2-22-133179/16 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anneli Roonet

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

16. detsember 2024, Tartu kohtumaja, J. Liivi 4, Tartu

Tsiviilasja number

2-22-133179

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi M. V. vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1093,90 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479),

lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja M. V. (isikukood xxxxxxxxxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) hagi M. V.

(isikukood xxxxxxxxxx) vastu.

2. Välja mõista M. V. Aktiva Finance Group OÜ kasuks 671,71 eurot, sealhulgas

põhinõue 618,97 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ja viivis perioodi 11.06.2022–

28.11.2022 eest 12,74 eurot.

3. Välja mõista lepingu nr SR3745376 osas M. V. Aktiva Finance Group OÜ kasuks

viivis põhinõude (217,22 eurot) tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud määras alates 29. novembrist 2022 kuni põhinõude täieliku

tasumiseni.

4. Välja mõista lepingu nr SR3750527 osas M. V. Aktiva Finance Group OÜ kasuks

viivis põhinõude (211,02 eurot) tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud määras alates 11. detsembrist 2022 kuni põhinõude täieliku

tasumiseni.

5. Välja mõista lepingu nr SR3753330 osas M. V. Aktiva Finance Group OÜ kasuks

viivis põhinõude (190,73 eurot) tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud määras alates 29. novembrist 2022 kuni põhinõude täieliku

tasumiseni.

1 (18)

6. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus M. V. vastu 285,44 euro

väljamõistmiseks, sealhulgas põhinõue 106,34 eurot, intress 40,63 eurot,

sissenõudmiskulud 50 eurot, viivis perioodi 28.04.2022–28.11.2022 eest 88,47 eurot.

7. Jätta menetlusosaliste menetluskulud 63,6% ulatuses M. V. kanda ja 36,4% ulatuses

Aktiva Finance Group OÜ kanda.

8. Rahuldada osaliselt Aktiva Finance Group OÜ menetluskulude kindlaksmääramise

avaldus.

9. Välja mõista M. V. Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud 763,20 eurot,

sealhulgas riigilõiv 178,08 eurot ja lepingulise esindaja kulu 585,12 eurot.

10. Välja mõista M. V. Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis menetluskulude 763,20

eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras

alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

11. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ menetluskulude kindlaksmääramise

avaldus 1095,30 euro väljamõistmiseks M. V. .

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse

edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse

peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima.

Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõuded ja nende aluseks olevad asjaolud

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 29.08.2022 maksekäsu kiirmenetluse avalduse

M. V. (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu

kiirmenetluse ja andis asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Hageja esitas Tartu Maakohtule hagi 28.11.2022, mida täpsustas 13.01.2023 ja 17.03.2023.

Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista 957,15 eurot, millest põhinõue on 725,31

eurot, intress on 40,63 eurot, sissenõudmiskulud on 90 eurot ja viivis on 101,21 eurot (dtl

173). Samuti palub hageja kostjalt lepingu nr SR3745376 osas välja mõista viivis määraga

16,11% aastas nimetatud lepingu põhivõlgnevuselt (250,74 eurolt) alates 29.11.2022 kuni

põhivõlgnevuse täitmiseni. Hageja palub kostjalt lepingu nr SR3750527 osas välja mõista

viivise määraga 32,38% aastas nimetatud lepingu põhivõlgnevuselt (255,24 eurolt) alates

29.11.2022 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni. Hageja palub kostjalt lepingu nr SR3753330 osas

välja mõista viivise määraga 27,15% aastas nimetatud lepingu põhivõlgnevuselt (219,33

2 (18)

eurolt) alates 29.11.2022 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni Hageja palub jätta menetluskulud

kostja kanda.

1.1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Placet Group OÜ (krediidiandja) ja kostja 07.12.2021

tarbijakrediidilepingu nr SR3745376, mille alusel väljastati kostjale laenu summas 300 eurot.

Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel perioodil 10.01.2022–10.06.2022.

Kostjalt on toimunud laekumisi põhiosa katteks 49,26 eurot, seega on põhiosa võlgnevuse

suuruseks 250,74 eurot, mille hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista. Lepingust

tulenevalt on intressimäär 16,11% aastas ja lepingu krediidi kulukuse määr on 40%. Kostjal

on intressivõlgnevus alates 2. osamaksest, s.o. alates 10.01.2022 kuni lepingu ülesütlemisele

eelnenud 5. osamakseni, s.o. kuni 10.04.2022 summas 9,20 eurot (1,04+3,50+2,54+2,12).

Viivisenõue perioodi 28.04.2022–28.11.2022 eest on 23,79 eurot. Kostjalt on toimunud

laekumisi kokku summas 67,78 eurot, millest põhiosa katteks 49,26 eurot, intressi katteks

3,52 eurot ja lepingutasu katteks 15 eurot.

Kostja jäi maksetega viivitusse alates 3. osamaksest, s.o. 10.02.2022 kuni ülesütlemisele

eelnenud 5. osamakseni, s.o. kuni 10.04.2022. Kokku jäi kostja viivitusse kolme üksteisele

järgneva osamaksega. Esialgne võlausaldaja saatis 12.04.2022 kostjale lepingu ülesütlemise

hoiatuse, milles anti täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Leping on üles öeldud

27.04.2022.

Hageja palub kostjalt välja mõista pärast lepingu lõppemist tekkinud sissenõudmiskulud 30

eurot. Sissenõudmiskulud on kujunenud järgmiselt: 09.05.2022 saadetud meeldetuletuskiri

maksumusega 15 eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot, sh nõude

andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud;

võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete

selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, e-maili teel; võlanõude avaldamisega

tehtud kulud.

1.2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Placet Group OÜ (krediidiandja) ja kostja 17.12.2021

tarbijakrediidilepingu nr SR3750527, mille alusel väljastati kostjale laenu summas 300 eurot.

Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel perioodil 10.01.2022–10.12.2022.

Kostjalt on toimunud laekumisi põhiosa katteks 44,76 eurot, seega on põhiosa võlgnevuse

suuruseks 255,24 eurot, mille hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista. Lepingust

tulenevalt on intressimäär 32,38% aastas ja lepingu krediidi kulukuse määr on 53,50%.

Kostjal on intressivõlgnevus alates 4. osamaksest, s.o. alates 10.03.2022 kuni lepingu

ülesütlemisele eelnenud 6. osamakseni, s.o. kuni 10.05.2022 summas 18,54 eurot

(6,43+6,47+5,64). Viivisenõue perioodi 26.05.2022–28.11.2022 eest on 42,34 eurot. Kostjalt

on toimunud laekumisi kokku 73,98 eurot, millest põhiosa katteks 44,76 eurot, intressi katteks

14,20 eurot ja lepingutasu katteks 15 eurot.

