2-24-8663/36 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

T a g a s e l j a o t s u s

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Siiri Malmberg

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

16. detsember 2024, Rapla

Tsiviilasja number

2-24-8663

Tsiviilasi

XX-i ja XX-i hagi XX-i vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

Kummagi hageja hind on 2454,84 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja 1 XX (isikukood XXX)

Hageja 2 XX (isikukood XXX)

Hagejate seaduslik esindaja XX (isikukood XXX)

Kostja XX (isikukood XXX)

Kohtuistungite toimumise

ajad

02.07.2024 ja 10.12.2024

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada XX-i ja XX-i hagid

XX-i

vastu elatise väljamõistmiseks

tagaseljaotsusega.

2. Mõista XX-ilt (isikukood XXX) alaealise lapse XX-i (isikukood XXX) kasuks välja

elatis perioodi 04.07.2023 kuni 30.05.2024 eest ühekordse summana kokku

2875,56 eurot. Käesolevas punktis väljamõistetud elatise võlgnevus tasuda XX

(isikukood XXX) arvelduskontole nr xxx selgitusega „elatise võlg, XX“.

3. Mõista XX-ilt (isikukood XXX) alaealise lapse XX-i (isikukood XXX) kasuks välja

elatis perioodi 04.07.2023 kuni 30.05.2024 eest ühekordse summana kokku

2875,56 eurot. Käesolevas punktis väljamõistetud elatise võlgnevus tasuda XX

(isikukood XXX) arvelduskontole nr xxx selgitusega „elatise võlg, XX“.

4. Mõista XX-ilt (isikukood XXX) alaealise lapse XX (isikukood XXX) kasuks välja

elatis alates 31.05.2024 kuni XX-i täisealiseks saamiseni, s.o 04.09.2036,

perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 3 sätestatud baassummas (alates 01.04.2024

272,76 eurot), millele lisandub PKS § 101 lg-s 4 nimetatud 3%-line summa Eesti

Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (praegusel ajal 54,96 eurot), millest on

maha arvestatud pool hagejale makstavast lapsetoetusest (käesoleval ajal 40

eurot; PKS § 101 lg 5). Elatise summa alates 31.05.2024 on ühes kuus 287,72

eurot. Käesolevas punktis välja mõistetud elatis muutub igal aastal (esimest korda

01.04.2025) ning seda tuleb korrigeerida igal aastal 1. aprillil lähtudes baassumma

indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt Eesti Vabariigi

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste

seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse

muutumisele järgnevast kuust.

5. Mõista XX-ilt (isikukood XXX) alaealise lapse XX-i (isikukood XXX) kasuks

välja elatis alates 31.05.2024 kuni XX-i täisealiseks saamiseni, s.o 22.06.2040,

perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 3 sätestatud baassummas (alates 01.04.2024

272,76 eurot), millele lisandub PKS § 101 lg-s 4 nimetatud 3%-line summa Eesti

Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (praegusel ajal 54,96 eurot), millest on

maha arvestatud pool hagejale makstavast lapsetoetusest (käesoleval ajal 40

eurot; PKS § 101 lg 5). Elatise summa alates 31.05.2024 on ühes kuus 287,72

eurot. Käesolevas punktis välja mõistetud elatis muutub igal aastal (esimest korda

01.04.2025) ning seda tuleb korrigeerida igal aastal 1. aprillil lähtudes baassumma

indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt Eesti Vabariigi

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste

seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse

muutumisele järgnevast kuust.

6. Kohtumääruse resolutsiooni p-des 4 ja 5 väljamõistetud igakuine elatis tasuda XX

arvelduskontole nr xxx iga kuu eest ette elatise tasumisele eelneva kuu 10.

kuupäevaks, selgitusega „elatis ja lapse nimi“, näidates makse selgituses ära ka

kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.

7. Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele.

Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

Jätta menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 164 lg 1).

Edasikaebamise kord

Kostja võib käesoleva tagaseljaotsuse peale esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest

alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada

kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks

algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise

lõpule viimiseks vajalik, sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja ja

menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a

EE062200221059223099 Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank

AS või a/a EE567700771003819792 LHV Pank AS, märkides selgituseks: kaja riigilõiv,

tsiviilasja number, nimi.

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle

lahendamist istungil.

