1-10-12712/27 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-10-12712

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

(resolutiivosa) Kriminaalasi

Prokurör P.D süüdistuses KarS § 214 lg 2 p 1,4 järgi, H.B süüdistuses KarS § 214 lg 2 p 1,4 järgi lühimenetluses

Toomas Liiva

Süüdistatavad ja kaitsjad

P.D elukoht XXXX isikukood XXX, kriminaalkorras karistatud 4 korral viimase karistuse kandmiselt vabastati tingimisi ennetähtaegselt tõkendiks elukohast lahkumise keeld

kaitsja Anu Pärtel riigi õigusabi osutamise korras

H.B elukoht XXX isikukood XXX kriminaalkorras karistatud 3-l korral, tõkendita viimase karistuse kandmiselt vabastati tingimisi ennetähtaegselt

kaitsja Aivar Kello riigi õigusabi osutamise korras RESOLUTSIOON KrMS § 306, KrMS § 311, KrMS § 313, KrMS § 233 lg 3, KrMS § 238 lg 1 p 4 alusel kohus otsustas:

Süüdi tunnistada H.B KarS § 214 lg 2 p 1,4 järgi ja karistuseks

mõista 4 aastat vangistust. (neli)

Kohus Tartu Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 22.september 2011.a Tartu Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-12712, kohtueelses menetluses 09922900126 Kohtunik Heli Sillaots Kohtuistungisekretär Kaija Sõster

2 2 KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra ja KrMS § 238 lg 2 alusel mõista H.B-le karistuseks 2 aastat 8 kuud (kaks) (kaheksa) vangistust.

KarS § 74 lg 1,3 alusel ei pöörata 2 aastat 8 kuud vangistust täielikult täitmisele, kui H.B 3 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut (kolme) kuritegu ja täidab KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid:

• elab kohtu määratud alalises elukohas –

• ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

• allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks,

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

Kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdistatava elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.

Süüdi tunnistada P.D KarS § 214 lg 2 p 1,4 järgi ja karistuseks

mõista 4 aastat vangistust. (neli)

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra ja KrMS § 238 lg 2 alusel mõista P.D-le karistuseks 2 aastat 8 kuud (kaks) (kaheksa) vangistust.

KarS § 74 lg 1,3 alusel ei pöörata 2 aastat 8 kuud vangistust täielikult täitmisele, kui P.D 3 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut (kolme) kuritegu ja täidab KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid:

• elab kohtu määratud alalises elukohas –

• ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

• allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks,

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

Kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdistatava elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.

P.D suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – kaotab kehtivuse kohtuotsuse jõustumisest.

3 3

Kuna nii H.B kui ka P.D vabastati viimase karistuse

kandmiselt vangistusest tingimisi ennetähtaegselt kateaegadega ja mõlemad

katseajad kestavad ning katseajal ei ole H.B ja P.D uut kuritegu toime pannud ja ka katseajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi

nad rikkunud ei ole (vähemalt kohtule andmeid kontrollnõuete ja kohustuste täitmata jätmise kohta ja katseajal uue kuriteo toimepanemise kohta esitatud ei ole), siis puudub kohtul küllaldane õiguslik alus KarS § 76 lõigetele 5 ja 6 tuginedes karistuse täitmisele pööramiseks ja kohus KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristust ei

moodusta. Vangistusest tingimisi ennetähtaegselt isikute vabastamisega andis

riik neile isikutele võimaluse jääda vabadusse teatud tingimistel ja neid tingimusi on H.B ja P.D senini täitnud.

Olukorras, kus isikud on vangistusest karistuse kandmiselt tingimisi

ennetähtaegselt vabastatud, kuigi oli teada, et nimetatud isikud on

kahtlustatavad vangistuses karistuse kandmise ajal kuriteo toimepanemises,

andis riik süüdimõistetutele võimaluse jääda vabadusse tingimusel, et nad

katseajal ei rikuks kontrollnõudeid ja kohustusi ning ei paneks toime uusi

kuritegusid. Kuna süüdimõistetud on vangistusest tingimisi ennetähtaegselt

vabastatuna järginud neile katseajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi ning pole uusi kuritegusid toime pannud, siis käesoleval ajal ei oleks enam ka

karistuse mõistmise eesmärkidest lähtudes otstarbekohane reaalse vangistuse

kohaldamine ja liitkaristuse pelgalt KarS § 65 lg 2 alusel moodustamine (vt

KarS § 56 – karistuse eesmärgiks on panna süüdlane hoiduma uute kuritegude

toimepanemisest ja kaitsta õiguskorra huve; käesoleval juhtumil ei ole õiguskorra

huvid uuesti ohtu sattunud ja süüdistatavad on vabaduses viibides hoidunud uute kuritegude toimepanemisest). Ka ei oleks käesoleval ajal, mil riik otsustas I astme

kuriteo vangituses karistuse kandmise ajal toimepanemises kahtlustatavad vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada, enam süüdimõistetute suhtes

õiglane neile eelneva süüdimõistva kohtuotsusega karistuseks mõistetud

vangistuse ärakandmata osa täitmisele pööramine, kuna süüdimõistetud on vabaduses senini käitunud õiguskuulekalt – pole uusi kuritegusid toime pannud

ning on täitnud neile katseajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi (KrMS § 2 p 1,2, Eesti Vabariigi põhiseaduse preambula ja § 3 alusel ning inimõiguste ja

põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 6 alusel on Eesti Vabariik rajatud muuhulgas õiglusele ja igaühel on õigus õiglasele menetlusele).

