2-22-2136/54 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kairi Piirisild, Vallo Kariler, Ele Liiv

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. detsember 2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-2136

Kohtuasi

Osaühingu ERITEHNIK hagi Vormikivi OÜ vastu

töövõtulepingust tuleneva võla ja viivise

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 7. juuni 2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Osaühingu ERITEHNIK apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

20 722,23 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: Osaühing ERITEHNIK (registrikood 10554580),

lepinguline esindaja Viljar Subka

Kostja: Vormikivi OÜ (registrikood 10775819),

seaduslikud esindajad (ühiselt) L.Q ja K.Q (endine K.Q)

Istungi toimumise aeg

27. november 2024

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 7. juuni 2024 otsus, millega maakohus jättis

Osaühingu ERITEHNIK hagi rahuldamata, tühistas 10. veebruari 2022

määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu ja jättis menetluskulud Osaühingu

ERITEHNIK kanda. Teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi rahuldada ja

mõista Vormikivi OÜ-lt Osaühingu ERITEHNIK kasuks välja 18 430,29 eurot, 16.

detsembri 2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 6401,50 eurot ja viivis

alates 17. detsembrist 2024 kuni kohustuse täitmiseni, jätta hagi tagamise abinõu

jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna ning poolte maakohtus kantud

menetluskulud Vormikivi OÜ kanda.

2. Rahuldada Osaühingu ERITEHNIK apellatsioonkaebus.

3. Jätta apellatsioonimenetluse kulud Vormikivi OÜ kanda.

4. Kohtuotsuse resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:

2-22-2136

4.1. Rahuldada Osaühingu ERITEHNIK hagi.

4.2. Mõista Vormikivi OÜ-lt Osaühingu ERITEHNIK kasuks välja 18 430,29

eurot.

4.3. Mõista Vormikivi OÜ-lt Osaühingu ERITEHNIK kasuks välja 16. detsembri

2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 6401,50 eurot.

4.4. Mõista Vormikivi OÜ-lt Osaühingu ERITEHNIK kasuks välja viivis

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 17.

detsembrist 2024 kuni käesoleva otsuse resolutsiooni punktis 4.2 nimetatud

kohustuse täitmiseni.

4.5. Jätta Harju Maakohtu 10. veebruari 2022 hagi tagamise määrus jõusse

kohtulahendi täitmist tagava abinõuna.

4.6. Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud Vormikivi OÜ kanda.

5. Tagastada käesoleva otsuse jõustumisel Osaühingule ERITEHNIK hagi tagamise

tagatis 1306,09 eurot ja kanda see Osaühingu ERITEHNIK arvelduskontole nr

EE041010220020022016 selgitusega „tsiviilasi nr 2-22-2136 tagatise tagastamine“.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. ERITEHNIK OÜ (hageja) esitas 09.02.2022 Harju Maakohtule hagi Vormikivi OÜ (kostja)

vastu, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 18 430,29 eurot, 08.02.2022 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivise 817,52 eurot ja viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates 09.02.2022 kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud

palusid hagejad jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled suulise töövõtulepingu kostja kinnistul aadressiga

Nugise, Valma küla, Viljandi vald, Viljandi maakond tööde teostamiseks. Hageja teostas tööd

ajavahemikus 03.06.2018–14.06.2018 ja 27.07.2018–14.09.2018. Kostja võttis tööd

märkusteta vastu ja aktsepteeris tööde maksumused, mille kohta koostati ja allkirjastati kaks

akti. Hageja esitas kostjale 16.07.2021 arve nr 210186 19 430,29 euro tasumiseks,

maksetähtpäevaga 21.07.2021. Kostja tasus arvest 28.07.2021 1000 eurot ja võlgneb hagejale

seega 18 430,29 eurot.

2-22-2136

Kostja vastuväited hagiavaldusele

3. Kostja juhatuse liige K.Q vaidles hagile vastu, leides, et hageja nõue on tõendamata,

samuti aegunud. Kostja teine juhatuse liige L.Q hagile kirjalikku vastust ei esitanud, kuid

tunnistas hageja nõuet 24.01.2024 kohtuistungil. Kostja juhatuse liikmetel on äriregistri

andmetel ühine esindusõigus.

