3-24-2029/11 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. detsember 2024, Tartu

Haldusasja number

3-24-2029

Haldusasi

Treia Agro OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ameti 11. detsembri 2023. a otsuse nr

12-1/23/31472 tühistamiseks ning Põllumajanduse

Registrite ja Informatsiooni Ameti kohustamiseks vaadata

toetustaotlus uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebaja – Treia Agro OÜ, seaduslik esindaja Jaanus

Holland, lepinguline esindaja Henno Nurmsalu

Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Amet, volitatud esindaja Ave Paavel

Kaasatud haldusorgan – Regionaal- ja Põllumajandus-

ministeerium, volitatud esindajad Mari-Liis Kivipõld ja

Margit Rum

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Treia Agro OÜ kaebus.

2. Tühistada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 11. detsembri 2023. a

otsus nr 12-1/23/31472 Treia Agro OÜ-d puudutavas osas ning kohustada

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametit Treia Agro OÜ 19. mai 2023. a

taotlust nr 12-1/23/4404 uuesti läbi vaatama.

3. Mõista Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt Treia Agro OÜ kasuks

välja menetluskulu 810 (kaheksasada kümme) eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 16. jaanuaril 2025.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

3-24-2029

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Treia Agro OÜ esitas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) 19. mail

2023 taotluse 2023. aastal noore põllumajandustootja toetuse saamiseks maaeluministri 21.

detsembri 2022. a määruse nr 71 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku

toetus, ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus“ (määrus nr 71) alusel (taotlus

nr 12-1/23/4404, dtl 45-78).

2. PRIA jättis 11. detsembri 2023. a otsusega nr 12-1/23/31472 toetustaotluse rahuldamata.

Otsuses, mis on tehtud kokku 126 taotleja kohta, tugines PRIA määruse nr 71 § 8 lg-le 1 ja §

17 lg-le 2 ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) §

16 lg 8 p-le 1. PRIA märkis neile normidele viidates, et taotlus jäetakse rahuldamata, kuna

juriidilise isiku osanikud, aktsionärid, liikmed, juhtimis- ja kontrollorgani liikmed või

prokurist ei vasta noore põllumajandustootja toetuse saamise tingimustele.

3. Treia Agro OÜ esitas PRIA 11. detsembri 2023. a otsuse nr 12-1/23/31472 peale vaide,

mille PRIA jättis 19. juuni 2024. a vaideotsusega nr 12-1/24/2543-4 rahuldamata, esitades

kokkuvõtvalt järgmised põhjendused.

3.1. 2023. aastal taotletud noore põllumajandustootja toetuse taotluse rahuldamata jätmine oli

tingitud asjaolust, et OÜ Treia Agro juhatuse liige ja osanik Jaanus Holland on varasemalt

tegutsenud põllumajandusega Osaühingus Dalken, mistõttu tegutsemine OÜ-s Treia Agro ei

ole J. Hollandi esimene alustamine põllumajandusliku tegevusega, nagu näeb ette määruse nr

71 § 8 lg 3. J. Holland on olnud OÜ-s Dalken osanik ajavahemikul 9. jaanuar 2014 - 5.

jaanuar 2024. Äriregistrile esitatud majandusaasta aruande järgi tegeles Osaühing Dalken

2019. aastal ka põllumajandusliku tegevusega – köögivilja-, juurvilja- ja

mugulviljakasvatusega, k.a seenekasvatusega (EMTAK kood 01131).

3.2. Praeguse vaidluse lahendamisel tuleb lähtuda 2023. aastal kehtinud õigusnormidest.

3.3. Isik loetakse põllumajandusliku tegevusega alustanuks alates sellest kalendriaastast, mil

ta esimest korda taotles põllumajandustoetust või asus iseseisvalt tegelema

põllumajandusliku tegevusega või asus põllumajandusliku tegevusega tegeleva juriidilise

isiku juhtimis- või kontrolliorgani liikmeks või omandas osaluse põllumajandusliku

tegevusega tegelevas juriidilises isikus või astus selle liikmeks. Kõik juriidilise isiku üle

kontrolli teostavad ja juhtimises osalevad füüsilised isikud peavad vastama noore

põllumajandustootja toetuse nõuetele.

3.4. Oluline ja määrav on põllumajandusliku tegevusega esmakordselt alustamise osas J.

Hollandi poolt osaluse omandamine Osaühingus Dalken 2019. aastal, mistõttu ei saa tema

puhul enam esmakordseks alustamiseks lugeda Treia Agro OÜ-s põllumajandusega

tegelemist. Kuna kehtestatud tingimuse kohaselt läheb arvesse igasugune osalus

põllumajandusliku tegevusega tegelevas juriidilises isikus, seega lähevad arvesse ka pärimise

teel omandatud osalused.

