2-23-16567/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

16. detsember 2024, Tartu

Tsiviilasja number

2-23-16567

Tsiviilasi

A.O hagi B2 Impact OÜ vastu käsutamise keelumärke

kustutamiseks vajaliku nõusoleku andmiseks

kohustamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: A.O (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Rene Varul

Kostja: B2 Impact OÜ (endise nimega OK Incure OÜ,

registrikood 11542046), lepinguline esindaja Anne-Liis

Veski

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A.O hagiavaldus B2 Impact OÜ vastu käsutamise keelumärke kustutamiseks

vajaliku nõusoleku asendamiseks kohtuotsusega.

2. Asendada B2 Impact OÜ nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxxx

(xxxxxxxxxxxxxx) III jakku OK Incure OÜ (praeguse nimega B2 Impact OÜ) kasuks sisse

kantud käsutamise keelumärke kustutamiseks käesoleva kohtuotsusega.

3. Jätta A.O hagiavaldus osas, milles A.O palub kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

registriosa nr xxxxx (xxxxxxxxxxxxxx) III jakku OK Incure OÜ kasuks sisse kantud

käsutamise keelumärge, läbi vaatamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

4. Jätta menetluskulud B2 Impact OÜ kanda.

5. Mõista B2 Impact OÜ-lt A.O kasuks välja menetluskulu 1092 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

Hagiavaldus ja hageja nõuded

1. Tartu Maakohtu menetluses on A.O (hageja) 22. novembri 2023 hagi B2 Impact OÜ

(endise nimega OK Incure OÜ, kostja) vastu.

2. Hagiavalduse kohaselt hageja ja xxxx A.O abiellusid xxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Abikaasad

omandasid 7. oktoobri 2002 müügilepingu alusel xxxxxxxxxxxxxx (registriosa nr xxxxx).

Omandatud kinnistu kanti kinnistusraamatusse xxxx A.O nimele, kuigi tegemist on

ühisvaraks oleva kinnistuga. Kohtutäiturid on algatanud xxxx A.O vastu mitmeid täiteasju

(084/2022/8016; 084/2022/8017; 084/2023/56; 084/2023/57; 084/2023/66;

084/2023/2184 ja 084/2023/2268) ja kohtutäitur O. Kutšmei avalduse alusel on 17.

veebruaril 2022 sissenõudja OK Incure OÜ (kostja) kasuks xxxxxxxxxxxxxx registriossa

kantud sisse käsutamise keelumärge. Hageja ei ole täitemenetlustes võlgnik, kuid tema

ühisomandis olev kinnistu on arestitud täies ulatuses xxxx A.O täitemenetluses.

Hageja on seisukohal, et käsutamise keelumärge on kinnistusraamatu ebaõige kande tõttu

seatud ühisvarale, mistõttu on tal õigus nõuda kinnistusraamatu kande parandamiseks (ehk

käsutamise keelumärke kustutamiseks) nõusolekut isikult, kelle õigusi parandamine

puudutab (kostjalt). Nõusoleku andmine tähendab tahteavalduse tegemist. Riigikohtu

tsiviilkolleegium on 18. detsembril 2007 tsiviilasjas nr 3-2-1-125-07 tehtud otsuse p-s 18

leidnud, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 kohaselt saab jõustunud

kohtuotsusega asendada kindla sisuga tahteavaldust, kui isik on kohustatud seda

tahteavaldust tegema, ning et asjaõigusseaduse (AÕS) § 65 lg 1 alusel esitatud hagi

rahuldava kohtuotsuse resolutsiooniga saab lugeda isiku kande muutmisega nõustunuks.

Kuna käsutamise keelumärge on praegusel juhul seatud ühisvarale, tuleneb kande

ebaõigsus AÕS § 65 lg 1 mõttes asjaolust, et käsutamise keelumärke seadmiseks ei olnud

hageja nõusolekut. Selline nõusolek on aga nõutav kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341

lg 1 ja lg 2 p 3 kohaselt.

