Legislator Case Law & Legislation
2-24-11268/22 AI generated

2-24-11268/22 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Case Number 2-24-11268/22
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Mõista alates 01.06.2024 kostjalt A Klt (Kala; kostja) välja L K (hageja) kasuks Väljamõistetud elatise kohustub A K tasuma hageja seadusliku esindaja J K

Legislator headnote

AI generated

2-24-11268/22 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: Mõista alates 01.06.2024 kostjalt A Klt (Kala; kostja) välja L K (hageja) kasuks Väljamõistetud elatise kohustub A K tasuma hageja seadusliku esindaja J K

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

T a g a s e l j a o t s u s

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Kaire Pullerits

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. detsembril 2024, Rakvere

Kohtuasja number

2-24-11268

Kohtuasi

L K hagi A K vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

2589,48 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: L K, isikukood:xxxx, elukoht: xxxx

Hageja seaduslik esindaja: J K, isikukood: xxxx, elukoht:

xxxx, e-posti aadress: xxxx

Kostja: A K, isikukood:xxxx, elukoht xxxx

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista alates 01.06.2024 kostjalt A Klt (Kala; kostja) välja L K (hageja) kasuks

elatis 287,72 eurot kuni L K täisealiseks saamiseni, so xxxx.

3. Väljamõistetud elatise kohustub A K tasuma hageja seadusliku esindaja J K

arvelduskontole nr xxxx. Igakuine elatis tuleb A Kl (K) tasuda hageja

seaduslikule esindajale J Kle (K) iga kuu 10. kuupäevaks. Maksekorralduse

selgitusse märkida: „Lapse elatis“.

4. PKS § 100 lg 4 kohaselt tuleb A Kl (K) väljamõistetud elatis tasuda iga

kalendrikuu eest ette.

5. Jätta menetluskulud A K kanda. Asjas menetluskulusid ei esine ja kohus

menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra.

6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

7. Avaldada kohtuotsuse resolutsioon väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle

lahendamist istungil.

1(4)

Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb

kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda

riigilõivu summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot

ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr

EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank

AS-is.

Menetlusabi taotlemise kord

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu põhjendused

Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-24-11268 L K hagis A K vastu elatise nõudes.

Hagiavaldus koos lisadega ning menetlusse võtmise kohtumäärus on kostjale kätte toimetatud

Ametlike Teadaannete kaudu 08.11.2024, kohtu poolt määratud tähtajaks, so 28.11.2024

kostja hagile vastust ei esitanud.

Kohus on asjas hagiavalduse koos lisadega ning menetlusse võtmise kohtumääruse edastanud

järgnevalt:

- 29.07.2024 e-posti aadressile: xxxx, vastus puudub;

-06.08.2024 postiaadressile: xxxx, tagastatud, kostja ei ela antud aadressil;

-12.09.2024, 14.09.2024, 10.10.2024 ja 12.10.2024 postiaadressile: xxxx, tagastatud

hoiutähtaja möödumisel.

Töötamise registri andmetel ei ole kostjal kehtivat töösuhet ja kohtul ei ole võimalik kostjale

tööandja vahendusel otsust kätte toimetada. Seega eeldused tagaseljaotsuse kostjale kätte

toimetamiseks Ametlike Teadaannete vahendusel on täidetud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud,

isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3

kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit

2(4)

pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava

osata.

Perekonnaseadus (PKS) § 96 sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised

esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 punkti 1 kohaselt

ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 100 lõike 1 kohaselt antakse

ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega. PKS § 101 lõike 2 kohaselt võib kohus

elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks

elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele

lapsele olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa.

Hagiavalduses toodult ei täida kostja hageja suhtes ülalpidamiskohustust. Hageja palub

kostjalt välja mõista alates 01.06.2024 hageja täisealiseks saamiseni miinimummääras elatis,

so 287,72 eurot. Hageja palub elatise kanda igakuiselt 10. kuupäevaks hageja seadusliku

esindaja J K arvelduskontole nr xxxx. Maksekorralduse selgitusse märkida: „Lapse elatis“.

Kohus rahuldab hagiavalduse. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks alates 01.06.2024 välja

igakuise elatise 287,72 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni.

Hageja taotlusest lähtuvalt ja TsMS § 445 lg-st 1 tulenevalt määrab kohus, et väljamõistetud

elatise kohustub kostja tasuma hageja seadusliku esindaja J K arvelduskontole nr xxxx.

Igakuine elatise tuleb kostjal tasuda hageja seaduslikule esindajale iga kuu 10. kuupäevaks.

Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida: „Lapse elatis“. PKS § 100 lg 4 kohaselt tuleb

kostjal väljamõistetud elatis tasuda iga kalendrikuu eest ette.

Tsiviilasja hind

Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on

tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva

ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete

kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa.

Tulenevalt eeltoodust on tsiviilasja hinnaks 2589,48 eurot (9 x 287,72= 2589,48 eurot).

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4

sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 174 lg 1

kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. Asjas menetluskulusid ei esine ja kohus

menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaire Pullerits

3(4)

Kohtunik

4(4)