2(10)

3-24-2029

4. Treia Agro OÜ esitas 10. juulil 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 11. detsembri

2023. a otsuse nr 12 1/23/31472 tühistamiseks, paludes ühtlasi kohustada PRIA-t andma uut

haldusakti.

Kohus võttis 10. juuli 2024. a määrusega kaebuse menetlusse. PRIA esitas vastuse kaebusele

6. septembril 2024.

5. Kohus määras 6. septembri 2024. a määrusega asja läbivaatamise kirjalikus menetluses nig

kaasas sama määrusega menetlusse arvamuse andmiseks Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi, kes esitas enda arvamuse 17. oktoobril 2024.

Kaebaja esitas kirjalikus menetluses täiendava seisukoha 30. oktoobril 2024 ning dokumendid

menetluskulude väljamõistmiseks 8. novembril 2024

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

6. Kaebaja väidab järgmist.

6.1. Vaidlusaluse sätte (määruse nr 71 § 8 lg 3 p 4) järgi loetakse isik põllumajandusliku

tegevusega alustanuks alates sellest kalendriaastast, mil ta esimest korda omandas osaluse

põllumajandusliku tegevusega tegelevas juriidilises isikus või astus selle liikmeks. Kaebaja

on saanud pärimise teel 2013. aastal koos vennaga osaluse isa ettevõttes Osaühingus Dalken.

Seejuures tegeles kaebaja ettevõttes 2020. aastani metsanduse alal (mitte põllumajandusega),

aga kaebaja vend kandis ka sinna 2019. a põllumajanduskulu. Praeguseks on kaebaja oma

osaluse võõrandanud. Määruse nr 71 § 8 lg 3 p-s 4 sätestatud nõude grammatilisel

tõlgendamisel on määruseandja silmas pidanud eelkõige aktiivse tahteavalduse alusel

ettevõtte osaluse omandamist.

6.2. Kaebaja seaduslik esindaja Jaanus Holland oli perioodil 1. aprill 2018-28. juuni 2019

lapsepuhkusel ega osalenud sel ajal ettevõtte tegevuses.

6.3. Varasematel aastatel on kaebaja saanud PRIA-lt põllumajandusliku tegevusega alustava

noore ettevõtja toetust kui ka sama, noore põllumajandustootja toetust ning sel ajal ei võetud

arvesse tema osalust teises ettevõttes.

6.4. Kuni 2022. a kehtinud määruses nr 32, määruse (EL) nr 1307/2013 art 50 lg-st 2 ja

määruse (EL) nr 639/2014 art-st 49 nähtub, et 2022. a puudusid põhjendused, miks kaebaja ei

võinud toetust saada, kuna ta vastas EL määruse nõuetele. 2023. aastaks on siseriiklikult

kehtestatud piiravad nõuded noore põllumajandustootja toetuse saamiseks. Määruse

seletuskirjas puudub aga igasugune põhjendus, miks selline piirav nõue on kehtestatud.

Seletuskirjas on vaid välja toodud, et liikmesriigid sätestavad siseriikliku õigusega asjakohase

koolituse või vajalike oskuste nõuded ning samuti noore põllumajandustootja vanuse

ülempiiri. Varasema osaluse piirang ei lähe aga ühegi eelnimetatud kriteeriumi alla.

6.5. Määruse seletuskirjas puudub mõjude hinnang, mis sellise kitsenduse kehtestamine kaasa

võib tuua, eriti arvestades, et piirang puudutas vaid mõnda üksikut (kaebaja andmetel 5)

taotlejat. Sellisel viisil ei ole tagatud taoltejate võrdne kohtlemine. Varasematel aastatel

Euroopa Liidu otsekohalduvate määruste alusel selliseid piiranguid, eriti veel päritud

osalustele, ei kohaldatud. Võrdse kohtlemise nõude ja proportsionaalsue põhimõtte rikkumise

tõttu tuleb määruse nr 71 § 8 lg 3 p 4 jätta kohaldamata.

3(10)

3-24-2029

7. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu järgmiste väidetega.

7.1. Isik loetakse põllumajandusliku tegevusega alustanuks ka alates sellest kalendriaastast,

mil ta esimest korda omandas osaluse põllumajandusliku tegevusega tegelevas juriidilises

isikus või astus selle liikmeks (määruse nr 71 § 8 lg 3). Seejuures on oluline, et kui toetust

taotleb juriidiline isik, peavad kõik juriidilise isiku üle kontrolli teostavad ja juhtimises

osalevad füüsilised isikud vastama noore põllumajandustootja toetuse nõuetele samamoodi

nagu toetust taotlevad füüsilised isikud ja füüsilisest isikust ettevõtjad.

