2-24-14974/13 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

2-24-14974

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus Valga kohtumaja

Kohtunik

Ülle Raag

Määruse tegemise aeg ja koht

16.12.2024. a, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-14974

Tsiviilasi

S.V. maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

pankroti väljakuulutamine, pankrotihalduri nimetamine

ja võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja määramine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

avaldaja S.V. (isikukood XXX; elukoht xxxxx XXX-i,

xxxxxxxxxxxxxx; e-post XXX);

usaldusisik Elina Madal (Madal ja Partnerid; telefon

XXX ; e-post XXX).

Menetlustoimingu aeg

04.12.2024. a.

RESOLUTSIOON

1. Kuulutada välja füüsilisest isikust võlgniku S.V. (isikukood XXX) pankrot 16.

detsembril 2024. a kell 09.00 ja algatada S.V. kohustustest vabastamise menetlus.

2. Vabastada Elina Madal usaldusisiku ülesannetest. Usaldusisik peab

pankrotihaldurile üle andma eelmenetluses kogutud materjalid.

3. Nimetada S.V. pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Urmas Tross, kelle

kontaktandmed on: OÜ Konkurss; Tel: 50 19 750; e-post:).

4. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg 06. jaanuaril 2025.

a algusega kell 14.00 pankrotihalduri büroos. Osalemine on võimalik virtuaalsete

kanalite kaudu. Kohus osaleb virtuaalselt.

5. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur,

eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku

kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Esimene aruanne võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada

pankrotimenetluse lõppemisel. Kui pankrotimenetlus ei ole selleks ajaks

lõppenud, siis esitada aruanne hiljemalt 10. detsembril 2025. a.

6. Võlgniku

kohustustest

vabastamise

menetluse

kestel

ei

saa

pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole

pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.

7. Avaldada viivitamatult pankrotimääruse kohta teadaanne väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi,

määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta,

ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg,

nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese

üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste

täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

8. S.V. võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul esimese

pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates

teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest

võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast.

Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist,

ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Nõuet ei saa

esitada pärast seda, kui võlausaldajate nimekiri on esitatud kohtule

kinnitamiseks. Nõude esitamise tähtaja ennistamine ei ole vajalik pandiga

tagatud nõude puhul. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse

nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt

esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

9. Pankroti väljakuulutamisega hakkavad kehtima PankrS §-s 35 sätestatud

tagajärjed, sh kaotab võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga.

10. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Jätta võlgniku poolt kantud menetluskulud tema enda kanda.

2. Määrata usaldusisiku Elina Madala tasu suuruseks 297 eurot (käibemaksu ei

lisandu), mis maksta välja riigi vahenditest.

3. Usaldusisiku tasu maksta osaühing "Madal ja Partnerid" (registrikood

11230080), arvelduskontole nr EE911010220054602017 AS-is SEB Pank.

4. Saata määrus p.2 märgitud usaldusisiku tasu väljamaksmiseks täitmiseks Riigi

Tugiteenuste Keskusele.

Pankrotimäärus kuulub täitmisele viivitamatult.

Kohus selgitab, et PankrS § 31 lg-st 7 tulenevalt ei saa pankrotimääruse täitmist peatada ega

ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.

Toimetada määrus kätte võlgnikule, usaldusisikule ja pankrotihaldurile ning avaldada

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates

määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

S.V. esitas 03.10.2024 kohtule maksejõuetusavalduse, milles soovib enda pankroti

väljakuulutamist ning kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Võlgnik on vallaline ja

ülalpeetavaid ei ole. Võlgnik ei tööta. Igakuised väljaminekud on sissetulekust suuremad.

Võlgnik võttis laenusid ja kohustusi seoses oma kasiinosõltuvusega. Võlgnik käitus

vastutustundetult ning ei saanud oma kohustuste suurusest hästi aru. Võlgnik on endale

seadnud mängukeelu ja püüab võlgasid jõukohaselt tasuda. Kuid kuna võlgnik on töötu, siis

on tagasimaksmisega suured probleemid. Võlgnik maksejõuetu ning ei ole suuteline oma

kohustusi kandma. Kohustuste summa on vähemalt 17 716,55 eurot. Võlgniku suhtes on

algatatud täitemenetlused. Tasutud on riigilõiv 10 eurot.

