2-22-2136/54 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedmõista Vormikivi OÜ-lt Osaühingu ERITEHNIK kasuks välja 18 430,29 eurot, 16. alates 17. detsembrist 2024 kuni kohustuse täitmiseni, jätta hagi tagamise abinõu
Legislator headnote
AI generated2-22-2136/54 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: alates 17. detsembrist 2024 kuni kohustuse täitmiseni, jätta hagi tagamise abinõu
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kairi Piirisild, Vallo Kariler, Ele Liiv
Otsuse tegemise aeg ja koht
17. detsember 2024, Tallinn
Kohtuasja number
2-22-2136
Kohtuasi
Osaühingu ERITEHNIK hagi Vormikivi OÜ vastu
töövõtulepingust tuleneva võla ja viivise
väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 7. juuni 2024 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Osaühingu ERITEHNIK apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
20 722,23 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad ringkonnakohtus
Hageja: Osaühing ERITEHNIK (registrikood 10554580),
lepinguline esindaja Viljar Subka
Kostja: Vormikivi OÜ (registrikood 10775819),
seaduslikud esindajad (ühiselt) L.Q ja K.Q (endine K.Q)
Istungi toimumise aeg
27. november 2024
RESOLUTSIOON
1. Tühistada Harju Maakohtu 7. juuni 2024 otsus, millega maakohus jättis
Osaühingu ERITEHNIK hagi rahuldamata, tühistas 10. veebruari 2022
määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu ja jättis menetluskulud Osaühingu
ERITEHNIK kanda. Teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi rahuldada ja
mõista Vormikivi OÜ-lt Osaühingu ERITEHNIK kasuks välja 18 430,29 eurot, 16.
detsembri 2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 6401,50 eurot ja viivis
alates 17. detsembrist 2024 kuni kohustuse täitmiseni, jätta hagi tagamise abinõu
jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna ning poolte maakohtus kantud
menetluskulud Vormikivi OÜ kanda.
2. Rahuldada Osaühingu ERITEHNIK apellatsioonkaebus.
3. Jätta apellatsioonimenetluse kulud Vormikivi OÜ kanda.
4. Kohtuotsuse resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:
2-22-2136
4.1. Rahuldada Osaühingu ERITEHNIK hagi.
4.2. Mõista Vormikivi OÜ-lt Osaühingu ERITEHNIK kasuks välja 18 430,29
eurot.
4.3. Mõista Vormikivi OÜ-lt Osaühingu ERITEHNIK kasuks välja 16. detsembri
2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 6401,50 eurot.
4.4. Mõista Vormikivi OÜ-lt Osaühingu ERITEHNIK kasuks välja viivis
võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 17.
detsembrist 2024 kuni käesoleva otsuse resolutsiooni punktis 4.2 nimetatud
kohustuse täitmiseni.
4.5. Jätta Harju Maakohtu 10. veebruari 2022 hagi tagamise määrus jõusse
kohtulahendi täitmist tagava abinõuna.
4.6. Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud Vormikivi OÜ kanda.
5. Tagastada käesoleva otsuse jõustumisel Osaühingule ERITEHNIK hagi tagamise
tagatis 1306,09 eurot ja kanda see Osaühingu ERITEHNIK arvelduskontole nr
EE041010220020022016 selgitusega „tsiviilasi nr 2-22-2136 tagatise tagastamine“.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse
kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult
teatavaks tegemisest.
Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja
taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või
muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse
esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka
kassatsioonkaebus.
Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul
pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1. ERITEHNIK OÜ (hageja) esitas 09.02.2022 Harju Maakohtule hagi Vormikivi OÜ (kostja)
vastu, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 18 430,29 eurot, 08.02.2022 seisuga
sissenõutavaks muutunud viivise 817,52 eurot ja viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1
teises lauses sätestatud määras alates 09.02.2022 kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud
palusid hagejad jätta kostja kanda.