Maakohtu otsus ja põhjendused

4. Maakohus jättis hagi rahuldamata, tühistas 10.02.2022 määrusega kohaldatud hagi

tagamise abinõu (kostja kinnisasjale seatud kohtuliku hüpoteegi) ja jättis menetluskulud

hageja kanda.

5. Otsuse kohaselt puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et pooled oleksid sõlminud suulise

töövõtulepingu. Maakohus tuvastas, et hageja koostas järgmised tööde vastuvõtu aktid, mis on

allkirjastatud hageja esindaja V.Q ja kostja esindaja L.Q poolt:

-

nr 001-15.06.2018, millega kostja esindaja L.Q võttis vastu Nugise kinnistul

ajavahemikus 03.06–14.06.2018 tehtud tööd hinnaga 3570 eurot (lisandub käibemaks) ja

-

nr 002-14.09.2018, millega kostja esindaja L.Q võttis vastu Nugise kinnistul

ajavahemikus 27.07–14.09.2018 tehtud tööd hinnaga 12 621,91 eurot (lisandub

käibemaks).

6. Kostja esindajana tegutses seega L.Q, kes ei olnud aga aktide allkirjastamise ajal kostja

seaduslik esindaja. L.Q sai juhatuse liikmeks 01.07.2020 ja osanikuks 13.05.2020. L.Q ei saa

tehingut ka tagantjärele heaks kiita, kuna juhatuse liikmetel L.Q-l ja K.Q-l on ühine

esindusõigus ja nad on hageja nõude osas eriarvamusel.

7. L.Q ei olnud kostja volitatud esindaja. 08.01.2014 notariaalselt tõestatud volikiri andis L.Q-

le õiguse esindada kostja osanikku (ÜS) õiguste teostamisel ja käsutama temale kuuluvat

kostja osa vastavalt oma äranägemisele. See ei anna aga õigust teha juhatuse liikmete

pädevusse kuuluvaid tehinguid. Isegi kui volitus sellise õiguse annaks, oli aktide

allkirjastamisel kostja osanik ja juhatuse liige P. K.Q, kelle seisukohta volituse olemasolu

kohta ei ole võimalik kindlaks teha, kuna ta on surnud. Puuduvad tõendid, et P. K.Q oleks

volituse heaks kiitnud või L.Q-le volituse andnud. Viljandi Vallavalitsuse mitu aastat varem,

s.o 2016. a koostatud dokument, seda ei tõenda.

8. Hilisemad toimingud (jagunemisleping koos varanimekirjaga, käibedeklaratsioonid ja

majandusaasta aruanded) ei tõenda lepingu sõlmimist 2018. aastal. Nõude heakskiitmiseks

2021. aastal oleks olnud vaja mõlema juhatuse liikme nõusolekut.

9. L.Q esindusõigust ei teki ka näivusvolituse ja talumisvolituse sätete alusel. Selleks peab

hindama mh P. K.Q tegevust, mida ei ole enam võimalik teha.

10. Isegi kui töövõtuleping oleks sõlmitud, on hageja nõue aegunud. Aegumistähtaeg hakkas

kulgema tööde vastuvõtmisel 2018. a, mitte arve esitamisel 2021. a. Tõendamata on hageja

väide kokkuleppest, et tasumine toimub hiljem. Aegumine ei ole ka katkenud. Arve osaline

tasumine 28.07.2021 ei ole nõude tunnustamine, kuna juhatuse liikmed ei ole raha tasumisel

nõuet ühiselt tunnustanud. Tegemist on esindusõiguseta tehtud tühise tehinguga.

11. Hageja nõuet ei saa rahuldada ka käsundita asjaajamise sätete alusel, kuna käsundita

asjaajamise eeldused on täitmata.

2-22-2136

12. Kuna hagi jääb rahuldamata jäävad menetluskulud hageja kanda. Kostja seaduslik

esindaja K.Q kandis menetluses kulusid nõustajale, kuid nõustaja kulud ei ole hüvitatavad.

Kuna muud kulud puuduvad, ei ole menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine

vajalik.

Apellatsioonkaebus

13. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega rahuldada hagi.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

14. Kaebuse kohaselt rikkus maakohus materiaal- ja menetlusõiguse norme, samuti hindas

ebaõigesti asjaolusid ja tõendeid. Otsus on vastuoluline ega põhine asjas esitatud tõenditel.

