3-21-186/77 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tiina Pappel, Einar Vene

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. detsember 2024, Tartu

Haldusasja number

3-21-186

Haldusasi

X.X.-i kaebus Transpordiameti kohustamiseks

väljastada sõidumeeriku kaart ja keeldumisega

tekitatud kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 27. novembri 2023. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja – X.X.

Vastustaja – Transpordiamet

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 27. novembri 2023. a

resolutsioon muutmata, muutes halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse

põhjendustele.

2. Jätta kaebaja menetluskulu apellatsiooniastmes tema enda kanda.

3. Jätta kaebaja taotlus asjas istungi korraldamiseks rahuldamata.

4. Tagastada kaebajale apellatsioonimenetluses esitatud täiendavad dokumendid

vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 17.

jaanuar 2025).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X.X. esitas Transpordiametile 11. novembril 2020 taotluse digitaalse sõidumeeriku juhikaardi

vahetamiseks. Transpordiameti 8. detsembri 2020. a otsusega nr 1.2-1/21-289/11055-1 keelduti

juhikaardi väljastamisest.

2. X.X. esitas kaebuse, milles palus kohustada Transpordiametit väljastama talle digitaalse

sõidumeeriku juhikaart ning mõista välja hüvitis keeldumisega tekitatud mittevaralise kahju ja

saamata jäänud tulu eest.

3. Tartu Halduskohtu 27. novembri 2023. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel

põhjendustel.

3.1. Kaebajal ei ole kaebeõigust kohustamisnõude osas väljastada talle tema pöördumisele

kirjalik vastus. Kaebaja esitas vastustajale taotluse digitaalse sõidumeerikuga mootorsõiduki

juhikaardi väljastamiseks. Vastustaja 8. detsembri 2020. a otsuse, millega jäeti kaebaja taotlus

rahuldamata, sai kaebaja kätte 21. detsembril 2020. Pärast seda ei ole kaebaja vastustaja poole

uue taotlusega pöördunud. Järelikult on kaebaja enda pöördumisele kirjaliku vastuse saanud.

3.2. Hüvitamisnõue ei kuulu rahuldamisele. Kaebaja on põhjendanud kahju tekkimist sellega, et

vaidlustatud otsuse tõttu ei saanud ta edaspidi enam tööd.

3.3. Digitaalse sõidumeerikuga mootorsõiduki juhikaarti võib taotleda määruse nr 165/2014 art

26 lg 2 kohaselt alalist elukohta omav isik. Isiku tavapäraseks elukohaks peetakse kohta, kus isik

vähemalt 185 päeva kalendriaastast tulenevalt isiklikest või ametialastest sidemetest tavapäraselt

elab, või kui isikul ametialased sidemed puuduvad, siis tulenevalt isiklikest sidemetest, mis

näitavad tihedaid sidemeid isiku ja tema elukoha vahel. Sarnane regulatsioon on liiklusseaduse

(LS) § 100 lg-s 2. Transpordiamet jättis 20. novembri 2020. a kirjaga kaebaja juhikaardi

vahetamise taotluse käiguta ja selgitas, et kaebajal puudub registreeritud elukoht Eestis. Seega

tuleb kaebajal registreerida enda elukoht Eestis või tõendada enda alalist Eestis viibimist. Selleks

paluti kaebajal esitada tõendid, mis kinnitaksid Eestis elamist või viibimist vähemalt 185 päeva

jooksul.

3.4. Kaebaja esitas tõendina tema ja OÜ Hormigon Narva vahel 11. juunil 2018 sõlmitud

töölepingu, mille kehtivus oli lõppenud 30. novembril 2020. Kohus asus seisukohale, et isikult

saab nõuda enda Eestis elamise tõendamist üksnes tagasiulatuvalt, mitte edasiulatuvalt ja ei

pidanud asjakohaseks vastustaja seisukohta, et töölepingu kehtivus oli lõppenud. Kohtu

hinnangul tõendas esitatud tööleping seda, et kaebaja viibis 2020. aastal Eestis vähemalt 185

päeva. Seega ei saanud vastustaja keelduda juhikaardi vahetamisest LS § 134 lg 1 ja 2 alusel.

Seetõttu on otsus formaalselt ja materiaalselt õigusvastane.

3.5. Kaebaja ei ole aga tõendanud talle mittevaralise kahju tekitamist ning selle eest hüvitise

väljamõistmiseks pole alust.

