2-22-7635/23 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

VIRU MAAKOHUS

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

2-22-7635

Kohtuotsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

16. detsember 2024, Narva

Kohtunik

Tamara Šabarova

Kohtuasi

OÜ Fulfill Pro hagi O N ja U N vastu rahalises

nõudes (kasutuseelis)

Tsiviilasja hind

6426 eurot (5950+476)

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja OÜ Fulfill Pro (registrikood 12775657)

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat

Robert Sprengk (Advokaadibüroo LMP OÜ, e-post

robert.sprengk@lmp.ee)

Kostja I O N (isikukood XXX)

Kostja II U N (isikukood XXX)

Menetluse liik

Hagimenetlus

Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

16. detsembril 2024, kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ Fulfill Pro hagi täies ulatuses.

2. Mõista O N (isikukood XXX) ja U N (isikukood XXX) solidaarselt OÜ Fulfill Pro

(registrikood 12775657) kasuks välja 5950 eurot.

3. Mõista O N (isikukood XXX) ja U N (isikukood XXX) solidaarselt OÜ Fulfill

Pro (registrikood 12775657) kasuks välja alates 23. maist 2022 kuni kohustuse (5950

eurot) täitmiseni viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses määras.

4. Jätta menetluskulud O N ja U N solidaarselt kanda.

5. Käesolevas otsuses kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra. Kohus

määrab OÜ Fulfill Pro menetluskulude suuruse kindlaks määrusega käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest mõistliku aja jooksul.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse

esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada

selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

TsMS § 633 lg 7 kohaselt tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Tsiviilasi nr 2-22-7635

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD, NÕUDED, MENETLUSE KÄIK, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. OÜ Fulfill Pro (hageja) esitas 23. mail 2022 Viru Maakohtule hagi (dtl 2-23) O N (kostja I) ja

U N (kostja II) vastu rahalises nõudes.

Hageja nõudeks on mõista O N ja U N solidaarselt OÜ Fulfill Pro kasuks välja põhikohustusena

5950 eurot ning välja mõistetud põhikohustuselt viivis VÕS § 113 lg 1 alusel alates hagi

esitamisest kuni põhikohustuse täitmiseni. Kõik menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda

ning mõista kõik hageja menetluskulud solidaarselt välja kostjatelt ning välja mõistetud

menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, seda alates menetluskulusid kindlaks

määrava lahendi jõustumises kuni vastava rahalise kohustuse täitmiseni.

Hagiavalduse põhjenduste kohaselt on kohtutäitur Kristel Maalman 22.04.2020 koostanud vara

enampakkumise akti täiteasjas 095/2019/2147, millest nähtub enampakkumisel J N vara

(hoonestusõigus asukohaga XXX) müük ja selle omandamine OÜ Fulfill Pro poolt. OÜ võlgniku

Fulfill Pro on kantud hoonestusõiguse asukohaga XXX omanikuna kinnistusraamatusse.

Saades nimetatud hoonestusõiguse omanikuks, OÜ Fulfill Pro nõudis kinnisasja otsese valduse

üleandmist endale hiljemalt 30.05.2020, kuid seda ei tehtud. Seetõttu esitas OÜ Fulfill Pro

01.06.2020 kohtutäiturile Risto Kütt täitmisavalduse nõudega kinnisasja (hoonestusõigus),

asukohaga XXX) välja nõudmiseks võõrast valdusest ja täitedokumendina TMS § 2 lg 1 p 15

nimetatud täitedokumendi ehk kohtutäitur Kristel Maalman´i poolt 22.04.2020 koostatud vara

enampakkumise akti täiteasjas 095/2019/2147. Kohtutäitur Risto Kütt algatas 04.06.2020

täitemenetluse täiteasjas nr 072/2020/356 ja toimetas J N kätte kinnisasja väljaandmise nõude

täitmisteate, mille kohaselt täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtajaks on 30.06.2020 ja kui

võlgnik ei täida täitedokumenti ettenähtud aja jooksul vabatahtlikult, toimub kinnisasja

äravõtmine ja sundkorras väljatõstmine 03.07.2020 kell 12.00 aadressil XXX.

Täiteasjas nr 072/2020/356 esitasid J N, U N ja O N 12.06.2020 kohtutäiturile kaebuse

kohtutäituri tegevusele selles täiteasjas. Kaebuses J N selgitab, et tema suhtes ei ole võimalik

väljatõstmist teostada kuna ta ei valda kinnisasja aadressiga XXX ning jätkub vaidlus käesolevas

kohtuasjas täitedokumendi seaduslikuse osas. O N ja U N selgitasid, et neil on kehtiv üürisuhe

vara valdamiseks ja kasutamiseks aadressil XXX, seejuures nimetatud üürisuhet ei ole, ei J N

ega Fulfill Pro OÜ lõpetanud (üles öeldud). Eelpool toodud isikud paluvad kohtutäituril

selgitada, kas 04.06.2020 täitmisteates toodud nõue kinnisasja aadressiga XXX vabastamiseks

puudutab ka O N ja U N. J N, O N ja U N leiavad, et kohtutäitur isto Kütt teostab täitetoimingud

O N ja ja U N suhtes olukorras, kus R tal puudub kehtiv täitedokument nende suhtes. Kaebajad

paluvad kohtutäituril lõpetada täitemenetluse O N ja U N suhtes põhjendamatu alustamise tõttu

või siis alternatiivselt peatada täitemenetlus kuni käesoleva kaebuse osas tehtava lahendi

jõustumiseni. Kohtutäitur Risto Kütt 30.06.2020 otsusega täitetoimikus nr 072/2020/356 otsustas

jätta J N, O N ja U N poolt 12.06.2020 esitatud kaebus rahuldamata.

O N, U N ja J N esitasid 30.06.2020 Viru Maakohtule kaebuse kohtutäitur Risto Kütti

30.06.2020. a otsuse peale täiteasjas nr 072/2020/356. Koos maakohtule esitatud kaebusega

esitasid O N ja U N taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, s.o kohtutäitur Risto Kütti

2(12)

Tsiviilasi nr 2-22-7635

04.06.2020 täitmisteate alusel toimuva täitemenetluse nr 072/2020/356 peatamiseks, s.o keelata

kohtutäituril Risto Küttil täiteasjas nr 072/2020/356 viia läbi täitetoiming, milleks on kinnisasja,

asukohaga XXX, valduse äravõtmine O N ja/või U esterenkolt ja/või sundkorras O N ja/või U N

väljatõstmine kinnisasjalt asukohaga XXX.

