2-23-133726/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Laura-Liis Sarapuu

Otsuse tegemise aeg ja koht

16.12.2024.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-133726

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi V. R.-i vastu võlgnevuse, intressi,

viivise, meeldetuletuskirja tasu ja sissenõudmiskulu

hüvitamise nõudes

Hagihind

6 381,42 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (endine OK Incure OÜ,

registrikood 11542046)

Hageja esindaja: Marie Tsine (e-post XXX)

Kostja: V. R. (isikukood XXX, elukoht kohtule

teadmata)

Kohtuistungi toimumise aeg

06.12.2024

Resolutsioon

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista V. R.-ilt tagastamata krediidisumma 4 900 eurot ja viivis 383,01 eurot B2

Impact OÜ kasuks.

3. Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ nõuded V. R.-ilt intressivõlgnevuse,

meeldetuletuskirja tasu ja sissenõudmiskulu hüvitise välja mõistmiseks.

4. Menetluskulud jätta 17,21% ulatuses B2 Impact OÜ ning 82,79% ulatuses V. R.-i

kanda.

5. Välja mõista V. R.-ilt menetluskulu 521,58 eurot B2 Impact OÜ kasuks.

6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb V. R.-il tasuda kohtuotsuse

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud määras.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei

taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja esitatud väited ja nõue

1. AS L ja kostja sõlmisid 09.08.2022 krediidilepingu nr xxxx, mille alusel sai kostja laenu 5 000

eurot, mille kostja kohustus tagastama igakuiste osamaksetena perioodi 09.08.2022 – 20.08.2028

jooksul. Kostja kohustus tasuma intressi 21,90% aastas. Lepingu sõlmimisel kohustus kostja

tasuma lepingutasu 100 eurot. Kostja ei ole ühtki osamakset tasunud. Krediidiandja ütles lepingu

üles 21.02.2023 ning loovutas lepingust tulenevad nõuded 10.05.2023 hagejale. Kostjal on

tasumata põhivõlg summas 5 000 eurot. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata intress

574,42 eurot. Seoses maksemeeldetuletuste saatmisega on tekkinud kulu kokku 45 eurot

(meeldetuletuskirja tasu 10 eurot + sissenõudmiskulu 35 eurot). Hageja on arvestanud viivist

põhivõlalt 5 000 eurolt 21.02.2023 – 01.11.2023 perioodi eest määraga 21,90% aastas kokku

summas 762 eurot.

Krediidiandja järgis laenulepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja

lähtus laenu andmisel laenutaotluses esitatud andmetest ja maksehäire registritest saadud

andmetest. Kostja märkis laenutaotlusel oma sissetulekuks 1 800 eurot ja igakuisteks kohustusteks

2 eurot. Krediidiandja võttis kostja sissetulekuna arvesse 1 442 eurot. Maksehäirete registritest

(krediidiinfo ja krediidiregister) nähtus, et kostjal puudusid taotluse esitamisel maksehäired.

Samuti ei olnud kostjal krediidiandja ees negatiivset makseajalugu. Sellest tulenevalt jõudis

krediidiandja järeldusele, et kostja on krediidivõimeline.

Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 5 000 eurot, intressivõlgnevuse

574,42 eurot, viivisvõlgnevuse 762 eurot, sissenõudmiskulu hüvitise 35 eurot ja meeldetuletuskirja

tasu 10 eurot.

Kostja seisukohad

2. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud avalikult 30.11.2023. Kostja hagile ei vastanud ega

kohtuistungile ei ilmunud.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

3. Kohus tuvastab, et AS L ja kostja sõlmisid 09.08.2022 väikelaenulepingu nr xxxx, mille alusel sai

kostja laenu 5 000 eurot intressiga 21,90 % aastas ning kostja kohustus saadud laenu tagastama

igakuiste maksetena vastavalt maksegraafikule 72 kuu jooksul maksepäevaga iga kuu 20.

kuupäeval. Lepingust nähtuvalt kohustus kostja tasuma ühekordse maksena lepingu sõlmimise tasu

100 eurot. Lepingus märgitud krediidikulukuse määr oli 25,29% aastas, krediidi tagastamise

lõpptähtpäevaks oli kokku lepitud 20.08.2028 (leping dtl 33, maksegraafik dtl 34).

4. Kohtule esitatud maksekorraldusest nähtuvalt on AS L 09.08.2022 kostja kontole kandnud 4 900

eurot (dtl 38). Nõude loovutamise teatise (dtl 49) kohaselt loovutas AS L 10.05.2023 lepingust

tulenevad nõuded kostja vastu hagejale.

5. VÕS (võlaõigusseadus) § 402 lg 1 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma

majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti

või laenu.

6. Kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta (3-2-

1-32-06, p 14), mistõttu kontrollib kohus omal algatusel tarbijakrediidilepingu kehtivust.

Tulenevalt VÕS § 4062 lg 1 tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse

määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Nimetatud määr oli 09.08.2022 lepingu

sõlmimise ajal 16,30%. Kohus leiab, et lepingus märgitud krediidikulukuse määr 25,29% aastas

vastab tegelikkusele ning vastav määr VÕS § 4062 lg 1-järgset piirmäära ei ületanud.