3.6. Saamata jäänud tulu osas leidis kohus, et kuna vastustaja suhtles OÜ Hormigon Narva

esindajaga haldusmenetluse kestel telefoni teel ning kaebaja tööandja kinnitas, et kaebajaga

töölepingut ei pikendata, siis pidi tööandja ka teadma, et kaebaja on algatanud haldusmenetluse

juhikaardi väljastamiseks. Kui tööandja oleks olnud huvitatud kaebajaga töösuhte jätkamisest

juhikaardi väljastamise korral, oleks ta seda vastustajale telefonivestluses öelnud. Kuna ta seda ei

teinud, oli töölepingu pikendamata jätmisel muu põhjus. Seega pole vastustaja otsus põhjuslikus

seoses töölepingu lõpetamisega.

3.7. Ka kahju olemasolu korral oleks kaebajal niivõrd suur kaassüü (kuna ta ei esitanud enda

elukoha kohta andmeid), et riigivastutuse seaduse (RVastS) § 13 lg 1 p 4 järgi ei oleks kaebajale

hüvitise väljamõistmine põhjendatud.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

4. X.X. esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega

kaebus rahuldada järgmistel põhjendustel.

4.1. Kohtunik tegutses kriminaalselt, kuna keeldus kaebust kohe lahendamast. Samuti rikuti

kaebaja õigust suulisele kohtumenetlusele, ei väljastatud talle kohtumääruste tõlkeid ega

võimaldatud tutvuda kohtuasja materjalidega ning rikuti veel mitmel erineval moel

menetlusõigust. Kaebaja õigusi rikuti ka haldusasja xxx lahendamisel.

4.2. Kohus ei tuvastanud rikkumistega seotud Narva-Jõesuu ametnikke, kes kustutasid

kaebaja ilma tema avalduseta rahvastikuregistrist.

4.3. Kohtunik suhtus kaebajasse eelarvamusega. Rahvastikuregistri seadusest tulenevalt ei ole

õigust viibida Eestis ilma sissekirjutuseta. Kohtunik ei kontrollinud koolitusfirmat Autom, kes

keeldus kaebajat vastu võtmast traktoristide kursustele.

5. Transpordiameti vastuses apellatsioonkaebusele palutakse see rahuldamata jätta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Kõigepealt märgib ringkonnakohus, et halduskohtu otsuses on ringkonnakohtu hinnangul

tõepoolest menetluslik viga, mis aga ei mõjuta otsuse resolutsiooni õigsust ning mille saab

kõrvaldada ringkonnakohus.

Halduskohtu otsuse p-s 23 käsitleti kohustamiskaebust. Võimalik on järeldada, et halduskohtu

käsitluses oli kaebaja esitanud kohustamiskaebuse mitte sõidumeeriku juhikaardi

väljastamiseks kohustamiseks, vaid tema taotlusele kirjaliku vastuse väljastamiseks

kohustamiseks.

Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks, kuidas halduskohus sellisele arusaamisele jõudis. Seda

iseäranis asjaolu arvestades, et 2. juuni 2023. a määrusega oli halduskohus ise lõpetanud

haldusasja menetluse kohustamisnõude osas. Määrus jõustus pärast seda, kui ringkonnakohus

jättis kaebaja määruskaebuse rahuldamata ning Riigikohus tema määruskaebuse menetlusse

võtmata (tl 189, kd I). Sellele, et kohustamisnõude osas menetlus lõpetati, viitas halduskohus

ka ise oma otsuses (p 16). Kohustamisnõude osas lõpetati menetlus seetõttu, et möödunud oli

selle esitamiseks ettenähtud 30-päevane kaebetähtaeg ning et sellesama kohustamisnõude oli

kaebaja juba varem esitanud, kuid selles asjas kaebus tagastati ning see tagastamise määrus on

jõustunud (haldusasi nr xxx). Määrusest ei nähtu, et menetlus oleks lõpetatud

kohustamisnõude osas osaliselt, st et mingis osas oleks kohustamisnõue veel menetlusse

jäänud (tl 156, kd I). Seetõttu ei mõista ringkonnakohus, miks leidis halduskohus, et otsuse

kirjutamise ajal oli menetluses veel kohustamisnõue kaebaja taotlusele vastamiseks

kohustamiseks.

Kokkuvõttes ei ole siiski vajadust seetõttu halduskohtu otsust tühistada. Vaidlustatud

halduskohtu otsuse resolutsiooni p-ga 1 jäeti kaebus tervikuna rahuldamata, st selles ei

eristatud enam kohustamis- ja hüvitamiskaebust. Kuigi kohustamisnõuet ei olnud enam

halduskohtu menetluses, on kohtuotsuse resolutsioon lõppkokkuvõttes siiski õige, sest

allesjäänud osas jäi kaebus rahuldamata. Seetõttu puudub vajadus halduskohtu otsust osaliselt

tühistada, kuid halduskohtu otsuse põhjendusi tuleb kohustamisnõude osas muuta vastavalt

käesoleva otsuse põhjendustele.

