.07.2021

tarbijakrediidilepingu nr L89005984757. Kostja sai laenu 900 eurot. Kostja kohustus laenu

tagastama maksegraafiku alusel perioodil 15.08.2021–15.07.2024. Kostja on põhiosa katteks

tasunud 66,51 eurot. Kostjal on tasumata põhivõlg 833,49 eurot (900-66,51). Lepingust

tulenevalt on intressi määr 11,90% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 6. osamaksest,

s.o. alates 15.01.2022 kuni lepingu ülesütlemiseni summas 26,76 eurot (14,23+12,53).

Viivisenõue perioodi 29.03.2022–11.11.2022 eest on 61,96 eurot. Lepingus on kokku lepitud

laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras viivises, s.o 11,90% aastas. Lepingust

tulenevalt kohustus kostja tasuma lepingu haldustasu igakuiselt 0,90 eurot. Kostjal on lepingu

haldustasu võlgnevus 1,80 eurot. Hageja esitatud maksekäsu kiirmenetluse avaldusest nähtub,

et lepingu krediidi kulukuse määr on 28,88% aastas.

2 (10)

Hageja palub kostjalt välja mõista pärast lepingu lõppemist tekkinud sissenõudmiskulud 40

eurot. Sissenõudmiskulud on kujunenud järgmiselt: 11.04.2022 saadetud meeldetuletuskiri

maksumusega 20 eurot, 19.05.2022 saadetud meeldetuletuskiri maksumusega 5 eurot,

21.04.2022 saadetud meeldetuletuskiri maksumusega 5 eurot ning muud makseviivitusega

tekkinud kulud 10 eurot, sh nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete

otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja

vastuväidetele vastamine telefoni teel, e-maili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud;

võlanõude avaldamisega tehtud kulud.

1.3. Laenuandja saatis 07.03.2022 kostjale laenulepingute nr L89005900579 ja L89005984757

ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja

ei tasunud lepingutest tulenevat võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles esialgne

võlausaldaja 28.03.2022 lepingud üles.

Esialgne võlausaldaja loovutas 07.03.2022 kostja vastased nõuded hagejale koos õigusega

nõuda kõrvalnõudeid.

1.4. Hageja leiab, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Krediidiandja kontrollis kostja esitatud teavet kostja pangakonto väljavõtte ja avalike

andmebaaside põhjal. Laenutaotluse otsused tehti kostja esitatud konto väljavõtte alusel.

Krediidiandja on teinud päringud maksehäireregistritesse. Krediiditaotluste esitamise ajal

kehtivaid ega varasemaid maksehäireid kostjal ei olnud. Otsuse tegemisel kasutati kinnitatud

sissetulekuid (500 eurot) ja kohustusi (64 eurot).

Kostja vastuväited

2. Kostjale toimetati 11.11.2022 hagi koos lisadega ja 12.01.2023 ja 21.03.2023 hagi

täpsustused koos lisadega ja menetlusse võtmise kohtumäärus kätte 15.09.2023 avaldamisega

väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse

hagiavaldusele 30 päeva jooksul alates hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse

kättetoimetamisest. Hagile vastamise tähtpäev saabus 16.10.2023. Kostja hagile ei vastanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

4. Kostja hagile ei vastanud. Tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid õigus (TsMS

§ 407 lg 1, vt nt RKTKm 03.05.2017, 3-2-1-21-17, p 16). Kohus lahendab asja sisuliselt, sh

hindab kohus hageja esitatud tõendeid.

5. VÕS § 401 lg 1 sätestab, et krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja)

kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga

kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

Lõike 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei

tulene teisiti. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma

majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale

krediiti või laenu. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks

määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg

1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse

3 (10)

täitmist ning VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist.

6. Hageja on esitanud kohtule tõendina AS-i Inbank ja kostja vahel 18.06.2021 sõlmitud

väikelaenu lepingu nr L89005900579 (dtl 33–40). Leping on kostja poolt allkirjastatud.

