2-23-6498/77 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ele Liiv, Peeter Pällin ja Siret Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht

17.12.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-6498

Tsiviilasi

Y.X-i hagi E.W vastu ebaõigete faktiväidete

ümberlükkamise, mittevaralise kahju hüvitamise ja

lisanduva viivise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 16.10.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Y.X-i määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Y.X (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Priit Palmiste

Kostja E.W (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Pärnu Maakohtu 16.10.2024 määrus muutmata ja Y.X-i määruskaebus

rahuldamata.

2. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Y.X-i

kanda.

Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada

teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse

esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Y.X (hageja) esitas 02.05.2023 Pärnu Maakohtule hagi E.W (kostja) vastu ebaõigete

faktiväidete ümberlükkamise, mittevaralise kahju hüvitamise ja lisanduva viivise nõudes.

Hageja palub kohustada kostjat edastama hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast kohtuotsuse

jõustumist Põhja-Pärnumaa vallavalitsusele ja -volikogule alljärgneva teate nõudes teate sisu

avaldamist valla koduleheküljel järgnevas sõnastuses: „Mina, E.W (isikukood XXX), olen

avaldanud avalikus kohtumenetluses haldusasjas 3-23-338 (E.W vs Põhja-Pärnumaa

vallavalitsus) alljärgneva faktiväite: Mako nõukogu esimees (Y.X ) ja nõukogu liikmed on

süstemaatiliselt aastate jooksul kõrvaldanud valla eelarvest raha seoses alltöövõtja kaudu

arvete esitamisega ettevõtetele ja eraisikutele ning nendest laekumistest ei ole valla eelarvesse

midagi jõudnud ning seetõttu on tekkinud kelmuse, omastamise ja mõjuvõimuga kauplemise

kaudu tühimik valla eelarvesse. Vastav väide on vale“. Lisaks palub hageja mõista kostjalt

hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel ning jätta

menetluskulud kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt on hageja Põhja-Pärnumaa kohaliku vee-ettevõtte aktsiaseltsi Mako

nõukogu esimees. Hageja on ühtlasi ka Põhja-Pärnumaa piirkonna ühe suurema äriühingu OÜ

Halinga ainuosanik ja juhatuse liige. Kostja on esitanud Tallinna Halduskohtule kaebuse

tühistada haldusakt „Pärnjõe Kooli tegevuse ümberkorraldamine“. Nimetatud haldusasjas on

kostja avaldanud järgneva valeväite ning väärtushinnangu: „kaebaja (juhib) kohtu tähelepanu

asjaolule, et Riigiprokuratuurile on revisjonikomisjoni aseesimehe C poolt esitatud

kuriteoteade vallale kuuluva vee- ja kanalisatsiooniettevõtte Mako nõukogu esimehe ja

nõukogu liikmete kohta, kes süstemaatiliselt on aastate jooksul kõrvaldanud valla eelarvest

raha seoses alltöövõtja kaudu arvete esitamisega ettevõtetele ja eraisikutele ning nendest

laekumistest ei ole valla eelarvesse midagi jõudnud ning seetõttu on tekkinud kelmuse,

omastamise ja mõjuvõimuga kauplemise kaudu tühimik valla eelarvesse.“

Kostja on avaldanud avalikkusele hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid ning väärtushinnanguid.

Vastavad dokumendid on avalikkusele kättesaadavad Põhja-Pärnumaa valla

dokumendiregistris. Hageja lepinguline esindaja pöördus kostja poole nõudega vastav ebaõige

faktiväide ning väärtushinnang tagasi võtta. Kostja ei ole seda teinud, mistõttu õigusvastane

tegevus on jätkuv. Ebaõigete faktiväidete osas soovib hageja nende ümberlükkamist ning

ebakohaste väärtushinnangute avaldamise osas mittevaralise kahju hüvitamist.