Eeltoodust tulenevalt kuulub käesolev kohtuotsus H.B ja P.D

suhtes täitmisele nende suhtes eelnevalt tehtud kohtuotsustest ja kohtulahenditest iseseisvalt.

MENETLUSKULUD

Kuna süüdistatavad on töövõimelised (toimikus andmeid nende töövõimetuse

kohta ei ole), süüdistatavatel on olemas töökohad ning kohest menetluskulude

hüvitamise kohustust süüdistatavatel ei lasu, menetluskulusid on võimalik tasuda ka vastavalt enda võimalustele täitemenetluse käigus ning kohtul ei ole

küllaldast alust arvata, et menetluskulude hüvitamine käiks süüdistatavatele

ilmselt üle jõu, siis puudub alus KrMS § 180 lg 3 kohaldamiseks ja menetluskuludest osa riigi kanda jätmiseks. Pealegi olid süüdistatavad vangistuses

kuritegu toime pannes varasemalt nende suhtes toimetatud kriminaalmenetlustest

4 4

igakülgselt teadlikud sellest, et uue kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral lasub neil ka menetluskulude hüvitamise kohustus.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista H.B-lt riigituludesse menetluskuludena:

• 84 eurot 36 eurosenti määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu (I,124-125,140-141; KrMS § 175 lg 1 p 4),

• 441 eurot 01 eurosenti määratud kaitsjale kohtumenetluses makstud tasu (KrMS § 175 lg 1 p 4),

• 45 eurosenti kaitsjale kriminaalasja toimikust koopia tegemise kulu (I,134; KrMS § 175 lg 1 p 5),

• 695 eurot 05 eurosenti sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 1).

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista P.D-lt riigituludesse menetluskuludena:

• 65 eurot 19 eurosenti määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu (I,112-113,137-138; KrMS § 175 lg 1 p 4),

• 441 eurot 01 eurosenti määratud kaitsjale kohtumenetluses makstud tasu (KrMS § 175 lg 1 p 4),

• 45 eurosenti kaitsjale kriminaalasja toimikust koopia tegemise kulu (I,135; KrMS § 175 lg 1 p 5),

• 695 eurot 05 eurosenti sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 1).

Menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja):

- pangakontole nr 10220034796011 AS SEB Pank, viitenumber 2800049874,

selgituseks märkida: „ , 1-10-12712, menetluskulu“, süüdistatava nimi või

- pangakontole nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber 2800049874,

selgituseks märkida: „ , 1-10-12712, menetluskulu“, süüdistatava nimi või

- pangakontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber

2800049874, selgituseks märkida: „ , 1-10-12712, süüdistatava nimi menetluskulu“.

Kui menetluskulusid ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul,

täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (KrMS § 423,

KrMS § 417) ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud.

Advokaat Anu Pärteli kaitsjatasutaotlus 441 euro 01 eurosendi nõudes

rahuldada ja välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest

Advokaadibüroo In Jure kasuks 441 eurot 01 eurosenti (summa on koos

käibemaksuga) kaitsjana riigi advokaat Anu Pärteli süüdistatav P.D

õigusabi korras osutatud õigusabi eest

(Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu

arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord, punktid 16,18,19,21,2).

Advokaat Aivar Kello kaitsjatasutaotlus 441 euro 01 eurosendi nõudes

rahuldada ja välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest

Advokaadibüroo In Jure kasuks 441 eurot 01 eurosenti (summa on koos

5 5 käibemaksuga) kaitsjana riigi advokaat Aivar Kello süüdistatav H.B

õigusabi korras osutatud õigusabi eest

(Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu

arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord, punktid 16,18,19,21,2).

TSIVIILHAGI kriminaalasjas esitatud ei ole.

ASITÕENDID 15.02.2010.a asitõendite vaatlusprotokollis (I,58-63) loetletud asitõendid - kirjad, ümbrikud, paberilipik, mis kõik asuvad ühes ümbrikus (I,64), jätta kohtuotsuse jõustumise järgselt KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.

Tartu Vanglast pärinevad videosalvestised (I,65-69), mis asuvad ühel CD-R plaadil ümbrikus (I,70), jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.

Kohtuotsuse koopia edastada prokurörile, süüdistatavatele, kaitsjatele, kannatanutele L.R. (I,9,132,146)

ja I.R. (andmed ümbrikus – I,17,21)

ning kohtuotsuse jõustumise järgselt Kohtute Raamatupidamiskeskusele (menetluskulusid käsitlevas osas).

EDASIKAEBAMISE KORD Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal KrMS § 318 lg 1 alusel õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon. KrMS § 318 lg 3 p 2 alusel

puudub prokuratuuril apellatsiooni esitamise õigus lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

KrMS 15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses (KrMS § 189 lg 3).

KrMS § 319 lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse

teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest.

KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Kohtuotsusega on võimalik kohtus tutvuda 07.oktoobril 2011.a alates kella 16.00-st

juhul, kui pooled ei loobunud apellatsiooniõigusest või kui vähemalt üks kohtumenetluse pool esitas apellatsiooniteatise KrMS § 319 lg 1 mõttes.

Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või kui ükski kohtumenetluse pool ei teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, kohtuotsuse põhiosa KrMS § 315 lg 7 alusel ei koostata.

Heli Sillaots kohtunik