2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled suulise töövõtulepingu kostja kinnistul aadressiga
Nugise, Valma küla, Viljandi vald, Viljandi maakond tööde teostamiseks. Hageja teostas tööd
ajavahemikus 03.06.2018–14.06.2018 ja 27.07.2018–14.09.2018. Kostja võttis tööd
märkusteta vastu ja aktsepteeris tööde maksumused, mille kohta koostati ja allkirjastati kaks
akti. Hageja esitas kostjale 16.07.2021 arve nr 210186 19 430,29 euro tasumiseks,
maksetähtpäevaga 21.07.2021. Kostja tasus arvest 28.07.2021 1000 eurot ja võlgneb hagejale
seega 18 430,29 eurot.
2-22-2136
Kostja vastuväited hagiavaldusele
3. Kostja juhatuse liige K.Q vaidles hagile vastu, leides, et hageja nõue on tõendamata,
samuti aegunud. Kostja teine juhatuse liige L.Q hagile kirjalikku vastust ei esitanud, kuid
tunnistas hageja nõuet 24.01.2024 kohtuistungil. Kostja juhatuse liikmetel on äriregistri
andmetel ühine esindusõigus.
Maakohtu otsus ja põhjendused
4. Maakohus jättis hagi rahuldamata, tühistas 10.02.2022 määrusega kohaldatud hagi
tagamise abinõu (kostja kinnisasjale seatud kohtuliku hüpoteegi) ja jättis menetluskulud
hageja kanda.
5. Otsuse kohaselt puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et pooled oleksid sõlminud suulise
töövõtulepingu. Maakohus tuvastas, et hageja koostas järgmised tööde vastuvõtu aktid, mis on
allkirjastatud hageja esindaja V.Q ja kostja esindaja L.Q poolt:
-
nr 001-15.06.2018, millega kostja esindaja L.Q võttis vastu Nugise kinnistul
ajavahemikus 03.06–14.06.2018 tehtud tööd hinnaga 3570 eurot (lisandub käibemaks) ja
-
nr 002-14.09.2018, millega kostja esindaja L.Q võttis vastu Nugise kinnistul
ajavahemikus 27.07–14.09.2018 tehtud tööd hinnaga 12 621,91 eurot (lisandub
käibemaks).
6. Kostja esindajana tegutses seega L.Q, kes ei olnud aga aktide allkirjastamise ajal kostja
seaduslik esindaja. L.Q sai juhatuse liikmeks 01.07.2020 ja osanikuks 13.05.2020. L.Q ei saa
tehingut ka tagantjärele heaks kiita, kuna juhatuse liikmetel L.Q-l ja K.Q-l on ühine
esindusõigus ja nad on hageja nõude osas eriarvamusel.
7. L.Q ei olnud kostja volitatud esindaja. 08.01.2014 notariaalselt tõestatud volikiri andis L.Q-
le õiguse esindada kostja osanikku (ÜS) õiguste teostamisel ja käsutama temale kuuluvat
kostja osa vastavalt oma äranägemisele. See ei anna aga õigust teha juhatuse liikmete
pädevusse kuuluvaid tehinguid. Isegi kui volitus sellise õiguse annaks, oli aktide
allkirjastamisel kostja osanik ja juhatuse liige P. K.Q, kelle seisukohta volituse olemasolu
kohta ei ole võimalik kindlaks teha, kuna ta on surnud. Puuduvad tõendid, et P. K.Q oleks
volituse heaks kiitnud või L.Q-le volituse andnud. Viljandi Vallavalitsuse mitu aastat varem,
s.o 2016. a koostatud dokument, seda ei tõenda.
8. Hilisemad toimingud (jagunemisleping koos varanimekirjaga, käibedeklaratsioonid ja
majandusaasta aruanded) ei tõenda lepingu sõlmimist 2018. aastal. Nõude heakskiitmiseks
2021. aastal oleks olnud vaja mõlema juhatuse liikme nõusolekut.