Kostja jäi maksetega viivitusse alates 4. osamaksest, s.o. 10.03.2022 kuni ülesütlemisele

eelnenud 6. osamakseni, s.o. kuni 10.05.2022. Kokku jäi kostja viivitusse kolme üksteisele

järgneva osamaksega. Esialgne võlausaldaja saatis 10.05.2022 kostjale lepingu ülesütlemise

hoiatuse, milles anti täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Leping on üles öeldud

25.05.2022.

Hageja palub kostjalt välja mõista pärast lepingu lõppemist tekkinud sissenõudmiskulud 30

eurot. Sissenõudmiskulud on kujunenud järgmiselt: 06.06.2022 saadetud meeldetuletuskiri

maksumusega 15 eurot; 21.06.2022 saadetud meeldetuletuskiri maksumusega 5 eurot;

3 (18)

14.07.2022 saadetud meeldetuletuskiri maksumusega 5 eurot ning muud makseviivitusega

tekkinud kulud 5 eurot, sh nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete

otsingu ja päringu kulud; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlgnikule vastamisega seotud

kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, e-maili teel;

võlanõude avaldamisega tehtud kulud.

1.3. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Placet Group OÜ (krediidiandja) ja kostja 22.12.2021

tarbijakrediidilepingu nr SR3753330, mille alusel väljastati kostjale laenu summas 250 eurot.

Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel perioodil 10.01.2022–10.08.2022.

Kostjalt on toimunud laekumisi põhiosa katteks 30,67 eurot, seega on põhiosa võlgnevuse

suuruseks 219,33 eurot, mille hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista. Lepingust

tulenevalt on intressimäär 27,15% aastas ja lepingu krediidi kulukuse määr on 53,50%.

Kostjal on intressivõlgnevus alates 3. osamaksest, s.o. alates 10.02.2022 kuni lepingu

ülesütlemisele eelnenud 5. osamakseni, s.o. kuni 10.04.2022 summas 12,89 eurot

(5,13+4,02+3,74). Viivisenõue perioodi 28.04.2022–28.11.2022 eest on 35,08 eurot. Kostjalt

on toimunud laekumisi kokku summas 46,75 eurot, millest põhiosa katteks 30,67 eurot,

intressi katteks 3,58 eurot ja lepingutasu katteks 12,50 eurot.

Kostja jäi maksetega viivitusse alates 3. osamaksest, s.o. 10.02.2022 kuni ülesütlemisele

eelnenud 5. osamakseni, s.o. kuni 10.04.2022. Kokku jäi kostja viivitusse kolme üksteisele

järgneva osamaksega. Esialgne võlausaldaja saatis 12.04.2022 kostjale lepingu ülesütlemise

hoiatuse, milles anti täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Leping on üles öeldud

27.04.2022.

Hageja palub kostjalt välja mõista pärast lepingu lõppemist tekkinud sissenõudmiskulud 30

eurot. Sissenõudmiskulud on kujunenud järgmiselt: 24.05.2022 saadetud meeldetuletuskiri

maksumusega 15 eurot; 03.06.2022 saadetud meeldetuletuskiri maksumusega 5 eurot;

11.07.2022 saadetud meeldetuletuskiri maksumusega 5 eurot ning muud makseviivitusega

tekkinud kulud 5 eurot, sh nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete

otsingu ja päringu kulud; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlgnikule vastamisega seotud

kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, e-maili teel;

võlanõude avaldamisega tehtud kulud.

1.4. Esialgne võlausaldaja loovutas 29.08.2022 kostja vastased nõuded hagejale.

1.5. Hageja märkis 17.03.2023 vastuses, et krediidiandja kontrollis maksehäireregistreid.

Kostjal ei olnud ühtegi maksehäiret. Hageja tõi 09.10.2024 vastuses välja, et krediidiandja on

järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Laenulepingute sõlmimisel kontrolliti kostja

sissetulekute andmeid Pensioniregistrist. Krediidiandja võttis arvesse kostja poolt esitatud

teavet ja kontrollis avalikke andmebaase.

1.5.1. Enne laenulepingu nr SR3745376 sõlmimist märkis kostja laenutaotluses, et tema

igakuise sissetuleku suuruseks on 900 eurot ja igakuised kohustusi ei ole ning

majapidamiskulud on 500 eurot. Laenuandja sai teada, et kostja igakuine keskmine sissetulek

oli 655,91 eurot ning väljaminekud 500 eurot. Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud

ning taotleva laenu osamakse (52,47 eurot) tuludest maha ning teada saanud, et kostjale jääb

raha reservi vähemalt 103,44 eurot.

Juhul, kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis

tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud krediidisumma 217,22 eurot (285-67,78) ning

4 (18)

viivis alates lepingu lõppemisele (viimase osamakse tähtaja saabumisega) järgnevast päevast,

s.o. alates 11.06.2022 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

1.5.2. Enne laenulepingu nr SR3750527 sõlmimist märkis kostja laenutaotluses, et tema

igakuise sissetuleku suuruseks on 900 eurot, igakuised kohustused (smsraha.ee) on 91,83

eurot ja majapidamiskulud on 400 eurot. Laenuandja sai teada, et kostja igakuine keskmine

sissetulek oli 655,91 eurot ning väljaminekud 491,83 eurot. Laenuandja on arvestanud kõik

kostja kulud ning taotleva laenu osamakse (29,48 eurot) tuludest maha ning teada saanud, et

kostjale jääb raha reservi vähemalt 134,60 eurot.

Juhul, kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis

tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud krediidisumma 211,02 eurot (285-73,98) ning

viivis alates lepingu lõppemisele (viimase osamakse tähtaja saabumisega) järgnevast päevast,

s.o. alates 11.12.2022 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

1.5.3. Enne laenulepingu nr SR3753330 sõlmimist märkis kostja laenutaotluses, et tema

igakuise sissetuleku suuruseks on 900 eurot, igakuised kohustused (smsraha.ee) on 121,31

eurot ja majapidamiskulud on 400 eurot. Laenuandja sai teada, et kostja igakuine keskmine

sissetulek oli 655,91 eurot ning väljaminekud 521,31 eurot. Laenuandja on arvestanud kõik

kostja kulud ning taotleva laenu osamakse (34,25 eurot) tuludest maha ning teada saanud, et

kostjale jääb raha reservi vähemalt 100,35 eurot.

