3-24-1700/12 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kristjan Siigur, Villem Lapimaa, Veiko Vaske

Määruse tegemise aeg ja koht

16.12.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1700

Haldusasi

Q.I kaebus Politsei- ja Piirivalveameti otsusele Eesti

kodakondsuse omandanuks lugemisest keeldumise

kohta.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 06.06.2024 määrus

Menetlusosalised

Kaebaja – Q.I ,

esindajad v-adv Virge Murak ja v-adv Ramil

Pärdi

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet,

esindaja E.X

Menetluse alus ringkonnakohtus

Q.I määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse Q.I määruskaebus Tallinna Halduskohtu 06.06.2024 määrusele

haldusasjas nr 3-24-1700.

2. Jätta Q.I määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 06.06.2024 määrus

haldusasjas nr 3-24-1700 muutmata.

3. Lubada Q.I-l täiendada haldusasjas nr 3-24-1700 esitatud kaebust nõudega

tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 18.06.2024 otsus nr 15.2-8/19-1.

4. Saata kaebus resolutsiooni punktis 3 märgitud nõude osas Tallinna Halduskohtule

ettevalmistava menetluse jätkamiseks.

5. Esialgse õiguskaitse korras keelata kuni resolutsiooni punktis 3 märgitud nõude

kohta tehtava kohtuotsuse või menetlust lõpetava kohtumääruse jõustumiseni

Politsei- ja Piirivalveametil Q.I-le väljastatud Eesti kodaniku passi nr

XXXXXXXX kehtetuks tunnistamine ning kohustada Politsei- ja Piirivalveametit

lähtuma kaebajale tema Eesti kodaniku passi kehtivusaja lõppemise korral uue

Eesti kodaniku passi väljastamise otsustamisel eeldusest, et ta on Eesti kodanik.

Uue Eesti kodaniku passi kehtivusaeg peab olema vähemalt üks aasta.

3-24-1700

SELGITUSED

Määruse resolutsiooni punktide 2 ja 5 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 252 lg 7, § 235 lg-d 1

ja 3). Määruse resolutsiooni punktide 1, 3 ja 4 peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 49 lg 6, §

235 lg 1).

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA HALDUSKOHTU MÄÄRUS

1. Kaebajal on olnud alates 1994. aastast Eesti kodaniku isikut tõendavad dokumendid.

Politsei- ja Piirivalveamet tegi 20.12.2021 otsuse, millega luges, et kaebaja ei ole Eesti

kodakondsust omandanud. Kaebaja vaidlustas selle otsuse ning Tallinna Halduskohus tühistas

06.06.2022 kohtuotsusega (haldusasi nr 3-21-2643) PPA eelnimetatud otsuse ning kohustas

PPA-d väljastama kaebajale Eesti kodaniku passi. Tallinna Ringkonnakohus muutis

30.11.2023 kohtuotsuse resolutsiooni punktiga 2 halduskohtu otsuse resolutsiooni passi

väljastamiseks kohustamist puudutavas osas ning kohustas PPA-d kaebajale passi

väljastamise kohta uue otsuse tegemiseks. Riigikohus jättis mõlema poole

kassatsioonkaebused menetlusse võtmata, ent kohaldas 16.04.2024 kohtumäärusega esialgset

õiguskaitset, kohustades PPA-d lähtuma kuni Tallinna Ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni

punkti 2 täitmiseni kaebajale tema Eesti kodaniku passi ja isikutunnistuse kehtivusaja

lõppemise korral uue Eesti kodaniku passi ja isikutunnistuse väljastamise otsustamisel

eeldusest, et ta on Eesti kodanik.

2. PPA teatas kaebajale 10.05.2024 kirjas nr 15.2-15/905-1 (dtl 53), et on täiendavalt uurinud

kaebaja Eesti kodakondsusesse kuulumise asjaolusid ning kavatseb teha kodakondsuse

seaduse § 32 lg-te 1 ja 3 alusel otsuse, millega keeldub kaebaja Eesti kodakondsuse

omandanuks lugemisest.