9. L.Q esindusõigust ei teki ka näivusvolituse ja talumisvolituse sätete alusel. Selleks peab
hindama mh P. K.Q tegevust, mida ei ole enam võimalik teha.
10. Isegi kui töövõtuleping oleks sõlmitud, on hageja nõue aegunud. Aegumistähtaeg hakkas
kulgema tööde vastuvõtmisel 2018. a, mitte arve esitamisel 2021. a. Tõendamata on hageja
väide kokkuleppest, et tasumine toimub hiljem. Aegumine ei ole ka katkenud. Arve osaline
tasumine 28.07.2021 ei ole nõude tunnustamine, kuna juhatuse liikmed ei ole raha tasumisel
nõuet ühiselt tunnustanud. Tegemist on esindusõiguseta tehtud tühise tehinguga.
11. Hageja nõuet ei saa rahuldada ka käsundita asjaajamise sätete alusel, kuna käsundita
asjaajamise eeldused on täitmata.
2-22-2136
12. Kuna hagi jääb rahuldamata jäävad menetluskulud hageja kanda. Kostja seaduslik
esindaja K.Q kandis menetluses kulusid nõustajale, kuid nõustaja kulud ei ole hüvitatavad.
Kuna muud kulud puuduvad, ei ole menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine
vajalik.
Apellatsioonkaebus
13. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega rahuldada hagi.
Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
14. Kaebuse kohaselt rikkus maakohus materiaal- ja menetlusõiguse norme, samuti hindas
ebaõigesti asjaolusid ja tõendeid. Otsus on vastuoluline ega põhine asjas esitatud tõenditel.
15. Maakohus oleks pidanud rahuldama hagi tagaseljaotsusega. Kostja ei esitanud hagile tema
ühise esindusõigusega juhatuse liikmete poolt allkirjastatud vastust, kuigi kohus seda nõudis.
16. Maakohus hindas tõendeid valesti, kui leidis, et töövõtulepingu olemasolu on tõendamata.
Hagejal ei olnud kevadel 2018 kostja juhatuse liikme P. K.Q ja esindaja L.Q-ga lepingu
sõlmimisel ja kostja kinnistul tööde planeerimisel kahtlust L.Q esindusõiguses. Kinnistuga
seotud dokumentidel olid tema andmed. Hageja teadis, et L.Q-l on volitus tööd vastu võtta.
Volituse saab anda ka kaudse tahteavaldusega ja see võib olla tuletatav ka TsÜS § 118 lg-st 2.
17. Lepingu sõlmimist, tööde teostamist ja aktsepteerimist tõendavad hageja poolt asjas
esitatud dokumentaalsed tõendid, samuti L.Q ja K.Q poolt kohtuistungil antud selgitused.
18. Maakohus leidis ebaõigesti, et kostja mõlemad juhatuse liikmed ei ole hageja nõuet
aktsepteerinud või heaks kiitnud. 30.04.2021 allkirjastasid nad mõlemad kostja
jagunemislepingu ja selle lisaks oleva varade nimekirja.
19. Maakohus leidis ebaõigesti, et nõue on aegunud ja et aegumine ei katkenud nõude
tunnustamisega. Kostja tasus temale väljastatud arve osaliselt. Maakohus ei saanud juhatuse
liikmete ühise esindusõiguse tõttu K.Q nõude aegumise vastuväitele üldse tugineda.
Vastustaja seisukoht
20. Apellatsioonkaebusele esitas vastuväite K.Q , kes palus jätta kaebuse rahuldamata ja
menetluskulud hageja kanda. L.Q apellatsioonkaebusele kirjalikku vastust ei esitanud, kuid
tunnistas 27.11.2024 ringkonnakohtu istungil hageja nõuet.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
21. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)
§ 657 lg 1 p 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus teeb asja esimese astme kohtule uueks
läbivaatamiseks saatmata uue otsuse, millega rahuldab hagi. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.