15. Maakohus oleks pidanud rahuldama hagi tagaseljaotsusega. Kostja ei esitanud hagile tema

ühise esindusõigusega juhatuse liikmete poolt allkirjastatud vastust, kuigi kohus seda nõudis.

16. Maakohus hindas tõendeid valesti, kui leidis, et töövõtulepingu olemasolu on tõendamata.

Hagejal ei olnud kevadel 2018 kostja juhatuse liikme P. K.Q ja esindaja L.Q-ga lepingu

sõlmimisel ja kostja kinnistul tööde planeerimisel kahtlust L.Q esindusõiguses. Kinnistuga

seotud dokumentidel olid tema andmed. Hageja teadis, et L.Q-l on volitus tööd vastu võtta.

Volituse saab anda ka kaudse tahteavaldusega ja see võib olla tuletatav ka TsÜS § 118 lg-st 2.

17. Lepingu sõlmimist, tööde teostamist ja aktsepteerimist tõendavad hageja poolt asjas

esitatud dokumentaalsed tõendid, samuti L.Q ja K.Q poolt kohtuistungil antud selgitused.

18. Maakohus leidis ebaõigesti, et kostja mõlemad juhatuse liikmed ei ole hageja nõuet

aktsepteerinud või heaks kiitnud. 30.04.2021 allkirjastasid nad mõlemad kostja

jagunemislepingu ja selle lisaks oleva varade nimekirja.

19. Maakohus leidis ebaõigesti, et nõue on aegunud ja et aegumine ei katkenud nõude

tunnustamisega. Kostja tasus temale väljastatud arve osaliselt. Maakohus ei saanud juhatuse

liikmete ühise esindusõiguse tõttu K.Q nõude aegumise vastuväitele üldse tugineda.

Vastustaja seisukoht

20. Apellatsioonkaebusele esitas vastuväite K.Q , kes palus jätta kaebuse rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda. L.Q apellatsioonkaebusele kirjalikku vastust ei esitanud, kuid

tunnistas 27.11.2024 ringkonnakohtu istungil hageja nõuet.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

21. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 657 lg 1 p 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus teeb asja esimese astme kohtule uueks

läbivaatamiseks saatmata uue otsuse, millega rahuldab hagi. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.

22. Ringkonnakohus selgitab (I) esmalt menetluslikku olukorda, (II) seejärel lahendab

apellatsioonkaebuse ja (III) teeb menetluslikud korraldused, sh jaotab menetluskulud.

2-22-2136

I

23. Hageja esitas kostja vastu raha saamisele suunatud nõude. Kostja on juriidiline isik, kelle

äriregistri kaardi andmetel on kostja juhatuse liikmetel K.Q-l ja L.Q-l ühine esindusõigus (kd

I tl 101). Äriseadustiku (ÄS) § 181 lg-st 1 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 34 lg-

st 2 ja 3 tuleneb, et olukorras, kus juhatuse liikmetel on ühine esindusõigus ja see on kantud

äriregistrisse, ei saa juhatuse liige esindada osaühingut tehingu tegemisel iseseisvalt. Ühise

esindusõiguse korral saavad kõik ühisele esindusõigusele allutatud juhatuse liikmed esindada

ühingut kehtivalt üksnes koos. Seega ei saa K.Q esitada ka kohtumenetluses seisukohti,

nõudeid või taotlusi kostja nimel iseseisvalt.

24. Maakohus selgitas seega K.Q-le 09.03.2022, 06.04.2022 ja 02.06.2022 õigesti, et ei saa

dokumenti, mis on allkirjastatud üksnes ühe juhatuse liikme poolt, käsitada kostja vastusena,

kuna see ei vasta seaduses sätestatud nõuetele. Kostja teine juhatuse liige L.Q ei ole K.Q

hagile ega apellatsioonkaebusele esitatud vastuväiteid ka heaks kiitnud ning kinnitas ka

ringkonnakohtu 27.11.2024 istungil, et ei nõustu K.Q vastuväidetega. Ringkonnakohtu

kontrollitud andmetel kehtis kostja juhatuse liikmete ühine esindusõigus ka ringkonnakohtu

istungi toimumise aja seisuga.

