4-24-2763/18 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.11.2024, Rakvere kohtumajas, avalikul kohtuistungil

Väärteoasja number

4–24-2763

Kohtunik

Anu Ammer

Kohtuistungi sekretär

Keili Rosar

Kohtuväline menetleja

Ida Prefektuur Rakvere politseijaoskond, esindaja Ave Uue

Kohtuasi

Naila Kristiin Karjuse süüdistuses liiklusseaduse § 234 lg 1 ja

§ 259 lg 1 järgi

Menetlusalune isik

NAILA KRISTIIN KARJUS, isikukood 60106125218, elukoht

xxxx; töötab W OÜ, xxxx; varem väärteokorras karistatud (11

kehtivat väärteokaristust)

Kaitsja

Urmas Simon

Kohtuotsuse õiguslik alus

VTMS § 83 p 2; § 107 lg 1 p 1; § 111 ja § 113, KarS § 63 lg 1

Resolutsioon

NAILA KRISTIIN KARJUS süüdi tunnistada liiklusseaduse § 259 lg 1 ja 234 lg 1 järgi

kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemises ning kohaldades KarS § 63 lg 1 sätteid, mõista

liiklusseaduse § 234 lg 1 alusel karistuseks 20 (kakskümmend) päeva aresti.

VTMS § 205 lg 2 alusel kohustada Naila Kristiin Karjus ilmuma aresti kandmisele Viru

Vanglasse (Ülesõidu 1, Jõhvi) hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest

arvates.

VTMS § 205 lg 3 alusel lugeda aresti kandmise alguseks Naila Kristiin Karjuse Viru Vanglasse

saabumise aeg.

Kui Naila Kristiin Karjus ei ilmu määratud ajaks aresti kandmisele, teatab Viru Vangla VTMS

§ 205 lg 4 kohaselt sellest kohtule ja kohus teeb määruse Naila Kristiin Karjuse sundtoomise

kohta Viru Vanglasse.

KrMS § 180 lg 3 alusel jätta Naila Kristiin Karjuse menetluskulu kaitsjatasu kokku summas

219,60 eurot riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pool võib loobuda apellatsiooniõigusest kohe. Kui kohtumenetluse pool soovib

kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul,

alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele

Viru Maakohtus 16.12.2024 tutvumiseks kättesaadav. Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik

kohtumenetluse pooled või ükski neist ei teata oma soovist kasutada apellatsiooniõigust,

kohtuotsuse põhiosa ei vormistata.

Asjaolud ja menetluse käik

26.08.2024 saatis Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskond VTMS

§ 84 alusel Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale materjalid väärteoasjas nr 2590,24,001977

Naila Kristiin Karjuse süüdistuses.

Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik M.-W.

M. koostas 03.08.2024 menetlusalusele isikule Naila Kristiin Karjusele väärteoasjas nr

2590,24,001977 väärteoprotokolli selle kohta, et tema 03.08.2024 kella 00:10 paiku Rakvere

linnas Tallinna tänaval juhtis jalgratast, liikudes Tallinna tn 20 suunas. Jalgrattal ei põlenud

pimedal ajal ees valge ja taga punane tuli. Juhtis sõidukit, eiras tahtlikult politseiametniku poolt

antud sõiduki kohustuslikku peatamismärguannet. Peatumismärguanne oli antud ees sõitva

sõiduki juhile, taga sõitvalt politseivärvides alarmsõidukilt, ühel ajal töötava sinise ja punase

vilkuriga ning sireeniga.

Sellega rikkus Naila Kristiin Karjus LS § 87 lg 3 ja 38 lg 1 nõudeid ning väärtegu kvalifitseeriti

LS § 259 lg 1 ja § 234 lg 1 järgi.

Naila Kristiin Karjus kinnitas kohtuistungil, et väärteoprotokolli sisu on talle arusaadav, et ta

saab aru, milles teda süüdistatakse ja ta tunnistas ennast süüdi, kuid kasutas enda õigust ütlusi

mitte anda. Seletas vaid, et on nõus tegema üldkasulikku tööd.