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Hagi aluseks olevad asjaolud

1. Hagejad esitasid 31.05.2024 kostja vastu hagi elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on

kostja hagejate isa. Hagejad elavad alates 04.07.2023 koos emaga. Hagejate ema on

kostjalt küsinud hagejate ülalpidamiseks suuliselt elatist, kuid kostja on sellest

keeldunud. Kostja ei anna hagejatele ülalpidamist, mistõttu on hagejate emal raskusi

hagejate vajaduste täitmisega.

2. Hagejad taotlevad kostjalt elatise väljamõistmist alates 04.07.2023 – 30.05.2024

summas 2884,50 eurot kummagi hageja kasuks. Elatise võlgnevus on arvutatud

perekonnaseaduse § 101 alusel. Lisaks eeltoodule taotlevad hagejad kostjalt elatise

väljamõistmist alates 31.05.2024 PKS § 101 alusel arvutatavad määras.

3. Hagejate seaduslik esindaja ei saa lasterikka pere toetust. Lapsetoetus kummagi hageja

osas on 80 eurot kuus. Hagejad ei veeda kostjaga koos vähemalt 7 ööpäeva kuus. Lisaks

laekub hageja esindaja kontole koduse lapse toetus hageja 2 eest.

Kostja vastuse aluseks olevad asjaolud

4. Kostja vaidleb hagile vastu. Hagejate seaduslik esindaja koos oma emaga levitavad

kostja kohta valesid, nagu kostja ei hooliks oma lastega. Hagejate seaduslik esindaja ei

ole kostjaga olnud nõus lastesse puutuvaid küsimusi arutama ja kokkuleppeid sõlmima.

Hagejate seaduslik esindaja on keeldunud lepitusmenetlusest. Kostjal on takistatud

hagejatega kohtumine. Hagejate seaduslik esindaja võõrandab hagejaid kostjast.

Hagejate esindaja ei ole vastu võtnud kostja ostetud asju. Hagejate seaduslik esindaja

otsustab ainuisikuliselt hagejatega seotud asju kostjat kaasamata. Kostja ei soovi

hagejate seaduslikku esindajat toetada tema ülbitsemise ja lapsi vanemate tülidesse

kaasava käitumise pärast (kirjavahetus kohtule esitatud). Kostja on töötu.

Lepitusmenetlus

5. Pooled avaldasid 02.07.2024 kohtuistungil nõusolekut pöörduda lepitusmenetlusse.

Kohus tegi 05.07.2024 määruse, millega suunas hagejate seadusliku esindaja ja kostja

lepitusmenetlusse. Hagejate seaduslik esindaja edastas kohtule 29.10.2024

Sotsiaalkinistusameti kinnitusega vanemluskokkuleppe, millest nähtub, et hagejate

seaduslik esindaja ja kostja on kokku leppinud lastega suhtlemise korras, kuid mitte

elatises.

6. Hagejate seaduslik esindaja avaldas 29.10.2024 soovi jätkata elatise küsimuses

kohtumenelusega.

7. Kostja ei olnud 01.11.2024 jätkuvalt nõus elatist tasuma, kuna vanemluskokkuleppe

järgi ei saa ta piisavalt hagejatega kohtuda.

8. Kohus uunedas menetluse 04.11.2024 määrusega.

10.12.2024 kohtuistung, hageja taotlus tagaseljaotsuse tegemiseks ja tagaseljaotsuse

tegemise eelduste kontrollimine

9. 10.12.2024 toimus asjas kohtuistung. Kohtuistungile oli kutsutud hagejate seaduslik

esindaja ja kostja. Kohtuistungile ei ilmunud kostja.

10. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 410 sätestab, et kui kostja ei ilmu

kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas

tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja

vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise

edasi. Kostja ei ilmunud 10.12.2024 kohtuistungile. Hageja taotles kohtuistungil kostja

suhtes tagaseljaotsuse tegemist. Kohus peab võimalikuks hageja taotlus tagaseljaotsuse

tegemiseks rahuldada. Kostjale on kohtukutse 10.12.2024 istungi toimumise kohta

kättetoimetatud 25.11.2024, mida kinnitab kostja 25.11.2024 kohtule saadetud e-kiri.

Kostja on olnud istungi toimumise ajast teadlik, mida kinnitab kostja 06.12.2024 e-kiri,

milles kostja teatab kavatsusest istungile mitte ilmuda. Kostja ei ole kohtule enne

kohtuistungi toimumist ega pärast teatanud mõjuvast põhjusest istungile mitte ilmuda.

Kohus hoiatas kostjat tagaseljaotsuse tegemise võimalusest istungile ilmumata jätmise

korral kohtukutsel. Seega on täidetud tagaseljaotsuse tegemise eeldused.