Kostja teadis või pidi teadma, et avalikus kohtumenetluses olevad ametlikud

menetlusdokumendid ja selles kajastatu tehakse kättesaadavaks kõigile (s.o avalikkusele)

kohaliku omavalitsuse dokumendiregistris. Seega on tegemist avaldamisega.

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta see läbi vaatamata. Hageja Põhja-Pärnumaa

vallavolikogu liikmena ei oleks saanud mingit teavet Tallinna Halduskohtu kaasuse kohta

Pärnjõe Kooli kolmanda astme sulgemise osas, kui Põhja-Pärnumaa vallasekretär ei oleks

konfidentsiaalset infot kõigile volikogu liikmetele jaganud. Hageja on ehitanud oma kaasuse

konfidentsiaalse info väärkasutuse peale. Hageja on Põhja-Pärnumaa vallavolikogu liige ja

vallale 100% kuuluva vee- ja kanalisatsiooniettevõtte aktsiaseltsi Mako nõukogu esimees,

mistõttu on tema tegevuse ja ärimudeli osas suur avalik huvi. Kostja ei ole soovinud hagejat

isiklikult laimata ega esitada väiteid, mis teda kahjustaks. Kostja on seisukohal, et hageja

ettevõtlustegevus ei ole olnud korrektne ning on kahjustanud valla huve, mistõttu on

kannatajaks kogu valla elanikud.

Maakohtu määrus

3. Maakohus tegi määruse, millega jättis hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, kuna

hagiga ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada.

Ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude aluseks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047 lg 1,

mis sätestab, et isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine

isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete

mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei

teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest

teadma. Vastavalt sama paragrahvi lg-le 4 võib kannatanu ebaõigete andmete avaldamise

korral andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või

paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli

õigusvastane. Seega eeldab nimetatud sätte kohaldamine, et hageja kohta esitatud andmed on

avaldatud.

Maakohus märkis, et on 14.05.2024 kirjaga menetlusosalistele selgitanud, et praegusel juhul

ei pruugi olla tegemist andmete avaldamisega. Riigikohus on asunud seisukohale, et

avaldamine on VÕS § 1047 tähenduses andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine

ning avaldaja on isik, kes teeb kolmandatele isikutele andmed teatavaks. Kolmandateks

isikuteks on kõrvalised isikud, kellel puudub tavapäraselt õigus avaldatud andmetega tutvuda

(RKTKo 25.09.2013, 3-2-1-80-13, p 40). Kohtupraktikas on leitud, et kohtumenetluses

andmete esitamist ei saa pidada andmete avaldamiseks VÕS § 1047 tähenduses (TlnRnKm

10.12.2020, 2-20-15027 ja TlnRnKm 22.04.2022, nr 2-21-4096).

Kohtumenetluses andmete esitamisega ei saanud andmed teatavaks kolmandatele

(kõrvalistele) isikutele, vaid menetlusega otseses puutumuses olevatele isikutele, st teistele

menetlusosalistele ja kohtule. Seadus ei näe ette, et kohtuasja raames antud ütlused, mis ei leia

kohtulahendis kajastamist või jäävad kohtu hinnangul tõendamata, oleksid väited, mida

väiteid esitanud isikud peaksid eraldi tsiviilasjas ümber lükkama ja hageja, kelle suhtes ütlusi

esitati, saaks nõuda eraldi kohtumenetluses ütluste kui faktiväidete ümberlükkamist. Lisaks on

kohtud leidnud, et hagi menetlemiseks ei anna alust ka asjaolu, et hageja kohta esitatud

ebaõiged andmed võivad olla kättesaadavad avalikkusele jõustunud lahendi avalikustamise

kaudu (HMKm 22.03.2021 ja TlnRnKm 22.04.2021, 2-21-4096).