Tunnistaja E. O., seletas kohtuistungil, et kõnesoleva väärteo toimepanemise ajal töötas ta

Rakvere politseijaoskonas abipolitseinikuna. Andis ütlusi, et menetlusalune isik ei ole talle

tööalaselt tuttav. Tegemist oli esmakordse kohtumisega. 03.augustil 2024, teostasid koos

abipolitseinik L. R. Rakvere linnas liiklusjärelevalvet. Sõites mööda Tallinna tänavat märkas,

et keegi laserdas rohelise kiirega autosse ning paarimees ütles, et see on arvatavasti Naila.

Sõitsid Võidu tänava risti lõpuni, kus on ringtee, keerasid seal ümber ja tagasi tulles tuli teist

korda samamoodi laser ja paarimees nägi jalgrattaga sõitvat Nailat ja tundiski ta ära. Hakkasid

talle järgnema, andis punase-sinise vilkuriga peatumismärguande. Sellele Naila ei reageerinud,

pani seejärel sireeni ka peale ning vilgutas täistulesid. Naila vaatas nende poole ning hetkeks

oli ka silm kontakt olemas, kuid sõitis peatumata jalgrattaga edasi. Seejärel lisas kiirust ja

jõudis temast veidi ettepoole. Paarimees hüppas atost välja ja läks Nailale järgi. Naila liikus

algselt jalgrattaga kuid siis hüppas jalgrattalt maha ja hakkas jooksma. Jalgrattal tuled ei

põlenud, s.o ei esi- ega tagatuled. Said ta kätte ja võtsid välijuhiga ühendust. Välijuht andis

korralduse tuua ta Rakvere jaoskonda. Toimetasid Naila autosse, jalgratta panid samuti autosse

ja sõitsid Rakvere jaoskonda. Edasi hakkas temaga teine patrull tegelema. Kinnipidamisel

Naila agressiivne ei olnud, kuid ei allunud ka korraldustele ka. Ta ei tahtnud väga midagi

rääkida. Paarimees teadis, et varasemalt on probleeme olnud selle isikuga sarnaste rikkumiste

tõttu.

Kohtuvälise menetleja esindaja Ave Uue leidis kohtuistungil, et isik pani temale süükspandavad

rikkumised toime teadlikult ja tahtlikult, mis suurendavad aga süü suurust. Isiku poolt toime

pandud tegude motiive on raske mõista. Mis puutub aresti kandmisesse ositi, siis isik on

varasemalt korduvalt kõrvale hoidnud asja arutamisest, seega puudub tema suhtes usaldus.

Karistus peab olema selline, mis avaldaks isikule mõju ja toimiks. Ta peab temale määratud

karistusest aru saama, et tema poolt toime pandud tegu oli vale. Seega võttes arvesse tegude

ohtlikkust ja isikut, taotles kohtuvälise menetleja esindaja isiku suhtes mõista karistusena

reaalset aresti 30 päeva.

Kohtuotsuse põhjendused

VTMS § 87 sätestab, et kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja

väärteoprotokollides sätestatud ulatuses.

KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane

ja isik on selle toimepanemises süüdi.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid KarS § 57 ja § 58 järgi, samuti võimalust mõjutada

süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Karistuse üldpreventiivne eesmärk on tagada õigusnormide tõsiselt võetavus ning kogukonna

usaldus ning rahulolu, et süütegudele reageeritakse õiglaselt.

LS § 259 lg 1 näeb ette vastutuse jalgratturi poolt liiklusnõuete muu rikkumise eest ja selle teo

eest on karistusena ettenähtud rahatrahv kuni 10 trahviühikut.

LS § 234 lg 1 näeb ette vastutuse sõidukijuhi poolt sõiduki kohustusliku peatamise märguande

tahtliku eiramise eest ja selle teo eest on karistusena ettenähtud rahatrahvi kuni 200 trahviühikut,

arest või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kahekümne nelja kuuni.