7.2. Treia Agro OÜ juhatuse liige ja osanik Jaanus Holland on varasemalt tegutsenud

põllumajandusega Osaühingus Dalken, mistõttu tegutsemine OÜ-s Treia Agro ei ole tema

esimene alustamine nagu näeb ette määruse nr 71 § 8 lg 3. J. Hollandi tegevus Osaühingus

Dalken tuleb lugeda põllumajandusliku tegevusega esmakordseks alustamiseks 2019. aastal

määruse nr 2021/2115 art 4 lg 2 p a ning määruse nr 71 § 8 lg 3 p 4 tähenduses. Oluline ja

määrav on põllumajandusliku tegevusega esmakordselt alustamise osas J. Hollandi poolt

osaluse omandamine osaühingus Dalken 2019. aastal. Kuigi tõendanud on, et ta viibis 2019.

aastal kuus kuud lapsehoolduspuhkusel, on ta olnud samal ajal kogu 2019. aasta osaühingus

50% ulatuses osanik.

7.3. Määruse nr 71 § 3 lg 1 kohaselt loetakse põllumajanduslikuks tegevuseks

põllumajandustoodete tootmist ja põllumajandusmaa hoidmist karjatamiseks või harimiseks

sobilikus seisukorras. Määruse nr 71 § 3 lg 2 p 1 kohaselt loetakse põllumajanduslikuks

tegevuseks selliste põllumajandustoodete tootmine, mis on nimetatud Euroopa Liidu

toimimise lepingu I lisas (sh köögiviljad, söödavad juured). Euroopa Parlamendi ja Nõukogu

2.12.2021. a määruse (EL) nr 2021/2115 artikli 4 lg 2 p a kohaselt hõlmab põllumajanduslik

tegevus põllumajandustoodete tootmist, mis on nimetatud Euroopa Liidu toimimise lepingu I

lisas. Vaidlus puudub, et Osaühing Dalken tegeles põllumajandustoodete kasvatamisega ehk

põllumajandusliku tegevusega.

7.4. Asjaolu, et J. Holland omandas osaluse pärimise teel põllumajandusega tegelevas

ettevõttes, ei ole määrav, sest osaluse suurus ei ole marginaalne vaid 50%. Õiguslik alus, mis

võimaldab pärimise teel marginaalse osaluse omandamise juhtudel kaalumisruumi, ei

kehtinud veel 2023. aastal.

7.5. Vaidluse lahendamisel tuleb lähtuda 2023. aastal kehtinud õigusnormidest. 2023. aastal

antava noore põllumajandustootja toetuse saamise tingimused on võrreldes varasema

perioodiga muutunud. Tegemist on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika

strateegiakava uue programmperioodi (2023-2027) toetuse nõuetega.

7.6. Noore põllumajandustootja toetuse eesmärgiks on aidata kaasa põlvkondade vahetusele

põllumajandussektoris, toetades põllumajandustootjaid, kes alustavad põllumajandusliku

tegevusega. Toetuse potentsiaalsete saajate hulka on arvatud kõik kuni 40 aastased äsja

esmakordselt põllumajandusliku tegevusega alustanud või põllumajandusliku majapidamise

üle võtnud noored põllumajandustootjad. Kui taotleja on varasemalt olnud mõne teise

põllumajandusliku tegevusega tegeleva juriidilise isiku juhtimis- või kontrolliorgani

liikmeks, ei saa seda taotlejat pidada esmakordselt alustavaks nooreks põllumajandustootjaks.

Arvesse võetakse taotleja kehtivaid ja kehtetuid seoseid teiste ettevõtetega. Taotleja on

toetusõiguslik, kui ta on alustanud põllumajanduslike tegevustega just selle ettevõtte raames,

millega ta toetust taotleb. Kõik juriidilise isiku liikmed (osanik, aktsionär, liige, juhtimis- ja

kontrollorgani liige ning prokurist) peavad olema füüsilised isikud ning läbi füüsiliste isikute

tehakse kindlaks kas juriidiline isik vastab noore põllumajandustootja saamise nõuetele ja

4(10)

3-24-2029

tingimustele. Esmakordse põllumajandusega alustamise puhul ei vaadata ainult isiku tegevust

selles juriidilises isikus, mille kaudu ta toetust taotlema asus, vaid laiemalt, millise juriidilise

isiku kaudu isik ka varem põllumajandusvaldkonnas tegelenud on. Kuna tingimus on seatud

nii, et igasugune osalus põllumajandusliku tegevusega tegelevas juriidilises isikus läheb

arvesse, siis lähevad arvesse ka pärimise teel omandatud osalused. Alates 2024. a kehtiva

muudatuse kohaselt arvestatakse ka osaluse suurust. Kui taotleja on saanud osaluse pärandina

aastaid tagasi ning osaluse suurus on marginaalne (näiteks 10%) ning ei kuulu juhatusse, saab

öelda, et osaluse omamisega ei saanud mõjutada juriidilise isiku tegevust. Seega on edaspidi

võimalus toetust saada ka sellisel taotlejal, kes on saanud osaluse põllumajanduslikus

ettevõttes, kuid kelle roll selles on marginaalne. Praegusel juhul ei olnud osaluse suurus

marginaalne.