Tsiviilasjas nr 2-20-9422 Viru Maakohus 01.07.2020. a määrusega rahuldas O N ja U N taotluse

esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ning keelas esialgse õiguskaitse korras kohtutäituril Risto

Küttil täiteasjas nr 072/2020/356 viia läbi täitetoiming, milleks on kinnisasja asukohaga XXX,

valduse äravõtmine O N ja/või U N, samuti O N ja/või U N sundkorras väljatõstmine

kinnisasjalt asukohaga XXX, kuni käeolevas tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni.

Tartu Ringkonnakohus 09.09.2020. a määrusega (jõustunud) tühistas Viru Maakohtu 01.07.2020.

a määruse.

Viru Maakohus 10.12.2021. a määrusega (jõustunud) tsiviilasjas nr 2-20-9422 jättis J N, O N ja

U N kaebuse kohtutäitur Risto Küti 30.06.2020. a otsuse peale täiteasjas nr 072/2020/356

rahuldamata.

Täiteasjas nr 072/2020/356 koostas kohtutäitur Risto Kütt 10.12.2021 täitmisteate ja toimetas J

N kätte kinnisasja väljaandmise nõude täitmisteate, mille kohaselt täitedokumendi uueks

vabatahtliku täitmise tähtajaks on 01.02.2022 ja kui võlgnik ei täida täitedokumenti ettenähtud

aja jooksul vabatahtlikult, toimub kinnisasja äravõtmine ja sundkorras väljatõstmine 03.07.2020

kell 12.00 aadressil XXX.

Tsiviilasjas nr 2-21-19956 menetlusosalistena O N ja U N esitasid hagi OÜ Fulfill Pro vastu

nõudes tunnistada täiteasjas nr 072/2020/356 sundtäitmine lubamatuks O N ja/või U N suhtes. O

N ja U N taotlesid ka hagi tagamise abinõude rakendamist. Viru Maakohus 29.12.2021 hagi

tagamise määrusega rahuldas taotluse ja peatas täitemenetlus Viru tööpiirkonna kohtutäituri

Risto Kütt menetluses olevas täiteasjas nr 072/2020/356 kuni tsiviilasjas nr 2-21-19956 tehtava

menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.

Täiteasjas nr 072/2020/356 kohtutäitur Risto Kütt oma 30.12.2021. a otsusega peatas selle

täiteasja menetluse, seda tsiviilasja nr 2-21-19956 Viru Maakohtu 29.12.2021. a määruse alusel.

Tsiviilasjas nr 2-21-19956 menetletava O N ja U N hagi aluste kohaselt, mis nähtuvad tsiviilasja

nr 2-21-19956 Viru Maakohtu 29.12.2021. a määrusest, on hagi aluseks alljärgnevad hagejate

esitatud asjaolud: J N ja U N sõlmisid XXX hoonestusõigusel asuva elamu üürilepingu ning

nimetatut tõendab vastavasisuline leping 12.12.2012. J N ja O N sõlmisid XXX hoonestusõigusel

asuva elamu üürilepingu ning nimetatut tõendab vastavasisuline leping 12.12.2012. Vastavalt

üürilepingu punktile 1.3. on üüri tähtaeg 10 aasta. Hagejad soovivad oma õigusi kaitsta ja

säilitada enda valdust üürieseme osas. O N ning J N ja U N vahelisi üürilepinguid on kehtivad.

Seoses vara müügiga ja VÕS § 291 alusel on läinud üürisuhtest tulenevad üürileandja

kohustused üle kostjale. Seega, hagejate ja kostja vahel on kehtiv võlaõiguslik suhe. Hagejate ja

kostja vahelise üürilepingu esemeks on eluruumi üür ning hageja ja kostja õigussuhtele

kohalduvad kõik need VÕS sätted, mis käivad eluruumi kohta, aga samuti üürilepingutes

nähtuvad.

Viru Maakohtu 28.02.2018. a määruse (jõustunud) nr 2-17-9185 kohaselt on kohus asjaoludena

tuvastanud, et võlgniku ehk J N väidetud üürilepingute (so 12.12.2012. a üürilepingud)

sõlmimine on tühine, samuti on kohus asunud seisukohale, et eluliselt ei ole usutav, et J N annab

oma abikaasa O N nende ühise elukoha üürile.

Tsiviilasja nr 2-17-9185 menetlus on seotud J N kaebemenetlusega täiteasjas nr 066/2012/102

kohtutäitur Andrei Kreki tehtud otsusele, kus J N esindas kohtumenetlusele eelnenud

kohustuslikus kohtutäituri kaebemenetluses (TsMS § 217 lg 1 kohaselt) U N.

3(12)

Tsiviilasi nr 2-22-7635

Hoonestusõiguse asukohaga XXX arestimise akti on koostanud kohtutäitur Andrei Krek

06.02.2012 täiteasja nr 066/2012/102 ning vastava hoonestusõiguse kohta avatud

kinnistusraamatu registriossa nr 203808 III jakku kande nr 5 all oli kantud keelumärge kinnisasja

käsutamise keelamiseks S AS (registrikood XXX), kohtutäitur Andrei Kreki (isikukood

38005273727) kasuks kohtutäituri 06.02.2012 avalduse alusel oli sisse kantud

kinnistusraamatusse 10.02.2012.

Täiteasja nr 066/2012/102 menetlust, mida viis läbi kohtutäitur Andrei Krek alates 2012. aasta

algusest (tulenevalt täiteasja keskmisest numbrist), oli kohtutäitur Andrei Kreki 11.12.2019

otsusega täiteasjas nr 066/2012/102 üle antud kohtutäitur Kristel Maalman menetlusse ning

kohtutäitur Kristel Maalman jätkas täiteasja nr 066/2012/102 menetlust täiteasja nr

095/2019/2147 all ning teisele kohtutäiturile täiteasja üleandmisest ja TMS § 471 lõike 1

viimasest lausest tulenevalt jäid tehtud täitetoimingud jõusse.