Hinnates tõendeid kogumis, jõudis kohus järeldusele, et menetlusalune isik Naila Kristiin Karjus

pani toime LS § 259 lg 1 ja LS § 234 lg 1 ettenähtud väärteod ja need on kohtuvälise menetleja

poolt õigesti kvalifitseeritud.

Naila Kristiin Karjuse karistust kergendab süü tunnistamine LS § 259 lg 1 ja LS § 234 lg 1 järgi

kvalifitseeritud väärtegudes, tema karistust raskendavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole.

Lisaks süü omaksvõtule kinnitavad Naila Kristiin Karjuse süüd ka tunnistaja E. O.a antud

ütlused. Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus süüteo kvalifikatsiooni ja ka süü küsimuse osas.

Ainsaks vaidluskohaks on karistuse määramine ning seda kohus järgnevalt põhjendab.

Lisaks väärtegude objektiivsetele koosseisudele, on täidetud ka subjektiivsed süüteokoosseisud.

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 3

kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava

asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Naila Kristiin Karjus pani väärteod toime otsese

tahtlusega. Tema on süstemaatliselt ja tahtlikult tome pannud samaliigilisi väärtegusid.

Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud tema käitumises puuduvad.

Karistusregistri väljavõtte kohaselt /tl 8-9/ on Naila Kristiin Karjusel käesoleval ajal 8 kehtivat

väärteokaristust, sealhulgas viis karistust on määratud kohustusliku peatumismärguande tahtliku

eiramise eest. Seega, ühes käesolevas väärteoasjas menetletud rikkumistega on kohtul alust

hinnata Naila Kristiin Karjuse tegevust liiklusnõuete rikkumisel tahtliku ja süstemaatilisena.

KarS § 63 lg 1 sätestab, et kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri

süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis

näeb ette raskeima karistuse. Kuna Naila Kristiin Karjus pani jalgratast juhtides toime teo, mis

vastab kahele eri väärteokoosseisule, siis tuleb talle mõista karistus LS § 234 lg 1 alusel, mis

näeb ette raskema karistuse.

Kõik Naila Kristiin Karjusele määratud rahatrahvid on tasumata ja see annab kohtule aluse

väljendada seisukohta, et varasemad väärteokaristused ei ole avaldanud positiivset

eripreventiivset mõju ning tema on jätkanud sama liigiliste väärtegude toimepanemist. Kohtu

hinnangul ei ole põhjendatud kergemaliigilise karistuse, s.o rahatrahvi mõistmine, kuna see jääb

suure tõenäosusega tasumata ega avalda menetlusalusele isikule ka piisavat eripreventiivset

mõju.

Arvestades Naila Kristiin Karjuse süü suurust, mis tulenevalt järjekindlalt samaliigiliste

väärtegude toimepanemisest ei ole väike, tuleb kohtu hinnangul pidada põhjendatuks karistada

teda arestiga üle selle keskmise määra.

Aresti asendamist üldkasuliku tööga ei pea kohus põhjendatuks kohaldada, kuna ei pea sellist

asendamist piisavaks, et mõjutada Naila Kristiin Karjust edaspidi õiguskuulekalt käituma.

Näiteks, tema suhtes varem LS § 234 lg 1 järgi tasumata rahatrahvi asenduskaristusena Viru

Maakohtu 30.05.2023 kohtumäärusega 4-23-242 määratud üldkasuliku töö on ta küll

nõuetekohaselt sooritanud, kuid see ei ole tõkestanud tema poolt uute samaliigiliste rikkumiste

järjepidevat toimepanemist.

Käesoleva menetluse käigus on Naila Kristiin Karjus esitanud taotluse, et juhul, kui kohus

määrab karistusena aresti, siis võimaldataks tal kanda see ositi ja elukoha järgselt, s.o Rakvere

arestimajas, kuna tal puuduvad rahalised vahendid, et omal käel Jõhvi arestimajja sõita ja samuti

ei soovi ta just rahaliste vahendite puudumisest tulenevate korduvate sundtoomistega koormata

ka politsei ressurssi.