3. PPA andis kaebajale 20.05.2024 välja Eesti kodaniku passi (dtl 59), mis kehtib kuni

20.05.2025.

4. Kaebaja esitas 05.06.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, paludes tühistada PPA otsuse

kaebaja kodakondsuse omandanuks lugemisest keeldumise kohta. Koos kaebusega taotles

kaebaja ka esialgse õiguskaitse kohaldamist, paludes eelkõige, et kohus keelaks PPA-l

kaebajale väljastatud passi kehtetuks tunnistamise.

5. Tallinna Halduskohus tegi 06.06.2024 määruse, millega tagastas kaebuse (resolutsiooni

punkt 2), jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni punkt 3) ja jättis

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (resolutsiooni punkt 4). Halduskohus tagastas

kaebuse põhjusel, et kaebus oli esitatud ennatlikult, sest PPA ei olnud veel teinud otsust, mida

kaebaja vaidlustada soovis. Esialgse õiguskaitse taotluse jättis halduskohus rahuldamata

tingituna kaebuse tagastamisest.

6. Kaebaja esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus Tallinna

Halduskohtu 06.06.2024 määruse tühistada ja kohaldada esialgset õiguskaitset.

7. Tallinna Ringkonnakohus tegi HKMS § 208 lg 2 alusel 07.06.2024 määruse, millega

kohustas PPA-d tagama, et juhul kui PPA teeb oma 10.05.2024 kirjas nr 15.2-15/905-1

osutatud haldusmenetluses otsuse, millega jätab kaebaja Eesti kodakondsuse omandanuks

lugemata, siis jääb kaebajale väljastatud kehtiv Eesti kodaniku pass kehtima vähemalt 20

päeva jooksul eelnimetatud otsuse kaebajale või tema esindajale kättetoimetamisest arvates.

8. PPA tegi 18.06.2024 otsuse nr 15.2-8/19-1 (PPA 18.06.2024 otsus), millega otsustas mitte

lugeda kaebajat kodakondsuse seaduse § 32 alusel Eesti kodakondsuse omandanuks.

2(4)

3-24-1700

9. Kaebaja esitas 04.07.2024 kaebuse täienduse, milles taotleb PPA 18.06.2024 otsuse nr

15.2-8/19-1 tühistamist. Samas esitas kaebaja ka esialgse õiguskaitse taotluse, paludes keelata

PPA-l talle 20.04.2024 väljastatud passi kehtetuks tunnistamine.

10. PPA teatas 05.07.2024 vastusena Tallinna Halduskohtu kohtunõudele, et ei ole

alustatud kaebaja passi kehtetuks tunnistamise menetlust ega alusta seda kuni käesoleva

kohtumenetluse lõppemiseni.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Kaebaja on esitanud määruskaebuse, millega vaidlustab halduskohtu 06.06.2024

määruse tervikuna ehk osas, milles halduskohus kaebuse tagastas, samuti osas, milles

halduskohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

12. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse

esitamine on lubatav (HKMS § 121 lg 4, § 252 lg 7). Määruskaebus on tähtaegne (HKMS §

204 lg 1). Kuigi määruskaebuse esitaja ei ole põhjendanud, miks ta leiab, et halduskohus on

kaebuse valesti tagastanud, ei ole see siinse vaidluse erandlikke asjaolusid arvesse võttes

takistuseks määruskaebuse läbivaatamisel. Seega vastab määruskaebus HKMS §-des 52−54 ja

205 toodud nõuetele määral, mis võimaldab selle läbi vaadata. Määruskaebuse esitamine on

lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

13. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et 05.06.2024 kaebus oli ennatlik,

sest otsust, mille vastu kaebaja kohtulikku kaitset soovis, ei olnud sel ajal veel tehtud.