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 3 järgi tõlgendatakse seaduse sätet lähtudes

muuhulgas seaduse mõttest ja eesmärgist. VÕS § 1047 eesmärgiks ei ole anda õiguskaitset

olukorras, kus andmete esitaja realiseerib oma menetlusosalise positsioonist tulenevat õigust

olla kohtu poolt ära kuulatud (TsMS § 199 lg 1 p-d 4–7). Menetlusosaline ei tohi küll TsMS §

328 lg 1 alusel esitada teadvalt vale informatsiooni, aga tegeliku faktilise olukorra lõplik

väljaselgitamine tõendite uurimise ja hindamise teel on kohtu ülesanne menetluses, kus

andmed avaldati (TlnRnKm 10.12.2020, 2-20-15027).

Hageja leiab, et käesoleval juhul on haldusasjas nr 3-23-338 andmete esitamisega saanud

andmed teatavaks kolmandatele (kõrvalistele) isikutele, sest need andmed jõudsid läbi Põhja-

Pärnumaa vallavalitsuse dokumendiregistri avalikkuseni. Isikul on õigus oma seadusega

kaitstud õiguste kaitseks pöörduda kohtusse, kus menetlusosalistel on võrdne õigus ja

võimalus oma nõudeid põhjendada ja vastaspoole esitatut ümber lükata ja sellele vahetult

vastu vaielda. Andmed, mis esitatakse kohtumenetluses kohtule ja teistele menetlusosalistele,

ei saa olla andmete esitamine õigustamata kolmandale kui kõrvalisele isikule, sest

menetlusosalistel on õigus kohtule esitada oma seisukohti ja tõendeid, sh andmeid kui

faktiväiteid ja väärtushinnanguid ja teistel menetlusosalistel on õigus esitatule vastu vaielda ja

esitada omakorda seisukohti ja tõendeid teiste menetlusosaliste poolt esitatu õigsuse või

väärtuse kohta vahetult samas kohtumenetluses. Käesoleval juhul ei saa pidada andmete

avaldamiseks ka seda, et antud menetlusdokument edastati menetlusosaliseks olevale

kohalikule omavalitsusele, misjärel see jõudis kohaliku omavalitsuse dokumendiregistrisse.

Kuna käesoleval juhul ei ole tegemist andmete avaldamisega, siis ei ole hagiga hageja poolt

taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Maakohus selgitas, et ei pea võimalikuks menetleda ka üksnes mittevaralise kahju hüvitamise

ja viivise nõuet, kuivõrd selle eelduseks on hageja õiguste rikkumine läbi ebaõigete andmete

avaldamise, mida käesoleval juhul ei ole toimunud. Kuna kohtule andmete esitamine ei ole

käsitletav andmete avaldamisena VÕS § 1047 tähenduses, vaid kohtumenetluses

seisukohtade, sh faktiväidete esitamisega, mida reguleerib halduskohtumenetluse seadustik,

siis ei ole hagejal hagiga taotletavat eesmärki võimalik saavutada ja hageja hagi tuleb jätta

läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel.

Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda ja jättis menetluskulude

puudumise tõttu nende rahalise suuruse kindlaksmääramata.

Määruskaebus

4. Hageja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja saata asi

maakohtule menetluse jätkamiseks.

Maakohtu viidatud Tallinna Ringkonnakohtu 10.12.2020 määruses tsiviilasjas nr 2-20-15027

oli tegemist olukorraga, kus kostja esitas kohtule menetlusdokumendi, milles avaldas hageja

kohta väidetavalt ebaõigeid ja mainet kahjustavaid andmeid ning kohtumenetluses andmete

esitamisega ei saanud andmed teatavaks kõrvalistele isikutele, vaid menetlusega otseses

puutumuses olevatele isikutele, s.t teistele menetlusosalistele ja kohtule. Ka Tallinna

Ringkonnakohtu 22.04.2021 määruses tsiviilasjas nr 2-21-4096 käsitleti põhimõtteliselt

olukorda, kus kostja esitas andmeid kohtumenetluses ning kolmandatele (kõrvalistele)

isikutele need andmed teatavaks ei saanud. Haldusasjas nr 3-23-338 andmete esitamisega said

andmed teatavaks ka lisaks kolmandatele (kõrvalistele) isikutele, sest need jõudsid läbi Põhja-

Pärnumaa vallavalitsuse dokumendiregistri avalikkuseni, s.o mitte pelgalt haldusasja

menetlusosalisteni ja kohtuni. Seega ei ole maakohtu viidatud lahendid asjakohased.