Kohtutäitur Kristel Maalman´i poolt 22.04.2020 koostatud vara enampakkumise akt täiteasjas nr

095/2019/2147 on koostatud seoses kohtutäituri Kristel Maalman´i poolt 13.03.2020 välja

kuulutatud enampakkumisega, mille teade oli avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded

13.03.2020 ning teate kohaselt võlgnik väidab, et hoonestusõiguse oluliseks osaks olev elamu on

koormatud üürilepingutega O N (võlgniku abikaasa) ja U N (võlgniku laps) kasuks. Tsiviilasjas

nr 2-17-9185 jõustunud Viru Maakohtu 28.02.2018. a määrusega on asjaoludena tuvastatud, et

võlgniku väidetud üürilepingu sõlmimine on tühine. Tsiviilasjas nr 2-17-9185 jõustunud Viru

Maakohtu 28.02.2018. a määrusega on asjaoludena tuvastatud, et võlgniku väidetud üürilepingu

sõlmimine on tühine. Vaatamata nimetatule võlgnik jätkuvalt väidab, et hoonestusõiguse

oluliseks osaks olev elamu on koormatud üürilepingutega O N (Võlgniku abikaasa) ja U N

(Võlgniku laps) kasuks.

Tsiviilasja nr 2-21-19956 menetluses on OÜ Fulfill Pro esitanud määruskaebuse Viru Maakohtu

29.12.2021. a määrusele ja ühe asjaoluna ka esile toonud, et juhul kui jaatada O N ja U N väidete

õigust kehtiva üürisuhte olemasoluks kinnisasjale XXX, siis tulenevalt ainuüksi O N ja U N

asjaoludest, siis kinnisasi on ainult osaliselt koormatud nende väidetavate üüriõigustega.

Tsiviilasjas nr 2-21-19956 O N ja U N 24.01.2022. a vastuses määruskaebusele on avaldanud:

Kostja viidatud muud XXX kinnisasja osad, mis ei ole üürilepingute esemeks, on päraldisteks

üürilepingute esemetele. Garaaži ja abihoone eesmärk on teenida elamut, kuna seal hoitakse

küttepuid ja elavad koerad. Elamu muud osad, mis ei ole hagejate poolt üürile võetud, on

abiruumid, mis teenindavad eluruume.

Hoonestusõigus aadressiga XXX koos selle oluliste osade ja päraldistega on hagi esitamise

seisuga O N ja U N otseses valduses, kes on keeldunud seda OÜ-le Fulfill Pro, kui

hoonestusõiguse omanikule üle andmast. Nimetatud olukord on eksisteerinud vähemalt alates 1.

juulist 2020. O N ja U N on tegutsenud ühiselt ja kooskõlastatult ning pole väitnud, et nad

tegutsenuks teineteisest sõltumatult või siis nad ei moodustaks ühte perekonda. Seetõttu ei ole

võimalik eraldi välja tuua nendest igaühe tegevust.

Hageja omandis oleva hoonestusõiguse olulise osa moodustab elamuga hoonestus (so. elamu ja

kaks abihoonet), nimetatu on olnud kostjate valduses ja kasutuses ilma hageja nõusolekuta

perioodil 01.07.2020 kuni 31.01.2022 (edaspidi kasutusperiood). Sellest tulenevalt ei saanud

hageja oma omandit kasutada, s.t oli kaotanud asja omamisest tuleneva kasutuseelise.

Hageja ei ole kostjatelt hoonestusõiguse ja selle oluliseks osaks olevate hoonete (eelkõige

eramu) kasutamise eest kasutusperioodil saanud mingit hüvitust.

Määramaks kindlaks, mis hüvest on hageja ilma jäänud seoses hoonestusõiguse osas oma

omandiõiguse täieõiguslikuks teostamata jäämisel, s.h ja eelkõige selle otsese valdamisega

4(12)

Tsiviilasi nr 2-22-7635

seoses, siis hageja on tellinud kinnisvaraeksperdilt arvamuse. P OÜ atesteeritud hindaja poolt

16.02.2022 esitatud ekspertarvamuse kohaselt, tuginedes Narva-Jõesuu linna turuolukorrale ja

vara omadustele, peame turupõhiseks hoonestusõiguse üürihinnaks (ajavahemikul 2020-2021)

250 eurot (talvekuudel oktoobrist kuni aprillini) ning 400 eurot (suvekuudel maist kuni

septembrini), millele lisanduvad kommunaalmaksed. 2022. aastaks olulist hinnamuutust ei

prognoosi.

Seega, kasutusperioodil hoonestusõiguse osas otsese valduse omamisel olnuks hagejal võimalik

vastava vara välja üürida 5950 euro eest (arvestus kuude kaupa alates 01.07.2020 kuni

31.01.2022:

400+400+400+250+250+250+250+250+250+250+400+400+400+400+400+250+25+250+250.

Nimetatud üüritulu oleks üürileandja/kinnisasja omaniku/hageja netotulu (ei sisaldanuks

kommunaalkuludega seotud makseid, mida üürnikud tasunuks lisaks).

Hageja on kinnisvaraettevõtja, kes tegeleks muuhulgas kinnisasja ja selle oluliseks osaks oleva

eramu väljaüürimisega. Hagejale ei ole teada, kas või milliseid vajalikke kulutusi on kostjad

teinud hageja omandis olevale varale selleks, et oleks olnud tagatud tema vara säilumine

kasutusperioodil. Isegi kui sellised kulutused oleks esinenud, siis tegemist oleks toreduslike

kuludega või siis kuludega, mille kandmiseks hageja ei ole oma nõusolekut andnud.

Kostjate tegevus on kasutusperioodil (periood 01.07.2020 kuni 31.01.2022) oma sisult hageja

asja ebaseaduslik valdamine AÕS § 32, § 33 lg 1 ja § 34 lg 1 tähenduses ning seda kostjate poolt

ühiselt. Vallates ebaseaduslikult hageja asja, on kostjad rikastunud asja kasutuseelise võrra.

Kostjate solidaarkohustus tuleneb VÕS § 65 lg 1 või lg 3, kuna kinnisasi ja selle oluliseks osaks

olev eramu, abihooned, aed moodustab ühe terviku ning ei ole võimalik eristada O N ja U N

tegevust.