Lepingu kohaselt oli laenusummaks 5000 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama

osamaksetega ning tasuma intressi ja haldustasu. Kostja kohustus krediidiandjale tegema 60

osamakset, kuumakse suurusega 124,29 eurot, viimane osamakse 124,08 eurot. Igakuiseid

makseid tuli kostjal teostada iga kuu 15. kuupäevaks, esimene osamakse tuli teha 15.07.2021

(dtl 34). Kohus loeb eeltoodud asjaolud esitatud tõendi alusel tuvastatuks.

Hageja on esitanud kohtule tõendina AS-i Inbank Finance ja kostja vahel 01.07.2021 sõlmitud

järelmaksu lepingu nr L89005984757 (dtl 41, 42). Leping on kostja poolt allkirjastatud.

Lepingu kohaselt oli laenusummaks 900 eurot, arvestades, et sissemakse oli 200 eurot. Kostja

kohustus laenu tagastama osamaksetega ning tasuma intressi, haldustasu ja lepingutasu. Kostja

kohustus krediidiandjale tegema 36 osamakset, kuumakse suurusega 36,47 eurot, viimane

osamakse 36,18 eurot. Igakuiseid makseid tuli kostjal teostada iga kuu 15. kuupäevaks,

esimene osamakse tuli teha 15.08.2021. Kohus loeb eeltoodud asjaolud esitatud tõendi alusel

tuvastatuks.

Krediidi kulukuse määr

7. Esmalt tuvastab kohus, kas lepingutes toodud krediidi kulukuse määr on kooskõlas VÕS §

4062 lg-ga 1.

VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi

kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue

kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Riigikohus on selgitanud,

et krediidiandja peab tooma tarbija vastu krediidilepingust tulenevate nõuete maksmapanekuks

esile, milline on tarbijakrediidilepingust tulenev krediidi kogukulu tarbijale, ja esitama

vajalikud andmed selle kontrollimiseks. Vastasel juhul ei ole kohtul võimalik kontrollida, kas

laenuleping kehtib (RKTKm 12.06.2024, 2-23-116386/18, p 14.1.3. ja RKTKm 24.11.2023, 2-

21-13098/50, p-d 14-15).

7.1. Laenulepingust nr L89005900579 nähtuvalt oli krediidi kulukuse määraks 18,46% aastas.

Lepingu igakuine haldustasu on 2,50 eurot, intressimäär 15,90% aastas ning kostjal tuli laen

tagastada 60 osamaksega (dtl 33). Krediidi kulukuse maksimaalsed määrad muutuvad kaks

korda aastas, 1. juulil ja 1. jaanuaril. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli

18.06.2021

laenulepingu sõlmimise ajal krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 20,09% (kohaldus alates

01.01.2021 kuni 30.06.2021 väljastatud laenudele) ning kolmekordne määr oli seega 60,27%.

Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator annab

krediidi kulukuse määra suuruseks 18,20%. Kohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidi

kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära ja on

seega kooskõlas VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatuga.

7.2. Lepingust nr L89005984757 nähtuvalt oli krediidi kulukuse määraks 28,88% aastas.

Lepingutasu oli 50 eurot, intressimäär oli 11,90% aastas ning kostjal tuli laen tagastada 36

osamaksega (dtl 41). Krediidi kulukuse maksimaalsed määrad muutuvad kaks korda aastas, 1.

juulil ja 1. jaanuaril. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 01.07.2021 lepingu

sõlmimise ajal krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine

4 (10)

krediidi kulukuse määr 18,68% (kohaldus alates 01.07.2021 kuni 31.12.2021 väljastatud

laenudele) ning kolmekordne määr oli seega 56,04%. Finantsinspektsiooni hallatav

minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator annab krediidi kulukuse määra

suuruseks 19,62%. Kohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ei ületanud

krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära ja on seega kooskõlas VÕS § 4062

lg-s 1 sätestatuga.

Vastutustundliku laenamise põhimõte

8. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p-d 13 ja 17).