7.7. Kaebajat ei ole ebavõrdselt koheldud, kuna kõikide 2023. aastal noore

põllumajandustootja toetuse taotlejate suhtes on samu tingimusi ja nõudeid kohaldatud.

8. Kaastud haldusorgan leiab, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus, ning on oma

arvamuses järgmistel seisukohtadel.

8.1. Noore põllumajandustootja toetus on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika

rakendamise hulka kuuluv toetusmeede, mille eesmärk on aidata kaasa põlvkondade

vahetusele põllumajandussektoris ja muuta see valdkond noorte põllumajandustootjate jaoks

atraktiivseks, toetades neid põllumajandusliku tegevusega alustamisel.

8.2. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamist programmiperioodil 2023–2027

reguleerib muu hulgas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/2115, mille art 4

lg 6 ja art 30 reguleerivad noore põllumajandustootja toetuse andmist. Ka eelmisel

programmiperioodil 2014–2020 anti noore põllumajandustootja toetust põllumajandusega

alustanud noortele põllumajandustootjatele ja asjaomane nõue oli reguleeritud Euroopa

Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 art 50 lk-ga 2 ja komisjoni delegeeritud

määruse (EL) nr 639/2014 art-ga 49, kuid liikmesriigil ei olnud nõuete kehtestamisel sellist

valikuvabadust nagu praegusel programmiperioodil.

Määruse (EL) 2021/2115 art 30 lg 1 kohaselt saab liikmesriik etteantud raamides otsustada ja

määratleda, kes on äsja ettevõtlusega alustanud noor põllumajandustootja ja millistele

tingimustele ta peab vastama. Konkreetsed tingimused täpsustab liikmesriik strateegiakavas,

kuid peab seejuures kinni pidama ka art 4 lg-s 6 sätestatud kriteeriumidest. ELi tasandil on

tehtud uuel programmiperioodil teadlik ja sihipärane otsus võimaldada liikmesriikidele nõuete

kujundamisel ja sisustamisel varasemaga võrreldes oluliselt rohkem paindlikkust.

8.3. Käesoleval programmiperioodil on toetuse nõuded riigisiseses meetmemääruses (määrus

nr 71) sisustatud varasemaga võrreldes rangemalt, et täita senisest sihipärasemalt toetuse

eesmärki ja välistada toetuse saajate hulgast isikud, kes on varem olnud seotud

põllumajandusliku tegevusega, s.t kes ei alusta esmakordselt põllumajandusliku tegevusega.

Erinevate numbriliste piirangute asemel kehtestati nõue selgepiiriliselt (ilma kindla osaluse

suuruseta).

8.4. Rangemate nõuete kehtestamise vajadus on tingitud ka asjaolust, et uuel perioodil on

suurenenud nii maksimaalne hektarite arv (39 hektarilt 100 hektarini), mille kohta toetust

makstakse, kui ka ühikumäär. See on tinginud vajaduse uuel perioodil toetuse andmise

tingimusi mõnevõrra ka karmistada, et võimalikult soodustada just selliste noorte sisenemist

5(10)

3-24-2029

sektorisse, kes ei ole varem põllumajandusega tegelenud ega ole olnud põllumajandusliku

tegevusega tegeleva juriidilise isikuga seotud finantsriskide kandja ega kasusaaja.

Esmakordse alustamise puhul ei vaadata ainult isiku tegevust selles juriidilises isikus, mille

kaudu ta toetust taotlema tuli, vaid laiemalt, s.t millise juriidilise isiku kaudu ta üldse varem

põllumajandusvaldkonnas tegelenud on. Normide sõnastusest ei tulene, et esimest korda

tegutsema asumise puhul on tähtis ainult selline juriidiline isik, kes parasjagu toetust taotleb.

8.5. Vaidlusalune tingimus kehtib põllumajandustoetuste saamise kontekstis. Toetuste puhul

on tegemist soodustusega, millega seoses on lubatud kehtestada avalikust huvist lähtuvaid

tingimusi, mille täitmine on avalikest vahenditest rahastatavate toetuste saamise eelduseks.

