3-24-3189/5 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Einar Vene, Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 18.12.2024, Tartu Haldusasja number 3-24-3189 Haldusasi X.X.-i kaebus Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 02.12.2024. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus X.X.-i määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja/määruskaebuse esitaja X.X. RESOLUTSIOON 1. Tagastada X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 02.12.2024. a määruse resolutsiooni punkti 1 peale halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lõike 2 ja lõike 3 punkti 2 alusel. 2. Jätta X.X.-i riigi õigusabi taotlus rahuldamata. 3. Asendada arvutivõrgus avaldatavas ringkonnakohtu määruses X.X.-i nimi tähemärgiga. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasi kaevatav. RINGKONNAKOHTU SELGITUSED MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJALE 1. X.X. esitas määruskaebuse Tartu Halduskohtu 02.12.2024. a määruse peale. HKMS § 2 lg 4 lause 2 kohaselt kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Eelmärgitule tuginedes leiab ringkonnakohus, et kaebaja taotleb määruskaebuses Tartu Halduskohtu 02.12.2024. a määruse resolutsiooni p-i 1 tühistamist, millega halduskohus tagastas kaebaja kaebuse. 2. Ringkonnakohus käsitleb kaebaja määruskaebuses märgitud taotlust anda talle esindaja taotlusena saada riigi õigusabi. Tegemist on riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p-s 5 nimetatud riigi õigusabi liigiga, s.o isiku esindamine halduskohtumenetluses. Ringkonnakohus selgitab, et riigi õigusabi andmise eesmärk on tagada kvaliteetse õigusabi saamine kõikidele isikutele, kellel selle järgi vajadus on, ning põhimõtted õigusabi vajaduse määramiseks on sätestatud seaduses. HKMS § 110 lg-st 2 tulenevalt tuleb riigi õigusabi

andmise otsustamisel lähtuda RÕS-st ning HKMS-i 12. peatükis sätestatust üksnes niivõrd, kuivõrd RÕS-is ei ole sätestatud teisiti. Riigil on kohustus abi vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes RÕS-is ettenähtud tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. RÕS § 7 lg 1 p 6 kohaselt riigi õigusabi ei anda, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 nimetatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja aastate jooksul esitanud hulgaliselt kaebusi ja taotlusi erinevatele kohtutele ja erinevates kohtuastmetes ning talle on selgitatud riigi õigusabi saamise tingimusi. Eelnevates kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ja edasikaebeõiguse kasutamisega on ringkonnakohtu hinnangul tõendatud, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma. Ka käesolevas haldusasjas esitas kaebaja kaebuse halduskohtule, ka määruskaebuse ringkonnakohtule, olles koostanud eelnimetatud dokumendid ise. Kaebajale riigi õigusabi mitteandmist toetab ka asjaolu, et halduskohtumenetluses kehtib uurimisprintsiip, mille kohaselt on kohtul kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Samuti selgitab haldusasja lahendav kohus uurimispõhimõttest tulenevalt enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ja võimaliku kohtupraktika. Seega halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis, et kaebaja peab omama juriidilist haridust või kasutama oma õiguste kaitseks õigusalaste teadmistega isiku abi. Kaebaja on käesolevas asjas ise esitanud ringkonnakohtule arusaadava määruskaebuse. Ringkonnakohtule ei nähtu kaebaja esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas, et asjas esineks tungiv avalik huvi. Eeltoodut arvestades ei ole riigi õigusabi andmine lubatud ka RÕS § 7 lg 1 p 6 alusel. Kõike eeltoodut arvestades ei pea ringkonnakohus vajalikuks määrata kaebajale riigi õigusabi korras esindajat. Seega jätab ringkonnakohus X.X.-i riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 6 alusel rahuldamata. 3. X.X. soovib määruskaebuses, et tema nimi asendatakse kohtulahendis x-tähega. Kaebaja terviseandmete kaitseks tuleb HKMS § 175 lg 3 alusel määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi initsiaalidega. (allkirjastatud digitaalselt) 2