Juhul, kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis

tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud krediidisumma 190,73 eurot (237,50-46,77) ning

viivis alates lepingu lõppemisele (viimase osamakse tähtaja saabumisega) järgnevast päevast,

s.o. alates 11.08.2022 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kostja vastuväited

2. Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega, hagi täpsustused ja hagi menetlusse võtmise

kohtumäärus kätte elektrooniliselt 16.06.2023 (TsMS § 3111 lg 3 alusel, dokumendi

kättetoimetamise registreeris kättetoimetamisportaal automaatselt). Kohus kohustas kostjat

esitama kirjaliku vastuse hagiavaldusele 30 päeva jooksul alates hagiavalduse ja menetlusse

võtmise määruse kättetoimetamisest. Hagile vastamise tähtpäev saabus 17.07.2023. Kostja

hagile ei vastanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma

õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse

seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga

ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos

kõrvalnõuetega 7000 eurole. Eeltoodut arvestades menetleb kohus hagiavaldust

lihtmenetluses. Kohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei

nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei

arvesta (RKTKo 04.05.2016, 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba

kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib

kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse, st kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt

5 (18)

ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või

on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

5. Kostja hagile ei vastanud. Tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid õigus

(TsMS § 407 lg 1, vt nt RKTKm 03.05.2017, 3-2-1-21-17, p 16). Kohus lahendab asja

sisuliselt, sh hindab kohus hageja esitatud tõendeid.

6. VÕS § 401 lg 1 sätestab, et krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja)

kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga

kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

Lõike 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest

ei tulene teisiti. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega

oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale

krediiti või laenu. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks

määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101

lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse

täitmist ning VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist.

VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse

andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 404 lg 1

kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda

lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Kui vorminõue on jäetud järgimata,

on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). Kuigi tarbijakrediidileping ei pea olema allkirjastatud,

peab hageja tõendama, et tarbija on teinud krediidilepingu sõlmimiseks VÕS § 404 lg 1 ja 2

kohase sisu ja vormiga tahteavalduse. Kui tarbija tahteavaldus ei sisaldanud kõiki § 404 lõikes

2 loetletud andmeid, muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või

hakkab krediiti kasutama.

6.1. Hageja on esitanud kohtule tõendina Placet Group OÜ ja kostja vahel 07.12.2021

sõlmitud laenulepingu nr SR3745376 (dtl 175–179). Leping on allkirjastamata. Lepingu

kohaselt oli laenusummaks 300 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama osamaksetega ning

tasuma intressi ja lepingutasu. Kostja kohustus krediidiandjale tegema 6 osamakset,

kuumakse suurusega 52,47 eurot. Igakuiseid makseid tuli kostjal teostada iga kuu 10.

kuupäevaks, esimene makse 10.01.2022 (dtl 176). Kostja pangakontole kanti üle laenusumma

285 eurot (dtl 535). Lepingudokumendid on kostjale edastatud e-postile 07.12.2021 (dtl 186,

187). Kostja isikusamasus on tuvastatud 31.03.2017 postkontoris (dtl 321). Hageja on

tõendanud, et kostjale on laenusumma üle kantud ja kostjale on edastatud lepingudokumendid

e-postile lepingu sõlmimise päeval. Kohus tuvastab, et kostja sõlmis eelloetletud tingimustel

laenulepingu.

6.2. Hageja on esitanud kohtule tõendina Placet Group OÜ ja kostja vahel 17.12.2021

sõlmitud laenulepingu nr SR3750527 (dtl 215–219). Leping on allkirjastamata. Lepingu

kohaselt oli laenusummaks 300 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama osamaksetega ning

tasuma intressi ja lepingutasu. Kostja kohustus krediidiandjale tegema 12 osamakset,

kuumakse suurusega 29,48 eurot. Igakuiseid makseid tuli kostjal teostada iga kuu 10.

kuupäevaks, esimene makse 10.01.2022 (dtl 176). Kostja pangakontole kanti üle laenusumma

285 eurot (dtl 536). Lepingudokumendid on kostjale edastatud e-postile 17.12.2021 (dtl 222,

223). Kostja isikusamasus on tuvastatud 31.03.2017 postkontoris (dtl 321). Hageja on

6 (18)

tõendanud, et kostjale on laenusumma üle kantud ja kostjale on edastatud lepingudokumendid

e-postile lepingu sõlmimise päeval. Kohus tuvastab, et kostja sõlmis eelloetletud tingimustel

laenulepingu.

6.3. Hageja on esitanud kohtule tõendina Placet Group OÜ ja kostja vahel 22.12.2021

sõlmitud laenulepingu nr SR3753330 (dtl 247–251). Leping on allkirjastamata. Lepingu

kohaselt oli laenusummaks 250 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama osamaksetega ning

tasuma intressi ja lepingutasu. Kostja kohustus krediidiandjale tegema 8 osamakset,

kuumakse suurusega 34,25 eurot. Igakuiseid makseid tuli kostjal teostada iga kuu 10.

kuupäevaks, esimene makse 10.01.2022 (dtl 248). Kostja pangakontole kanti üle laenusumma

237,50 eurot (dtl 537). Lepingudokumendid on kostjale edastatud e-postile 22.12.2021 (dtl

254, 255). Kostja isikusamasus on tuvastatud 31.03.2017 postkontoris (dtl 321). Hageja on

tõendanud, et kostjale on laenusumma üle kantud ja kostjale on edastatud lepingudokumendid

e-postile lepingu sõlmimise päeval. Kohus tuvastab, et kostja sõlmis eelloetletud tingimustel

laenulepingu.

Krediidi kulukuse määr

7. Esmalt tuvastab kohus, kas lepingutes toodud krediidi kulukuse määr on kooskõlas VÕS §

4062 lg-ga 1.

VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava

krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud

viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Riigikohus

on selgitanud, et krediidiandja peab tooma tarbija vastu krediidilepingust tulenevate nõuete

maksmapanekuks esile, milline on tarbijakrediidilepingust tulenev krediidi kogukulu tarbijale,

ja esitama vajalikud andmed selle kontrollimiseks. Vastasel juhul ei ole kohtul võimalik

kontrollida, kas laenuleping kehtib (RKTKm 12.06.2024, 2-23-116386/18, p 14.1.3. ja

RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 14-15).

7.1. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli laenulepingu nr SR3745376 ja Euroopa

tarbijakrediidi standardinfo teabelehe kohaselt 40% aastas (dtl 176, 178). Lepingutasu oli 15

eurot, intressimäär oli 16,11% aastas ning kostjal tuli laen tagastada 6 osamaksega (dtl 176).

Krediidi kulukuse maksimaalsed määrad muutuvad kaks korda aastas, 1. juulil ja 1. jaanuaril.

Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 07.12.2021 laenulepingu sõlmimise ajal

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi

kulukuse määr 18,68% (kohaldus alates 01.07.2021 kuni 31.12.2021 väljastatud laenudele)

ning kolmekordne määr oli seega 56,04%. Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee

tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator annab krediidi kulukuse määra suuruseks 40,36%.

Kohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise

ajal seadusega kehtestatud piirmäära ja on seega kooskõlas VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatuga.

7.2. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli laenulepingu nr SR3750527 ja Euroopa

tarbijakrediidi standardinfo teabelehe kohaselt 53,50% aastas (dtl 216, 218). Lepingutasu oli

15 eurot, intressimäär oli 32,38% aastas ning kostjal tuli laen tagastada 12 osamaksega (dtl

216). Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 17.12.2021 laenulepingu sõlmimise

ajal krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi

kulukuse määr 18,68% ning kolmekordne määr oli seega 56,04%. Finantsinspektsiooni

hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator annab krediidi kulukuse

määra suuruseks 52,17%. Kohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ei

7 (18)

ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära ja on seega kooskõlas

VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatuga.

7.3. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli laenulepingu nr SR3753330 ja Euroopa

tarbijakrediidi standardinfo teabelehe kohaselt 53,50% aastas (dtl 248, 250). Lepingutasu oli

12,50 eurot, intressimäär oli 27,15% aastas ning kostjal tuli laen tagastada 8 osamaksega (dtl

248). Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 22.12.2021 laenulepingu sõlmimise

ajal krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi

kulukuse määr 18,68% ning kolmekordne määr oli seega 56,04%. Finantsinspektsiooni

hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator annab krediidi kulukuse

määra suuruseks 50,68%. Kohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ei

ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära ja on seega kooskõlas

VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatuga.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine

8. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p-d 13 ja 17).

07.12.2021, 17.12.2021 ja 22.12.2021 sõlmitud laenulepingud on tarbijakrediidilepingud

VÕS § 402 lg 1 tähenduses. Kohus hindab, kas krediidiandja on järginud kostjaga lepinguid

sõlmides vastutustundliku laenamise põhimõtet.

8.1. VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selle põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne

krediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on

krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust

(krediidivõimelisuse hindamise kohustus).

Riigikohus on selgitanud, et teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja

omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet

krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3

esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid

andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse

sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta

(VÕS § 4034 lg 2). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on

sätestatud KAVS § 49 lg 1 p-des 1–7 ja lg 3 p-des 1–3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause).

Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga

seotud näitajate kohta:

-

tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus

(KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

-

tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh

muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul

üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

8 (18)

-

tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste täitmine (KAVS § 49

lg 1 p 3);

-

tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS §

49 lg 1 p 5).

Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust

iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või

krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb

krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija

konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime

hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis

peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks (vt RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p 18).

VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja võib anda tarbijale

krediiti üksnes juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemus osutab, et on tõenäoline, et

krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepinguga nõutavatel tingimustel (vt

RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p 23).

Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima

nõuetekohase hoolsusega, sealhulgas arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis

võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o

teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause).

Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o

tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas

kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik,

arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p

2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste

dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija

regulaarse sissetuleku arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei

võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda

esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima

vajaduse korral tarbijalt lisateavet. Kokkuvõttes on krediidiandja kohustuseks hinnata

krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul

on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt

mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu

„laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja

muutuda maksejõuetuks (vt RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p-d 20–22 ja seal viidatud

kohtupraktika). Krediidiandja kohustus hinnata tarbija krediidivõimelisust on mõeldud

ennetama liigse võlakoormuse või maksejõuetuse riski, mis tuleneb tarbija

krediidivõimelisuse ja tagasimaksevalmiduse ebapiisavast kontrollimisest. Kõnealust

kohustust ei mõjuta tõsiasi, et krediidilepingu sõlmimise finantstagajärjed tarbija olukorrale

võivad tekkida ka hiljem (EKo 11.01.2024, C-755/22, p 35). Krediidivõimetule tarbijale laenu

andmise vältimise ja just krediidiandjale vastutuse panemise eesmärki järgib direktiivi

2008/48 põhjendus 26, mille järgi peab krediidiandja kontrollima tarbija krediidivõimelisust

individuaalselt (vt EKo 18.12.2014, C-449/13, p 35).

9 (18)

VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja võib anda tarbijale

krediiti üksnes juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemus osutab, et on tõenäoline, et

krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepinguga nõutavatel tingimustel (vt

RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p 23).

8.2. Kohus on kahel korral määranud hagejale tähtaja vastutustundliku laenamise põhimõtte

aluseks olevate asjaolude välja toomiseks. 9. veebruaril 2023 selgitas kohus hagejale mh seda,

et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 kohaselt

see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui

see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades

intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema (dtl 310). 7.

septembril 2024 selgitas kohus hagejale, et hageja ei ole hagis piisaval määral välja toonud

vastutustundliku laenamise põhimõtte aluseks olevaid asjaolusid (dtl 471, 472). Kohus määras

hagejale tähtaja vastutustundliku laenamise põhimõtte aluseks olevate asjaolude välja

toomiseks ja tõendite esitamiseks. Ühtlasi andis kohus hagejale võimaluse ümberarvestuse

tegemiseks.

Hageja on seisukohal, et krediidiandja järgis kostjaga lepingute sõlmimisel vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Hageja tugineb sellele, et enne laenulepingu nr SR3745376 sõlmimist

märkis kostja laenutaotluses, et tema igakuise sissetuleku suurus on 900 eurot ja igakuised

kohustusi ei ole ning majapidamiskulud on 500 eurot. Enne lepingu nr SR3750527 sõlmimist

märkis kostja laenutaotluses, et tema igakuise sissetuleku suurus on 900 eurot, igakuised

kohustused (smsraha.ee) on 91,83 eurot ja majapidamiskulud on 400 eurot. Enne lepingu nr

SR3753330 sõlmimist märkis kostja laenutaotluses, et tema igakuise sissetuleku suurus on

900 eurot, igakuised kohustused (smsraha.ee) on 121,31 eurot ja majapidamiskulud on 400

eurot. Lepingute sõlmimisel kontrolliti kostja sissetulekute andmeid Pensioniregistrist.

Krediidiandja sai teada, et kostja igakuine keskmine sissetulek oli 655,91 eurot. Laenuandja

on kontrollinud maksehäireregistreid. Kostjal ei olnud ühtegi maksehäiret.

Hageja esitatud väljavõttest kostja laenutaotluste kohta nähtub, et kostjalt on laenude

taotlemisel küsitud andmeid tema keskmise kuusissetuleku, igakuiste kohustuste ja

majapidamiskulude kohta. Laenulepingu nr SR3745376 osas vastas kostja järgmist: sissetulek

on 900 eurot, finantskohustused: tühi ja majapidamiskulud on 500 eurot (dtl 512, 513).