Hageja nõude rahuldamiseks peavad kohtud tuvastama, kas kostjate otsene valdus hageja vara

(hoonestusõiguse) osas toimub õiguslikul alusel või siis õigusliku aluseta. Hageja väidab, et

kostjatel õiguslik alus puudub. Hageja on seisukohal, et tegemist on negatiivse asjaoluga ning

TsMS § 230 lg 1 tulenevast tõendamiskoormuse jagunemisest, siis kostjad peavad tõendama, et

nende poolt kinnisasja otsese valduse teostamine toimub õiguslikul alusel ehk kehtiva lepingu

alusel. Hageja on hagiavalduses välja toonud asjaolud, mille kostjad on esitanud teistes

menetlustes oma väidetava õigusliku aluse põhistamiseks, et jätkuvalt otseselt vallata Kinnisasja,

kuid see ei välista, et selles menetluses ei tugine kostjad oma õigusliku aluse olemasolu

põhistamiseks hoopiski mingitele muudele asjaoludele, mille eksistentsist ei ole hagejale

tänaseks midagi teada.

Hageja on seisukohal, et kuna tsiviilasjaga nr 2-17-9185 seotud kohtueelses menetluses oli J N

esindajaks kostja U N ja kõik tsiviilasja nr 2-17-9185 menetluses tuvastatud asjaolud tuvastati ka

kohtueelses menetluses (kohtutäituri kaebemenetluses), s.h ka asjaolu, et väidetav 06.12.2012. a

üürilepingute sõlmimine on tühine, siis U N on pidanud täielikult mõistma, et tal puudub

igasugune õiguslik alus jätkuvalt hoida oma otseses valduses kinnisasja. Rahvastikuregistri

andmete alusel, et O N on J N abikaasa alates 09.11.1990 käesoleva ajani, U N on võlgniku tütar

ja sündinud 09.08.1992. Tsiviilasjas nr 2-17-9185 on kohus leidnud, et eluliselt ei ole usutav, et

võlgnik J N on sõlminud üürilepingud oma pereliikmetega. Kuna puuduvad üürilepingud, siis U

N ja O N on pidanud täielikult mõistma, et neil puudub igasugune õiguslik alus jätkuvalt hoida

oma otseses valduses Kinnisasja.

Kasutusperioodil saadud kasutuseelise väärtuseks on 5950,00 eurot.

Koos hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise taotluse.

2. Viru Maakohus 23. mai 2022. a määrusega (dtl 161-163) võttis hagi menetlusse.

5(12)

Tsiviilasi nr 2-22-7635

3. Kohus 23. mai 2022. a määrusega (dtl 165-170) tagas hagi. Määrus on jõustunud 11. juulil

2022 Tartu Ringkonnakohtu 8. juuli 2022. a määrusega (menetlus 2, dtl 290-291).

4. Kostjad hagi õigeks ei võta (dtl 189-192) ja vaidlevad esitatud nõudele vastu. Kostjad ei

vaidlusta neid asjaolusid, mis on hageja esitatud hagiavalduse punktides 1.1.-1.15. Kostjad ei

tunnista neid hagiavalduses esitatud asjaolusid, mis on toodud hagiavalduse punktides 1.16-1.21

(seda kas täielikult või siis osaliselt). Kostjad paluvad jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

Hagi vastuse põhjenduste kohaselt ei ole kostjate valduses enam hoonestusõigust aadressiga

XXX koos selle oluliste osade ja päraldistega hagi esitamise seisuga, milleks on 23.05.2022.

Kostjad ei ole keeldunud kinnistu aadressiga XXX valduse üle andmisest ning kostjad on

kinnistu aadressiga XXX otsese valduse hagejale üle andnud. Täpsustavalt kostjad ära toovad, et

see otsese valduse üleandmine ei toimunud kostjatelt hagejale, vaid kostjad lahkusid 27.04.2022

kinnistult, J N teatas 27.04.2022 kohtutäitur Risto Kütile kinnistu valduse vabastamisest ja samal

päeval oli see tema poolt üle antud kohtutäiturile Risto Kütile täiteasjas nr 072/2020/356.

Täiteasjas nr 072/2020/356 kohtutäitur Risto Kütt omakorda andis selle kinnistu otsese valduse

üle hagejatele (täpset kuupäeva kostjad ei tea) ning kohtutäitur Risto Kütt 02.05.2022 koostas

täiteasjas nr 072/2020/356 täitemenetluse lõpetamise otsuse ning vastavast otsusest nähtub et

kinnistu on sissenõudjale ehk hagejale üle antud. Kui hageja ei oleks saanud enda kätte soovitud

kinnistut, siis ei oleks ka kohtutäitur täiteasjas nr 072/2020/356 02.05.2022 aastal koostanud

täitemenetluse lõpetamise otsust.

Kostjad leiavad, et nad olid veendumusel, et nende valdus põhines õiguslikul alusel ning nad ei

olnud hagiavalduses nimetatud kohtumenetluse kestel kohustatud hagejale valdust üle andma.

Hageja väidab, et ta ei ole kostjatelt hoonestusõiguse ja selle oluliseks osaks olevate hoonete

(eelkõige eramu) kasutamise eest kasutusperioodil saanud mingit hüvitust. Kostjad leiavad, et

hagiavalduses nimetatud kasutusperioodi jooksul ei ole kostja kandnud mingeidki kulusid seoses

kinnistuga ning kõigi kulude (eelkõige kommunaalteenuste) eest tasusid sel perioodil kostjad

või siis nendega seotud isikud.

Kostjad ei saa aru hüve tekkimise alustest, arvestustest ning leiavad et hageja nendes lausa

väljendavat soovi rikastuda kostjate arvelt.

Hageja viitab hagis TsÜS § 62 lg-le 1. Kostjad ei ole hageja asja kasutamisest kasutuseeliseid

saanud ega ka hagejal neid saamata jäänud. Kostjad on vara eest hoolitsenud ning kandnud

hageja vara säilimiseks igakuiseid kulutusi.