Tagaseljaotsuse põhjendused

11. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 rahuldatakse hagi hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. Riigikohus on oma 02.11.2010 3-2-1-91-10 asunud

seisukohale, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, hageja taotleb tagaseljaotsuse tegemist

ja muud tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud, ei arvestata TsMS § 413 lg 1

järgi hagiavalduse õigusliku põhjendatuse hindamisel kostja varasemas kirjalikus

menetluses või kohtuistungitel esitatud vastuväiteid. Kohtu hinnangul on hagi

hagiavalduses esitatud asjaoludel õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

12. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 96 lg-le 1 on ülalpidamist kohustatud andma

täisealised esimese astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamiskohustus ei mõjuta

muudatused hooldusõiguses. Hagiavaldusest nähtub, et kostja on mõlema hageja isa.

Vastavalt PKS § 97 p-le 1 on alaealised lapsed õigustatud ülalpidamist saama. Seega on

hagejate seaduslik esindaja ja kostja kohustatud hagejaid ülalpidama. Vastavalt PKS §

100 lg.le 1 antakse üldjuhul ülalpidamist raha perioodilise maksmisega. Vastavalt sama

paragrahvi lg-le 2 täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise

maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse

kasvatamises. Hagiavalduse asjaolu kohaselt, mis tuleb lugeda kostja poolt

omaksvõetuks, ei ela hagejad kostjaga koos alates 04.07.2023. Riigikohus on

17.05.2011 otsuses nr 3-2-1-33-11 korranud oma varasemat seisukohta, et elatise

väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks

piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Seadusega ettenähtud minimaalne elatis on

ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse

tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas

ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Kuigi nimetatud Riigikohtu lahend on tehtud

enne PKS § 101 kehtivas sõnastuses vastuvõtmist, ei ole elatise väljamõistmise eesmärk

muutunud. Tegemist ei ole tasuga lastega kohtumiste eest ega lastega kooselava vanema

toetamises. Elatis on lapse ülalpidamiseks mõeldud summa, mille eesmärk on tagada

lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete

vahendite tagamine.

13. Riigikohus on oma 13.02.2018 otsuse p-s 13 asunud seisukohale, et vanemal on

kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid.

Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel,

piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise

kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse

ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema

sissetulek on liiga väike. Seega ei ole nt kohustatud vanema töötus aluseks elatise

vähendamiseks alla PKS § 101 arvutatava määra.

14. PKS § 108 sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja

kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta

eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hagejad on esitanud tagasiulatuva

ülalpidamiskohustuse täitmise nõude alates 04.07.2023. Hagi on kohtule esitatud

31.05.2024. Seega on tagasiulatuva elatise nõude esitamine hagis esitatud ajavahemiku

eest luvbatav ja kooskõlas PKS §-ga 108. Riigikohus on oma 25.05.2016 otsuse nr 3-2-

1-35-16 p-s 20 asunud seisukohale, kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks

puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise

väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu 26. juuni 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-

13, p 13; 4. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 13). Muu hulgas saab

üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks

isikule ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik

kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et

arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud

isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja

elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid. Hagiavalduses on esile toodud, et

hagejate seaduslik esindaja on nõudnud kostjalt elatist, kuid kostja ei ole nõustunud

elatist maksma. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 tuleb lugeda nimetatud asjaolu kostja

poolt omaksvõetuks. Kuivõrd elatist ei ole üldjuhul võimalik välja mõista väiksemana

kui PKS § 101 järgi arvestatud elatise suurus ja Riigikohtu praktika kohaselt tuleb

eeldada, et alaealiste hagejate vajadused vastavad PKS § 101 alusel arvutatud elatisele,

siis tuleb lähtuda sellest, et hagejate toonased vajadused vastavad PKS § 101 alusel

arvutatud elatise suurusele. Hagiavaldusest ei nähtu asjaolusid, mill alusel oleks kohtul

PKS § 108 alusel arvutatavat nõuet vähendada alla PKS § 101 alusel arvutatava elatise

suuruse.