Lepingu nr SR3750527 osas vastas kostja järgmiselt: sissetulek on 900 eurot,

finantskohustused on 91,83 eurot ja majapidamiskulud on 400 eurot (dtl 520, 521). Lepingu

nr SR3753330 osas vastas kostja järgmiselt: sissetulek on 900 eurot, finantskohustused on

121,31 eurot ja majapidamiskulud on 400 eurot (dtl 527, 528).

Krediiditoimikutest nähtub, et hageja tegi Pensioniregistrisse päringu 28.06.2021, kuigi

lepingud sõlmiti detsembris 2021, s.o lepingud sõlmiti 5–6 kuud hiljem. Pensioniregistrist

saadud info kohaselt olid kostja töötasu sissetulekud järgmised: 2021. aasta veebruaris 335,95

eurot; märtsis, aprillis ja mais 583,93 eurot kuus; mais 799,86 eurot (dtl 514, 522, 529). Seega

oli kostja viie kuu keskmine töötasu suurus 577,52 eurot. Kuid kohus leiab, et krediidiandja ei

ole kontrollinud kostja sissetulekute suurust vahetult enne lepingute sõlmimist. Seega ei ole

krediidiandja kostja laenutaotluses esitatud teavet kostja sissetulekute ja kohustuste kohta

vastavalt VÕS § 4034 lg-le 4 ja KAVS § 50 lg-tele 3 ja 4 kontrollinud. Krediidiandja ei ole

kostjalt küsinud teavet ka kostja varasemate krediidikohustuste täitmise kohta. Seejuures ei

10 (18)

võimalda laenutaotlustes küsitud teave hinnata isegi seda, millised finantskohustused kostjal

teiste krediidiandjate ees olid ja kui palju neid oli. Maksehäirete olemasolu kontrollis

krediidiandja üksnes enne esimese lepingu sõlmimist. Kahe järgneva lepingu puhul lähtuti

enne esimese lepingu sõlmimist tehtud päringust (dtl 514, 522, 529).

Üksnes maksehäirete puudumise kontrollimine ei vasta krediidiandja nõuetekohasele

hoolsusele tarbija krediidivõimelisuse hindamisel. Ilma mõistliku hoolsusega kontrollitud

andmeteta tarbija sissetulekute, kulude ja finantskohustuste ning varasemate finantskohustuste

täitmise kohta ei võimalda need andmed teha adekvaatseid järeldusi tarbija

krediidivõimelisuse kohta.

Hageja on esitanud kohtule ka krediidiandja sise-eeskirja, mille p-d 2.8. ja 2.9. (dtl 433)

näevad ette, et juhul kui Placet Group OÜ-l puuduvad andmed tarbija sissetulekute ja

olemasolevate kohustuste osas, teavitab Placet Group OÜ, milliseid lisadokumente peab

tarbija esitama mõistliku laenukoormuse arvutamiseks (pangakonto väljavõte, palgatõend

jms). Vastutustundliku laenamise põhimõttega kooskõlas olevaks ei saa pidada Placet Group

OÜ tuginemist ainult tarbija poolt antud kinnitustele oma sissetulekute ja kohustuste osas.

Placet Group OÜ on kohustatud tegema kõik endast oleneva, et kontrollida täiendavate

tõendite esitamise kaudu tarbija tegelikku finantsolukorda. Kogutud andmete põhjal teeb

Placet Group OÜ otsuse eelkõige selles osas, kas tarbija on võimeline jätkusuutlikult

tagastama laenu oma sissetulekute ja olemasolevate varade arvelt ning arvestades juba

olemasolevaid tarbija finantskohustusi. Hageja väljatoodust ei nähtu, et krediidiandja oleks

oma sise-eeskirjas toodust lähtunud.

Kuna krediidiandja ei saanud kogutud teabe põhjal järeldada, et on tõenäoline, et kostja on

suuteline lepingust tulenevad kohustused lepinguga nõutavatel tingimustel täitma, ei oleks

krediidiandja VÕS § 4034 lg 6 järgi tohtinud kostjaga lepinguid sõlmida.

Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS §

4034 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui

see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne. Seega on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks

krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ja selle asendamine seadusjärgse

intressimääraga, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäärast (RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p 24). VÕS § 4034 lg 7 kolmanda

aluse kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral

tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist.

Asja materjalid ei anna alust järeldada, et krediidiandja oleks hinnanud kostja

krediidivõimelisust valesti põhjusel, et kostja jättis mingi teabe oma varasemate kohustuste ja

finantsraskuste kohta esitamata. Vastutustundliku laenamise põhimõttest tulenevate

kohustuste täitmiseks oleks krediidiandja pidanud kostja taotluses esitatud teavet ka

kontrollima. Juhul, kui krediidiandja oleks kostja laenutaotlustes esitatud teabe kontrollimisel

tuvastanud vastuolusid, oleks krediidiandjal tulnud küsida selle kohta kostjalt lisateavet.

Ainuüksi kostja pangakonto väljavõtte nõudmine oleks andnud krediidiandjale teavet kostja

muude finantskohustuste olemasolu ja hulga kohta ning võimaldanud kontrollida kostjal

makseraskuste olemasolu. Kohtu hinnangul saab eeldada, et kui krediidiandja oleks

nõuetekohaselt täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtte osaks olevat teabe saamise

kohustust ja kogunud kostja krediidivõimelisuse hindamiseks asjakohast teavet ning teinud

11 (18)

mõistlikke pingutusi selle teabe kontrollimiseks, sh nõudnud kostjalt pangakonto väljavõtte

esitamist, oleks krediidiandja kostja krediidivõimelisust õigesti hinnanud.

Kohus leiab, et krediidiandja ei ole täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

vajalikke kohustusi ega selgitanud piisava hoolsusega välja kostja laenuvõimekust. Kohus

tuvastab, et krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Lepingute ülesütlemine ja hageja nõuete lahendamine

9. Järgmisena tuvastab kohus, kas lepingud lõppesid ülesütlemisega.

9.1. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva

summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata

jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus

peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse

ülesütlemine tühiseks.

VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise korral tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude

kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Tagasimaksete uuesti määramine

on krediidiandja ühepoolne tahteavaldus, mille tegemise kohustus on krediidiandjale pandud

seadusega. Seega peab krediidiandja ka kohtumenetluses vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude

tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja

mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed

sissenõutavaks muutunud. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse

laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu

laenusumma sissenõutavaks muutunud.