7. VÕS § 4034 lg 1 p 1-2 järgi krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud:

-

omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus

kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja

-

hindama tarbija krediidivõimelisust.

8. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul,

kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

9. Riigikohus on selgitanud, et kohtul on tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste

lahendamisel sõltumata menetlusliigist kohustus ka omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja

on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (2-21-13098, p 13, 17). Sama lahendi p 18 järgi

teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt

järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:

- tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu,

dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised,

toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

- tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral

ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed

majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-

d 2 ja 4);

- tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3);

- tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).

10. Tulenevalt KAVS (krediidiandjate ja -vahendajate seadus) § 50 lg 3 krediidiandja või -vahendaja

peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas

seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes

võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 järgi krediidiandja või -

vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes

võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole

piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Riigikohus on selgitanud, et kui krediidiandja ei ole

tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on

piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (2-21-13098, p 18).

11. Tulenevalt KAVS § 49 lg 1 p 3 p 1-2 tuleb krediidiandjal tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

mh arvesse võtta millised on tarbija sissetulekuallikad ning vastavate sissetulekute laekumise

regulaarsus, võttes sj aluseks piisava ajavahemiku. Riigikohus on selgitanud, et laenusaaja

krediidivõime hindamisel saab arvestada selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult

ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (2-14-21710, p 29.2).

Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt

esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab

krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet (2-21-13098, p 21).

12. Hageja on selgitanud, et krediidiandja analüüsis kostja krediidivõimelisust võttes arvesse kostja

enda poolt esitatud andmeid. Krediidisaaja deklareeris laenutaotlusel sissetulekutena 1800 eurot.

Krediidiandja on nimetatud summat korrigeerinud ning võtnud kliendi sissetulekuna arvesse 1442

eurot, mis on olnud ka kliendi laenuteenindusvõimekuse arvutamise aluseks. Kliendi igakuised

finantskohustused on olnud 2 eurot. Krediidiandja kontrollis kliendi eelnevat maksekäitumist nii

välistest registritest kui ka oma sisemistest andmebaasidest. Maksehäirete kontrolli maksehäirete

registritest (krediidiinfo ja krediidiregister) tulemusena nähtus, et kliendil puudusid taotluse

esitamisel maksehäired. Samuti ei olnud kliendil krediidiandja ees negatiivset makseajalugu.

13. Hageja esitas krediidiandja selgitused (dtl 73-75, dtl 92-94), mille kohaselt toimus kostja

krediidivõimelisuse hindamine järgmiselt. Kostja märkis laenutaotluses: kontole laekuv igakuine

netosissetulek 1 800 eurot, laenude ja liisingute kuumaksed kokku 0 eurot, krediitkaartide ja

arvelduskrediitide kasutatud limiidid kokku 0 eurot, ülalpeetavaid 0, tegevusala: oskustööline.

Krediidiandja kontrollis märgitud sissetulekut kõrvutades summa statistiliste andmetega ning

võttes aluseks elukoha piirkonna keskmise sissetuleku. Sellest tulenevalt korrigeeris krediidiandja

deklareeritud sissetulekut konservatiivsemalt ning arvestas kostja sissetulekuks summa 1 442

eurot. Krediidiandja kontrollis kostja eelnevat maksekäitumist nii välistest registritest kui ka oma

sisemistest andmebaasidest. Maksehäirete kontrolli maksehäirete registritest (krediidiinfo ja

krediidiregister) tulemusena nähtus, et kostjal puudusid maksehäired taotluse esitamisel. Samuti ei

olnud kostjal krediidiandja ees negatiivset makseajalugu.

14. Kohus leiab, et kogutud teave kostja krediidivõimelisuse hindamiseks piisav ei olnud.

Sissetulekute osas on lähtutud ainult kostja enda avaldatust, tegemata mõistlikke pingutusi info

kontrollimiseks, nt konto väljavõtte abil. Piirkonna keskmine sissetulek teavet konkreetse isiku

sissetuleku kohta ei anna. Täielikult on välja selgitamata väidetud sissetuleku tüüp, kas tegemist on

töötasuga vms, millise regulaarsusega on sissetulek laekunud, ning kas selle laekumine on eeldatav

ka edaspidi. Esitatust ei nähtu, et nn majapidamiskulude kohta oleks kostjalt andmeid üldse

küsitud. Kas sissetulekust piisab laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks ei ole võimalik

hinnata, kui välja on selgitamata kohustused, sh isiku regulaarsed kulutused esmavajalikule nagu

eluase, toit jms. Kohustused võivad ületada mistahes ulatuses sissetuleku. Ainuüksi asjaolu, et

lepingu sõlmimise seisuga maksehäired puudusid, kostja majanduslikust seisundist ülevaadet saada

ei võimalda.

15. Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja kohustuseks on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust

piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda

jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks

laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma

uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (2-14-21710, p 25.3). Kohus leiab, et

teabe kogumine eelnevalt tuvastatud viisil ja ulatuses vastava kohustuse täitmiseks piisav ei olnud.

