4-11-2769/12 · 4-11-2769/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Väärteoasi nr 4-11-2769

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

02.septembril 2011.a Tartu kohtumajas

Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Kristi Martin juuresolekul,

kohtuvälise menetleja Lõuna Prefektuuri Tartumaa politseiosakonna esindaja vanemkorrakaitseametnik Urmas Solovjovi osavõtul VtMS § 90 lg 1 alusel arutades avalikul

kohtuistungil menetlusaluse isiku (IK XXX, elukoht: B.L-i XXXX) väärteoasja nr 26020,11,003708.

t u v a s t a s:

19.juunil 2011.a väärteoasjas nr 26020,11,003708 koostatud väärteoprotokolli nr AB 1221691 kohaselt juhtis B.L 19.juunil 2011.a kell 13.30 Tartus Aardla tänaval Tähe ja

Võru tänavate vahel mootorsõidukit XXXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki

juhtimise õigust ning seisundis, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus oli 0,70 mg/l

laiendmääramatusega 0,05 mg/l, mis teeb lõplikuks tulemiks 0,65 mg/l (mõõteriist Dräger Alcotest 7110 EST M ARAF-0015). Sellega rikkus B.L liiklusseaduse (LS) § 20 lg 1 ja liikluseeskirja (edaspidi LE) § 70 p 1, § 76 p 3 nõudeid, millega pani toime LS § 741 lg 1 ning § 7419 lg 2 sätestatud väärteod.

Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja Lõuna Prefektuuri liiklusjärelevalve talituse

liikluspolitseinik T.S. ütluste kohaselt on tema menetlusaluse isikuga puutunud tööalaselt kokku ühel korral seoses käesolevas asjas menetletavate sündmustega, mil tema oli koos P.P. tööl ning raadiosaatja kaudu anti kella 12-15 vahel teada, et Tähe tänaval liigub sõiduauto

Opel, mille juht on arvatavasti joobes. Nimetatud sõiduk sõitis neile vastu Tähe ja Võru tänava vahelisel lõigul ning selles oli kaks isikut. Tunnistaja ja P.P. pöörasid oma auto ringi ja sõitsid nimetatud Opelile järgi, mis suundus Aardla tänava „Alko“ poe juurde. Poe vaateväljas

peatasid nad patrullauto ja nägid kuidas Opeli juhiistmelt väljus meesterahvas, kusjuures kõrvalistmel olnud isik jäi autosse. Tunnistaja suundus paarimehega sõiduki juurde ja andsid vilkuritega peatumismärguande. Tunnistaja küsis autost väljunud isikult dokumenti, kuid isik ei olnud rahul, et miks temalt küsitakse niisama tänaval dokumenti. Isik esitas dokumendid

B.L-i nimele ning seejärel lasti tal alkomeetrisse puhuda, mis näitas alkoholisisaldust üle lubatud piirmäära. Isik tunnistas alkoholijoovet, kuid eitas seda, et oleks

kõnealust Opelit juhtinud. Selgus, et isikul puudus ka kehtiv juhtimisõigus. Tunnistaja on

kindel, et nimetatud heledam Opel Omega, mis võis olla pikap-tüüpi ei saanud olla poe juures

juba varasemalt ning tegemist on sama sõidukiga, mille suhtes väljakutse tehti, kuna väljakutsest said nad piisavalt täpse joobekahtlusega isiku poolt juhitava auto kirjelduse ning pidasid autot pärast kohtumist liikumisel ka silmas. Samuti olid nad varem eelnimetatud poe

juurest mööda sõitnud ega mäleta, et auto oleks seal seisnud. Autos kõrvalistmel olnud

meesterahvas viidi arestimajja, kuna oli selgelt alkoholijoobes ja seega ei võetud ka tema tunnistust. Teisi isikuid kõnealuses Opelis ei olnud.

Kohtuvälise menetleja esindaja leidis kohtus, et B.L-i poolt väärteoprotokollis

kajastatud väärtegude toimepanemine on väärteomaterjalidega ja tunnistaja ütlustega tõendatud ning ta tuleb neis süüdi tunnistada. Kohtuväline menetleja leidis, et karistus tuleb mõista KarS § 63 lg-st 1 lähtuvalt ning arvestades rikkumiste olemust, menetlusaluse isiku varasemat liikluskäitumist ja karistusi on põhjendatud mõista karistuseks 14 päeva aresti.

Kohtuistungile B.L ei ilmunud, kuigi oli istungi toimumisest teadlik ja lubas istungile saata oma kaitsja, keda aga istungile ei ilmunud. Kuna kohtule ei esitatud taotlust

asja arutamise edasilükkamiseks ja menetlusalune isik ei teatanud oma ilmumatajätmise põhjustest, arutas kohus väärteoasja VtMS § 90 lg 1 alusel menetlusaluse isiku ja tema kaitsja osavõtuta.