9.1.1. Laenulepingust nr SR3745376 nähtub, et kostjal tuli maksegraafiku kohaselt tasuda

ajavahemikul 10.01.2022–10.06.2022 igakuiseid põhiosamakseid, intressimakseid ja

ühekordne lepingutasu. 10.01.2022 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 47,91 eurot;

10.02.2022 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 48,97 eurot; 10.03.2022 muutus

sissenõutavaks põhiosa makse 49,93 eurot; 10.04.2022 muutus sissenõutavaks põhiosa makse

50,53 eurot; 10.05.2022 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 51,09 eurot; 10.06.2022

muutus sissenõutavaks põhiosa makse 51,75 eurot. Kokku 300 eurot. Hageja avaldas, et

kostja on teinud tagasimakseid 67,78 eurot (dtl 496). Hageja on tõendanud, et krediidiandja

saatis kostjale 12.04.2022 lepingu ülesütlemise hoiatuse (dtl 184). Eeltoodust nähtuvalt oli

kostja viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva põhiosa tagasimaksega lepingu

ülesütlemise ajal, s.o 27.04.2022. Kostjale anti täiendav tähtaeg võla tasumiseks hiljemalt

26.04.2022. Krediidiandja hoiatas kostjat, et juhul, kui võlgnevust eelnimetatud kuupäevaks

ei tasuta, siis loeb krediidiandja lepingu lõppenuks alates 27.04.2022 (dtl 184).

Kohus leiab, et lepingu nr SR3745376 erakorraline ülesütlemine vastab seaduses sätestatule.

Lepingu ülesütlemine vabastab mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste

täitmisest ja krediidiandja saab lepingu erakorralisel ülesütlemisel nõuda laenusumma kohest

tagastamist.

12 (18)

Lepingu ülesütlemisega muutus sissenõutavaks kostja kohustus tagastada laenu põhiosa. Seda

kohustust ei mõjuta asjaolu, et krediidiandja oli lepingu sõlmimisel rikkunud vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Kostjal on tasumata krediidi põhiosa 217,22 eurot (285-67,78=217,22

eurot). Kohus rahuldab hageja nõude põhiosa 217,22 eurot väljamõistmiseks kostjalt.

9.1.2. Laenulepingust nr SR3750527 nähtub, et kostjal tuli maksegraafiku kohaselt tasuda

ajavahemikul 10.01.2022–10.12.2022 igakuiseid põhiosamakseid, intressimakseid ja

ühekordne lepingutasu. 10.01.2022 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 23 eurot;

10.02.2022 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 21,76 eurot; 10.03.2022 muutus

sissenõutavaks põhiosa makse 23,05 eurot; 10.04.2022 muutus sissenõutavaks põhiosa makse

23,01 eurot; 10.05.2022 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 23,84 eurot; 10.06.2022

muutus sissenõutavaks põhiosa makse 24,31 eurot. Kokku 138,97 eurot. Hageja avaldas, et

kostja on teinud tagasimakseid 73,98 eurot (dtl 496).

Hageja tugineb sellele, et kostja jäi viivitusse 10.03.2022, 10.04.2022, 10.05.2022

osamaksetega. Arvestades, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral ei

võlgne kostja lepingutasu ning arvestades, et 2022. aastal oli VÕS §-s 94 sätestatud

intressimääraks 0%, siis ei olnud kostja viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva põhiosa

tagasimaksega lepingu ülesütlemise ajal, s.o 25.05.2022. Eeltoodust tulenevalt tuvastab

kohus, et laenulepingu nr SR3750527 ülesütlemise eeldused ei olnud täidetud, mistõttu ei ole

leping ülesütlemisega lõppenud.

Viimase osamakse tähtpäev lepingu nr SR3750527 osas oli 10.12.2022. Seega lõppes leping

alates 11.12.2022. Kostjale kanti nimetatud lepingu alusel üle 285 eurot (dtl 536). Hageja

avaldas, et kostja on teinud tagasimakseid 73,98 eurot. Kohus arvestab kostja tasutud 73,98

eurot põhivõla katteks. Seega on kostjal hageja ees põhivõlg 211,02 eurot (285-73,98=211,02

eurot). Kohus rahuldab hageja lepingust nr SR3750527 tuleneva nõude põhivõla 211,02 eurot

väljamõistmiseks kostjalt.

9.1.3. Laenulepingust nr SR3753330 nähtub, et kostjal tuli maksegraafiku kohaselt tasuda

ajavahemikul 10.01.2022–10.12.2022 igakuiseid, põhiosamakseid, intressimakseid ja

ühekordne lepingutasu. 10.01.2022 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 30,67 eurot;

10.02.2022 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 29,12 eurot; 10.03.2022 muutus

sissenõutavaks põhiosa makse 30,23 eurot; 10.04.2022 muutus sissenõutavaks põhiosa makse

30,51 eurot; 10.05.2022 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 31,32 eurot; 10.06.2022

muutus sissenõutavaks põhiosa makse 31,96 eurot. Kokku 183,81 eurot. Hageja avaldas, et

kostja on teinud tagasimakseid 46,77 eurot (dtl 497,498). Hageja on tõendanud, et

krediidiandja saatis kostjale 12.04.2022 lepingu ülesütlemise hoiatuse (dtl 252). Eeltoodust

nähtuvalt oli kostja viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva põhiosa tagasimaksega

lepingu ülesütlemise ajal, s.o 27.04.2022. Kostjale anti täiendav tähtaeg võla tasumiseks

hiljemalt 26.04.2022. Krediidiandja hoiatas kostjat, et juhul, kui võlgnevust eelnimetatud

kuuupäevaks ei tasuta, siis loeb krediidiandja lepingu lõppenuks alates 27.04.2022 (dtl 252).

Kohus leiab, et lepingu nr SR3753330 erakorraline ülesütlemine vastab seaduses sätestatule.

Lepingu ülesütlemine vabastab mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste

täitmisest ja saab krediidiandja saab lepingu erakorralisel ülesütlemisel nõuda laenusumma

kohest tagastamist.

13 (18)

Lepingu ülesütlemisega muutus sissenõutavaks kostja kohustus tagastada laenu põhiosa. Seda

kohustust ei mõjuta asjaolu, et krediidiandja oli lepingu sõlmimisel rikkunud vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Kostjal on tasumata krediidi põhiosa 190,73 eurot (237,50-

46,77=190,73 eurot). Kohus rahuldab hageja nõude põhiosa 190,73 eurot väljamõistmiseks

kostjalt.

10. Kuna krediidiandja rikkus kostjale laenu andmisel VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatut, ei võlgne

kostja VÕS § 4034 lg 7 teise lause järgi muid tasusid kui seadusjärgses määras intressi.

Järelikult ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt lepingu alusel lepingutasu maksmist. 2022.

aastal oli VÕS §-s 94 sätestatud intressimääraks 0%, mistõttu ei ole hagejal kostja vastu

intressinõuet.

11. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem

intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär. TsMS § 367 esimese lause kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada

hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks

muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt

protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et

kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina

põhinõudest.