Hageja nõuab: 1) kohustada kostjat andma nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

registriosa nr xxxxx III jakku kostja kasuks kantud käsutamise keelumärke kustutamiseks;

2) kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxxx III jakku kostja

kasuks kantud käsutamise keelumärge.

Kostja vastus hagiavaldusele

3. Kostja vaidleb 28. detsembri 2023 vastuses hagiavaldusele vastu. Kostja hinnangul ei ole

arusaadav, mida hageja taotleb. Hageja on väidetavalt esitanud hagi tuginedes

täitemenetluse seadustiku (TMS) § 222 lg-le 1, kuid jätnud tähelepanuta, et TMS § 222 lg

3 kohaselt esitatakse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi sissenõudja ja võlgniku

vastu, mida antud juhul tehtud ei ole.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohtule esitatud tõendite alusel tuvastab kohus järgmise:



Hageja ja xxxx A.O abiellusid xxxxxxxxxxxxxxxxxxx (vt abielutunnistus, dtl 7);



Hageja ja xxxx A.O omandasid 7. oktoobri 2002 müügilepingu alusel

xxxxxxxxxxxxxx, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (Valga notar Anna

Rästa 7. oktoobri 2002 notariaalakt, notari ametitoimingute raamatu registri nr 3360,

dtl 31-37);



xxxxxxxxxxxxxx omanikuna kanti 7. oktoobri 2002 asjaõiguslepingu p 8.2 alusel

kinnistusraamatusse xxxx A.O (asjaõigusleping, dtl 34; kinnistusraamatu väljavõte,

dtl 9);

5. Eeltoodud asjaolude üle pooled ei vaidle. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kohtutäiturid on

algatanud xxxx A.O vastu mitmeid täiteasju (084/2022/8016; 084/2022/8017;

084/2023/56; 084/2023/57; 084/2023/66; 084/2023/2184 ja 084/2023/2268) ja kohtutäitur

Oksana Kutšmei avalduse alusel on 17. veebruaril 2023 sissenõudja OK Incure OÜ

(praeguse nimega B2 Impact OÜ, kostja) kasuks xxxxxxxxxxxxxx registriosa III jakku

kantud sisse käsutamise keelumärge. Need asjaolud nähtuvad ka kohtule esitatud Tartu

Maakohtu 12. septembri 2023 kohtumäärusest (dtl 10-12) ning kinnistusraamatu

väljavõttest (dtl 9).

6. Hageja on selgitanud ja kostja ei ole vastu vaielnud, et hageja ei ole eelnevalt viidatud

täitemenetlustes võlgnik. Asjaolu, et hageja ei ole täiteasjades nr 084/2022/8016;

084/2022/8017; 084/2023/56; 084/2023/57; 084/2023/66; 084/2023/2184 ja

084/2023/2268 võlgnik, ei ole seega vaidluse all.

7. Kuna hageja ja xxxx A.O olid xxxxxxxxxxxxxx omandamise ajal abielus, omandati

xxxxxxxxxxxxxx sel ajal kehtinud perekonnaseaduse § 14 lg 1 alusel hageja ja xxxx A.O

ühisvarasse, sõltumata sellest, et xxxxxxxxxxxxxx omanikuna kanti kinnistusraamatusse

ainult xxxx A.O. Kostja ei ole menetluses vastupidist väitnud ega esile toonud, et

xxxxxxxxxxxxxx võiks olla xxxx A.O lahusvara või välistaks abieluvaraleping

xxxxxxxxxxxxxx käsitlemise abikaasade ühisvarana.

8. Riigikohus on 29. septembril 2015 tsiviilasjas nr 3-2-1-95-15 tehtud kohtumääruses

selgitanud, et ühisvara oluliseks tunnuseks on vara seotus, st selle käsutamiseks on vajalik

ühisomanike ühine tahe. Ühisvaras puuduvad eraldi käsutatavad mõttelised osad nagu

kaasomandi puhul, st ühisvaras olevat eset saab käsutada üksnes tervikuna. Seetõttu ei ole

võimalik ühisvarast osa käsutada ka täite- või pankrotimenetluses, mh pöörata sissenõuet

osale ühisvarale ühe abikaasa kui võlgniku kohustuste täitmiseks (p 17).