25. Käesolevas tsiviilasjas on menetlusosalised hageja, s.o Osaühing ERITEHNIK ja kostja,

s.o Vormikivi OÜ. K.Q ei ole siinses asjas menetlusosaline ja tal ei ole õigust kostja nimel

iseseisvalt menetlustoiminguid teha. Sellist õigust ei tulene K.Q-le ka hea usu põhimõttest

ega asjaolust, et ta teise juhatuse liikme seisukohtadega ei nõustu. Siinses menetluses ei oma

tähtsust, millisel põhjusel on juhatuse liikmete ühise esindusõiguse teostamine takistatud.

Seetõttu ei saa asja lahendamisel K.Q seisukohtadega arvestada ka ringkonnakohus.

Ringkonnakohus selgitas K.Q-le täiendavalt ka 27.11.2024 kohtuistungil ühise esindusõiguse

tähendust ja tagajärgi, samuti asjaolu, et ühingu siseküsimusi ei saa lahendada siinses

menetluses, vaid selleks tuleb kasutada ühinguõiguslikke õiguskaitsevahendeid. K.Q jäi

hoolimata sellest oma seisukohtade juurde.

26. Maakohus märkis õigesti ka seda, et olukorras, kus kostja nimel on vastuse esitanud isik,

kellel esindusõigus puudub, on kohtul TsMS § 407 lg 1 alusel õigus teha tagaseljaotsus.

Maakohus ei ole seejuures rikkunud materiaal- ega menetlusõiguse norme. Maakohus selgitas

kostjale kooskõlas TsMS § 3401 lg-s 1 sätestatuga, et menetlusdokument on esitatud

puudustega, s.o ilma esindusõiguslike isikute allkirjadeta ja andis kostjale võimaluse puudus

kõrvaldada. Kostja seda ei teinud.

27. Õige ei ole aga apellatsioonkaebuse väide, et maakohus pidi nõuetekohase kostja vastuse

puudumise tõttu lahendama hagi tagaseljaotsusega. Tagaseljaotsuse tegemine on kohtu õigus,

mitte kohustus (vt TsMS § 407 lg 1). Maakohtul oli iseenesest õigus lahendada hageja nõue

ka sisuliselt, arvestades hageja väiteid ja selle kohta esitatud tõendeid. Ringkonnakohus leiab

aga, et maakohus asus asja lahendamisel siiski ebaõigesti hindama ka K.Q poolt esitatud

väiteid ja selgitusi. Samuti kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõiguse normi ja hindas

ebaõigesti tõendid ning jättis selle tulemusel hagi ebaõigesti rahuldamata. Seetõttu tuleb

maakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Ringkonnakohus

põhjendab oma seisukohta järgmiselt.

II

28. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled suulise töövõtulepingu kostja kinnistul Nugise,

Valma küla, Viljandi vald, Viljandi maakond sissesõiduteega seonduvate tööde teostamiseks

2-22-2136

(kinnistusraamatu väljavõte kinnistu kuulumise kohta kostjale, kd I tl 154–155). Maakohus

kvalifitseeris nõude iseenesest õigesti töövõtulepinguna VÕS § 635 lg 1 tähenduses. Viidatud

sätte kohaselt kohustub üks isik töövõtulepinguga valmistama või muutma asja või saavutama

teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse ja teine isik maksma selle eest tasu.

Kolleegium ei nõustu aga maakohtu järeldusega, et asjas esitatud tõendid ei kinnita

töövõtulepingu sõlmimist.

29. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse

andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt

selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Hageja selgitas, et oli ärisuhetes kostjaga

alates 2014. a ja kostjapoolseks kontaktisikuks oli alati L.Q. Vaidlusalused tööd tellisid 2018.

a juhatuse liige P. K.Q, kes oli sellel ajal kostja 50% osanik ja ainus juhatuse liige (äriregistri

väljavõte kd I tl 132–141) ning L.Q. Kuigi hageja ei ole esitanud otseseid tõendeid

töövõtulepingu sõlmimiseks vajalike vastastikuste tahteavalduste vahetamise kohta, mh

põhjusel, et P. K.Q on tänaseks surnud, kinnitavad lepingu olemasolu siiski hageja esitatud

muud tõendid kogumis.