22. Ringkonnakohus selgitab (I) esmalt menetluslikku olukorda, (II) seejärel lahendab
apellatsioonkaebuse ja (III) teeb menetluslikud korraldused, sh jaotab menetluskulud.
2-22-2136
I
23. Hageja esitas kostja vastu raha saamisele suunatud nõude. Kostja on juriidiline isik, kelle
äriregistri kaardi andmetel on kostja juhatuse liikmetel K.Q-l ja L.Q-l ühine esindusõigus (kd
I tl 101). Äriseadustiku (ÄS) § 181 lg-st 1 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 34 lg-
st 2 ja 3 tuleneb, et olukorras, kus juhatuse liikmetel on ühine esindusõigus ja see on kantud
äriregistrisse, ei saa juhatuse liige esindada osaühingut tehingu tegemisel iseseisvalt. Ühise
esindusõiguse korral saavad kõik ühisele esindusõigusele allutatud juhatuse liikmed esindada
ühingut kehtivalt üksnes koos. Seega ei saa K.Q esitada ka kohtumenetluses seisukohti,
nõudeid või taotlusi kostja nimel iseseisvalt.
24. Maakohus selgitas seega K.Q-le 09.03.2022, 06.04.2022 ja 02.06.2022 õigesti, et ei saa
dokumenti, mis on allkirjastatud üksnes ühe juhatuse liikme poolt, käsitada kostja vastusena,
kuna see ei vasta seaduses sätestatud nõuetele. Kostja teine juhatuse liige L.Q ei ole K.Q
hagile ega apellatsioonkaebusele esitatud vastuväiteid ka heaks kiitnud ning kinnitas ka
ringkonnakohtu 27.11.2024 istungil, et ei nõustu K.Q vastuväidetega. Ringkonnakohtu
kontrollitud andmetel kehtis kostja juhatuse liikmete ühine esindusõigus ka ringkonnakohtu
istungi toimumise aja seisuga.
25. Käesolevas tsiviilasjas on menetlusosalised hageja, s.o Osaühing ERITEHNIK ja kostja,
s.o Vormikivi OÜ. K.Q ei ole siinses asjas menetlusosaline ja tal ei ole õigust kostja nimel
iseseisvalt menetlustoiminguid teha. Sellist õigust ei tulene K.Q-le ka hea usu põhimõttest
ega asjaolust, et ta teise juhatuse liikme seisukohtadega ei nõustu. Siinses menetluses ei oma
tähtsust, millisel põhjusel on juhatuse liikmete ühise esindusõiguse teostamine takistatud.
Seetõttu ei saa asja lahendamisel K.Q seisukohtadega arvestada ka ringkonnakohus.
Ringkonnakohus selgitas K.Q-le täiendavalt ka 27.11.2024 kohtuistungil ühise esindusõiguse
tähendust ja tagajärgi, samuti asjaolu, et ühingu siseküsimusi ei saa lahendada siinses
menetluses, vaid selleks tuleb kasutada ühinguõiguslikke õiguskaitsevahendeid. K.Q jäi
hoolimata sellest oma seisukohtade juurde.
26. Maakohus märkis õigesti ka seda, et olukorras, kus kostja nimel on vastuse esitanud isik,
kellel esindusõigus puudub, on kohtul TsMS § 407 lg 1 alusel õigus teha tagaseljaotsus.
Maakohus ei ole seejuures rikkunud materiaal- ega menetlusõiguse norme. Maakohus selgitas
kostjale kooskõlas TsMS § 3401 lg-s 1 sätestatuga, et menetlusdokument on esitatud
puudustega, s.o ilma esindusõiguslike isikute allkirjadeta ja andis kostjale võimaluse puudus
kõrvaldada. Kostja seda ei teinud.