10.05.2024 kirja näol ei ole tegemist kaebaja õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele

või lõpetamisele suunatud otsusega, vaid sellega anti kaebajale üksnes võimalus esitada

kavandatava otsuse kohta oma arvamus ja vastuväited. PPA 10.05.2024 kiri (s.o õiguse olla

ära kuulatud tagamine) ei ole selline menetlustoiming, mis saaks eraldiseisvalt rikkuda

kaebaja mittemenetluslikke õigusi või mis vältimatult tingiks kaebaja õigusi rikkuva

haldusmenetluse lõpptulemuse. Kuivõrd HKMS § 45 lõikes 3 sätestatud tingimused

menetlustoimingu iseseisvaks vaidlustamiseks ei olnud täidetud, siis puudus kaebajal

ilmselgelt kaebeõigus ja halduskohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel

õiguspäraselt. Kuivõrd kaebus kuulus tagastamisele, oli põhjendatud ka esialgse õiguskaitse

taotluse rahuldamata jätmine. Esialgse õiguskaitse eesmärk on vältida kaebaja õiguste

pöördumatut kahjustamist kohtumenetluse ajal. Esialgse õiguskaitse kohaldamine tulevikus

esitatava võimaliku kaebuse eesmärgi tagamiseks ei ole lubatud, välja arvatud vaidemenetluse

ajal (HKMS § 249 lg 2). Seetõttu ei ole alust määruskaebuse rahuldamiseks.

14. Eeltoodule vaatamata tuleb võtta täiendavalt arvesse, et PPA tegi 18.06.2024 uue

otsuse, millega luges, et kaebaja ei ole Eesti kodakondsust omandanud. Kaebaja on eeltoodust

tulenevalt esitanud ringkonnakohtule 04.07.2024 taotluse esitatud kaebuse täiendamiseks

nõudega tühistada PPA 18.06.2024 otsus.

15. Olukorras, kus kaebuse tagastamise määruse peale esitatud määruskaebuse menetluse

ajal on kaebaja esitanud uue, ent halduskohtu määrusega tagastatud nõudega sisuliselt seotud

nõude sellise haldusakti tühistamiseks, mis on antud kohtumenetluse ajal, on ringkonnakohus

varasemas praktikas pidanud võimalikuks lubada kaebuse täiendamist uue nõudega lähtudes

HKMS § 49 lõigetest 1 ja 2 ning saatnud kaebuse asjaomase uue nõude osas halduskohtule

ettevalmistava menetluse toimingute tegemiseks (vt Tallinna Ringkonnakohtu 09.06.2022

määrus haldusasjas 3-22-1072).

16. Ringkonnakohus jääb eelviidatud haldusasjas 3-22-1072 tehtud määruse eeskujul

seisukohale, et siinsel juhul tuleb kaebaja 04.07.2024 avaldust käsitada kaebuse muutmise

avaldusena. HKMS § 49 viimast lauset tuleb mõista selliselt, et muudetud kaebus on esitatud

tähtaegselt, kui esialgse kaebuse esitamise hetkeks ei olnud kaebetähtaeg möödunud. See, et

3(4)

3-24-1700

kaebetähtaeg ei olnud esialgse kaebuse esitamise ajaks veel kulgema hakanud, ei takista

kaebuse muutmise vastu võtmist ega muudetud nõude tähtaegseks lugemist.

17. Eeltoodust juhindudes tuleb ringkonnakohtu hinnangul kaebajal HKMS § 49 lõigete 1

ja 2 alusel lubada kaebust täiendada uue nõudega tühistada PPA 18.06.2024 otsus. Kaebuse

nõude muutmine on vajalik asjaolude muutumise tõttu ning see on kaebuse eesmärgi

saavutamiseks otstarbekas, samuti oleks kaebuse esitamine muudetud kujul

halduskohtumenetluse seadustiku kohaselt lubatav. Juba eespool esitatud põhjustel ei takista

kaebuse muutmise vastuvõtmist asjaolu, et halduskohus on 06.06.2024 teinud menetlust

lõpetava määruse, sest see määrus ei ole jõustunud. HKMS § 49 ei sea kaebuse muutmise

tingimuseks mitte esialgse kaebuse nõuetekohasust, vaid kaebuse nõuetekohasuse muudetud

kujul (nt Riigikohtu 14.04.2015 määrus nr 3-3-1-7-15, p 14; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu

09.06.2022 otsus nr 3-22-1072). Eelneva põhjal tuleb kaebus määruskaebuse menetluses

esitatud uute nõuete osas saata Tallinna Halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks.