Kohus võttis 10.10.2024. a määrusega S.V. maksejõuetuseavalduse menetlusse ja nimetas

usaldusisikuks Elina Madala. Kohus peatas võlgniku vara suhtes läbiviidavad täitemenetlused

ning võimalikud sundtäitmised.

Usaldusisik Elina Madal esitas 11.11.2024. a kohtule võlgniku vara- ja võlanimekirja.

Esitatud andmete kohaselt võlgnikul puudub dokumenteeritud sissetulek, kinnisvara ja muu

oluline vara, mille võõrandamisel saaks võlausaldajate nõudeid arvestatavas osas rahuldada.

Võlgniku nimel on registreeritud sõiduauto, kuid see on ammu võõrandatud, lihtsalt

vormistamata. ARKist nähtub, et juba alates 2009 puudub sõidukil ülevaatus ja kindlustus,

mistõttu on ilmne, et see sõiduk ei osale enam liikluses. Viimane registreeritud töökoht oli

võlgnikul kuni 12.03.2024. Pärast seda on võlgnik teinud juhutöid. Võlgnik ei ela püsivalt

menetluses antud aadressil. Tegemist on tema isale kuuluva korteriga, kus võlgnik vahel

viibib. Muul ajal elab võlgnik kas ema venna juures xxxxx või isa venna juures xxxxx, tehes

seal vajalikke majapidamistöid ja saades toidu ning elukoha. Võlgnik on avaldanud

valmisolekut asuda uuesti tööle, kuid saab tööle asuda alles siis, kui load kätte saab.

Nimetatud aeg ei ole teada. Võlgnikul ei esine tööl käimist välistavaid või takistavaid

objektiivseid asjaolusid. Võlgniku väitel on tal olnud pangakontod Swedbankas, Revolutis ja

WISEs. Pangakonto olemasolu on kinnitanud Swdbank. Teised pangad infot andnud ei ole.

Swedbanki pangakonto ei ole aktiivses kasutuses. Revoluti konto olevat panga poolt suletud,

kuna ei kasutanud seda. Ei võlgnik ise ega pangad ei ole esitanud pangakontoväljavõtteid.

Usaldusisiku hinnangul on võlgnik maksejõuetu. Kuulutada välja S.V. pankrot ja algatada

kohustustest vabastamise menetlus.

Kohus kuulas võlgniku ära 04.12.2024. a toimunud menetlustoimingul.

KOHTU SEISUKOHT

FiMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja

pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku

maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti.

FiMS § 15 lg 9 kohaselt kui maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik ja ta on taotlenud

pankroti väljakuulutamist või pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamist, võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta usaldusisiku

nimetamata ja kümne päeva jooksul maksejõuetusavalduse saamisest arvates pankroti välja

kuulutada vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) §-s 31 sätestatule või pankroti välja kuulutada

ja algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FiMS §-s

45 sätestatule.

FiMS § 18 lg 1 sätestab, et maksejõuetusavaldus vaadatakse läbi pankrotiseaduses

pankrotiavalduse läbivaatamiseks sätestatu kohaselt, kui käesolevas seaduses ei ole ette

nähtud teisiti. Kohus arutab võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid

eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik.

FiMS § 18 lg 2 kohaselt kohus, vaadanud maksejõuetusavalduse läbi: kuulutab välja võlgniku

pankroti vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 sätestatule (p 1) või kuulutab välja võlgniku

pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 ja

käesoleva seaduse §-s 45 sätestatule (p 2).

PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS

§ 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutine.

PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus

pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib

siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist

täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse

täitmiseks.