Hageja väidab hagis, et kostjad on kasutuseelise väärtuse kohustatud hagejale hüvitama VÕS §

1037 lg 1 alusel. Kostjad on seisukohal, et puudub sellekohane seadus või kohtuotsus, mis

ütleks, et tema valdus oli ilma õigusliku aluseta. Vaatamata asjaolule, et kostjad on kinnistu otse

valduse minetanud, ei tähenda et kostjate varasem otsese valduse teostamine oleks toimunud

õigusliku aluseta, seda ka hagiavalduses nimetatud kasutusperioodi jooksul.

Kostjad ei jaata, et üürilepingud oleks olnud tühised. Kostjad ei ole olnud menetlusosalised

tsiviilasjas nr 2-17-9185 ning sellest tulenevalt antud kohtulahendist ei tulene mitte ühtegi

siduvat asjaolu kostjatele. See lahend ei ole ka siduv hagejale ega anna hageja mingisuguseidki

lisaõigusi, kuna hageja ei ole olnud ka menetlusosaline selles menetluses. Kostjatel oli kinnisasja

valdamiseks kehtiv üürisuhe ning see ei ole lõppenud. Asjaolu, et kostjad on lahkunud kinnistult

aadressiga XXX ei tähenda seda, et kostjate varasem valdus kinnistu osas oleks olnud

õigusvastane või ilma õigusliku aluseta. Asjaolu, miks kostjad olid lahkunud kinnistult, tulenes

6(12)

Tsiviilasi nr 2-22-7635

asjaolust, et kostjad olid tehtud kohtulahendite alusel lausa minetanud õiguslikud võimalused

kaitsta enda õigusi.

Nimelt on tsiviilasjas nr 2-21-19956 menetletusosalistena O N ja U N esitanud 21. detsembril

2021 Viru Maakohtule hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 072/2020/356

O N ja U N suhtes. Täiteasjas nr 072/2020/356 kohtutäitur Risto Kütt menetles kinniasja

aadressiga XXX otses valduse väljanõudmist sissenõudja (hageja) kasuks TMS § 180 alusel.

Tsiviilasjas nr 2-21-19956 Tartu Ringkonnakohus 17.02.2022. a määrusega tühistas Viru

Maakohtu 29.12.2021 hagi tagamise määruse ja täiteasjas nr 072/2020/356 kohtutäitur oli

määranud 02.03.2022. a otsusega kinniasjalt aadressiga XXX sundkorras välja tõstmise 08.

aprilliks 2022.

Hageja on nõude alusena tuginenud oma väitele, et kostjate tegevus on perioodil, mida on

nimetatud kasutusperioodiks (periood 01.07.2020 kuni 31.01.2022), olnud oma sisult kostjate

poolt kinnisasja aadressiga XXX kostjate poolt ebaseaduslik valdamine. Samas ei ole hageja ei

oma sellekohast väidet mitte millegagi tõendanud, hageja pole tõendanud et hagiavalduses

nimetatud kostjate ja Juri Nestrenko vahelised üürilepingud oleks tühised või sellest üürisuhtest

ei oleks saanud tulla kostjatele mingisuguseid õigusi.

Seega, hageja nõue ei ole põhjendatud ja tõendatud ja seda ei saa rahuldada.

Kostjad ei ole keeldunud kinnisasja vabastamist juhuks, kui oleks tuvastatud nendel õiguse

puudumine kinnisajsa valdamiseks. Midagi sellist ei ole ükski kohus tuvastanud. Hageja ja

kostjate vahel on toimunud läbirääkimised, mida tõendab hageja ja kostja kirjavahetus, mistõttu

kostjad pole takistanud hagejal, kui omanikul, omi õigusi kinnisasja osas täita. Hageja tegevusest

tulenevalt ei jõutud pooli rahuldava kokkuleppeni.

Kostjad ei välista kompromissi sõlmimist ja kuna hageja poolt kompromissi tingimus on juba

praeguseks täidetud kostjate poolt ning asi on hagejale üle antud, siis hageja peaks loobuma

esitatud nõudest kostjate vastu. Kostjad on nõus hageja poolt hagist loobumisega ning

sellekohase kompromissiga, mille järgi poolte menetluskulud jäetakse nende endi kanda.

5. Hagi vastuse kohta esitatud seisukoha (dtl 256-259) kohaselt ei vaidlusta kostjad neid

asjaolusid, mis on hageja esitatud hagiavalduse punktides 1.1.-1.15. Seega nimetatud punktides

toodud asjaolude osas vaidlus puudub.

Kostjad vaidlevad vastu, et nad jätkuvalt hagi esitamise seisuga (so. 23.05.2022) hoonestusõigust

valdasid. Kostjad väidavad, et hoonestusõiguselt nad lahkusid 27.04.2024 ja 27.04.2024 oli sama

hoonestusõigus üle antud Risto Kütt täiteasjas nr 072/2020/356 ja koheselt oli valdus ka

kohtutäituri üle antud hagejale. Hageja nõustub kostjate väitega, et hoonestusõigus oli nende

poolt vabastatud 27.04.2024. Küll aga see nõustumine kostja väitega ei mõjuta haginõude

rahuldamist. Hageja nõue on seotud perioodiga 01.07.2020 kuni 31.01.2022, mis on enne

27.04.2024.

Kui kostjad väidavad, et nad olid veendumusel, et nende valdus hoonestusõiguse osas põhines

õiguslikul alusel ning nad ei olnud hagiavalduses nimetatud kohtumenetluse kestel kohustatud

hagejale valduse üle andma, siis kostjad peavad seda väidet tõendama.

Kostjad esitavad väited kommunaalkulude tasumise kohta, kuid pole kommunaalkulude tasumist

tõendanud, samuti on teadmata, millistest kulusisenditest tekkisid väidetavad kommunaalkulud,

samuti pole kostjad tõendanud, et mingite kommunaalkulude tarbimine on toimunud hageja, kui

hoonestusõiguse omaniku huvides. Tavakäibes loetakse kommunaalkuludeks tasu, mis tuleb

maksta tarbitud elektri ja elektrivõrgu teenuse eest, tarbitud joogivee- ja kanalisatsiooni teenuse

7(12)

Tsiviilasi nr 2-22-7635

eest, keskkütte eest, tsentraalse gaasi ja gaasivõrgu teenuse eest, sideteenuste eest. Nimetatud

kulud sõltuvad üldjuhul tarbimisest.