Hageja teatas 09.10.2024 vastuses kohtule, et juhul, kui kohus leiab, et laenuandja on

rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tasuda viivist alates

lepingute viimase osamakse tähtaja saabumisele järgnevast päevast, s.o. lepingu nr

SR3745376 osas alates 11.06.2022 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, lepingu nr

SR3750527 osas alates 11.12.2022 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, lepingu nr

SR3753330 osas alates 11.08.2022 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (dtl 497,

498).

Lepingu nr SR3745376 osas on viivis perioodi 11.06.2022–28.11.2022 eest 8,14 eurot

(põhinõudelt 217,22 eurolt seadusjärgses määras). Lepingu nr SR3750527 osas on viivis

perioodi 11.06.2022–28.11.2022 eest 0 eurot, sest hageja palub vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise korral viivise välja mõista alates 11.12.2022. Lepingu nr SR3753330

osas on viivis perioodi 11.08.2022–28.11.2022 eest 4,60 eurot (põhinõudelt 190,73 eurolt

seadusjärgses määras).

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks lisaks välja viivise: lepingu nr SR3745376 osas

põhinõude (217,22 eurot) tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud määras alates 29.11.2022 kuni põhinõude täieliku tasumiseni; lepingu nr

SR3750527 osas põhinõude (211,02 eurot) tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud määras alates 11.12.2022 kuni põhinõude täieliku tasumiseni; lepingu

nr SR3753330 osas põhinõude (190,73 eurot) tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud määras alates 29.11.2022 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

12. Hageja palub lepingu nr SR3745376 osas kostjalt välja mõista võla sissenõudmiskulud 30

eurot, lepingu nr SR3750527 osas sissenõudmiskulud 30 eurot ja lepingu nr SR3753330 osas

sissenõudmiskulud 30 eurot.

14 (18)

VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30

eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni

15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni

500 eurot. Lõike 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva

möödumisel lepingu lõppemisest. Teise ja kolmanda tasulise kirja võib võlausaldaja saata

kõige varem seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmisest.

12.1. Leping nr SR3745376 öeldi üles 27.04.2022. Hageja avaldas, et sissenõudmiskulud on

kujunenud järgmiselt: 09.05.2022 saadetud meeldetuletuskiri maksumusega 15 eurot ning

muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot, sh nõude andmete töötlemise ja

kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule tehtavate kõnede

kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele

vastamine telefoni teel, e-maili teel; võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Hageja on

tõendanud, et hageja edastas kostjale meeldetuletuskirja 09.05.2022 (dtl 282, 283). Seega on

15 euro ulatuses hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue põhjendatud. Muud

makseviivitusega tekkinud kulud on põhjendamata ja tõendamata. Hageja on oma vastuse

teksti lisanud süsteemi väljavõtte (dtl 169, 500, 501), mida ei saa käsitada tõendina. Lisaks ei

nähtu sellest, kelle osas ja mis lepinguga seoses on toimingud tehtud ning milliste toimingute

tegemise eest hageja täpsemalt tasu nõuab. Nimetatud toimingute hulgas on ka e-kirjad, mille

eest nõuab hageja eraldi tasu. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata muud

makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot.

Kohus rahuldab lepingu nr SR3745376 osas hageja sissenõudmiskulude nõude 15 euro

ulatuses (1 meeldetuletuskiri) ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõudmiskulud 15

eurot. Sissenõudmiskulude nõue jääb lepingu nr SR3745376 osas rahuldamata 15 euro

ulatuses.

12.2. Leping nr SR3753330 öeldi üles 27.04.2022. Hageja avaldas, et sissenõudmiskulud on

kujunenud järgmiselt: 24.05.2022 saadetud meeldetuletuskiri maksumusega 15 eurot;

03.06.2022 saadetud meeldetuletuskiri maksumusega 5 eurot; 11.07.2022 saadetud

meeldetuletuskiri maksumusega 5 eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot,

sh nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu

kulud; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete

selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, e-maili teel; võlanõude avaldamisega

tehtud kulud. Hageja on tõendanud, et hageja edastas kostjale kolm meeldetuletuskirja –

24.05.2022 (dtl 290, 291), 03.06.2022 (dtl 292, 293) ja 11.07.2022 (dtl 294, 295). Seega on 25

euro ulatuses hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue põhjendatud.

Muud makseviivitusega tekkinud kulud on põhjendamata ja tõendamata. Hageja on oma

vastuse teksti lisanud süsteemi väljavõtte (dtl 169, 500, 501), mida ei saa käsitada tõendina.

Lisaks ei nähtu sellest, kelle osas ja mis lepinguga seoses on toimingud tehtud ning milliste

toimingute tegemise eest hageja täpsemalt tasu nõuab. Nimetatud toimingute hulgas on ka e-

kirjad, mille eest nõuab hageja eraldi tasu. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata

muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot.

15 (18)

Kohus rahuldab lepingu nr SR3753330 osas hageja sissenõudmiskulude nõude 25 euro

ulatuses (3 meeldetuletuskirja) ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõudmiskulud

25 eurot. Sissenõudmiskulude nõue jääb lepingu nr SR3753330 osas rahuldamata 5 euro

ulatuses.

12.3. Leping nr SR3750527 lõppes alates 11.12.2022. Hageja nõuab sissenõudmiskulude

hüvitamist VÕS § 1132 lg 2 alusel. Hageja avaldas, et sissenõudmiskulud on kujunenud

järgmiselt: 24.05.2022 saadetud meeldetuletuskiri maksumusega 15 eurot; 03.06.2022

saadetud meeldetuletuskiri maksumusega 5 eurot; 11.07.2022 saadetud meeldetuletuskiri

maksumusega 5 eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot, sh nõude andmete

töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule

tehtavate kõnede kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja

vastuväidetele vastamine telefoni teel, e-maili teel; võlanõude avaldamisega tehtud kulud.

Kuivõrd leping nr SR3750527 ei olnud kehtivalt üles öeldud, ei ole VÕS § 1132 lg 2

kohaldamise eeldus täidetud ning hagejal ei ole kostja vastu sissenõudmiskulude hüvitamise

nõuet lepingu nr SR3750527 osas. Seega jääb sissenõudmiskulude nõue lepingu nr

SR3750527 osas rahuldamata 30 euro ulatuses.

13. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata laenulepingutest tulenevad hageja nõuded,

s.o põhinõue 106,34 eurot (725,31-217,22-211,02-190,73=106,34), intressinõue 40,63 eurot,

sissenõudmiskulud 50 eurot, viivis perioodi 28.04.2022–28.11.2022 eest 88,47 eurot

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

14. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus rahuldas hagi osaliselt, mistõttu jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega.