Alates 2023. aastast kehtivad noore põllumajandustootja toetuse saamise uued nõuded kõigile

taotlejatele ühetaoliselt, st kõik seda toetust saada soovivad isikud peavad vastama §-s 8

sätestatud nõuetele, sh ei tohi nad olla varasemalt põllumajanduse valdkonnas tegutsenud.

Arvestades selle toetuse eesmärki on oluline eristada äsja põllumajandusliku tegevusega

alustanud ja juba varem selles valdkonnas tegutsema hakanud taotlejaid. Sellest tingituna

oleks ebavõrdse kohtlemisega pigem tegemist, kui toetuse nõuded võimaldaks toetust saada

kõigil põllumajandusega tegelevatel isikutel, olenemata sellest, millal nad põllumajandusega

tegelemist alustasid.

8.6. Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt ei saa ühise põllumajanduspoliitika

valdkonnas olla ettevõtjatel õiguspärast ootust olemasoleva olukorra säilimise osas, kuna

pädevad asutused võivad oma kaalutlusõigust kasutades seda olukorda muuta. Kellelgi ei saa

olla absoluutset õigust olukorra püsimisse ning õiguspärane ootus ei tähenda, et isikute

õiguste piiramine või soodustuste lõpetamine on üldse lubamatu. Liikmesriigil on kogu

toetuskava programmiperioodi jooksul õigus (vastavalt muutunud asjaoludele) muuta toetuse

saamise nõudeid, kui need on kooskõlas ühenduse õiguse eesmärkidega ja sätetega ning

vastavad selle üldpõhimõtetele (vt määruse (EL) 2021/2115 V jaotise sätted). Praegusel juhul

kehtivad uue toetusperioodi nõuded rangemal kujul perioodi 2023–2027 algusest peale ning

kõigile toetuse taotlejatele.

8.7. Noore põllumajandustootja toetusmeede ongi spetsiaalselt mõeldud kompenseerima ja

leevendama tegevusega alustamise raskusi, sest alustamise periood on paratamatult eriti

katsumusterohke ning eesmärgiks on, et raskustest hoolimata ei loobuks noored

põllumajandusega tegelemisest. Ebavõrdset kohtlemist õigustab laialdaselt tunnustatud

eesmärk tagada põllumajanduses põlvkondade vaheldumine.

8.8. Meetme soodustavad ja koormavad aspektid on laias laastus tasakaalustatud.

KOHTU SEISUKOHT

9. Kaebaja on vaidlustanud tühistamisnõudega otsuse, millega PRIA keeldus rahuldamast

tema taotlust saada 2023. aastal noore põllumajandustootja toetust maaeluministri 21.

detsembri 2022. a määruse nr 71 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku

toetus, ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus“ alusel.

Vaidlustatud otsus on tehtud kokku 126 taotleja, sh kaebaja kohta. Kohus mõistab, et kaebaja

soovib vaidlustatud otsuse tühistamist teda puudutavas osas ning lahendab kaebuse selles

ulatuses.

6(10)

3-24-2029

10. Noore põllumajandustootja täiendav sissetulekutoetus (edaspidi: noore

põllumajandustootja toetus) on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115

artikli 30 kohane täiendav sissetulekutoetus noorele põllumajandustootjale, mida makstakse

viidatud määruses ning ELÜPS-s sätestatud tingimustel ja korras. Täpsemad nõuded noore

põllumajandustootja toetuse saamiseks on kehtestatud ELÜPS § 15 lg 2 alusel antud

maaeluministri 21. detsembri 2022. a määrusega nr 71.

Praeguse vaidluse lahendamisel tuleb kohaldada selle määruse sätteid sõnastuses, mis kehtis

vaidluse ajendanud taotluse esitamise ajal 19. mail 2023 ning vaidlustatud otsuse tegemise

ajal 11. detsembril 2023. HMS § 54 kohaselt on haldusakti õiguspärasuse üheks eelduseks

tuginemine akti andmise ajal kehtivale õigusele. Praegusel juhul kehtis nii haldusmenetluse

alustamisel (taotluse esitamise ajal) kui ka vaidlustatud haldusakti andmise ajal määrus 8.

maist 2023 kuni 31. detsembrini 2023 ühesuguses sõnastuses.

11. Määruse nr 71 § 8 lg 1 kohaselt võib noore põllumajandustootja toetust anda taotlejale,

kes on: 1) taotluse esitamise kalendriaastal kuni 40-aastane põllumajandusalase hariduse või

töökogemusega füüsiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kes on alustanud

põllumajandusliku tegevusega kuni viis kalendriaastat enne seda kalendriaastat, kui ta esitas

esimest korda noore põllumajandustootja toetuse taotluse; 2) juriidiline isik, kelle iga osanik,

aktsionär, liige, juhtimis- ja kontrollorgani liige ning prokurist on füüsiline isik, kes vastab

punktis 1 sätestatud nõuetele.