9. TMS § 14 lg 1 kohaselt võib abikaasade ühisvarale sissenõude pöörata üksnes juhul, kui

selleks on võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolek või täitedokument kohustab mõlemat

abikaasat. Kostja ei ole menetluses väitnud, et täitedokument, mille alusel

xxxxxxxxxxxxxx käsutamise keelumärge seati, kohustab nii xxxx A.O-d kui hagejat.

Vaidlust ei ole selles, et käsutamise keelumärge seati xxxxxxxxxxxxxx ilma hageja kui

võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekuta. Selline nõusolek on nõutav ka KRS § 341 lg

1 kohaselt. Seega on hagejal õigus selles, et xxxxxxxxxxxxxx sissenõude pööramine on

õigusvastane.

10. Riigikohus on 29. septembril 2015 tsiviilasjas nr 3-2-1-95-15 tehtud kohtumääruses

selgitanud, et võlgnikuks mitteolev abikaasa saab oma õigusi kaitsta TMS § 222 järgi

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisega sissenõudja ja võlgniku vastu või

AÕS § 65 lg 1 järgi kinnistusraamatu kande parandamist taotledes (p 20, 22). Hageja ei

ole soovinud oma õigusi kaitsta hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamist taotledes, vaid

on hagenud kostja kui sissenõudja nõusolekut kinnistusraamatusse kantud käsutamise

keelumärke kustutamiseks.

11. Kuna xxxxxxxxxxxxxx käsutamise keelumärke seadmiseks ei olnud hageja kui

xxxxxxxxxxxxxx ühisomaniku nõusolekut, tuleneb sellest, et käsutamise keelumärke

kohta kande tegemise eeldused ei olnud täidetud ning vastav kanne on kehtetu, seega

algusest peale ebaõige. Ebaõige kanne, millega on hagejal keelatud oma omandit vabalt

käsutada, rikub hageja absoluutset omandiõigust, mis on sätestatud AÕS § 68 lõikes 1.

12. AÕS § 65 lg 1 alusel võib isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, nõuda ebaõige

kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigusi parandamine puudutab. Kostja,

vaieldes hagiavaldusele vastu, on kinnitanud sellega, et tema kui isik, kelle kasuks on

käsutamise keelumärge seatud, ei anna nõusolekut kande kustutamiseks. Kostjal ei ole

samas õigust käsutamise keelumärke kustutamiseks nõusoleku andmisest keeldumiseks,

kuivõrd kostja pole esile toonud ühtki sellekohast sisulist vastuväidet – kostja ei vaidlusta,

et xxxxxxxxxxxxxx on hageja ja xxxx A.O ühisvara. Seega on kostja AÕS § 65 lg 1 alusel

kohustatud andma KRS § 341 lg 1 järgi vajaliku nõusoleku kande kustutamiseks. Kuivõrd

kostja ei ole hagejale vajalikku nõusolekut andnud, on hageja palunud kostja nõusoleku

TsÜS § 68 lg 5 järgi asendada. Ka KRS § 341 lg 8 järgi võib puudutatud isiku nõusoleku

asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud

nõusoleku andmise kohustus.

13. Eelnevale tuginedes on kohus seisukohal, et kostja on kohustatud andma nõusoleku Tartu

Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxxx (xxxxxxxxxxxxxx) III jakku OK Incure

OÜ kasuks sisse kantud käsutamise keelumärke kustutamiseks. Kohus rahuldab hageja

nõude ning asendab kostja nõusoleku TsÜS § 68 lg 5, TMS § 184 lg 1 esimese lause ja

KRS § 341 lg 8 alusel kohtuotsusega. Hagiavaldus kuulub selles osas rahuldamisele.

14. Hageja on esitanud kohtule nõude ka Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr

xxxxx (xxxxxxxxxxxxxx) III jakku OK Incure OÜ kasuks sisse kantud käsutamise

keelumärke kustutamiseks. Kohus selgitab, et kohus ei kustuta kinnistusraamatu kandeid.

