2-24-9765/10 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Maido Roots

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. detsember 2024, Rakvere

Tsiviilasja number

2-24-9765

Tsiviilasi

M H ja M H hagi S H vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

2589,48 eurot ja 2589,48 eurot

Menetlusosalise ja nende

esindajad

Hagejad:

1. M H (xxxx);

2. M H (xxxx)

Seaduslik esindaja: A P (xxxx)

Kostja:

S H (xxxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Välja mõista S Hlt alaealise lapse M H kasuks igakuine elatis alates 01.07.2024 kuni

lapse täisealiseks saamiseni (xxxx) 287,72 eurot kuus [s.o 272,76 eurot (baassumma) + 54,96

eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest)],

mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes baassumma

indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja

4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitise seaduse § 17 lg 3) suuruse muutumisest alates

lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

3. Välja mõista S Hlt alaealise lapse M H kasuks igakuine elatis alates 01.07.2024 kuni

lapse täisealiseks saamiseni (xxxx) 287,72 eurot kuus [s.o 272,76 eurot (baassumma) + 54,96

eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest)],

mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes baassumma

indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja

4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitise seaduse § 17 lg 3) suuruse muutumisest alates

lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

4. S Hl tuleb elatis maksta A Pi arveldusarvele nr xxxx selgitusega ,,M H ja M H

elatis’’. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4).

5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 164 lg 1).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

ASJAOLUD

1. Hagejad M H ja M H esitasid 25.06.2024 Viru Maakohtule hagiavalduse S H vastu elatise

nõudes. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatise miinimumsummas alates 01.07.2024.

Hagiavalduse kohaselt lõppes kostja ja hagejate seadusliku esindaja A Pi kooselu 01.11.2022,

mil S xxxx korterist välja kolis. Hagejad elavad ema A P’i juures. Laste isa toetab lapsi rahaliselt

ebaregulaarselt ja väiksemas summas kui miinimumelatis, mistõttu laste vajaduste katmisel isa

toetusega arvestada ei ole võimalik. Laste isa veedab lastega koos aega ebaregulaarselt või üldse

mitte.

2. Viru Maakohtu 28.06.2024 määrusega on hagi menetlusse võetud ja edastatud kostjale

vastamiseks. 25.07.2024 saatis kostja kohtule e-kirja, milles märgib, et on vale, et ta maksab

elatist ebaregulaarselt. Viru Maakohtu 14.08.2024 määrusega jäeti kostja vastus käiguta ning anti

talle tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Kostjal tuli oma vastuväiteid tõendada. Kostjal tuli

täpsustada ja selgitada, kas tema ja hagejate seadusliku esindaja vahel oli varasemalt kokkulepe

elatise tasumiseks; kui jah, siis millises summas. Ühtlasi tuli kostjal selgelt välja tuua, millal ja

milliseid summasid on ta hagejate ülalpidamiseks tasunud ning esitada tõendid enda väidete

kinnituseks.

Kostja on 04.09.2024 kohtule teatanud, et sai eelnevalt valesti aru, et laste ema nõuab elatist ka

tagantjärgi, tegelikult nõuab vaid edaspidi.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus lahendab käesoleva asja kirjalikus menetluses sisulise otsusega. Kohus, tutvunud

hagiavalduse ja kostja kirjadega, asub seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on

võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele

vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kohus ei ole TsMS § 436 lg 6 järgi perekonnaasjas seotud

esitatud asjaolude ega seisukohtadega ning võib TsMS § 230 lg 3 järgi lapse huve puudutavas

ülalpidamisvaidluses koguda tõendeid omal algatusel. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise

asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lõike 4

järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet

selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

5. Kohus selgitab, et perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja § 97 lg 1 järgi on elatis põlvnemisest

tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps

õigustatud saama. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja

tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (Riigikohtu 12.12.2007 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13, ja 17.05.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19). Kui

vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos

või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi

ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (Riigikohtu 08.01.2014

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12). Eelnevast tuleneb, et elatist tuleb maksta regulaarselt

alates hetkest, mil vanem ei ela enam lapsega koos. Elatise nõude rahuldamise eelduseks on

kohustatud isiku poolne ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine ning seaduse mõtte kohaselt

vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ta ei maksa elatist või teeb seda ebaregulaarselt või

ebapiisavas suuruses (vt Riigikohtu 16.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 16).