27. Õige ei ole aga apellatsioonkaebuse väide, et maakohus pidi nõuetekohase kostja vastuse
puudumise tõttu lahendama hagi tagaseljaotsusega. Tagaseljaotsuse tegemine on kohtu õigus,
mitte kohustus (vt TsMS § 407 lg 1). Maakohtul oli iseenesest õigus lahendada hageja nõue
ka sisuliselt, arvestades hageja väiteid ja selle kohta esitatud tõendeid. Ringkonnakohus leiab
aga, et maakohus asus asja lahendamisel siiski ebaõigesti hindama ka K.Q poolt esitatud
väiteid ja selgitusi. Samuti kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõiguse normi ja hindas
ebaõigesti tõendid ning jättis selle tulemusel hagi ebaõigesti rahuldamata. Seetõttu tuleb
maakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Ringkonnakohus
põhjendab oma seisukohta järgmiselt.
II
28. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled suulise töövõtulepingu kostja kinnistul Nugise,
Valma küla, Viljandi vald, Viljandi maakond sissesõiduteega seonduvate tööde teostamiseks
2-22-2136
(kinnistusraamatu väljavõte kinnistu kuulumise kohta kostjale, kd I tl 154–155). Maakohus
kvalifitseeris nõude iseenesest õigesti töövõtulepinguna VÕS § 635 lg 1 tähenduses. Viidatud
sätte kohaselt kohustub üks isik töövõtulepinguga valmistama või muutma asja või saavutama
teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse ja teine isik maksma selle eest tasu.
Kolleegium ei nõustu aga maakohtu järeldusega, et asjas esitatud tõendid ei kinnita
töövõtulepingu sõlmimist.
29. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse
andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt
selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Hageja selgitas, et oli ärisuhetes kostjaga
alates 2014. a ja kostjapoolseks kontaktisikuks oli alati L.Q. Vaidlusalused tööd tellisid 2018.
a juhatuse liige P. K.Q, kes oli sellel ajal kostja 50% osanik ja ainus juhatuse liige (äriregistri
väljavõte kd I tl 132–141) ning L.Q. Kuigi hageja ei ole esitanud otseseid tõendeid
töövõtulepingu sõlmimiseks vajalike vastastikuste tahteavalduste vahetamise kohta, mh
põhjusel, et P. K.Q on tänaseks surnud, kinnitavad lepingu olemasolu siiski hageja esitatud
muud tõendid kogumis.
30. Hageja esitas töövõtulepingu olemasolu, tehtud tööde ja tasukokkuleppe tõendamiseks
tööde vastuvõtu aktid. Akti 001-15.06.2018 (kd I tl 12) kohaselt võttis kostja vastu hageja
poolt Nugise kinnistul 03.06.2018–14.06.2018 tehtud järgmised tööd: sissesõidutee, platsi ja
läbi metsa kinnistu jõeäärde mineva tee sihi sisselõikamine, võsa koristamine, mittevajalike
hoonete lammutamine ning objektil oleva kola utiliseerimine, aluspinnase tasandamine.
Tööde maksumus koos lisakuluga oli 3570 eurot (lisandub käibemaks). Akti 002-15.09.2018
(kd I tl 13) kohaselt võttis kostja vastu hageja poolt Nugise kinnistul 27.07.2018–14.09.2018
tehtud järgmised tööd: sissesõidutee, platsi ja läbi metsa kinnistu jõeäärde minevale teele
aluskihiks kruusa vedu ja planeerimine. Koos materjali, transpordi ja lisakuluga oli tööde
maksumus 12 621,91 eurot (lisandub käibemaks). Aktidele kirjutas alla hageja seaduslik
esindaja ja kostja esindajana L.Q. Maakohus tuvastas õigesti, et L.Q ei olnud aktide
allkirjastamise ajal kostja seaduslik esindaja. Selle üle pooled ka ei vaidle. Ekslik on aga
maakohtu seisukoht, et L.Q ei olnud kostja volitatud esindaja.