18.06.2021 ja 01.07.2021 sõlmitud lepingud on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1

tähenduses. Kohus hindab, kas võlausaldaja on järginud kostjaga lepingut sõlmides

vastutustundliku laenamise põhimõtet.

8.1. VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selle põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne

krediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on

krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust

(krediidivõimelisuse hindamise kohustus).

Riigikohus on selgitanud, et teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama

teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi

maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause

järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid.

Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste

varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust

tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2). Samuti

peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud KAVS § 49 lg 1 p-des 1–7

ja lg 3 p-des 1–3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta

omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:

-

tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS

§ 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

-

tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh

muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul

üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

-

tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste täitmine (KAVS § 49 lg

1 p 3);

-

tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49

lg 1 p 5).

Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust

iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või

krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb

krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija

5 (10)

konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime

hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis

peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks (vt RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p 18).

VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul,

kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja võib anda tarbijale

krediiti üksnes juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemus osutab, et on tõenäoline, et

krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepinguga nõutavatel tingimustel (vt RKTKo

24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p 23).

Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase

hoolsusega, sealhulgas arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada

tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise

kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab

krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema

selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust

võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija

sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab

krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja

muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku

arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija

krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja

andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral

tarbijalt lisateavet. Kokkuvõttes on krediidiandja kohustuseks hinnata krediidisaaja

krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et

ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi

maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib

olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (vt RKTKo

24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p-d 20–22 ja seal viidatud kohtupraktika). Krediidiandja

kohustus hinnata tarbija krediidivõimelisust on mõeldud ennetama liigse võlakoormuse või

maksejõuetuse riski, mis tuleneb tarbija krediidivõimelisuse ja tagasimaksevalmiduse

ebapiisavast kontrollimisest. Kõnealust kohustust ei mõjuta tõsiasi, et krediidilepingu

sõlmimise finantstagajärjed tarbija olukorrale võivad tekkida ka hiljem (EKo 11.01.2024,

C-755/22, p 35). Krediidivõimetule tarbijale laenu andmise vältimise ja just krediidiandjale

vastutuse panemise eesmärki järgib direktiivi 2008/48 põhjendus 26, mille järgi peab

krediidiandja kontrollima tarbija krediidivõimelisust individuaalselt (vt EKo 18.12.2014,

C-449/13, p 35).

VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul,

kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja võib anda tarbijale

krediiti üksnes juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemus osutab, et on tõenäoline, et

krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepinguga nõutavatel tingimustel (vt RKTKo

24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p 23).

8.2. Kohus on kahel korral määranud hagejale tähtaja vastutustundliku laenamise põhimõtte

aluseks olevate asjaolude välja toomiseks. 16.02.2023 selgitas kohus hagejale mh seda, et

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 kohaselt see,

et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei

6 (10)

ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja

muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema (dtl 128, 129). 4. augustil

2024 selgitas kohus hagejale, et hageja ei ole hagis välja toonud vastutustundliku laenamise

põhimõtte aluseks olevaid asjaolusid (dtl 240–241). Kohus määras hagejale tähtaja

vastutustundliku laenamise põhimõtte aluseks olevate asjaolude välja toomiseks,

ümberarvestuse tegemiseks ja tõendite esitamiseks. Kohus rahuldas ka hageja tõendite

kogumise taotluse 02.10.2024 kohtumäärusega ja võlausaldaja esitas kohtule pangakonto

väljavõtte (dtl 269–286).

Hageja tõi välja, et krediidiandja kontrollis kostja esitatud teavet kostja pangakonto väljavõtte

ja avalike andmebaaside põhjal. Laenutaotluse otsused tehti kostja esitatud konto väljavõtte

alusel. Krediidiandja on teinud päringud maksehäireregistritesse. Krediiditaotluste esitamise

ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid kostjal ei olnud. Otsuse tegemisel kasutati

kinnitatud sissetulekuid (500 eurot) ja kohustusi (64 eurot).