Kuna vaidlus on seotud hoonestusõigusega, kus asub elamu, siis kommunaalkulude rahaline

suurus sõltub selle elanike tarbimisharjumusest ja tarbitud teenuse maksumuses ning ei ole

mingilgi määral seotud kinnisasjaga. Seega, kostjate väidetud kommunaalkulude kandmine ei

saa kuidagi olla seotud hageja omandiga ja olla kantud kostjate poolt hageja huvides.

Kostjad väidavad, et on mõistetamatu hageja saamata jäänud hüve. Seetõttu hageja toob veelkord

välja, et kostjate õigusvastase (keeldumisega vabastada hoonestusõigus ehk anda selle otsene

valdus üle hagejale) tegevuse tulemina ei saanud hageja oma omandit kasutada. Kuna hageja

omandis oleva hoonestusõiguse oluliseks osaks on elamu, seda asukohaga Narva-Jõesuu linn kui

kuurortlinnas, siis hageja saanuks hoonestusõigust ja selle oluliseks osaks olevat elamut üürile

anda ehk teenida üüritulu. Hageja on tõendanud, milline üürihind olnuks sellel varal, mida ta ei

saanud just kostjate tegevuse pärast välja üürida. Kostjad omakorda kasutasid hoonestusõigust ja

selle oluliseks osaks olevat elamut ainuisikuliselt ehk säästsid omakorda kulusid hagis nimetatud

rahalises suuruses, kuna täpselt sellise vara (elamu kuurortlinnas) üürimiseks enda

elamuasemeks, ei pidanud nad kulusid kandma.

Kostjad väidavad, et neile on mõistetamatu kasutuseelise mõista. Hageja leiab, et kostjatel on

pastlik tutvuda TsÜS § 62 lg 1 sätestatuga ja ka värskema Riigikohtu praktikaga, näiteks

Riigikohtu 04.05.2022. a määruses nr 2-19-12055 tooduga, milles on selgitatud: TsÜS § 62 lg 1

järgi on esemest saadav kasu eseme viljad ja eseme kasutamisest saadavad eelised

(kasutuseelised). Õigusrikkumise tõttu kaotatud kasutuseeliste eest nõutava kahjuhüvitise

arvutamisel on lähtekoht kasu, mida kahjuhüvitise nõudja võinuks saada, arvestades ka kulutusi,

mida ta kasu saamiseks pidi tegema (vt RKTKo nr 3-2-1-137-05, p 13; RKTKo nr 3-2-1-123-05,

p 28; RKTKo nr 3-2-1-64-05, p-d 15, 16 ja 19).

Kostjad väidavad, et nende valdus oli seaduslik ehk nende poolt jätkuv hoonestusõiguse

ainuvaldamine hagis nimetatud kasutusperioodil ehk perioodil 01.07.2020 kuni 31.01.2022, ei

olnud nende poolne õigusrikkumine. Kostjad pole esitanud tõendeid vastava väite põhistamiseks.

Hageja on hagiavalduse asjaoludes toonud välja kostjate endi ja nende perekonnaliikmete

tegevuse, mille sisuks on lihtsustatuna „soov takistada hagejal saamast hoonestusõiguse ja selle

oluliste osade otsest valdust“.

Tulenevalt AÕS § 80 lg 1 on hagejal nõudeõigus igaühe (ka kostjate) vastu oma vara

(hoonestusõiguse) välja nõudmiseks. AÕS § 82 lg 1 järgi hageja peab tõendama kostjate poolt

hoonestusõiguse valdamist, kuid sellega seoses ei ole poolte vahel olnud vaidlemist.

Hoonestusõiguse ja selle oluliseks osaks olevate ehitiste otsese valdamise õigusliku alust

perioodil 01.07.2020 kuni 31.01.2022, peavad tõendama kostjad. Hagejal ei lasu kohustust

tõendada negatiivset asjaolu ehk valdaja valdamine ei ole õiguspärane, nimelt saades asja

omanikuks, omanik tuvastab, et omandatud asi on kellegi teise valduses, sellises olukorras

hageja ei pea asuma tõendama, et valdaja poolt jätkuv eseme valdamine ei ole õiguspärane.

Tulenevalt hea usu põhimõtest, siis vastav valdaja peab asuma tõendama oma väidet, et tema

poolne valduse teostamine on seaduslik ja õiguspärane. Kui valdaja ei tõenda oma väidet, et

temapoolne valduse teostamine on seaduslik ja õiguspärane, siis järelikult on valdajate/kostjate

poolne tegevus õigusvastane.

Kostjad nimetavad, et nad ei välista kompromissi sõlmimist, kuid esitatu kohaselt on nende

poolseks kompromissipakkumiseks see, et hageja loobub esiatud nõudest. Hageja märgib ära, et

ei pea võimalikuks sellise komromissi sõlmimist. Hageja peab võimalikus sõlmida komromiss

nii, et: kostjad võtavad õigeks kogu esitatud nõude, tasuvad 3000 EUR 1 kuu jooksul

komromissi sõlmimisest ning kui kostjad täidavad nimetatud 3000 EUR suuruse rahalise

8(12)

Tsiviilasi nr 2-22-7635

kohustuse määrus nimetatud tähtajaks, siis hageja muu nõue 2950 EUR loetakse lõppenuks.

6. Kohus 6. septembri 2024. a määrusega (dtl 261-262) määranud vajalikud tähtajad kirjalikus

menetluses ja teatas kohtulahendi avalikult teatavaks tegemise aega.

Osapooled enam kohtule midagi ei esitanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt

nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub

seega osalisele rahuldamisele.

Hageja nõudeks on kasutuseelise hüvitamine suuruses 5950 eurot perioodi 01.07.2020 kuni

31.01.2022 eest. Nõude tuleneb kostjate poolt hagejale kuuluva hoonestusõiguse ebaseaduslikust

valdusest eelnimetatud perioodil. Hüvitiseks on võimalik üür, millest ilma hageja jäänud seoses

hoonestusõiguse osas oma omandiõiguse täieõiguslikuks teostamata jäämisega kostjate pärast.

Kostjad haginõuet ei tunnista.

Osapoolte vahel on vaidlus selle üle, kas kasutuseelise nõue on põhjendatud ja kas selle suurus

on tõendatud.