Kohus asub seisukohale, et krediidiandja rikkus 09.08.2022 lepingu sõlmimisel vastutustundliku

laenamise põhimõtet.

16. VÕS § 4034 lg 7 järgi kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei

ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul

ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude

kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei

kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3

ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija

krediidivõimelisust valesti. Kohus leiab, et kostjale ei ole etteheidetav laenutaotluses andmete

märkimata jätmine, mida taotluse vormil ei olnud küsitud, ning asjaolu, et krediidiandja ei teinud

mõistlikke pingutusi kostja poolt esitatud andmete kontrollimiseks, nt konto väljavõtte küsimisega.

Kohus leiab, et kohaldub VÕS § 4034 lg 7 I lauses sätestatud tagajärg.

17. VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on

intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele

kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga

ei ole ette nähtud teisiti. Lepingu sõlmimise ajal 09.08.2022 oli VÕS § 94-järgne intressimäär 0%.

Lepingus oli kokku lepitud fikseeritud intressimääras. Seetõttu leiab kohus, et kogu lepingu

kehtivuse ajal kohaldub VÕS § 94-järgne intressimäär 09.08.2022 seisuga ehk 0%.

18. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult

või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on

andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks

koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles

ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.

19. Hageja ümberarvestust vaatamata kohtu nõudmisele ei esitanud, kuid tõi välja, et kostja ei teinud

ühtegi tagasimakset. Esitatust nähtuvalt on kostjale välja makstud summast kinni peetud esimene

graafikujärgne makse 100 eurot, edasi tulnuks kostjal tasuda igakuiseid osamakseid alates

20.09.2022. Kohtule on esitatud 06.02.2023 ülesütlemise e-kiri (dtl 39-42), millest nähtuvalt andis

krediidiandja kostjale 06.02.2023 täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 20.02.2023,

avaldades ühtlasi, et kui kostja võlga selleks ajaks ei tasu, ütleb krediidiandja lepingu 21.02.2023

üles. Kui kostja ühtegi makset tasunud ei olnud, siis vastavalt graafikule oli kostja 06.02.2023

seisuga viivituses viie järjestikuse osamaksega. E-kirjast nähtuvalt on see saadetud xxxx, so kostja

lepingus märgitud kontaktaadressil. Kohus leiab, et leping on kehtivalt üles öeldud alates

21.02.2023.

20. VÕS § 195 lg 2 järgi kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda,

vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust

kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Tulenevalt VÕS § 108 lg

1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

21. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kuna leping on üles öeldud, on kostja õigus krediidi

kasutamiseks lõppenud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja tagastamata krediidisumma 4

900 eurot. Kuna VÕS § 94-järgne intressimäär oli lepingute sõlmimise ajal 0, jääb nõue intressi

välja mõistmiseks täies ulatuses rahuldamata.

22. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

23. Hageja on arvestanud perioodi 21.02.2023-01.11.2023 eest viivist 762 eurot. Kuivõrd

intressimäära kokkulepe on tühine, on hagejal õigus saada viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses

sätestatud määras. Kohus rahuldab nõude 383,01 euro osas vastavalt järgmisele arvestusele

(põhinõue 4 900 eurot):

võlaperiood

% aastas

%

päevas

summa

päevas

perioodis

päevi

perioodi

summa

21.02.2023 – 30.06.2023

10,5

0,028767

1,409589

183,24657

01.07.2023 – 01.11.2023

0,032877

1,610959

199,758916

24. Hageja on esitanud nõude kostjalt mh meeldetuletuskirja tasu väljamõistmiseks summas 10 eurot ja

hüvitise välja mõistmiseks seoses meeldetuletuskirjade saatmisega summas 35 eurot. Riigikohus

on selgitanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral välistab VÕS § 4034 lg 7

teine lause tarbijalt erinevate tasude nõudmise ka kahjuhüvitisena; vastasel juhul võimaldaks

laenuandja nõude „maskeerimine“ kahju hüvitamise nõudeks vältida seadusest tulenevat keeldu

nõuda tarbijalt muid tasusid peale seadusjärgse intressi (2-21-13098, p 24). Juhindudes nimetatud

seisukohast jätab kohus nõuded meeldetuletuskirja tasu väljamõistmiseks ja sissenõudmiskulude

hüvitamiseks täies ulatuses rahuldamata.

Menetluskulud

25. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral

kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt

hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kuna hageja esitas hagi hinnaga 6 381,42 eurot, kuid kohus rahuldas hagi ulatuses, mis oleks

vastanud hinnale 5 283,01 eurot, jagab kohus menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele

selliselt, et hageja kanda jääb 17,21% ning kostja kanda 82,79% menetluskuludest.

26. Hageja esitatu kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv. Nähtuvalt kohtute infosüsteemist on

hagi esitamiselt tasutud 630 eurot riigilõivu. Kostja menetluses sisuliselt ei osalenud, st kostjal

menetluskulusid tekkida ei saanud.

27. Kohus mõistab vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu

521,58 eurot (630 x 82,79%).

28. TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

29. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Laura-Liis Sarapuu

kohtunik