Samuti on Riigikohus oma otsuse nr 2-17-17140 p-des 11 ja 12 leidnud, et kui kostja

põhjustas andmete avaldamise meedias, on kannatanul VÕS § 1055 lg 1 alusel kostja vastu

nõue, et viimane teeks enda kulul vajalikke toiminguid ebaõigete andmete ümberlükkamiseks.

Puudub mõistlik põhjendus, miks seda seisukohta ei saaks üle kanda ka andmete avaldamisele

muu hulgas kohaliku omavalitsuse dokumendiregistris, kus samuti tehakse andmed teatavaks

paljudele ja ühtlasi kolmandatele (kõrvalistele) isikutele. Ka on Riigikohus 21.12.2005 otsuse

nr 3-2-1-95-05 p-s 25 leidnud, et õigusbüroo pressiteate kolmandatele isikutele

kättesaadavaks tegemisega on kostja selle avaldanud VÕS §-de 1046 ja 1047 tähenduses.

Riigikohus on 19.03.2019 otsuse nr 2-17-17140 p-s 14 asunud seisukohale, et andmete

avaldamine magistritöös on avaldamine VÕS § 1047 mõttes, kuna tegemist on andmete

kättesaadavaks tegemisega kolmandatele isikutele. Seega ei mõista Riigikohus muu hulgas

VÕS § 1047 mõttes avaldamise all üksnes ja kitsalt andmete kolmandatele isikutele teatavaks

tegemisest, vaid andmete kättesaadavaks tegemist. Andmete „kättesaadavaks tegemise“

tähendusväli on andmete „teatavaks tegemise“ tähendusväljast avaram. Seega on maakohus

ebaõigesti kohaldanud VÕS §-i 1047.

Maakohus ei selgitanud, miks ei saa pidada andmete avaldamiseks ka seda, et

menetlusdokument edastati menetlusosaliseks olevale kohalikule omavalitsusele, misjärel

jõudis see kohaliku omavalitsuse dokumendiregistrisse.

Menetluse edasine käik

5. Kostja palus jätta hageja määruskaebuse rahuldamata.

6. Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ja edastas need TsMS § 663 lg 5 alusel

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 ja TsMS § 659

alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Määruskaebuse väited ei anna alust

maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja ei

korda neid (TsMS § 654 lg 6 koostoimes TsMS §-ga 659).

8. Maakohus leidis õigesti, et hagiga ei ole võimalik soovitud eesmärki saavutada, sest

kohtumenetlustes andmete esitamist ei saa pidada andmete avaldamiseks VÕS § 1047

tähenduses. Vastupidisele seisukohale ei anna alust asuda ka asjaolu, et kohtuasja materjalid

on avalikustatud Põhja-Pärnumaa vallavalitsuse dokumendiregistris. Erinevalt hageja poolt

määruskaebuses viidatud juhtumitest (andmete avaldamise põhjustamine meedias ning

õigusbüroo pressiteate kolmandatele isikutele kättesaadavaks tegemine) ei ole kostja

kohtuasja andmeid vallavalitsuse dokumendiregistris avaldanud ega neid sinna avaldamiseks

edastanud. Kostjal ei olnud dokumendiregistris kohtuasja materjalide avaldamise üle kontrolli

ning ta ei saa vastutada nende seal avalikustamise eest. Seega tuleb asuda seisukohale, et

kostja ei ole teinud andmeid kolmandatele isikutele teatavaks ning tegemist ei ole kostja poolt

andmete avaldamisega.

9. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel

hageja kanda. Kostja on kinnitanud, et tal hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

10. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).

(allkirjastatud digitaalselt)