Kande kustutamiseks tuleb hagejal kinnistusosakonnale esitada KRS § 34 lg 1 järgi

kinnistamisavaldus. Kostja nõusolekut asendab kinnistamismenetluses KRS § 341 lg 8

järgi käesolev kohtuotsus, mis tuleb KRS § 35 lg 1 p 3 järgi kinnistamise

alusdokumendina samuti kinnistusosakonnale esitada. Hagiavaldusega taotletud eesmärgi

saavutamiseks, s.o kande kustutamiseks, piisab kostja nõusoleku asendamisest, millises

osas on kohus hagiavalduse rahuldanud. Kohus jätab hageja nõude käsutamise

keelumärke kustutamiseks TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

Menetluskulud

15. Hageja esitas hagiavalduses kaks nõuet. Kohus rahuldas hagiavalduse ühe nõude osas

ning teise osas jättis läbi vaatamata. Hageja teine nõue (kande kustutamiseks) kattus

sisuliselt hageja esimese nõudega (kande kustutamiseks kostja nõusoleku hagemine).

Hageja saavutas hagiavaldusega oma eesmärgi ning kohtuotsuse jõustumisel on hagejal

võimalik kinnistamismenetluses oma kinnistult käsutamise keelumärge kustutada. Kohus

leiab, et menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta täielikult kostja kanda.

16. TsMS § 174 lg 1, lg 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka

menetluskulude rahalise suuruse.

17. Hageja menetluskulude nimekirja (dtl 41-42) kohaselt on hageja menetluskuluks tasutud

riigilõiv ja lepingulise esindaja tasu 5,5 tunni eest. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu

on 140 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja ei ole käibemaksukohustuslane.

18. Riigilõiv on TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi menetluskulu. Käesoleva tsiviilasja hagihind on

3500 eurot. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tuleb hagihinnalt kuni 3500 eurot

tasuda riigilõivu 420 eurot. Hageja on 27. oktoobril 2023 tasunud riigilõivu 490 eurot.

Tasutud riigilõiv summas 420 eurot on põhjendatud menetluskulu.

Hagejal on TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel õigus tasutud riigilõivu tagastamisele enam tasutud

osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Hageja on riigilõivu tasunud ettenähtust

rohkem 70 eurot. TsMS § 150 lg 4 alusel tagastab kohus riigilõivu üksnes menetlusosalise

avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõivu tagastamiseks

tuleb hagejal esitada kohtule allkirjastatud avaldus, milles märkida riigilõiv, mille

tagastamist hageja taotleb, ning pangakonto andmed (number, omanik), kuhu riigilõiv

tagastada.

19. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS §

175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Pooled

vaidlesid käsutamise keelumärke kustutamise üle. Tegemist ei olnud õiguslikult keerulise

vaidlusega. Arvestades hagiavalduse lühidust, tõendite vähesust, kostja minimaalseid

vastuväiteid ja asja lahendamist kirjalikus menetluses, oli tegemist väikesemahulise

asjaga. Kohus leiab, et hageja esindaja ajakulu on põhjendatud osaliselt. Ühe nõude osas

jättis kohus hagi läbi vaatamata. Kohus ei pea põhjendatuks jätta kostja kanda kulu, mis

on seotud hageja ja tema esindaja infovahetusega, samuti kordab hageja kohtukõne juba

hagiavalduses esiletoodut. Kohus leiab, et hageja esindaja ajakulu on vajalik ja

põhjendatud 4 tunni ulatuses. Hageja esindaja tunnitasu 140 eurot käibemaksuta ei ületa

keskmist sarnase õigusteenuse eest maksmisele kuuluvat tasu. Hageja esindaja tunnitasu

on seega põhjendatud. Hageja esindajakulu on vajalik ja põhjendatud 672 (4 * 140 * 1,2)

euro ulatuses.

20. Hageja menetluskulud on 1092 (420 + 672) eurot. Kuna menetluskulud jäid kostja kanda,

tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu 1092 eurot.

21. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

Kohtunik