Kohtule on tõendina esitatud kostja pangakonto väljavõte perioodi 01.12.2020–15.06.2021

kohta (dtl 269–286). Konto väljavõttest nähtub, et kostja sai igakuist sissetulekut Eesti

Töötukassalt (toetus), mis jäi alla 500 euro kuus; detsembris 488,38 eurot; jaanuaris 461,59

eurot, veebruaris 461,59 eurot, märtsis 416,92 eurot; aprillis 461,59 eurot; mais 453,90 eurot;

juunis 469,03 eurot. Seitsme kuu keskmine perioodil 01.12.2020–15.06.2021 oli seega 457

eurot. Konto väljavõttest nähtub, et kostjale jäi iga kuu lõpuks raha alles alla 40 euro. Konto

väljavõttest nähtub, et kostja igakuiseks kohustuseks oli tasuda tarbijakrediidilepingu alusel

Stokker Finance OÜ-le, osamakseid Inbank AS-ile, Elisa Eesti AS-ile, Tele2 Eesti AS-ile,

Telia Eesti AS-ile. Käesolevas asjas olevate lepingute alusel tuli kostjal igakuiselt tasuda

osamakseid summas 160,76 eurot. Nii pangakonto väljavõttest kui ka hageja poolt kohtule

esitatud analüüsist (dtl 327) nähtub, et kostjale ei jäänud igakuiselt piisaval määral vaba raha.

Samas nähtub konto väljavõttest, et kostja tegi vajalikke kulutusi oma kohustuste täitmiseks ja

igapäevaseid (majapidamis)kulutusi poodides.

Kohtu hinnangul ei saanud krediidiandja kogutud teabe ja selle kohta tehtud kontrolli põhjal

järeldada, et on tõenäoline, et kostja on suuteline lepingust tulenevad kohustused lepinguga

nõutavatel tingimustel täitma, seetõttu ei oleks krediidiandjad VÕS § 4034 lg 6 järgi tohtinud

kostjaga lepingut sõlmida.

Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS § 4034

lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei

ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne. Seega on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks

krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ja selle asendamine seadusjärgse

intressimääraga, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäärast (RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p 24). VÕS § 4034 lg 7 kolmanda aluse

kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral

tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist. Sama

lõike neljanda lause kohaselt ei kohaldata selles lõikes sätestatut, kui tarbija on teadlikult

jätnud esitamata teabe vastavalt VÕS § 4034 lg-tele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud

teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.

Kohtu hinnangul ei võimalda asja materjalid järeldada, et kostja oleks jätnud krediidiandjale

mingi teabe teadlikult esitamata. Isegi kui kostja esitatud andmed olid ebatäpsed, ei võimaldaks

pelgalt nende laenutaotluses esitamise asjaolud järeldada seda, et kostja esitas valeandmeid

7 (10)

tahtlikult, s.o õigusvastase tagajärje sooviga (VÕS § 104 lg 5). Samuti ei anna asjas esitatu

alust järeldada, et krediidiandja oleks hinnanud kostja krediidivõimelisust valesti põhjusel, et

kostja jättis mingi teabe oma varasemate kohustuste ja finantsraskuste kohta esitamata.

Vastutustundliku laenamise põhimõttest tulenevate kohustuste täitmiseks oleks krediidiandja

pidanud kostja taotluses esitatud teavet ka kontrollima. Juhul, kui krediidiandja oleks kostja

laenutaotluses esitatud teabe kontrollimisel tuvastanud vastuolusid, oleks krediidiandjal tulnud

küsida selle kohta kostjalt lisateavet.

Kohus leiab, et krediidiandja ei ole täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

vajalikke kohustusi ega selgitanud piisava hoolsusega välja kostja laenuvõimekust. Kohus

tuvastab, et krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Lepingute ülesütlemine ja hageja nõuete lahendamine

9. Järgmisena tuvastab kohus, kas lepingud lõppesid ülesütlemisega.

9.1. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva

summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata

jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab

olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse

ülesütlemine tühiseks.

VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise korral tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude

kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Tagasimaksete uuesti määramine on

krediidiandja ühepoolne tahteavaldus, mille tegemise kohustus on krediidiandjale pandud

seadusega. Seega peab krediidiandja ka kohtumenetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku

arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel

saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks

muutunud. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi

on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks

muutunud.

9.2. Laenulepingust nr L89005900579 nähtub, et kostjal tuli maksegraafiku kohaselt tasuda

ajavahemikul 15.07.2021–15.06.2026 igakuiseid põhiosa makseid, intressimakseid ja

haldustasu makseid. Põhiosamaksete tasumise kohustus algas 15.07.2021 (dtl 34). 15.07.2021

muutus sissenõutavaks põhiosa makse 62,16 eurot; 15.08.2021 muutus sissenõutavaks põhiosa

makse 54,18 eurot; 15.09.2021 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 54,92 eurot; 15.10.2021

muutus sissenõutavaks põhiosa makse 57,81 eurot; 15.11.2021 muutus sissenõutavaks põhiosa

makse 56,47 eurot; 15.12. 2021 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 59,32 eurot; 15.01.2022

muutus sissenõutavaks põhiosa makse 58,05 eurot; 15.02.2022 muutus sissenõutavaks põhiosa

makse 58,85 eurot; 15.03.2022 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 65,67 eurot. Kokku

527,43 eurot. Hagist nähtub, et kostja tasus enne lepingu ülesütlemise hoiatuse saamist (s.o

07.03.2022) põhiosa katteks 285,54 eurot, intressi katteks 262,64 eurot, kokku 548,18 eurot.

Hageja tugineb sellele, et kostja jäi viivtusse 15.12.2021, 15.01.2022, 15.02.2022 ja

15.03.2022 osamaksetega.

8 (10)

Arvestades, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral ei võlgne kostja

haldustasu ja lepingutasu ning arvestades, et 2021. ja 2022. aastal oli VÕS §-s 94 sätestatud

intressimääraks 0%, siis ei olnud kostja viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva põhiosa

tagasimaksega lepingu ülesütlemise ajal, s.o 28.03.2022. Eeltoodust tulenevalt tuvastab kohus,

et laenulepingu nr L89005900579 ülesütlemise eeldused ei olnud täidetud, mistõttu ei ole

leping ülesütlemisega lõppenud.

Laenulepingu nr L89005900579 viimane osamakse on maksegraafiku järgi 15.06.2026 (dtl 34),

mistõttu ei ole tänaseks laenulepingust tulenev laenu tagasimaksmise tähtaeg kõigi osamaksete

osas veel möödunud ning laenu põhiosa ei ole muutunud kogu ulatuses sissenõutavaks VÕS §

82 lg 7 tähenduses. Seega ei saa kohus võtta hagi rahuldamisel aluseks hageja väljatoodud

summat. Ilma ümberarvutuseta ei ole kohtul võimalik hagi laenulepingu nr L89005900579

osas osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja tõendama oma

nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud

sissenõutavaks. Seda ei ole hageja teinud. Hageja jäi seisukoha juurde, et krediidiandjad

järgisid kostjaga lepingute sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. TsMS § 5 lg 1

järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pool

määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab (TsMS § 5 lg 2). Põhivõla sissenõudmiseks peab krediidiandja määrama

VÕS § 403⁴ lg 7 kohaselt uuesti tagasimaksed ja tegema need kostjale teatavaks ning kasutama

vastavalt uuele maksegraafikule kohaseid õiguskaitsevahendeid.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata laenulepingust nr L89005900579 tulenevad

hageja nõuded. Kuivõrd hagejal ei olnud meeldetuletuskirjade saatmise ja muude väidetavate

kulude kandmise ajal kostja vastu ülal toodud põhjendustel sissenõutavaks muutunud nõuet

ning leping ei ole kehtivalt üles öeldud, ei ole VÕS § 1132 lg 2 kohaldamise eeldus täidetud

ning hagejal ei ole kostja vastu sissenõudmiskulude hüvitamise nõuet.