30. Hageja esitas töövõtulepingu olemasolu, tehtud tööde ja tasukokkuleppe tõendamiseks

tööde vastuvõtu aktid. Akti 001-15.06.2018 (kd I tl 12) kohaselt võttis kostja vastu hageja

poolt Nugise kinnistul 03.06.2018–14.06.2018 tehtud järgmised tööd: sissesõidutee, platsi ja

läbi metsa kinnistu jõeäärde mineva tee sihi sisselõikamine, võsa koristamine, mittevajalike

hoonete lammutamine ning objektil oleva kola utiliseerimine, aluspinnase tasandamine.

Tööde maksumus koos lisakuluga oli 3570 eurot (lisandub käibemaks). Akti 002-15.09.2018

(kd I tl 13) kohaselt võttis kostja vastu hageja poolt Nugise kinnistul 27.07.2018–14.09.2018

tehtud järgmised tööd: sissesõidutee, platsi ja läbi metsa kinnistu jõeäärde minevale teele

aluskihiks kruusa vedu ja planeerimine. Koos materjali, transpordi ja lisakuluga oli tööde

maksumus 12 621,91 eurot (lisandub käibemaks). Aktidele kirjutas alla hageja seaduslik

esindaja ja kostja esindajana L.Q. Maakohus tuvastas õigesti, et L.Q ei olnud aktide

allkirjastamise ajal kostja seaduslik esindaja. Selle üle pooled ka ei vaidle. Ekslik on aga

maakohtu seisukoht, et L.Q ei olnud kostja volitatud esindaja.

31. TsÜS § 118 lg 1 kohaselt toimub volituse andmine esindatava poolt vastava tahteavalduse

tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse, või

avalikkusele. Kuigi iseenesest on õige maakohtu osundatu, et hageja ei esitanud tõendeid selle

kohta, et P. K.Q oleks andnud L.Q-le volituse või hiljem tema tehtud toimingud heaks kiitnud,

ei järeldu sellest, et L.Q-l ei oleks olnud õigust kostja nimel hageja tehtud töid vastu võtta.

32. TsÜS § 118 lg 2 näeb ette, et kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine

mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus

tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel

esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud.

Maakohus välistas näivusvolituse olemasolu ekslikult põhjendusega, et endine juhatuse liige

P. K.Q on surnud ja tema tegevust ei ole enam võimalik hinnata. Hageja selgitas, et

töövõtulepingu objektiks olnud Nugise kinnisasjale planeeriti jõevähi kasvatuse farmi rajamist

ja selle projektiga tegeleski L.Q. Hageja väiteid kinnitab L.Q poolt 04.10.2016 kostja

esindajana Viljandi Vallavalitsusele esitatud kostjale kuuluva Nugise kinnisasja

detailplaneeringu algatamise taotlus (kd I tl 150) ja Viljandi Vallavalitsuse poolt L.Q-le kui

kostja esindajale 10.11.2016 esitatud vastus (kd I tl 156–158). Nimetatu kinnitab, et L.Q

tegeles kostjale kuuluval kinnistul arendustegevusega juba alates 2016. aastast. Esile toodud

asjaolude ja tõendite pinnalt ei saa järeldada, et kostja ei oleks teadnud, et L.Q on juba kahe

aasta vältel tegelenud tema kinnisasjal jõevähi farmi rajamise ettevalmistustöödega. Seejuures

2-22-2136

esitas hageja tööde tegemise protsessi kohta ka fotod (kd I tl 160–169). L.Q seotust kostja

tegevusega kinnitab kaudselt ka toonase osaniku ÜS poolt 2014. a L.Q-le ÜS osaniku

õiguste teostamiseks ja osa käsutamiseks antud notariaalne volikiri (kd I tl 151–152). Samuti

asjaolu, et L.Q sai 13.05.2022 kostja osanikuks ja 01.07.2020 juhatuse liikmeks. Kuna L.Q

kinnisasjal tehtud töödega tegeles ja oli dokumentidest nähtuvalt kostjaga, samuti Nugise

kinnisasja projektiga seotud, võis hageja mõistlikult uskuda, et tal on õigus ka tööde

vastuvõtmise akte allkirjastada (näivusvolitus).

33. Seega kinnitavad hageja esile toodud asjaolud ja tõendid, et L.Q-l oli volitus hagejalt tööd

vastu võtta. Tööde tegelikult tegemine (vt viidatud fotosid ja aktide kirjeldused ülal) ja nende

vastuvõtmine kostja poolt, kinnitab aga, et hagejal ja kostjal oli kokkulepe nende tööde

teostamiseks. VÕS § 76 lg 4 kohaselt eeldatakse, et kui võlausaldaja on talle kohustuse

täitmisena pakutu vastu võtnud, siis oli täitmine täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja

kohustus täideti kohaselt. Aktid kinnitavad seega ka tehtud tööde mahtu ja maksumust, samuti

tööde nõuetekohasust.