Seega esmalt tuleb lahendada, kas hageja omandi kostjate poolt valdamine ajavahemikul

01.07.2020 kuni 31.01.2022 oli seaduslik.

Asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1 näeb ette, et omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle.

Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende

õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist.

AÖS § 32 järgi valdus on tegelik võim asja üle. AÕS § 33 lg 1 kohaselt valdaja on isik, kelle

tegeliku võimu all asi on. Vastavalt AÕS § 34 lg-le 1 valdus on seaduslik või ebaseaduslik

sõltuvalt sellest, kas see põhineb õiguslikul alusel või mitte. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt

valdus loetakse seaduslikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist.

Kohtutäitur Kristel Maalman´i 22.04.2020 vara enampakkumise aktist täiteasjas 095/2019/2147

(dtl 34-39) nähtuvalt enampakkumisel müüdi võlgniku J N vara (hoonestusõigus asukohaga

XXX, registriosa nr 203808), mille omandas OÜ Fulfill Pro.

Kinnistusraamatu andmeil (dtl 40-44) OÜ Fulfill Pro on kantud hoonestusõiguse asukohaga

XXX. jakku omanikuna kinnistusraamatusse 8. mail 2020.

Kohtutäitur Kristel Maalmani 13.03.2020 enampakkumise teatest täiteasjas nr 095/2019/2147

(dtl 100-101) tulenevalt võlgnik (J N) väitis, et hoonestusõiguse oluliseks osaks olev elamu on

koormatud üürilepingutega O N (võlgniku abikaasa) ja U N (võlgniku laps) kasuks.

Viru Maakohus 28.02.2018 määruses tsiviilasjas nr 2-17-9185 (dtl 25-32), J N kaebus

kohtutäitur Andrei Kreki 30. mai 2017 otsuse peale täiteasjas nr 066/2012/102, jõustunud

22.03.2018, on tuvastanud, et võlgniku väidetud üürilepingu sõlmimine on tühine.

Kohtutäitur Risto Kütt 04.06.2020 täitmisteade (dtl 46-47) kohaselt täiteasjas nr 072/2020/356

võlgniku J N suhtes on algatatud taitemenetlus. Täitemenetluse algatamise aluseks on kohtutäitur

Kristel Maalmani 22.04.2020. a täitemenetluslik dokument nr 095/2019/2147 ja sissenõudja

9(12)

Tsiviilasi nr 2-22-7635

Fulfill Pro avaldus. Nõudesisu on kinnisasja väljaandmine (väljatõstmine). Täitedokumendi

vabatahtliku täitmise tähtajaks on 30.06.2020 ja kui võlgnik ei täida täitedokumenti ettenähtud

aja jooksul vabatahtlikult, toimub kinnisasja äravõtmine ja sundkorras väljatõstmine 03.07.2020.

a kell 12.00 aadressil XXX.

Poolte vahel ei ole vaidlust, et 30.06.2020-ks ei vabastanud kostjad hageja omandit.

Kohtutäitur Risto Kütt 30.06.2020 otsusega täiteasjas nr 072/2020/356 (dtl 58-59) jättis J N, O N

ja U N poolt 12.06.2020 esitatud kaebus kohtutäituri tegevusele rahuldamata.

O N, U N ja J N esitasid Viru Maakohtule kaebuse kohtutäitur Risto Kütt 30.06.2020 otsuse

peale täiteasjas nr 072/2020/356. Koos kaebusega esitati taotluse esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks, s.o kohtutäitur Risto Kütti 04.06.2020 täitmisteate alusel toimuva täitemenetluse

nr 072/2020/356 peatamiseks, et keelata kohtutäituril viia läbi täitetoiming, milleks on

kinnisasja, asukohaga XXX, valduse äravõtmine O N ja/või U N ja/või sundkorras O N ja/või U

N väljatõstmine kinnisasjalt asukohaga XXX.

Viru Maakohus 01.07.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-9422 rahuldas O N ja U N taotluse

esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ning keelas esialgse õiguskaitse korras kohtutäituril Risto

Küttil täiteasjas nr 072/2020/356 viia läbi täitetoiming, milleks on kinnisasja asukohaga XXX,

valduse äravõtmine O N ja/või U N, samuti O N ja/või U N sundkorras väljatõstmine

kinnisasjalt asukohaga XXX, kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni.

Tartu Ringkonnakohus 09.09.2020 määrusega (jõustunud) tühistas Viru Maakohus 01.07.2020

määruse (dtl 61-65).

Viru Maakohus 10.12.2021 määrusega (jõustunud) tsiviilasjas nr 2-20-9422 (dtl 67-74) jättis J

N, O N ja U N kaebuse kohtutäitur Risto Küti 30.06.2020. a otsuse peale täiteasjas nr

072/2020/356 rahuldamata.

Kohtutäitur Risto Kütt 10.12.2021 täitmisteade (dtl 75-76) kohaselt täiteasjas nr 072/2020/356

võlgniku J N suhtes on algatatud taitemenetlus. Täitemenetluse algatamise aluseks on kohtutäitur

Kristel Maalmani 22.04.2020. a täitemenetluslik dokument nr 095/2019/2147 ja sissenõudja

Fulfill Pro avaldus. Nõudesisu on kinnisasja väljaandmine (väljatõstmine). Täitedokumendi

vabatahtliku täitmise tähtajaks on 01.02.2022 ja kui võlgnik ei täida täitedokumenti ettenähtud

aja jooksul vabatahtlikult, toimub kinnisasja äravõtmine ning sundkorras võlgniku ja temaga

koosolevate inimeste väljatõstmine 04.02.2022. a kell 12.00 aadressil XXX.

Poolte vahel puudub vaidlus, et ka 04.02.2022-ks ei vabastanud kostjad hageja omandit.

O N ja U N esitasid hagi OÜ Fulfill Pro vastu nõudes tunnistada täiteasjas nr 072/2020/356

sundtäitmine lubamatuks O N ja/või U N suhtes (tsiviilasi nr 2-21-19956). Hagejad taotlesid ka

hagi tagamise abinõude rakendamist. Viru Maakohus 29.12.2021 hagi tagamise määrusega (dtl

78-82) rahuldas O N ja U N hagi tagamise taotlus ning peatas täitemenetlus Viru tööpiirkonna

kohtutäituri Risto Kütt menetluses olevas täiteasjas nr 072/2020/356 kuni tsiviilasjas nr 2-21-

19956 tehtava menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.