18. HKMS § 249 lõigete 1 ja 3 kohaselt võib kohus kaebaja taotlusel või omal algatusel

kohaldada esialgset õiguskaitset, kui vastasel korral võiksid juba kohtumenetluse ajal saabuda

kaebaja jaoks pöördumatud tagajärjed, mille vältimine on kaebuse eesmärk ning samas kui

puudub kaalukas avalik huvi või kolmandate isikute õigused, millega läheks esialgse

õiguskaitse kohaldamine vastuollu. Ringkonnakohus leiab, et siinsel juhul on kaebajal

esialgse õiguskaitse vajadus. PPA 18.06.2024 otsuse kehtivuse tõttu on kaebaja sisuliselt

kaotanud õiguse Eesti kodaniku isikut tõendavatele dokumentidele. Kahtluseta mõjutab see

kaebaja igapäevast elu ja eelkõige liikumisvabadust, kusjuures sellega seotud negatiivsed

tagajärjed on sellised, mille hilisem heastamine kaebuse rahuldamise korral oleks võimatu või

äärmiselt keeruline. Seega on vajalik esialgse õiguskaitse korras tagada, et kaebajal oleks

Eesti kodaniku pass. Esialgse õiguskaitse vajadust on kaudselt möönnud ka PPA, teatades

05.07.2024 kirjas, et ei ole kaebajale väljastatud passi kehtetuks tunnistamise menetlust

alustanud ega kavatse seda siinse kohtumenetluse ajal ka teha. Ringkonnakohtu hinnangul ei

ole kaalukat avalikku huvi või kolmandate isikute õigusi, mis välistaksid esialgse õiguskaitse

kohaldamise. Põhimõtteliselt mõistagi on avalikes huvides, et Eesti kodaniku isikut tõendavat

dokumenti ei oleks isikul, kes ei ole Eesti kodanik, ent selle vältimiseks ei esine siinsel juhul

ülekaalukat vajadust. Nimelt on kaebajal Eesti kodaniku dokumendid olnud alates 1994.

aastast ja Eesti Vabariik on teda pikka aega käsitanud oma kodanikuna. Ka juhul kui käesolev

kaebus jääb rahuldamata, on ilmne, et võimalik negatiivne mõju avalikele huvidele, mis

kaasneb sellega, et kaebajal on kohtumenetluse ajal Eesti kodaniku isikut tõendav dokument,

on oluliselt väiksem, kui oleks õiguskaitse kohaldamata jätmise korral kaebajale juba

kohtumenetluse ajal kaasnev negatiivne mõju (eeldusel, et kaebus rahuldatakse).

Ringkonnakohtu hinnangul ei saa kaebust praeguses menetlusetapis pidada ilmselgelt

perspektiivituks ega keelduda esialgse õiguskaitse kohaldamisest sel põhjusel.

19. Eeltoodust tulenevalt peab ringkonnakohus vajalikuks kohaldada esialgset õiguskaitset

ning selle raames esiteks keelata PPA-l kaebajale praegu väljastatud Eesti kodaniku passi

kehtetuks tunnistamine ning teiseks – võttes arvesse kohtumenetluse eeldatavat kestust –

kohustada PPA-d pidama kaebajat Eesti kodanikuks ka praegu kehtiva passi kehtivusaja

lõppemise korral, s.t väljastama kaebajale tema taotlusel uue Eesti kodaniku passi. Uue passi

kehtivusaega võib PPA siiski piirata, määrates selle kehtivusajaks vähemalt ühe aasta.

Esialgse õiguskaitse meede peab tagama kaebaja õiguste minimaalse vajaliku kaitse.

Eeltoodud meetmed on selliseks minimaalseks kaitseks piisavad.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)