7. Ülejäänud halduskohtu põhjendustega, mis olid kaebuse rahuldamise aluseks,

ringkonnakohus nõustub. Ehkki kaebaja on esitanud küllaltki pika apellatsioonkaebuse ning

esitanud apellatsioonimenetluses oma seisukohti korduvalt, ei nähtu tema seisukohtadest

sisulisi vastuväiteid küsimustes, mida halduskohus pidas kaebuse rahuldamata jätmisel

oluliseks. Kaebaja ei esita sisulisi vastuväiteid muuhulgas sellele, et;

-

kaebaja ei ole põhjendanud talle mittevaralise kahju tekkimist RVastS mõttes;

-

ka saamata jäänud tulu ei kuulu hüvitamisele, kuna puudub põhjuslik seos juhikaardi

väljastamata jätmisel ja sellel, et kaebaja töösuhe OÜ-ga Hormigon Narva lõppes, sest

kaebaja tööandja oli teinud valiku töösuhte lõpetamiseks juba siis, kui juhikaardi

väljastamise menetlus alles käis;

-

kaebaja kaassüü välistaks talle kahju hüvitamise, sest juhikaardi väljastamise

eelduseks oli alalise elukoha olemasolu Eestis ning kaebajat paluti esitada

sellekohased andmed, kuid ta ei teinud seda.

Kuivõrd kaebaja neid seisukohti apellatsioonimenetluses ei vaidlusta, ei pea ka

ringkonnakohus vajalikuks neid uuesti ja põhjalikumalt üle korrata. Ringkonnakohus nõustub

nende seisukohtadega ning ei näe, et isegi halduskohtuliku uurimispõhimõtte kohaldamine

võiks viia nende seisukohtade ümberhindamiseni.

Ülejäänud halduskohtu seisukohtadele, mis ei seondunud kaebuse rahuldamata jätmisega,

ringkonnakohus hinnangut ei anna. Neid ei ole asjas samuti vaidlustatud.

8. Apellatsioonkaebuse põhjendused koosnevad peamiselt mitmesugustest menetluslikest

etteheidetest halduskohtule. Ükski neist pole põhjendatud.

8.1. See, et halduskohus kaebust kohe sisuliselt ei menetlenud, vaid selle tagastas, ei tähenda,

et tegemist oleks kriminaalse tegevusega. Kaebuse tagastamine on halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) järgi üks võimalusi, kuidas haldusasja menetlus võib lõppeda. See, et

halduskohtu määrus hiljem tühistati, ei tähenda, et halduskohus oleks käitunud kriminaalselt.

8.2. Ka asja lahendamine kirjalikus menetluses ei saanud viia asjas valele lõpptulemusele.

HKMS § 131 lg 1 p 2 järgi võib kohus asja lahendada kirjalikus menetluses, kui kohtu

hinnangul on asja lahendamiseks olulised asjaolud võimalik välja selgitada kohtuistungit

korraldamata ning menetlusosalistel puudub ilmselgelt põhjus kohtuistungi korraldamist

nõuda, arvestades kaalul olevaid õigushüvesid ja vaidluse iseloomu, sealhulgas kui

menetlusosaliste vahel on vaidluse all üksnes õigusküsimused.

Ringkonnakohtu hinnangul olid halduskohtus ja on ka ringkonnakohtus kirjaliku menetluse

eeldused täidetud. Vaidluse faktilised asjaolud on asja lahendamiseks piisavalt selged ning

puudub vajadus tähtsust omavate faktide täiendavaks tuvastamiseks. Kaebaja on esitanud oma

seisukohti nii halduskohtule kui ringkonnakohtule korduvalt ning tema esitatud dokumentide

maht on niigi suur. Lihtsalt soov istungil osaleda ei tingi vältimatult vajadust istungi

korraldamiseks, kui selle järele sisuline vajadus täielikult puudub.

Neil põhjendustel on halduskohus jätnud põhjendatult asjas istungi korraldamata ning

samadel põhjendustel jätab ringkonnakohus rahuldamata kaebaja taotluse asjas istungi

korraldamiseks.

8.3. Ka ülejäänud väidetavad menetluslikud rikkumised (kohtumääruste tõlgete tegemata

jätmine, asja materjalidega tutvumise mittevõimaldamine jne) ei saanud viia asjas vale otsuse

tegemiseni.