6. Hagis on välja toodud, et kostja ei ela hagejate ja hageja seadusliku esindajaga koos alates

novembrist 2022.a ning on hagejate ülalpidamises ebaregulaarselt osalenud. Kostja ei ole

vastupidist tõendanud.

7. Alates 01.01.2022 kehtiva PKS § 101 lg 1 redaktsiooni kohaselt ei või igakuine elatis ühele

lapsele olla väiksem kui § 101 alusel arvutatud summa. PKS §-is 101 elatise suuruse arvutamise

korra kehtestamisel on arvestatud lapse mõistlike kuludega (s.o eluasemele, kodusele

majapidamisele, telekommunikatsioonile, transpordile (sh turvavarustusele), haridusele (sh

lasteaiale, huviharidusele), toidule, hügieenile, tervishoiule, riietele, jalatsitele, mänguasjadele,

raamatutele, vaba aja veetmisele). Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne

miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi

kohtumenetluses tõendada (vt nt Riigikohtu 07.02.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-15-15909, p 12).

Hagejate nõudeks on elatis miinimumsummas, seega ei pea hagejad oma vajadusi täiendavalt

tõendama. Seetõttu leiab kohus, et käesoleval juhul tuleb hagi rahuldada, st kostjalt välja mõista

elatis miinimumsummas alates 01.07.2024 igakuiselt kuni laste täisealiseks saamiseni.

8. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et hagejate seaduslik esindaja ja kostja on hagejate

vanemad ja hagejate eest tasutakse lapsetoetus hagejate seaduslikule esindajale. Samuti ei ole

kostja vastu vaielnud hagejate väitele, et kostja osaleb laste ülalpidamises ebaregulaarselt.

Kohtule esitatu põhjal ei ole võimalik asuda eelnevast erinevale seisukohale, seega loeb kohus

eelnimetatud asjaolud tuvastatuks. Kostja ei ole välja toonud asjaolusid, mis annaksid aluse

miinimumsummast väiksema elatise väljamõistmiseks.

9. Kohus selgitab, et PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles

ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma

teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 sätestab, et

vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on

lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse

ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva

seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema

töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva

seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Kohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul põhjuseid elatise vähendamiseks alla miinimummäära.

Kohus ei tuvastanud, et hageja viibiks kohustatud vanema, s.o kostja juures aasta jooksul

keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus (PKS § 101 lg 6), mis annaks aluse väljamõistetava

elatise summa vähendamiseks. Kostja ei ole hagejate väitele ülalpidamise mittenõuetekohase

andmise kohta vastu vaielnud.

10. PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassummat

indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta

tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks

eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm

protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi

keskmisest brutokuupalgast (§ 101 g 4). Baassummale lisatav summa arvutatakse ümber iga

aasta 1. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab

rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab

rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt

toetust saava pere kõigi laste vahel (PKS § 101 lg 5).

11. Alates 01.07.2024 kuni hagejate täisealiseks saamiseni mõistab kohus kostjalt hagejate

kasuks välja elatise seaduses sätestatud miinimummääras 287,72 eurot kuus [s.o 272,76 eurot

(baassumma) + 54,96 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50%

lapsetoetusest)], mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes

baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-

tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitise seaduse § 17 lg 3) suuruse muutumisest alates

lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

Kohus selgitab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda

elatise suuruse muutmist hagimenetluses (TsMS § 497).

12. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse

täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Hagiavalduses palutakse määrata

elatise maksmise kord kindlaks selliselt, et elatis makstaks A Pi arveldusarvele nr xxxx.

Kohus selgitab, et PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

Menetluskulud

13. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise

suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev

kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja

põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab seega menetluskulud

poolte endi kanda ning sellest lähtuvalt kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maido Roots

Kohtunik