TsMS § 486 lg 2 kohaselt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu

kiirmenetluse avalduse esitamisest. TsMS § 123 kohaselt võetakse tsiviilasja hinna

arvestamisel aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hageja esitas maksekäsu

kiirmenetluse avalduse 29.08.2022. Seega loetakse hagi esitamise ajaks 29.08.2022. Hagi

esitamise aeg on oluline viivisenõude arvestamisel hagihinna hulka.

Kohus märgib, et hagi esitamise ajal (29.08.2022) oli hagihinnaks 1093,90 eurot, arvestades

hageja 13.01.2023 täiendatud hagis esitatud nõudeid, mis kohus menetlusse võttis. Kohus

rahuldas hagiavalduse nõuetes, millele vastav hagihind on 696,12 eurot (seisuga 29.08.2022).

Eeltoodust tulenevalt rahuldas kohus hagiavalduse 63,6% ulatuses ning jättis rahuldamata

36,4% ulatuses. Kohus jätab menetluskulud 63,6% ulatuses kostja kanda ja 36,4% ulatuses

hageja kanda.

15. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses.

15.1. Hagilt hinnaga 1093,90 eurot kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasumisele

riigilõiv 280 eurot. Hageja on hagilt tasunud riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses. Riigilõiv

on põhjendatud kohtukulu (TsMS § 138 lg 2).

16 (18)

15.2. Hageja palub kostjalt lepingulise esindaja kuluna välja mõista 1558,50 eurot (ilma

käibemaksuta). Samuti palub hageja kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduse

ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot. Tegemist on lepingulise esindaja kuluga TsMS §

175 tähenduses. Kui asi antakse üle hagimenetluses menetlemiseks TsMS § 486 järgi, siis

hagimenetluses määrab kohus lepingulise esindaja kulud kindlaks TsMS § 175 alusel.

TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus teeb

kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (RKTKm

11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 11). TsMS § 175 lg 1 võimaldab arvestada menetlusosalise

esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu

hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja

mahtu (RKTKm 21.06.2021, 2-17-13164/62, p 9).

Hageja lepingulisel esindajal kulus nõude aluseks olevate dokumentide tellimisele,

kogumisele, nende analüüsile, hagiavalduse ettevalmistamisele, koostamisele; lisade

kogumisele ja komplekteerimisele ning kohtule esitamisele 3,8 tundi; hageja 17.03.2023

seisukoha koostamisele, lisa tellimisele ja komplekteerimisele 2 tundi; hageja 09.10.2024

seisukoha koostamisele, lisa tellimisele, komplekteerimisele ja kohtule esitamisele 4 tundi;

hageja 19.11.2024 vastuse koostamisele 0,5 tundi.

Kohtu hinnangul on eeltoodud toimingud vajalikud ja põhjendatud 7 tunni ja 30 minuti

ulatuses (sh 28.11.2022 hagi koostamisele kulunud aeg 3 tundi; 17.03.2023 vastuse

koostamisele kulunud aeg 2 tund ja 09.10.2024 vastuste koostamisele kulunud aeg 2 tunni

ulatuses ja 19.11.2024 vastuse ja menetluskulude nimekirjale kulunud aeg 30 minutit

ulatuses) ning põhjendamata 2,8 tunni ulatuses. Hagi koostamisele ja hagi aluseks olevate

materjalide läbitöötamisele, kui esmastele toimingutele, kulub tavapäraselt rohkem aega, kui

järgmistele menetluses tehtavatele toimingutele, kuid hagi aluseks olevate asjaolude

väljatoomiseks kulunud aeg ei saa kujuneda ülemääraseks. Hageja 17.03.2023 ja 09.10.2024

vastused on esitatud hagi täiendamiseks, kuna hagis esinesid puudused. Kohus ei pea

põhjendatuks üle 7 tunni hagi aluseks olevate asjaolude väljatoomisele, mistõttu vähendab

kohus nende vastuste koostamiseks kulunud aega kokku 2,8 tunni võrra. Menetluskulude

nimekirja koostamisele kulunud aeg 30 minutit on põhjendatud ja vajalik. Kohus arvestab ka

seda, et tegemist ei olnud keeruka asjaga, tegemist oli keskmise mahukusega asjaga.

15.3. Hageja esindajate tunnitasu suurus 2022. aastal oli 120 eurot ja 2023. ning 2024 on 169

eurot (ilma käibemaksuta). Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse

analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei

saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis

ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Toimingu tegemisel

kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest

ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest (RKTKm

29.01.2024, 2-21-9796/80, p 18; RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14).

Kohus leiab, et hageja lepinguliste esindajate tunnitasu suurus 120 eurot (ilma käibemaksuta)

on põhjendatud ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohus leiab, et

hageja lepinguliste esindajate tunnitasu suurus 169 eurot (ilma käibemaksuta) ületab keskmist

sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ja on seetõttu põhjendamatu suurusega. Hageja

17 (18)

lepingulised esindajad vastavad TsMS § 218 lg 1 p-s 2 esindajale sätestatud nõuetele, kuid

hageja esindajad ei ole advokaadid. Samuti arvestab kohus seda, et tegemist ei olnud

õiguslikult keeruka asjaga. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et hageja lepinguliste esindajate

põhjendatud tunnitasu suuruseks on 120 eurot (ilma käibemaksuta).

Arvestades, et hageja esindajate menetluses tehtud toimingud olid põhjendatud 7 tunni ja 30

minuti ulatuses, siis on põhjendatud lepinguliste esindajate tasu suuruseks 900 eurot (ilma

käibemaksuta). Kohus leiab maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise

kulu 20 eurot on põhjendatud lepingulise esindaja tasu (ilma käibemaksuta).

16. Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskulud põhjendatud summas 1200 eurot,

sealhulgas riigilõiv 280 eurot, lepingulise esindaja kulu 900 eurot (ilma käibemaksuta) ja

lepingulise esindaja kulu 20 eurot (ilma käibemaksuta). Arvestades, et poolte menetluskulud

jäid 63,6% ulatuses kostja kanda ja 36,4% ulatuses hageja kanda, siis tuleb kostjalt hageja

kasuks välja mõista menetluskulud 763,20 eurot, s.o riigilõiv 178,08 eurot ja lepingulise

esindaja kulu 585,12 eurot.

Arvestades, et hageja palus kostjalt menetluskuludena välja mõista 1858,50 eurot, kuid kohus

rahuldas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 763,20 euro ulatuses, siis jääb

menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata 1095,30 euro osas.

17. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 järgi hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt alates praeguse otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud määras viivist.

18. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust

vaidlustada üksnes praeguse lahendi peale edasi kaevates.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anneli Roonet

kohtunik

18 (18)