Kohus arutas võlgnikuga 04.12.2024 menetlustoimingul sobivaima maksejõuetusmenetluse

liigi valikut. Kohtu arvates on pankrotimenetlus koos kohustustest vabastamise menetlusega

sobiv menetlusliik selle võlgniku jaoks. Usaldusisik on arvamusel, et selle võlgniku puhul ei

ole võlgade ümberkujundamismenetluse algatamine otstarbekas, kuna võlgnikul puuduvad

nii motivatsioon oma kohustusi täita, kui ka rahalised vahendid selle menetluse rahastamiseks.

Ka võlgnik leiab, et talle sobivaim menetluse liik on pankrotimenetlus koos kohustustest

vabastamise menetlusega. Seega tuleb lähtuda võlgniku enda avalduses esitatust ja

usaldusisiku hinnangust, et S.V.-le on sobivaim maksejõuetusmenetlus pankrotimenetlus koos

kohustustest vabastamise menetlusega.

Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti

usaldusisiku poolt esitatud tõenditest nähtub, et võlgniku kohustused ületavad temal

olemasolevat vara. Esemeline vara võlgnikul puudub. Võlgnik elatub juhutöödest. Võlgniku

puudub igakuine stabiilne sissetulek. Võlgnikul olemasoleva sissetulekuga ei ole võimalik

kohustusi katta. Kohustusi võlausaldajate ees on kokku 18 115,25 eurot.

Kohus loeb tuvastatuks, et S.V. on maksejõuetu ning maksejõetus on püsiva iseloomuga.

Tulenevalt PankrS § 31 lg-test 5, 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega

(pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti

väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha,

pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse

seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise

abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei

otsusta teisiti.

Urmas Tross andis kohtule nõusoleku enda määramiseks pankrotihalduriks ja usaldusisikuks

ning kinnitas, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et Urmas

Tross on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik

vähemalt kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt.

Kohus kuulutab võlgniku S.V. pankroti välja 16.12.2024 kell 09.00, nimetab võlgniku

pankrotihalduriks Urmas Trossi ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku 06.01.2025.

a algusega kell 14.00 pankrotihalduri büroos. Koosolekul on võimalik osaleda virtuaalselt,

osaleda soovijatele saadab pankrotihaldur vajalikud lingid.

FiMS § 45 lg-te 1, 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud

asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele

vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal

ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus

menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse

algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada

kohustustest vabastamise menetluse.

FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo,

maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381

või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne

usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid

või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid

soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude

maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud

võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne

usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud

võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks

ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas

ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma

kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas

seaduses sätestatud kohustusi.

Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

Kohus kontrollis kättesaadavatest andmebaasidest, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg 3

sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise eeldused. FiMS

§ 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid

pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses

võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise

järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes

või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul,

kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse

lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui

pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta, tähendab see, et kogu selle aja kestab ka

kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb usaldusisiku aruanne esitada

hiljemalt 10.12.2025. a, et oleks täidetud FIMS § 46 lg 3 nõue.

Kohus selgitab:



Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada

halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.



Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara.

Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara

arvel (PankrS § 2).



Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).



Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse

vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja

kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (FiMS§ 44).



Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima;

viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest,

mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel

teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FiMS § 47 lg-

d 1, 2).



Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49).



Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille

möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib

menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat

menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

Tulenevalt PankrS § 18 lg-test 1, 3; § 20 lg-st 1, § 21 lg 1 ning TsMS § 378 lg 1 p-dest 2-6

rakendab kohus pankroti välja kuulutamisel ilma ajutist haldurit nimetamata oma määrusega

järgmised pankrotiavalduse tagamise abinõud: pankrotiavalduse tagamiseks keelab kohus

avaldajal oma varade käsutamise ilma pankrotihalduri nõusolekuta. Pankrotiavalduse

tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud

korras.

TMS § 51 lg 1 järgi täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega.

Tulenevalt PankrS § 33 lg-test 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta

teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja

kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri

kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele

isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese

üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata

jätmise tagajärjed.