31. TsÜS § 118 lg 1 kohaselt toimub volituse andmine esindatava poolt vastava tahteavalduse
tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse, või
avalikkusele. Kuigi iseenesest on õige maakohtu osundatu, et hageja ei esitanud tõendeid selle
kohta, et P. K.Q oleks andnud L.Q-le volituse või hiljem tema tehtud toimingud heaks kiitnud,
ei järeldu sellest, et L.Q-l ei oleks olnud õigust kostja nimel hageja tehtud töid vastu võtta.
32. TsÜS § 118 lg 2 näeb ette, et kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine
mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus
tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel
esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud.
Maakohus välistas näivusvolituse olemasolu ekslikult põhjendusega, et endine juhatuse liige
P. K.Q on surnud ja tema tegevust ei ole enam võimalik hinnata. Hageja selgitas, et
töövõtulepingu objektiks olnud Nugise kinnisasjale planeeriti jõevähi kasvatuse farmi rajamist
ja selle projektiga tegeleski L.Q. Hageja väiteid kinnitab L.Q poolt 04.10.2016 kostja
esindajana Viljandi Vallavalitsusele esitatud kostjale kuuluva Nugise kinnisasja
detailplaneeringu algatamise taotlus (kd I tl 150) ja Viljandi Vallavalitsuse poolt L.Q-le kui
kostja esindajale 10.11.2016 esitatud vastus (kd I tl 156–158). Nimetatu kinnitab, et L.Q
tegeles kostjale kuuluval kinnistul arendustegevusega juba alates 2016. aastast. Esile toodud
asjaolude ja tõendite pinnalt ei saa järeldada, et kostja ei oleks teadnud, et L.Q on juba kahe
aasta vältel tegelenud tema kinnisasjal jõevähi farmi rajamise ettevalmistustöödega. Seejuures
2-22-2136
esitas hageja tööde tegemise protsessi kohta ka fotod (kd I tl 160–169). L.Q seotust kostja
tegevusega kinnitab kaudselt ka toonase osaniku ÜS poolt 2014. a L.Q-le ÜS osaniku
õiguste teostamiseks ja osa käsutamiseks antud notariaalne volikiri (kd I tl 151–152). Samuti
asjaolu, et L.Q sai 13.05.2022 kostja osanikuks ja 01.07.2020 juhatuse liikmeks. Kuna L.Q
kinnisasjal tehtud töödega tegeles ja oli dokumentidest nähtuvalt kostjaga, samuti Nugise
kinnisasja projektiga seotud, võis hageja mõistlikult uskuda, et tal on õigus ka tööde
vastuvõtmise akte allkirjastada (näivusvolitus).
33. Seega kinnitavad hageja esile toodud asjaolud ja tõendid, et L.Q-l oli volitus hagejalt tööd
vastu võtta. Tööde tegelikult tegemine (vt viidatud fotosid ja aktide kirjeldused ülal) ja nende
vastuvõtmine kostja poolt, kinnitab aga, et hagejal ja kostjal oli kokkulepe nende tööde
teostamiseks. VÕS § 76 lg 4 kohaselt eeldatakse, et kui võlausaldaja on talle kohustuse
täitmisena pakutu vastu võtnud, siis oli täitmine täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja
kohustus täideti kohaselt. Aktid kinnitavad seega ka tehtud tööde mahtu ja maksumust, samuti
tööde nõuetekohasust.
34. Kuigi eeltoodu on piisav töövõtulepingu olemasolu tuvastamiseks, märgib kolleegium
täiendavalt, et õige ei ole ka maakohtu seisukoht, et lepingu sõlmimist 2018. a ei saa tõendada
hilisemate käitumisaktidega. Poolte käitumine pärast lepingu sõlmimist, sh tööde tegemine,
nõude tunnustamine ja kohustuste osaline täitmine, on kaudne tõend kokkuleppe olemasolu
kohta. Kolleegium nõustub hagejaga, et nõude olemasolu kinnitab täiendavalt ka kostja
jagunemislepingu lisaks olev varade ja kohustuste nimekiri. Maakohus märkis ebaõigesti, et
nõude kinnitamiseks puudub ühise esindusõigusega juhatuse liikmete ühine nõusolek.
