2-24-15968/4 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

2-24-15968 K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Määruse tegemise aeg ja koht 17. detsember 2024, Jõhvi Kohtuasja number 2-24-15968 Kohtuasi Kohtla-Järve linn, Olevi tn 20 korteriühistu avaldus Q.W. vastu võlgnevuse nõudes Menetlusosalised Avaldaja: Kohtla-Järve linn, Olevi tn 20 korteriühistu (registrikood 80307646, asukoht Olevi tn 20, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn, 30323) Avaldaja esindaja: Anne Talviste, Condor Finants OÜ, e-post xxx) Puudutatud isik: Q.W. (ik XXX, aadress xxx) RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Kohtla-Järve linn, Olevi tn 20 korteriühistu avaldus. 2. Välja mõista Q.W.lt Kohtla-Järve linn, Olevi tn 20 korteriühistu kasuks võlgnevus 4 577,65 eurot, so põhinõue 4 549,29 ja viivised 28,36 eurot. 3. Välja mõista Q.W.lt Kohtla-Järve linn, Olevi tn 20 korteriühistu kasuks viivis alates 22.10.2024 kuni 31.10.2024 võlgnevuselt (so 4 501,09 eurot) 15,07 eurot ning alates 01.11.2024 põhinõudelt (so 4 549,29 eurolt) kuni selle kohase täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 4. Jätta menetluskulud Q.W. kanda. 5. Välja mõista Q.W.lt Kohtla-Järve linn, Olevi tn 20 korteriühistu kasuks menetluskulud 250 eurot (riigilõiv 50 eurot, õigusabikulud 200 eurot). 6. Välja mõista Q.W.lt Kohtla-Järve linn, Olevi tn 20 korteriühistu kasuks viivis menetluskuludelt (250 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. 1(3)

2-24-15968 ASJAOLUD 1. Kohtla- Järve linn, Olevi tn 20 korteriühistu esitas avalduse Q.W. vastu võlgnevuse 4577,65 euro võlgnevuse nõudes (sh põhivõlgnevus 4549,29 eurot ja viivis 28,36 eurot). Esitatud avalduse kohaselt on puudutatud isik jätnud avaldajale perioodil jaanuar 2018 kuni september 2024 esitatud arvete eest tasumata ning võlgnevus seisuga september 2024 avaldaja ees moodustab 4549,29 eurot ja viivised 28,36 eurot. Kinnistusraamatu andmetest tulenevalt kuulub alates 07.11.2016 Q.W.`le korteriomand (registriosa number xxxxxx) asukohaga Ida-Viru maakond, Kohtla-Järve linn, Järve linnaosa, Olevi tn 20 korter nr xx. Puudutatud isik oli Kohtla-Järve linn, Olevi tn 20 korteriühistu liige. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista võlgnevus 4549,29 eurot, viivised summas 28,36 eurot ja viivis alates 22.10.2024. a kuni 31.10.2024 põhinõudelt 4501,09 eurolt seadusega sätestatud määras ja alates 01.11.2024 põhinõudelt 4549,29 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista menetluskulud summas 410 eurot ning hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt määrata tasumisele menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendatakse hagita menetluses korteriühistu avalduse alusel korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustus sh korteriomandi eseme valitsemisest tulenevad nõuded. TsMS 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus andis puudutatud isikule tähtaja avaldusele vastamiseks. Puudutatud isik on kohtudokumendid saanud kätte 30.11.2024. TsMS § 326 sätestatud korras postkasti panekuga. Vastuse esitamise tähtaeg oli 14.12.2024. Puudutatud isik ei ole vastust avaldusele esitanud. Kohtu hinnangul on asjas võimalik teha sisuline lahend. Kohus leiab, et avaldus tuleb rahuldada. 3. Avalduse kohaselt kuulub puudutatud isikule korteriomand asukohaga Olevi tn 20-xx, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn. Puudutatud isik on jätnud perioodil jaanuar 2018 – oktoober 2024 korrektselt tasumata majanduskulude arved (hooldus, vesi, kanalisatsioon, küte, üldvesi, gaas) kokku 4 577,65 eurot, so põhinõue 4 549,29 ja viivised 28,36 eurot. 4. Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 31 lg 5 kohaselt on korteriomanik kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal. KrtS § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist. KrtS § 41 lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 43 lg 1 kohaselt, korteriomandi võõrandamisel lähevad korteriomaniku õigused ja kohustused omandajale üle alates omandi ülemineku hetkest. KrtS § 43 lg 2 kohaselt korteriomandi võõrandamisel, välja arvatud täite- ja pankrotimenetluses, vastutab selle omandaja korteriühistu ees käendajana võõrandaja korteriomandist tulenevate sissenõutavaks muutunud kohustuste eest. Omandaja vastutus on piiratud korteriomandi väärtusega. 5. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle 2(3)

2-24-15968 täitmist. 6. Avaldaja on oma nõude tõendamiseks esitanud korteriühistu väljavõtte puudutatud isikule arvestatud majandamiskuludest ning laekumistest ja puudutatud isikule esitatud arved. Avaldaja palub välja mõista puudutatud isikult põhivõla 4549,29 eurot perioodil jaanuar 2018 – oktoober 2024. Arvetelt nähtub osutatud teenus ja selle tariif. Seega on võlgnevuse kujunemine jälgitav ja arusaadav. Puudutatud isik ei ole võlgnevuse suurusele vastuväiteid esitanud. Seega mõistab kohus välja puudutatud isikult põhivõla 4549,29 eurot. 7. Avaldaja palub lisaks põhivõlgnevusele välja mõista ka viivised. KrtS § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Avaldaja on arvestanud viivist 28,36 eurot. Puudutatud isik ei ole viivise arvestusele vastuväiteid esitanud. Seega mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivised 28,36 eurot, avalduse esitamisest järgmisest päevast s.o 22.10.2024 kuni 31.10.2024 viivis 15,07 eurot ning viivised alates 01.11.2024 kuni põhinõude (so 4 549,29 eurot) täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulud 8. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva lahendiga kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. 9. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Avaldaja palub välja mõista menetluskulud 410 eurot sh tasutud riigilõiv 50 eurot, õigusabikulud 360 eurot. Kohus mõistab puudutatud isikult välja avaldaja kasuks menetluskulud 410 eurot. Kohus leiab, et õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt, so 200 euro ulatuses. Tegemist ei ole keeruka ja mahuka asjaga. Seega mõistab kohus puututatud isikult välja menetluskulud 250 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3(3)