Kohus leiab, et B.L-i poolt 19.juunil 2011.a mootorsõiduki juhtimine ilma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguseta ja seisundis, kus alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,65 mg/l, on tõendamist leidnud:

- väärteoprotokolliga nr AB 1221691 (tl 2);

- indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli (tl 4) ja tõendusliku

alkomeetri väljatrükiga (tl 3), millelt nähtub, et B.L on 19.juunil 2011.a kella 13.45 ja 13.49 vahel mõõdetud Aardla tänaval tõendusliku alkomeetriga

alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,70 mg/l, millest arvati maha mõõtemääramatus 0,05 mg/l ja lõplikuks lugemiks saadi 0,65 mg/l;

- sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega (tl 5), mille kohaselt kõrvaldati B.L

19.juunil 2011.a kell 13.33 mootorsõiduki Opel Omega Caravan registreerimismärgiga 425 TDO juhtimiselt, kuna oli alust arvata, et isiku veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või on ta joobeseisundis ning samuti puudub tal vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus;

- tunnistaja T.S. poolt kohtuistungil antud ütlustega, mis langevad kokku

dokumentaalsete tõenditega ning kohtul pole alust kahelda ütluste usaldusväärsuses.

Kuni 30.juunini 2011.a kehtinud LS § 20 lg 1 kohaselt ei või mootorsõidukit juhtida isik,

kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Sama sätestab ka alates 01.juulist 2011.a kehtima hakanud LS § 90 lg 1 p 1.

Kuni 30.juunini 2011.a kehtinud LE § 70 p 1 kohaselt peavad mootorsõidukijuhil olema kaasas ning ta peab politseiametniku või muu selleks seadusega volitatud isiku nõudel esitama

seadusest tulenevalt juhtimisõigust tõendava dokumendi. Alates 01.juulist 2011.a kehtima hakanud liiklusseadus mootorsõidukijuhile sellist kohustust ette ei näe. Kuni 30.juunini 2011.a kehtinud LE § 76 p 3 kohaselt ei tohi juht olla seisundis, mille puhul

alkoholisisaldus ühes liitris juhi väljahingatavas õhus on 0,1 milligrammi või rohkem või mille on põhjustanud alkoholisisaldus juhi veres 0,2 promilli või rohkem. Sama sätestab ka alates 01.juulist 2011.a kehtima hakanud LS § 69 lg 5.

Kuna eeltooduga on tõendamist leidnud B.L-i poolt mootorsõiduki juhtimine

19.juunil 2011.a kell 13.30 ning asjaolu, et seejuures puudus tal mootorsõiduki juhtimise õigus, siis rikkus B.L sellega teo toimepanemise ajal kehtinud LS § 20 lg 1 ja LE § 70 p 1 nõudeid, milline rikkumine kujutas endast teo toimepanemise ajal LS § 741 lg 1 järgi kvalifitseeritavat väärtegu. Kuna käesoleval ajal kehtiva seaduse kohaselt LE § 70 p 1

sätestatud kohustust mootorsõidukijuhil enam ei ole, siis tuleb B.L-i väärteoasjast nimetatud rikkumine välja jätta ning lugeda, et B.L pani LS § 741 lg 1 sätestatud väärteo (käesolevalt LS § 201 lg 1) toime vaid LS § 20 lg 1 (käesolevalt LS § 90 lg 1 p 1) sätestatud nõude rikkumisega.

Samuti on tõendamist leidnud, et 19.juunil 2011.a kell 13.30 juhtis B.L

mootorsõidukit seisundis, kus alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus ületas lubatud piirmäära, rikkudes sellega teo toimepanemise ajal kehtinud LE § 76 p 3 (käesolevalt LS § 69 lg 5) nõudeid, milline rikkumine kujutas teo toimepanemise ajal endast LS § 7419 lg 2 (käesolevalt LS § 224 lg 2) järgi kvalifitseeritavat väärtegu.

Subjektiivsest küljest tegutses B.L LS § 74 1

lg 1 ja § 7419

lg 2

väärteokoosseisude toimepanemisel vähemalt otsese tahtlusega. Ta teadis, et tal puudub mootorsõiduki juhtimise õigus ning ilma selleta mootorsõidukit juhtima hakates täidab ta oma tegevusega nimetatud süüteokoosseisu tunnused. Samuti teadis ta asjaolu, et mootorsõidukit

juhtides ei tohi olla alkoholi tarvitanud ning alkoholi tarvitanuna ja lubatud piirmäära ületanuna juhtima asudes täidab ta oma teoga nimetatud süüteokoosseisu tunnused. Sellele, et

Gert-Erk B.L pidi eelnimetatud asjaolusid teadma, viitab tema varasem korduv karistatus samasugustes väärtegudes. Eeltoodust hoolimata asus ta aga siiski mootorsõidukit juhtima ilma juhtimisõiguseta ja seisundis, kus alkoholi sisaldus tema väljahingatavas õhus ületas lubatud piirmäära. Kohus ei ole tuvastanud, et B.L oleks väärtegude toimepanemisel esinenud õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid.