15. Kohus mõistab kostjalt kummagi hageja kasuks PKS § 108 alusel elatise välja

järgmiselt. PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on

baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1.

aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi

muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal

indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Alates 01.04.2023 – 31.03.2024 oli

baassumma 249,78 eurot. PKS § 101 lg 4 alusel lisandub baassummale kolm protsenti

eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel arvaldatud Eesti Vabariigi

keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga

muutusele iga aasta 01. aprillil. Alates 01.04.2023 – 31.03.2024 oli PKS § 101 lg 4

alusel lisanduv summa 50,55 eurot. Vastavalt PKS § 101 lg-le 5 ei pea vanem andma

ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka

pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel

ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi

laste vahel. Lapsetoetus ühele hagejale nimetatud perioodil oli 80 eurot kuus. Seega

tuleb PKS § 101 lg 3 ja 4 alusel saadud tulemust, s.o 249,78+50,55=300,33 eurot

vähendada 80/2=40 võrra. PKS § 101 lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema

juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise

summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Hagiavaldusest

nähtub, et hagejad ei veetnud nimetatud perioodil kostjaga keskmiselt seitse kuni

viisteist ööpäeva kuus. Hagejate vanusevahe on suurem kui 3 aastat, mistõttu ei saa

elatise suurust vähendada PKS § 101 lg 7 alusel. Seega oli perioodil 04.07.2023 –

31.03.2024 igakuise elatise suurus 300 – 40=260,33 eurot kuus.

Hagejad on esitanud PKS § 108 alusel nõude alates 04.07.2023, seega kuulub juuli 2023

eest kostja poolt tasumisele elatis järgmiselt. Juulis 2023 oli 31 päeva. Seega tuleb ühe

kuu elatis 260,33 eurot jagada 31 päevaga. Elatis ühe päeva eest on 8,40 eurot. Hagejad

nõuavad elatist juuli 2023 eest kokku 27 päeva eest. Seega kuulub juuli 2023 eest

tasumisele 27*8,40=226,80 eurot. Perioodil 01.08.2023 – 31.03.2024 on 9 kuud.

8*260,33=2082,64 eurot. Kokku kuulub 04.07.2023 – 31.03.2024 eest kummalegi

hagejale tasumisele 226,80+2082,64=2309,44 eurot.

Alates 01.04.2024 on PKS § 101 lg 3 kohane baassumma 272,76 ja lg 4 alusel lisanduv

summa 54,96 eurot. Lapsetoetuse suurus ei ole muutunud. Seega on ühe kuu elatis alates

01.04.2024 272,76+54,96-40=287,72 eurot. Aprilli 2024 eest kuulub väljamõistmisele

seega 287,72 eurot. Mais 2024 oli 31 päeva. Hageja on PKS § 108 alusel nõudnud

elatist kuni 30.05.2024. Seega tuleb 287,72 eurot jagada 31 päevaga, s.o ühe päeva

elatis on seega 9,28 eurot. 9,28*30 päeva on 278,40 eurot.

Kokku tuleb kostjalt kummagi hageja kasuks PKS § 108 alusel välja mõista elatis

perioodi 04.07.2023 – 30.05.2024 eest summas 2309,44+287,72+278,40=2875,56 eurot.

16. Lisaks tuleb kostjalt kummagi hageja kasuks välja mõista jooksev elatis alates

31.05.2024 kuni kummagi hageja täisealiseks saamiseni. PKS § 101 lg-s 3 sätestatud

baassummas (alates 01.04.2024 272,76 eurot), millele lisandub PKS § 101 lg-s 4

nimetatud 3%-line summa Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (praegusel ajal

54,96 eurot), millest on maha arvestatud pool hagejale makstavast lapsetoetusest

(käesoleval ajal 40 eurot; PKS § 101 lg 5). Väljamõistetav elatis muutub igal aastal

(esimest korda 01.04.2025) ning seda tuleb korrigeerida igal aastal 1. aprillil lähtudes

baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt Eesti Vabariigi

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse §

17 lg 3 esimene lause) muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast

kuust. Perelepituses sõlmitud vanemluskokkuleppest ei nähtu, et kostja veedaks

hagejatega koos vähemalt 7 ööpäeva kuus, mistõttu ei kuulu elatis vähendamisele PKS §

101 lg 6 alusel.

17. Vastavalt TsMS § 164 lg-le 1 kannab kumbki pool hagilises abieluasjas, alaealise

ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas oma menetluskulud ise. Arvestades eeltoodut jätab

kohus käesoleva asja menetluskulud poolte endi kanda. Hüvitatavad menetluskulud

puuduvad.

18. Kohtu selgitused. TsMS § 459 lg 1 p-d 1 – 2 sätestavad, et pärast otsuse jõustumist,

millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid

korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade

muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad

asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks

olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud

haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. TsMS § 459 lg 2 kohaselt võib otsust

muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib

nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt.

19. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Siiri Malmberg

kohtunik