34. Kuigi eeltoodu on piisav töövõtulepingu olemasolu tuvastamiseks, märgib kolleegium

täiendavalt, et õige ei ole ka maakohtu seisukoht, et lepingu sõlmimist 2018. a ei saa tõendada

hilisemate käitumisaktidega. Poolte käitumine pärast lepingu sõlmimist, sh tööde tegemine,

nõude tunnustamine ja kohustuste osaline täitmine, on kaudne tõend kokkuleppe olemasolu

kohta. Kolleegium nõustub hagejaga, et nõude olemasolu kinnitab täiendavalt ka kostja

jagunemislepingu lisaks olev varade ja kohustuste nimekiri. Maakohus märkis ebaõigesti, et

nõude kinnitamiseks puudub ühise esindusõigusega juhatuse liikmete ühine nõusolek.

Jagunemislepingu ja selle lisaks oleva varanimekirja allkirjastasid mõlemad juhatuse liikmed

isiklikult, s.o nii L.Q kui ka K.Q . Nimekiri kajastab ka kostja kohustust 16 191,91 eurot

(lisandub käibemaks) hageja ees (kd I tl 123–126). Summa vastab hageja nõude aluseks

olevates aktides märgitud summale (3570 + 12 621,91). Samuti esitas hageja kohtule kostja

raamatupidaja JK e-kirja, kes kinnitas, et hageja tööde eest esitatud arve deklareeriti juuli

2021 käibedeklaratsioonil ja kostja sai sellelt ka sisendkäibemaksu tagasi (kd I tl 180). Hageja

esitas kostjale 16.07.2021 kuupäeva kandva arve nr 210186, mis vastab vaidlusaluste tööde

vastuvõtmise aktidel märgitule (kd I tl 22). Samuti esitas hageja maksekorralduse, millelt

nähtub, et kostja tasus 28.07.2021 hagejale sellest arvest 1000 eurot (kd I tl 23). Seega on

kostja kajastanud kohustust ka oma raamatupidamises ja asus seda ka täitma. Maakohtu

seisukoht, et makse näol on tegemist esindusõiguseta tehtud tühise tehinguga, on oletuslik.

Selliseid asjaolusid ja tõendeid, mille alusel saaks sellist järeldust teha, ei ole asjas esitatud.

Seega kinnitavad ka kaudsed asjaolud ja tõendid, et poolte vahel oli töövõtuleping.

35. Maakohus viitas asja lahendamisel ebaõigesti kostja juhatuse liikmete poolt kohtuistungil

antud seletustele. Seletustele, kui oma nõuet kinnitavatele tõenditele, tugineb ebaõigesti ka

hageja oma apellatsioonkaebuses. Tulenevalt TsMS § 229 lg 1 saab tõendiks olla igasugune

teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis. Sama sätte teise lõike kohaselt võib

hagimenetluses olla tõendiks tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus,

dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. K.Q kohtuistungil antud

seletus ei ole seaduses sätestatud protsessivormis ja ei ole seega tõend. Maakohus ei saanud

asja lahendamisel sellest lähtuda. Samuti ei saanud maakohus lähtuda L.Q kohtuistungil antud

seletustest. Otsuse tegemiseks vajalike asjaolude tuvastamisel saab kohus tugineda üksnes

asjas esitatud tõenditele (TsMS § 438 lg 1). Ringkonnakohus kostja juhatuse liikmete

seletustega seetõttu asja lahendamisel ei arvesta.

36. Ülal tuvastatud asjaolud kogumis kinnitavad seega, et kostja tellis hagejalt aktides nr 001-

15.06.2018 ja 002-15.09.2018 nimetatud tööd, tööd on tehtud ja kostja poolt ka vastu võetud

2-22-2136

ning kostjal tekkis kohustus maksta hagejale tasu 19 430,29 eurot. VÕS § 635 lg-st 1

tulenevalt on tasu maksmise kohustus töövõtulepingust tulenev põhikohustus. Kostja juhatuse

liikmed on kohustuse olemasolu kinnitanud ja kostja on kohustust osaliselt ka täitnud. Hageja

16.07.2021 arve kohaselt oli hageja nõue kokku 19 430,29 eurot (koos käibemaksuga). Arve

maksetähtaeg oli 21.07.2021. Kostja tasus hagejale 28.07.2021 1000 eurot, mille hageja

arvestas kostja põhivõla katteks ja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista 18 430,29 eurot.

