2-24-15859/5 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

T a g a s e l j a o t s u s

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Kaire Pullerits

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. detsembril 2024, Rakvere

Kohtuasja number

2-24-15859

Kohtuasi

G T hagi M T vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

2589,48 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: G T, isikukood: xxxx, elukoht: xxxx

Hageja seaduslik esindaja: D L, isikukood: xxxx, elukoht:

xxxx

Hageja lepinguline esindaja: Monica Meristo Dmitrijev, e-

posti aadress:meristomonica@gmail.com

Kostja: M T, isikukood: xxxx, elukoht: xxxx, e-posti

aadress: xxxx; xxxx

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista M Tilt G Ti kasuks välja tagasiulatuv elatis 1713,29 eurot perioodi

01.11.2023-17.10.2024 kohta.

3. Mõista alates 18.10.2024 kostjalt M Tilt välja hageja G Ti kasuks igakuine elatis

287,72 eurot kuni G Ti täisealiseks saamiseni, so xxxx (baassumma 272,76 eurot,

millele lisandub 3% keskmisest brutopalgast 54,96 eurot ja millest on maha

arvatud pool lapsetoetusest 40 eurot, mis muutub iga aasta 1. aprillil (so

01.04.2025) lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest

vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (PHS § 17 lg 3) suuruse

muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust).

4. Väljamõistetud elatised kohustub M T tasuma G Ti arvelduskontole nr xxxx,

maksekorralduse selgitusse märkida: ”Elatis“. PKS § 100 lg 4 kohaselt tuleb M

Til väljamõistetud edasiulatuv elatis tasuda hagejale iga kalendrikuu eest ette.

5. Jätta menetluskulud M Ti kanda.

6. Välja mõista kostjalt M Tilt hageja G Ti kasuks menetluskulud summas 70 eurot.

7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord

1(4)

Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle

lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb

kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda

riigilõivu summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot

ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr

EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank

AS-is.

Menetlusabi taotlemise kord

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu põhjendused

Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-24-15859 G T hagis M T vastu elatise nõudes.

Hagiavaldus koos lisadega ning menetlusse võtmise kohtumäärus on kostjale kätte toimetatud

KÄPO kaudu 22.10.2024, kohtu poolt määratud tähtajaks, so 11.11.2024 kostja hagile vastust

ei esitanud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud,

isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3

kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit

pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava

osata.

Perekonnaseadus (PKS) § 96 sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised

esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 punkti 1 kohaselt

2(4)

ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 100 lõike 1 kohaselt antakse

ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega. PKS § 101 lõike 2 kohaselt võib kohus

elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks

elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele

lapsele olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Igakuise elatise arvutamise

aluseks on PKS § 101 lg 3 järgi baassumma, mis on ühe lapse kohta 200 eurot, mida

indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta

tarbijahinnaindeksi muutusega ja pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks

eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub PKS §

101 lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti

Vabariigi keskmisest brutokuupalgast ning lisanduv summa arvutatakse vastavalt

brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea PKS § 101 lg 5 järgi andma

ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere

toetuse arvel. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist

ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta

eest enne elatishagi kohtule esitamist.

Hageja palub kostjalt alates 18.10.2024 välja mõista elatise 287,72 eurot kuus kuni hageja

täisealiseks saamiseni, so xxxx, kuid mitte vähem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa.

Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista tagasiulatuva elatise 1713,29 eurot perioodi

01.11.2023 kuni 17.10.2024 kohta.

Kohus on seisukohal, et hagiavaldus on põhjendatud. Hagi esemest lähtuvalt mõistab kohus

kostjalt hageja kasuks välja tagasiulatuva elatise 1713,29 eurot perioodi 01.11.2023-

17.10.2024 kohta. Kostjalt tuleb hageja kasuks alates 18.10.2024 välja mõista igakuine elatis

287,72 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni, so xxxx (baassumma 272,76 eurot, millele

lisandub 3% keskmisest brutopalgast 54,96 eurot ja millest on maha arvatud pool

lapsetoetusest 40 eurot, mis muutub iga aasta 1. aprillil (so 01.04.2025) lähtudes baassumma

indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning

lapsetoetuse (PHS § 17 lg 3) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele

järgnevast kuust).

Hageja taotlusest lähtuvalt ja TsMS § 445 lg-st 1 tulenevalt määrab kohus, et väljamõistetud

elatised kohustub kostja tasuma G Ti arveldusarvele nr xxxx, maksekorralduse selgitusse

märkida: ”Elatis”. PKS § 100 lg 4 kohaselt tuleb kostjal väljamõistetud edasiulatuv elatis

tasuda hagejale iga kalendrikuu eest ette.

Tsiviilasja hind

Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on

tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva

ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete

kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa.

Tulenevalt eeltoodust on tsiviilasja hinnaks 2589,48 eurot (9 x 287,72=2589,48 eurot).

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4

sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 174 lg 1

3(4)

kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus

tehti.

Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista hagi esitamisega

kaasnevalt menetluskulud 70 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulu on

põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamisega kaasnevalt tekkinud

menetluskulu 70 eurot.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaire Pullerits

Kohtunik

4(4)