Jagunemislepingu ja selle lisaks oleva varanimekirja allkirjastasid mõlemad juhatuse liikmed
isiklikult, s.o nii L.Q kui ka K.Q . Nimekiri kajastab ka kostja kohustust 16 191,91 eurot
(lisandub käibemaks) hageja ees (kd I tl 123–126). Summa vastab hageja nõude aluseks
olevates aktides märgitud summale (3570 + 12 621,91). Samuti esitas hageja kohtule kostja
raamatupidaja JK e-kirja, kes kinnitas, et hageja tööde eest esitatud arve deklareeriti juuli
2021 käibedeklaratsioonil ja kostja sai sellelt ka sisendkäibemaksu tagasi (kd I tl 180). Hageja
esitas kostjale 16.07.2021 kuupäeva kandva arve nr 210186, mis vastab vaidlusaluste tööde
vastuvõtmise aktidel märgitule (kd I tl 22). Samuti esitas hageja maksekorralduse, millelt
nähtub, et kostja tasus 28.07.2021 hagejale sellest arvest 1000 eurot (kd I tl 23). Seega on
kostja kajastanud kohustust ka oma raamatupidamises ja asus seda ka täitma. Maakohtu
seisukoht, et makse näol on tegemist esindusõiguseta tehtud tühise tehinguga, on oletuslik.
Selliseid asjaolusid ja tõendeid, mille alusel saaks sellist järeldust teha, ei ole asjas esitatud.
Seega kinnitavad ka kaudsed asjaolud ja tõendid, et poolte vahel oli töövõtuleping.
35. Maakohus viitas asja lahendamisel ebaõigesti kostja juhatuse liikmete poolt kohtuistungil
antud seletustele. Seletustele, kui oma nõuet kinnitavatele tõenditele, tugineb ebaõigesti ka
hageja oma apellatsioonkaebuses. Tulenevalt TsMS § 229 lg 1 saab tõendiks olla igasugune
teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis. Sama sätte teise lõike kohaselt võib
hagimenetluses olla tõendiks tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus,
dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. K.Q kohtuistungil antud
seletus ei ole seaduses sätestatud protsessivormis ja ei ole seega tõend. Maakohus ei saanud
asja lahendamisel sellest lähtuda. Samuti ei saanud maakohus lähtuda L.Q kohtuistungil antud
seletustest. Otsuse tegemiseks vajalike asjaolude tuvastamisel saab kohus tugineda üksnes
asjas esitatud tõenditele (TsMS § 438 lg 1). Ringkonnakohus kostja juhatuse liikmete
seletustega seetõttu asja lahendamisel ei arvesta.
36. Ülal tuvastatud asjaolud kogumis kinnitavad seega, et kostja tellis hagejalt aktides nr 001-
15.06.2018 ja 002-15.09.2018 nimetatud tööd, tööd on tehtud ja kostja poolt ka vastu võetud
2-22-2136
ning kostjal tekkis kohustus maksta hagejale tasu 19 430,29 eurot. VÕS § 635 lg-st 1
tulenevalt on tasu maksmise kohustus töövõtulepingust tulenev põhikohustus. Kostja juhatuse
liikmed on kohustuse olemasolu kinnitanud ja kostja on kohustust osaliselt ka täitnud. Hageja
16.07.2021 arve kohaselt oli hageja nõue kokku 19 430,29 eurot (koos käibemaksuga). Arve
maksetähtaeg oli 21.07.2021. Kostja tasus hagejale 28.07.2021 1000 eurot, mille hageja
arvestas kostja põhivõla katteks ja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista 18 430,29 eurot.
VÕS § 108 lg 1 ja § 635 lg 1 alusel tuleb hageja nõue rahuldada.