VÕS § 108 lg 1 ja § 635 lg 1 alusel tuleb hageja nõue rahuldada.

37. Lisaks põhinõudele nõuab hageja kostjalt ka viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates 22.07.2021 kuni kohustuse täitmiseni (vt kohustuse

sissenõutavaks muutumise aja kohta ka ringkonnakohtu 27.11.2024 istungi protokoll).

Viidatud sätte kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Arvestades VÕS § 82 lg-t 1 ja hageja poolt arve tasumiseks kostjale antud

tähtaega, muutus kostja kohustus sissenõutavaks 22.07.2021. TsMS § 367 kohaselt võib

viivisenõude esitada hagis mh ka selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise

ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

38. VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt loetakse viivisemääraks VÕS § 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Arvestades VÕS § 94 lg 1 alusel

kehtestatud intressimäära, oli seadusjärgne viivis 2021. a – 31.12.2022 0,0% ja alates

01.01.2023 10,5%, alates 01.07.2023 12%, alates 01.01.2024 12,5% ning alates 01.07.2024

12,25%. Kuna hageja põhinõue on põhjendatud, on põhjendatud ka viivisenõue. Kooskõlas

VÕS §-ga 367 mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemise seisuga

(16.12.2024 seisuga) sissenõutavaks muutunud viivise 6401,50 eurot (2132,86 + 959,64 +

1114,91 + 1148,74 + 1045,35) ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

17.12.2024 kuni põhivõla tasumiseni.

39. Õige on ka apellatsioonkaebuse etteheide, et maakohus asus ebaõigesti hindama hageja

nõude aegumist. TsÜS § 143 kohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud

isiku taotlusel. Siinses asjas ei esitanud kostja ühtegi menetlusdokumenti, mis vastaks

seaduses sätestatud nõuetele, s.o oleks allkirjastatud õigustatud isikute poolt. Seega ei saanud

maakohus asuda hindama K.Q viidet hageja nõude võimalikule aegumisele. K.Q ei ole

menetlusosaline ega kohustatud isik TsÜS § 143 tähenduses, kellel oleks võimalik hageja

nõude aegumisele tugineda. Ringkonnakohus seetõttu hageja nõude aegumise küsimust ei

käsitle.

40. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu otsus tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud

osas uue otsuse, millega rahuldab hagi, mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 18

430,29 eurot, kohtuotsuse tegemise ajaks (16.12.2024 seisuga) sissenõutavaks muutunud

viivise 6401,50 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

17.12.2024 kuni kohustuse täitmiseni. Käesolevas otsuses nimetamata hageja tõendid ei

muuda käesoleva asja lahendust ja ringkonnakohus neile eraldi hinnangut ei anna.

III

41. Maakohus seadis 10.02.2022 määrusega hagi tagamise korras kostjale kuuluvale

kinnisasjale asukohaga XXX-i hageja kasuks kohtuliku hüpoteegi 24 722,23 eurot. Seoses

2-22-2136

hagi rahuldamisega, tuleb hagi tagamine jätta jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna

(TsMS § 445 lg 2).

42. Seoses hagi rahuldamisega ja arvestades hageja 24.01.2024 taotlust ning TsMS § 195

lg-s 1 sätestatut, tuleb hagi tagamise taotluse esitamisel tasutud tagatis hagejale tagastada.

Kostjale tagati maakohtu menetluses võimalus esitada hageja taotluse osas oma seisukoht.

Kostja esindusõigusliku isiku poolt allkirjastatud seisukohta ei esitanud.

43. Maakohtu otsuse tühistamise tõttu tuleb TsMS § 173 lg 3 esimese lause järgi muuta ka

menetluskulude jaotust. Seoses hagi rahuldamisega jäävad maa- ja ringkonnakohtus kantud

menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab

kindlaks maakohus (RKTKo 02.11.2018, 2-16-14924, p 21).

(allkirjastatud digitaalselt)