Halduskohus on 27. septembri 2022. a määruses kaebajale põhjalikult selgitanud, miks pole

kaebajale menetlusdokumentide vene keelde tõlkimine põhjendatud (üldreeglina on

kohtumenetlus eestikeelne; kaebaja senine käitumine menetluses viitab piisavale eesti keele

oskamise või tõlkimise võimalustele; kuna kaebaja töötab, saab ta eelduslikult ise vajadusel

tõlkimise eest tasuda; kaebuse eduväljavaated pole head, vt tl 96, kd I). Halduskohtu määrus

on jõustunud. Ringkonnakohus nõustub seal esitatud seisukohtadega. See, et kaebajale tema

soovi korral dokumente vene keelde ei tõlgita, ei tähenda kaebaja diskrimineerimist, vaid

tuleneb halduskohtu poolt eeltoodud määruses viidatud normidest ja kohtupraktikast.

Mis puudutab asja materjalidega tutvumist, siis suure osa toimikust moodustavad kaebaja

enda esitatud seisukohad ja tõendid, mille sisust on ta eelduslikult teadlik. Miski ei viita ka

sellele, et kaebajale on jäetud teatavaks tegemata mõni vastustaja esitatud või kohtu koostatud

dokument.

9. Apellatsioonkaebuses on esitatud ka hulgaliselt väiteid, mis ei ole käesolevas asjas vaidluse

esemeks (ei ole tuvastatud Narva-Jõesuu linna ametnikke, kes kaebaja rahvastikuregistrist

kustutasid; kaebaja õigusi rikuti haldusasja xxx menetlemisel; ei kontrollitud koolitusfirma

tegevust, kes ei võtnud kaebajat vastu traktoristide kursustele).

Ringkonnakohus selgitab, et käesoleva haldusasja lõplikuks nõudeks pärast halduskohtu 2.

juuni 2023. a määrust, millega kohustamisnõude menetlus lõpetati, jäi üksnes

Transpordiameti poolt juhikaardi väljastamisest keeldumisega tekitatud kahju hüvitamise

nõue. Ükski kaebaja poolt eeltoodud väidetest ei seondu selle vaidluse esemega, kuna

käesolevas asjas saab kaebaja esitatud nõudest tulenevalt lahendada üksnes Transpordiameti

tekitatud kahju hüvitamise nõuet. Teised isikud selle vaidlusega seotud ei ole.

10. Samuti ei saa käesolevas asjas vaidlustada asjas nr xxx kaebuse tagastamist. Selles asjas

tehtud kohtumäärused on jõustunud, kohtumenetlus selles asjas on lõppenud ning selles asjas

vaidluse all olnud küsimusi ei saa uuesti tõstatada käesolevas asjas.

11. See, et kaebaja arvates ei saa rahvastikuregistri seadusest tulenevalt keegi Eestis viibida

ilma sissekirjutuseta, ei muuda seda, et kaebajale ei ole tema väidetud kahju tekkinud, ega

samuti seda, et kaebaja ise ei esitanud Transpordiametile juhikaardi saamiseks vajalikke

tõendeid alalise elukoha kohta (LS § 132 lg 2).

12. Millegagi pole tõendatud, et kohus suhtus kaebajasse eelarvamusega. See, et kaebus

rahuldamata jäeti, ei tähenda eelarvamuslikku suhtumist kohtu poolt.

13. Kaebaja on apellatsioonimenetluses lisaks eeltoodule loetlenud väga suurel hulgal

erinevaid norme, mida kohus on kaebaja arvates rikkunud või mida kohus on menetluses

valesti teinud. Ringkonnakohtu hinnangul on nende väidete suurt arvu, ebaselget sõnastust,

lähemate põhjenduste puudumist ning nende ilmselget asjakohatust arvestades põhjendatud

hinnata neid väiteid üheskoos ning asuda seisukohale, et tegemist on ilmselgelt

põhjendamatute väidetega ja nende üksikasjalik lähem analüüs ei ole vajalik.

14. Kaebaja ähvardus ringkonnakohtule – et kui kaebust ei rahuldata, on kaebaja sunnitud

pöörduma rahvusvahelisse kohtusse, et paljastada kohtunike kuritegelik tegevus - ei ole

samuti kaebuse rahuldamise aluseks.

15. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus

muutmata. Kaebaja menetluskulu apellatsiooniastmes (riigilõiv 350 eurot) jääb HKMS § 108

lg 1 alusel tema enda kanda.

16. Kaebaja poolt apellatsioonimenetluses esitatud täiendavad dokumendid kuuluvad

kaebajale tagastamisele, kuna need ei oma asja lahendamisel tähtsust. Asja materjalide hulka

tuleb seega jätta vaid kaebaja poolt esitatud apellatsioonkaebus ja selle täiendused koos

tõlgetega ja nende dokumentide esitamist kajastavad andmed, samuti riigilõivu tasumist

tõendav dokument (kõik ühes eksemplaris).

(allkirjastatud digitaalselt)