Kohus saadab kohtumääruse pankrotihaldurile ning usaldusisikule Elina Madal, samuti

võlgnikule.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

FIMS § 8 lg 1 sätestab, et juhul kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku

pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud

pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega

seotud kulud.

PankrS § 150 lg 1 p 1 ja lg 2 kohaselt tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.

Käesoleval juhul on teada, et võlgnikul pankrotivara puudub. Puudub ka teadaolev saadav

sissetulek lähiajal. Seetõttu tuleb kaaluda usaldusisiku tasu väljamaksmist riigi vahenditest.

FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata.

FiMS § 54 lg 2 järgi hüvitatakse kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni

usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike

kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike

kulutuste hüvitamise PankrS § 23 lg 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja FiMS §

45 lg 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab

usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel.

PankrS § 23 lg 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele

viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest

alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65

lõikes 11 sätestatust. Vabariigi Valitsuse 08.12.2023.a määruse nr 113 § 1 alusel on kuutasu

alammääraks 820 eurot.

PankrS § 23 lg.4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks

väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult,

kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise

halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse

(TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sh seaduses ettenähtud

maksud, välja arvatud käibemaks).

PankrS § 23 lg 51 sätestab, et sama sätte lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise

halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest

vastutav minister määrusega.

Usaldusisiku taotluse kohaselt on tal enda ülesannete täitmisele kulunud kokku 4,5 tundi.

Oma tunnitasuks on usaldusisik arvestanud 164 eurot ehk PankrS § 23 lg.3 ülemmääras.

Kohus ei pea seda põhjendatuks.

Võttes aluseks FiMS § 54 lg 2, PankrS § 23 lg 4, 51, tuleb kuni maksejõuetusavalduse

läbivaatamise lõpuni määrata riigi vahenditest hüvitatav usaldusisiku tasu justiitsministri

01.02.2021. a määruse nr 2 sätete järgi (PankrS § 23 lg 51), s.o määraga 33 eurot pooltund.

PankrS § 23 lg 51 seletuskirja kohaselt Puudub mõistlik põhjus, miks riigi õigusabi andmine

halduri tasu ja kulude hüvitamiseks peab toimuma erinevalt muust riigi õigusabi andmisest

tsiviilkohtumenetluses. Senine olukord on toonud kaasa ka riigi õigusabi tasumäärade

erinevuse, mis ei ole põhjendatud. Seetõttu luuakse volitusnorm määruse kehtestamiseks,

millega reguleeritakse halduri tasumäär ja hüvitatavate kulutuste suurus sarnaselt nagu

advokaadi tasu ja kulude hüvitamise kord RÕS § 21 lg 3 alusel kehtestatava määrusega.

Seetõttu määrab kohus usaldusisiku tasu senises menetluses ehk kuni maksejõuetusavalduse

läbivaatamise lõpuni usaldusisiku poolt esitatud töömahu eest (4,5 tundi ehk 9 pooltundi)

9x33=297 eurot selle väljamõistmisega riigi vahenditest PankrS § 23 lg 4, lg 51 alusel.

Käibemaksu ei lisandu.

PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 järgi on usaldusisiku tasu ja tema poolt tehtud vajalikud

kulutused oma ülesannete täitmiseks, pankrotimenetluse kulud.

PankrS § 23 lg 6 alusel on võimalik määrata, et ajutise halduri tasu ja kulud tuleb välja maksta

büroole, kelle kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohus leiab, et sätet tuleb analoogselt kohaldada

ka usaldusisikule.

Usaldusisik taotleb tasu maksmist osaühingule "Madal ja Partnerid" (registrikood 11230080)

arvelduskontole nr EE911010220054602017 AS-is SEB Pank. Osaühing "Madal ja Partnerid"

ei ole käibemaksukohustuslane. Kohus kontrollis, et osaühing "Madal ja Partnerid" ei ole

käibemaksukohustuslane.

TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb võlgniku tehtud muud menetluskulud jätta tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Raag

Kohtunik