9.3. Järelmaksu lepingust nr L89005984757 nähtub, et kostjal tuli maksegraafiku kohaselt

tasuda ajavahemikul 15.08.2021–15.07.2024 igakuiseid põhiosa makseid, intressimakseid ja

haldustasu makseid ning lepingutasu. Põhiosamaksete tasumise kohustus algas 15.10.2021 (dtl

42). 15.10.2021 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 4,16 eurot; 15.11.2021 muutus

sissenõutavaks põhiosa makse 20,27 eurot; 15.12.2021 muutus sissenõutavaks põhiosa makse

21,10 eurot; 15.01.2022 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 20,98 eurot; 15.02.2022 muutus

sissenõutavaks põhiosa makse 21,34 eurot; 15.03.2022 muutus sissenõutavaks põhiosa makse

23,04 eurot. Kokku 87,85 eurot. Hagist nähtub, et kostja tasus enne lepingu ülesütlemise

hoiatuse saamist (s.o 07.03.2022) põhiosa katteks 66,51 eurot, intressi katteks 96,91 eurot,

kokku 163,42 eurot.

Hageja tugineb sellele, et kostja jäi viivitusse 15.01.2022, 15.02.2022 ja 15.03.2022

osamaksetega. Arvestades, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral ei võlgne

kostja haldustasu ja lepingutasu ning arvestades, et 2021. ja 2022. aastal oli VÕS §-s 94

sätestatud intressimääraks 0%, siis ei olnud kostja viivituses vähemalt kolme üksteisele

järgneva põhiosa tagasimaksega lepingu ülesütlemise ajal, s.o 28.03.2022. Eeltoodust

tulenevalt tuvastab kohus, et laenulepingu ülesütlemise eeldused ei olnud täidetud, mistõttu ei

ole leping ülesütlemisega lõppenud.

Lepingu viimase osamakse tähtpäev oli 15.07.2024. Seega lõppes leping alates 16.07.2024.

9 (10)

Kuna krediidiandja rikkus kostjale laenu andmisel VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatut, ei võlgne

kostja VÕS § 4034 lg 7 teise lause järgi muid tasusid kui seadusjärgses määras intressi.

Järelikult ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt lepingu alusel haldustasu maksmist ja lepingutasu

maksmist. 2021. ja 2022. aastal oli VÕS §-s 94 sätestatud intressimääraks 0%.

Kohus määras 04.08.2024 hagejale tähtaja hagi aluseks olevate asjaolude välja toomiseks.

Ühtlasi selgitas kohus hagejale, et hagis toodust ei ole kohtul võimalik aru saada, mis summas

ja millal on kostja tagasimakseid teostanud (dtl 238). Hageja ei ole kohtule avaldanud, kui

palju on kostja tasunud lepingutasu katteks ja haldustasu katteks. Kohtul ei ole võimalik

järelmaksu lepingust nr L89005984757 tulenevaid nõudeid rahuldada, sest hageja nõue on

ebaselge ning hageja ei ole talle määratud tähtaja jooksul hagi aluseks olevaid asjaolusid välja

toonud.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata järelmaksu lepingust nr L89005984757

tulenevad hageja nõuded.

Kuivõrd hagejal ei olnud meeldetuletuskirjade saatmise ja muude väidetavate kulude kandmise

ajal kostja vastu ülal toodud põhjendustel sissenõutavaks muutunud nõuet ning leping ei olnud

kehtivalt üles öeldud, ei ole VÕS § 1132 lg 2 kohaldamise eeldus täidetud ning hagejal ei ole

kostja vastu sissenõudmiskulude hüvitamise nõuet.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

10. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jättis hagi rahuldamata ja tegi sellega otsuse hageja kahjuks. Kohus jätab

menetlusosaliste menetluskulud hageja kanda.

Asjas ei ole menetluskulusid, mida kohus saaks TsMS § 174 lg 1 alusel kindlaks määrata.

Seetõttu tuleb menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaks määramata. Hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

11. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust

vaidlustada üksnes praeguse lahendi peale edasi kaevates.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anneli Roonet

kohtunik

10 (10)