Kohtutäitur Risto Kütt 30.12.2021 otsusega täiteasjas nr 072/2020/356 (dtl 84) peatas täiteasja

menetluse Viru Maakohtu 29.12.2021 määruse alusel tsiviilasja nr 2-21-19956.

Kohus leiab, et hageja eelnimetatud tõenditega leidis tõendamist, et kostjad valdasid

ajavahemikul 01.07.2020 kuni 31.01.2022 oli ebaseaduslik. Vastupidist kostjad ei tõendanud.

Poolte vahel ei ole vaidlust, et Juri Nesterenko abikaasa O N ja tütar U N vabastasid hagejale

kuulvat omandit alles 2024. a juulis.

10(12)

Tsiviilasi nr 2-22-7635

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 62 lg-st 1 tulenevalt esemest saadav kasu on eseme

viljad ja eseme kasutamisest saadavad eelised (kasutuseelised).

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1037 lg 1 järgi õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud

õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või

ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) peab õigustatud isikule hüvitama

rikkumise teel saadu hariliku väärtuse.

Riigikohus 16.06.2026 määruse 3-2-1-180-15 punktis 39 ja kohtumääruses viidatud lahendites

leidnud, et kasutuseelise suuruse määramisel võib lähtekohaks olla kasu, mida nõude esitaja

võinuks saada, arvestades ka kulutusi, mida ta kasu saamiseks oleks pidanud tegema.

Kuna kostjad kasutasid hageja omandis viimase nõusolekuta, võib hagejal õigus nõuda kostjatelt

kasutuseelist.

Riigikohus selgitanud lahendi 3-2-1-46-09 punktis 14, et kaotatud kasutuseeliste väärtust

arvestatakse abstraktselt - võrreldakse valdaja kasutusõiguse väärtust sarnase asja keskmise

kasutusõiguse väärtusega ning kui valdaja kasutusõigus oli suurema väärtusega, tuleb talle

hüvitada väärtuste vahe (vt Riigikohtu 21. detsembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-05, p

13). Kinnisasjade või nende osade puhul saab kasutuseelise arvestamisel lähtuda nt eeldatavast

keskmisest üürihinnast, arvestades seejuures ka vajalikke kulutusi, mida üürides tuleks teha

(Riigikohtu lahendi 3-2-1-180-15 p 39).

Kuna hageja omandis olev kinnisasi oli Kasutusperioodil kostjate otses valduses ja hagejale ei

ole teada, milliste vajalike kulutuste arvelt on hageja kokku hoidnud, siis kuni vastupidise

tõestamiseni kostjate poolt lähtub hageja asjaolust, et ta ei ole kasutusperioodil kulutuste arvelt

kokku hoidnud.

Kasu, mille solidaarset väljanõudmist kostjatelt hageja nõuab, on kasutuseelise väärtus, mis on

tuletatav kinnisasja üürist turuhinnaga kasutusperioodil summas 5950 eurot ja kinnisasja tegeliku

kasutusväärtuse (ehk saadu), milleks Kasutusperioodil 0 eurot, vahena, s.o 5950 eurot, millise

oleks hageja saanud ilma kulutusi tegemata (netotulemina).

P OÜ 16.02.2022 ekspertarvamuse (dtl 49-56) kohaselt, tuginedes Narva-Jõesuu linna

turuolukorrale ja vara omadustele, peame turupõhiseks hoonestusõiguse üürihinnaks

(ajavahemikul 2020-2021. a) 250 eurot (talvekuudel oktoobrist kuni aprillini) ning 400 eurot

(suvekuudel maist kuni septembrini), millele lisanduvad kommunaalmaksed. 2022. aastaks

olulist hinnamuutust ei prognoosi.

Seega kasutusperioodil hoonestusõiguse osas otsese valduse omamisel olnuks hagejal võimalik

vastava vara välja üürida 5950 euro eest (arvestus kuude kaupa alates 01.07.2020 kuni

31.01.2022:

400+400+400+250+250+250+250+250+250+250+400+400+400+400+400+250+250+250+250

). Nimetatud üüritulu oleks üürileandja/kinnisasja omaniku/hageja netotulu (ei sisaldanuks

kommunaalkuludega seotud makseid, mida üürnikud tasunuks lisaks).

Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et hagi on põhinõudes põhjendatud ja kostjad on kasutuseelise

väärtuse kohustatud hagejale hüvitama VÕS § 1037 lg 1 alusel.

Viivis

11(12)

Tsiviilasi nr 2-22-7635

Hageja nõuab kostjatelt saadud kasutuseeliselt summas 5950 eurot ka solidaarselt viivise välja

mõistmist alates hagi esitamisest kuni põhinõude tasumiseni ja seda viivismääraga, milleks on

VÕS § 113 lg 1 sätestatud määr.

Võlaõigusseaduse § 101 lg 1 punkt 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib

võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt kohustuse

kohase täitmiseni.rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas.

TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Eelnevast lähtudes on põhjendatud ka hageja viivise tasumise nõue alates hagi esitamisest

23.05.2022 kuni kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.

Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi täies ulatuses.

Kõik menetlusosaliste poolsed kohtuotsuses käsitlemata jäänud väited ja esitatud tõendid hagi

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei evi ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Kohus juhib poolte tähelepanu TsMS § 430 lg-s 1 sätestatud võimalusele lõpetada menetluse

kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni.

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hagi rahuldati täies ulatuses, seeläbi on otsus tehtud kostjate kahjuks. TsMS § 162 alusel jätab

kohus menetluskulud kostjate kanda. Kostjate kanda jäävad hageja menetluskulud ja kostjate

enda menetluskulud.

Vastavalt TsMS § 174 lg 4 esimesele lausele kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas

määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

Hageja menetluskulude rahalise kindlaksmääramise lahendab kohus TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg

1 p 2 ja lg 2 alusel eraldi määrusega pärast kohtuotsuse jõustumist.

/Digitaalselt allkirjastatud/

Tamara Šabarova

kohtunik

12(12)