37. Lisaks põhinõudele nõuab hageja kostjalt ka viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teises
lauses sätestatud määras alates 22.07.2021 kuni kohustuse täitmiseni (vt kohustuse
sissenõutavaks muutumise aja kohta ka ringkonnakohtu 27.11.2024 istungi protokoll).
Viidatud sätte kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral
nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni
kohase täitmiseni. Arvestades VÕS § 82 lg-t 1 ja hageja poolt arve tasumiseks kostjale antud
tähtaega, muutus kostja kohustus sissenõutavaks 22.07.2021. TsMS § 367 kohaselt võib
viivisenõude esitada hagis mh ka selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise
ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist protsendina põhinõudest kuni põhinõude
täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana
kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
38. VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt loetakse viivisemääraks VÕS § 94 sätestatud
intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Arvestades VÕS § 94 lg 1 alusel
kehtestatud intressimäära, oli seadusjärgne viivis 2021. a – 31.12.2022 0,0% ja alates
01.01.2023 10,5%, alates 01.07.2023 12%, alates 01.01.2024 12,5% ning alates 01.07.2024
12,25%. Kuna hageja põhinõue on põhjendatud, on põhjendatud ka viivisenõue. Kooskõlas
VÕS §-ga 367 mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemise seisuga
(16.12.2024 seisuga) sissenõutavaks muutunud viivise 6401,50 eurot (2132,86 + 959,64 +
1114,91 + 1148,74 + 1045,35) ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates
17.12.2024 kuni põhivõla tasumiseni.
39. Õige on ka apellatsioonkaebuse etteheide, et maakohus asus ebaõigesti hindama hageja
nõude aegumist. TsÜS § 143 kohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud
isiku taotlusel. Siinses asjas ei esitanud kostja ühtegi menetlusdokumenti, mis vastaks
seaduses sätestatud nõuetele, s.o oleks allkirjastatud õigustatud isikute poolt. Seega ei saanud
maakohus asuda hindama K.Q viidet hageja nõude võimalikule aegumisele. K.Q ei ole
menetlusosaline ega kohustatud isik TsÜS § 143 tähenduses, kellel oleks võimalik hageja
nõude aegumisele tugineda. Ringkonnakohus seetõttu hageja nõude aegumise küsimust ei
käsitle.
40. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu otsus tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud
osas uue otsuse, millega rahuldab hagi, mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 18
430,29 eurot, kohtuotsuse tegemise ajaks (16.12.2024 seisuga) sissenõutavaks muutunud
viivise 6401,50 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates
17.12.2024 kuni kohustuse täitmiseni. Käesolevas otsuses nimetamata hageja tõendid ei
muuda käesoleva asja lahendust ja ringkonnakohus neile eraldi hinnangut ei anna.
III
41. Maakohus seadis 10.02.2022 määrusega hagi tagamise korras kostjale kuuluvale
kinnisasjale asukohaga XXX-i hageja kasuks kohtuliku hüpoteegi 24 722,23 eurot. Seoses
2-22-2136
hagi rahuldamisega, tuleb hagi tagamine jätta jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna
(TsMS § 445 lg 2).
42. Seoses hagi rahuldamisega ja arvestades hageja 24.01.2024 taotlust ning TsMS § 195
lg-s 1 sätestatut, tuleb hagi tagamise taotluse esitamisel tasutud tagatis hagejale tagastada.
Kostjale tagati maakohtu menetluses võimalus esitada hageja taotluse osas oma seisukoht.
Kostja esindusõigusliku isiku poolt allkirjastatud seisukohta ei esitanud.
43. Maakohtu otsuse tühistamise tõttu tuleb TsMS § 173 lg 3 esimese lause järgi muuta ka
menetluskulude jaotust. Seoses hagi rahuldamisega jäävad maa- ja ringkonnakohtus kantud
menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab
kindlaks maakohus (RKTKo 02.11.2018, 2-16-14924, p 21).
(allkirjastatud digitaalselt)