Kohus, arvestades kohtuvälise menetleja esindaja seisukohaga ning hinnates kõiki tõendeid nende kogumis, leiab, et B.L tuleb süüdi tunnistada LS § 74 1 lg 1 (LS § 201 lg 1) ja § 7419 lg 2 (LS § 224 lg 2) järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemises. Kuna B.L pani 19.juunil 2011.a mootorsõidukit juhtides faktiliselt toime ühe teo,

kuid realiseeris sellega samaaegselt kaks eraldi kvalifitseeritavat väärtegu, siis tuleb talle mõista üks karistus lähtuvalt KarS § 63 lg 1. Kuni 30.juunini 2011.a kehtinud LS § 741 lg 1 sätestas karistuseks rahatrahvi kuni 100

trahviühikut või aresti ning sama karistuse näeb ette ka alates 01.juulist 2011.a kehtima hakanud LS § 201 lg 1.

Kuni 30.juunini 2011.a kehtinud LS § 7419

lg 2 sätestas karistuseks rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kuni ühe aastani ning sama karistuse näeb ette ka alates 01.juulist 2011.a kehtima hakanud LS § 224 lg 2.

B.L-i käitumises kohus tema karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid ei tuvastanud. Arvestades rikkumiste sisu ja konteksti ning B.L-i käitumist peale rikkumiste toimepanemist, leiab kohus, et talle tuleb karistuseks mõista arest.

B.L on varasemalt korduvalt väärteokorras rahatrahvidega karistatud, peamiselt liiklusseaduse alusel, ühel korral ka alkoholiseaduse alusel. Määratud rahatrahvid on kõik käesolevaks ajaks kas tasutud või aegunuks tunnistatud. Aresti B.L-ile

varasemalt mõistetud ei ole, kuid teda on korduvalt joobes juhtimise eest karistatud ka

kriminaalkorras. Eeltoodust nähtub, et varasemad karistused ei ole isikule piisavat mõju

avaldanud ning ta on oma käitumisega jätkuvalt välja näidanud enda negatiivset suhtumist

õiguskorda ja seaduskuulekusse. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et B.L-ile tuleb mõista karistus kahe toimepandud rikkumise eest, siis leiab kohus, et on põhjendatud mõista talle karistus, mis jääb sanktsiooni keskmise piiridesse.

Kohus on tuvastanud, et käesolevas väärteoasjas 02.septembril 2011.a kuulutatud kohtuotsuse resolutiivossa on ekslikult märgitud, et B.L tuleb süüdi tunnistada ja karistada LS § 741 lg 2 (LS § 201 lg 2) ja § 7419 lg 1 (LS § 224 lg 2) järgi, kuigi tegelikult olnuks õiged sätted LS § 741 lg 1 (LS § 201 lg 1) ja § 7419 lg 2 ( LS § 224 lg 2). Kohus leiab, et kuna väärteoasja materjalidest ja istungiprotokollist on näha, et tegelikult on kohtuväline menetleja menetlenud ja kohus arutanud B.L-i väärteoasja LS § 741

lg 1 ja § 7419

lg 2 järgi, siis on ilmselge, et kohtuotsuse resolutiivosas valede sätete märkimisel on tegemist üksnes kirjaveaga, mis ei muuda otsuse tegelikku sisu ja mis tuleb parandada.

Eeltoodust tulenevalt tuleb käesolevas väärteoasjas 02.septembril 2011.a kuulutatud

kohtuotsuse resolutiivossa teha parandus ning lugeda õigeks, et B.L uleb süüdi tunnistada ja mõista talle karistuseks liiklusseaduse § 741 lg 1 (LS § 201 lg 1) ja § 7419 lg 2 ( LS § 224 lg 2) järgi, kohaldades KarS § 63 lg 1, arest neliteist (14) päeva.

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 107-111, § 113, kohtunik

o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada ja mõista karistuseks liiklusseaduse § 74 B.L-ile 1 lg 1 (LS § 201 lg 1) ja § 7419 lg 2 (LS § 224 lg 2) järgi, kohaldades KarS § 63 lg 1, arest neliteist (14) päeva.

Kohtuotsuse jõustumisel on kohustatud asuma karistust kandma Lõuna B.L Prefektuuri Viljandi kambris alates 19.septembrist 2011.a.

Kohtu poolt määratud karistuse kandmisele asumise tähtaja mittejärgimisel B.L-i poolt kohaldada tema suhtes sundtoomist KrMS § 139 alusel Lõuna Prefektuuri kaudu.

Kohtumenetluse pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu.

Apellatsiooni esitamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning apellatsioon tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Tartu Maakohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kohtunik