Määruse nr 71 § 8 lg 3 kohaselt loetakse lõike 1 punktis 1 nimetatud isik põllumajandusliku

tegevusega alustanuks alates sellest kalendriaastast, mil ta esimest korda taotles

põllumajandustoetust (p 1); asus iseseisvalt tegelema põllumajandusliku tegevusega (p 2);

asus põllumajandusliku tegevusega tegeleva juriidilise isiku juhtimis- või kontrolliorgani

liikmeks (p 3); või omandas osaluse põllumajandusliku tegevusega tegelevas juriidilises

isikus või astus selle liikmeks (p 4).

Vastustaja tugines toetuse andmisest keeldudes määruse nr 71 § 8 lg-le 1 ja § 17 lg-le 2, mis

viitab määruse (EL) 2021/2116 art-le 62 ning ELÜPS § 16 lg-le 8. Vaidlustatud otsuse

andmise õiguslikuks aluseks olnud ELÜPS § 16 lg 8 p 1 sätestab, et lisaks Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklis 62 sätestatud alusele teeb PRIA

otsetoetuse taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui taotleja, taotlus või toetatav tegevus ei

vasta nõuetele, kui Euroopa Liidu õigusaktidest ei tulene teisiti.

12. Vaidluse lahendamisel on määrav, kuidas mõista kaebaja puhul määruse nr 71 § 8 lg 3

punkti 4, ning millal lugeda kaebaja seaduslik esindaja põllumajandusliku tegevusega

alustanuks.

Tulenevalt määruse nr 71 § 8 lg-st 1 ja § 8 lg 3 p-st 4 koostoimes loetakse isik

põllumajandusliku tegevusega alustanuks alates sellest kalendriaastast, mil ta esimest korda

omandas osaluse põllumajandusliku tegevusega tegelevas juriidilises isikus või astus selle

liikmeks.

13. Samas ei saa tähelepanuta jätta ka menetlusosaliste viidatud muudatusi § 8 lg 3 p 4

sõnastuses. Nimelt on seda normi alates 1. juulist 2024 täiendatud lauseosaga „sealjuures ei

arvestata sellist osalemist juriidilises isikus, millega ta ei saanud otseselt ega kaudselt oluliselt

mõjutada selle juriidilise isiku tegevust.“

7(10)

3-24-2029

Kuna norm sellises sõnastuses ei kehtinud veel ei taotluse esitamise ega selle kohta otsuse

tegemise ajal, on põhjendamatu kaebaja etteheide, et vastustaja on vastava kaalutluse läbi

viimata jätnud (30. oktoobri 2024. a seisukoha p 10, dtl 112). Kohus märgib siiski veel, et

kaebaja seadusliku esindaja puhul ei ole ka kuidagi tõendatud tema marginaalne roll

Osaühingu Dalken juhtimisel või võimatus selles tehtavaid otsustusi mõjutada.

14. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja seaduslik esindaja J. Holland oli juba alates 9. jaanuarist

2014 Osaühingu Dalken juhatuse liige ja osanik. Samuti puuudb vaidlus, et osaühing tegeles

2019. a põllumajandusliku tegevusega – köögivilja-, juurvilja- ja mugulviljakasvatus, k.a

seenekasvatus vastavalt EMTAK koodile 01131. Osaühingu 2019. majandusaasta aruandest

ilmneb see ühe tegevusalana ning ka kaebaja ise ei eita, et Osaühing Dalken on tegelenud

põllumajandusliku tegevusega. Kaebuses on märgitud, et „kaebaja vend kandis ka sinna

põllumajanduskulu 2019“, kuid samas rõhutab praeguse vaidluse kaebaja esindaja enda rolli

pigem metsanduse valdkonnas.

15. Kohus ei nõustu aga vastustajaga, et põllumajandusliku tegevusega alustamiseks tuleb

pidada J. Hollandi tegevust alates tema osaluse omandamisest ja juhatuse liikmeks asumisest

Osaühingus Dalken, mis toimus varem kui viis aastat enne seda kalendriaastat, kui ta esitas

esimest korda noore põllumajandustootja toetuse taotluse (s.t 2023. aastal).