Kohtul puudub võimalus määrata aresti kandmine elukoha järgselt, kuna Rakveres ei ole

arestimaja kus karistust kanda ning kõik määratavad arestid kuuluvad kandmisele Viru vangla

arestimajas, mis asub Jõhvis. Arvestades Naila Kristiin Karjuse korduvat varasemat

menetluslikku käitumist ei pea kohus võimalikuks ega ka põhjendatuks määrata aresti ositi

kandmisele alljärgenatel põhjendustel.

Eelmise, s.o Viru Maakohtu 17.01.2024 otsusega 4-23-3568 karistas kohus Naila Kristiin Karjust

samaliigilise, s.o LS § 259 lg 2 p 3 ja 234 lg 1 järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel lõpliku, s.o

ärakandmisele kuuluva 19-päevase arestiga, mis KarS § 66 lg 1 alusel määrati kandmisele ositi

kahes osas, s.o järjest kantava karistuse kestus esimesel korral 9 päeva ja teisel korral 10 päeva.

VTMS § 205 lg 2 alusel kohustas kohus Naila Kristiin Karjust ilmuma aresti esimese osa

kandmiseks Viru Vanglasse hiljemalt 1 kuu jooksul ja aresti teise osa kandmiseks hiljemalt 2

kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.

Tartu Ringkonnakohtu 25.03.2024 otsusega tühistati Viru Maakohtu 17.01.2024 otsus osas,

millega määrati kindlaks Naila Kristiin Karjuse 19 päeva aresti kandmine ositi. Tartu

Ringkonnakohtu otsusega võimaldati Naila Kristiin Karjusel kanda KarS § 66 lg 1 alusel 19-

päevast aresti kohtuotsuse jõustumise järgsest kuust arvates ositi 3 päeva kaupa viiel esimesel

järjestikusel nädalal ja 4 päeva kuuendal nädalal. Muus osas jäeti Viru Maakohtu 17.01.2024

otsus muutmata. Tartu Ringkonnakohtu otsus jõustus 16.05.2024.

Ajavahemikus 26.06.2024 kuni 17.10.2024 teatas Viru Vangla kohtule 6 (kuuel) korral, et Naila

Kristiin Karjus ei ole ilmunud ositi kandmisele määratud aresti (järjekordse) osa kandmisele.

Kohus on seega kuuel korral kohaldanud Naila Kristiin Karjuse suhtes sundtoomist Tartu

Ringkonnakohtu 23.05.2024 kohtuotsusega osastatud aresti osade kandmisele Viru Vanglasse.

Iga sundtoomisega on KrMS § 173 lg 1 p 3 alusel kaasnenud menetluse erikuluna sundtoomise

kulud kogusummas 282,40 eurot, mille on kohustatud hüvitama isik, kelle süül need on tehtud.

Ka viidatud aresti ositi kandmine ei ole takistanud Naila Kristiin Karjust jätkamast samaliigiliste

väärtegude toimepanemist kuna käesolevalt temale süüks arvatud väärteo pani tema toime

varasema aresti ositi kandmise ajal, s.o 03.08.2024, olles äsja vabanenud aresti 2.osa kandmiselt.

Seetõttu ei pea kohus põhjendatuks kohaldada käesolevalt määratud aresti ositi kandmist vaid

see karistus tuleb kanda korraga.

KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus Naila Kristiin Karjuse menetluskulu, s.o kaitsjatasu kokku

summas 219,60 eurot riigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Ammer

kohtunik

Tartu Ringkonnakohtu 15.01.2025 kohtumäärusega jäeti apellatsioon läbi vaatamata.

21.11.2024 kohtuotsus 4-24-2763 jõustus 31.01.2025 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Lea Herne

referent