16. Kohus nõustub vastustajaga küll selles, et osaluse omandamise viis (Osaühingu Dalken

osa omandmine pärimise teel) ei muuda olematuks asjaolu, et kaebaja seaduslik esindaja sai

osaühingu osanikuks. Kehtiv õigus ei erista osanike staatust ega õigusi olenevalt osaluse

omandamise viisist ega põhjustest. Pärandi vastuvõtmine ei ole pärimiseks õigustatud isiku

kohustus – kehtiv pärimisõigus näeb ette ka pärandist loobumise võimaluse (pärimisseaduse §

116). Olles 50% ulatuses osanikuks ning üks kahest juhatuse liikmest ei ole määrav ka

kaebaja esitatud asjaolu, et äriühingusisese tööjaotuse kohaselt tegeles J. Holland ettevõttes

kuni 2020. aastani metsandusega, mitte põllumajandusega. Määrav ei ole ka asjaolu, et J.

Holland on osaluse Osaühingus Dalken võõrandanud ega ka tema viibimine 1. aprillist 2018

kuni 28. juunini 2019 lapsepuhkusel. Osaluse hilisem võõrandmine ei muuda osaluse

omandamist ega juhatuse liikme ülesannete täitma asumist osaühingus. Samuti ei muutuks

osaniku staatus isegi juhul, kui juhatuse liige ajutiselt oma juhtimisülesandeid ei täida. Kuigi

SKA tõendiga (dtl 26) on tõendatud J. Hollandile vanemahüvitise maksmine kaebuses

viidatud ajavahemikus, ei ole välistatud, et ta teostas ka enda juhatus liikme volitusi, mis ei

pruukinud eeldada igapäevaselt tööülesannete täitmist.

Kohus nõustub vastustaja ja kaasatud haldusorganiga ka selles, et põllumajandustoetuse

taotlejal ei saa olla õigustatud ootust toetuse saamise suhtes ega ka selle suhtes, et asjakohased

õigusnormid ajas ei muutuks, sh et õiguslik olukord ei võiks muutuda taotleja seisukohast

ebasoodsamaks ning toetuse saamise nõuded rangemaks. Kaasatud haldusorgan on põhjalikult

selgitanud praeguse vaidluse lahendamisel asjakohaste normide kujunemist ja eesmärke ning

seejuures välja toonud, et muutunud tingimused on ühelt poolt avardanud toetuse saamise

võimalusi, mis teisalt tingib nõuete rangemaks muutmise.

Muu hulgas on kaasatud haldusorgan märkinud oma arvamuse p-s 1.2, et esmakordse

alustamise puhul ei vaadata ainult isiku tegevust selles juriidilises isikus, mille kaudu ta

toetust taotlema tuli, vaid laiemalt, s.t millise juriidilise isiku kaudu ta üldse varem

põllumajandusvaldkonnas tegelenud on. Normide sõnastusest ei tulene, et esimest korda

tegutsema asumise puhul on tähtis ainult selline juriidiline isik, kes parasjagu toetust taotleb.

8(10)

3-24-2029

17. Kuigi siseriiklik määrusandja on lähtuvalt määruse (EL) 2021/2115 art 30 lg-st 1

kehtestanud määruse nr 71 §-s 8 kriteeriumid, mille alusel määratleda põllumajandusliku

tegevusega alustamist, ei ole kohtu hinnangul olematuks kahanenud PRIA otsustusruum nii

põllumajandusliku tegevuse kui ka sellega alustamise aja sisustamisel.

Kuigi vaidlust pole, et J. Holland sai Osaühingu Dalken osanikuks ja juhatuse liikmeks juba

2014. aastal, on tähelepanuta jäänud, et pole tõendatud nagu oleks äriühing juba sel ajal

tegelenud põllumajandusliku tegevusega ning kaebaja esindajat saanuks juba sellest ajast

pidada isikuks, kes omandas osaluse põllumajandusliku tegevusega tegelevas juriidilises

isikus või astus selle liikmeks. Asjas esitatud väited ja tõendid ning avalikult kättesaadav

teave viib vastupidisele järeldusele.

18. Osaühingu Dalken majandusaasta aruannetest1 ilmneb, et aastatel 2014-2017 on äriühingu

põhitegevusalaks olnud metsatööd ja võsaraietööd. Alates 2018. aastast on põhitegevusalaks

märgitud masinate ja seadmete remont.

2018. a aruande kohaselt oli põhitegevusala masinate ja seadmete remont, kuid äriühing

märkis, et lisaks plaanib ettevõte 2019.

aastal alustada tegevust erinevate

põllumajandussaaduste kasvatamise ja müügiga. Majandusaasta aruannetest ilmneb ka, et oma

müügitulu on Osaühing Dalken saanud 2014. ja 2015. a metsamajandust abistavate

tegevustest ning ka masinate ja seadmete remondist. Aastatel 2016–2018 saadi vähesel määral

müügitulu ka tegevusalalt „Raamatupidamine, maksualane nõustamine“.

Kuigi 2019. a oli põhitegevusalaks kujunenud masinate ja seadmete remont oli sel aastal

lisaks eeltoodule müügitulu andnud tegevuseks märgitud ka „Köögivilja- (sh kõrvitsaliste),

juurvilja- ja mugulviljakasvatus, k.a seenekasvatus“. Sellest tegevusalast saadud müügitulu

osakaal oli 9,24%. Järgnevatel aastatel (2020-2023) ei ole Osaühing Dalken märkinud enda

tegevusalana põllumajanduslikku tootmist ega ka sellisest tegevusest müügitulu saamist.

19. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et J. Hollandist ei saanud rääkida kui põllumajandusliku

tegevusega tegeleva äriühingu osaluse omandajast ega ka sellise juriidilise isiku juhatuse

liikmeks saamisest 2014. a, mil pole tõendatud äriühingu tegelemine põllumajandusliku

tegevusega ega sellisest tegevusest tulu saamine. Ka vastustaja ise on tuginenud üksnes 2019.

a tegevusele. Seejuures väärib märkimist, et ka sel ainukesel aastal, mil Osaühingu Dalken

põllumajandusliku tegevuse enda kõrvaltegevusena aastaaruandesse märkis, on sellest saadav

tulu olnud vähene (jäänud alla 10%).

Seega on vastustaja lähtunud määruse nr 71 § 8 lg 3 p-le 4 tuginedes ekslikest järeldustest

välja selgitatud asjaolude pinnalt ning materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud.

20. Kohtupraktikas on kujunenud küll arusaam, et eksliku õigusliku aluse kasutamine ei anna

vältimatult alust haldusakti tühistamiseks, kui on olemas haldusakti andmiseks asjakohane

regulatsioon ning on ilmselge, et esinevad õiguslikud ja faktilised alused haldusakti

põhjendamiseks (Riigikohtu otsus asjas nr 3-15-1022, p 22 ja seal viidatud praktika).

Praegusel juhul ei ole täidetud ka ülejäänud määruse nr 71 § 8 lg 3 punktide koosseisud, mis

võimaldaks teha järelduse kaebaja seadusliku esindaja põllumajandusliku tegevusega

alustamisest kuni viis aastat enne seda kalendriaastat, kui ta esitas esimest korda noore

põllumajandustootja toetuse taotluse (vt määruse nr 71 § 8 lg 1 p 1).

1 https://ariregister.rik.ee/est

9(10)

3-24-2029

Eeltoodut arvestades ei pea kohus põhjendatuks peatuda pikemalt määruse nr 71 § 8 lg 3 p 4

põhiseaduspärasusel ega selle normi kohaldatavusel.

21. Põllumajandusliku tegevuse alustamisega seotud asjaolude ebapiisav väljaselgitamine

ning materiaalõiguse ekslik kohaldamine on tinginud vaidlustatud otsuse õigusvastasuse ning

selle tühistamise kaebajat puudutavas osas. Vaidlustatud ning õigusvastaseks osutunud

haldusakti tühistamise tõttu tuleb vastustajal kaebaja toetustaotlus uuesti lahendada

(riigivastutuse seaduse § 6 lg 4). Kohus rahuldab kaebuse seega tervikuna, s.t nii tühistamis-

kui ka kohustamisnõude osas.

MENETLUSKULUD

22. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 ls 1 kohaselt kannab

menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja

põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6).

23. Kaebaja taotleb vastustajalt menetluskulude väljamõistmist 810 euro ulatuses. Kaebaja

menetluskulud koosnevad kaebuse esitamisel tasutud riigilõivust (20 eurot) ning

õigusabikuludest kokku 8,5 tunni eest kogumaksumusega 908 eurot 80 senti. Kohus peab

menetluskulusid sellises mahus ja maksumusega vajalikuks ja põhjendatuks.

24. Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et menetluskulude koos käibemaksuga

väljamõistmise eelduseks on avaldaja kinnitus, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa

kuludelt muul põhjusel käibemaksu tagasi arvestada (Riigikohtu otsus asjas nr 3-20-663, p

23).

Arvelt nr 202323090067 (dtl 118) ilmneb õigusabikulu maksumus 658,80 eurot, mis hõlmab

käibemaksu (118,80 eurot) ning arvelt nr 202323090101õigusabikulu maksumus 250 eurot

käibemaksumääraga 0% (dtl 119). 8. novembri 2024. a avalduses (dtl 117) on märgitud, et

kaebaja on käibemaksukohustuslane. Seega ei sisalda vastustajalt välja nõutav kulu õigusabile

käibemaksu.

25. Kohus peab põhjendatuks mõista vastustajalt välja õigusabikulud 790 eurot ning riigilõivu

20 eurot, st kokku 810 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Sirje Kaljumäe

kohtunik

10(10)