2-23-2479/33 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Laura-Liis Sarapuu

Otsuse tegemise aeg ja koht

16.12.2024.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-2479

Tsiviilasi

L. I. ja T. I. hagi M. M. S. M. E. vastu elatise nõudes

Hagihind

hageja I nõue 1 940,76 eurot

hageja II nõue 1 649,61 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja I: L. I. (isikukood XXX)

Hageja II: T. I. (isikukood XXX)

Hagejate seaduslik esindaja: E. I.

Hagejate lepinguline esindaja: Marko Jaani (e-post

XXX)

Kostja: M. M. S. M. E. (isikukood XXX, e-post XXX)

Asja läbivaatamine

kirjalikus menetluses

Resolutsioon

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista M. M. S. M. E.-lt elatisevõlgnevus perioodi 13.02.2022 - 12.02.2023 eest 2 674,04

eurot L. I. kasuks.

3. Käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni p-s 2 väljamõistetud võlgnevus tuleb tasuda 1 kuu

jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates E. I.`a pangakontole xxxx.

4. Käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni p-s 2 väljamõistetud võlgnevuse tasumisega viivitamisel

tuleb M. M. S. M. E.-l tasuda L. I.-le viivist põhivõlgnevuselt (so 2 674,04 eurolt) VÕS § 113

lg 1 II lauses sätestatud määras alates põhivõlgnevuse sissenõutavaks muutumisest kuni

täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui põhivõlgnevuse summa. Viivis tuleb tasuda E. I.`a

pangakontole xxxx.

5. Välja mõista M. M. S. M. E.-lt elatisevõlgnevus perioodi 13.02.2022 - 12.02.2023 eest 2 272,89

eurot T. I. kasuks.

6. Käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni p-s 5 väljamõistetud võlgnevus tuleb tasuda 1 kuu

jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates E. I.`a pangakontole xxxx.

7. Käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni p-s 5 väljamõistetud võlgnevuse tasumisega viivitamisel

tuleb M. M. S. M. E.-l tasuda T. I.-le viivist põhivõlgnevuselt (so 2 272,89 eurolt) VÕS § 113

lg 1 II lauses sätestatud määras alates põhivõlgnevuse sissenõutavaks muutumisest kuni

täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui põhivõlgnevuse summa. Viivis tuleb tasuda E. I.`a

pangakontole xxxx.

8. Välja mõista M. M. S. M. E.-lt elatisevõlgnevus perioodi 13.02.2023 - 31.12.2024 eest 6 052,30

eurot L. I. kasuks.

9. Käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni p-s 8 väljamõistetud võlgnevus tuleb tasuda 1 kuu

jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates E. I.`a pangakontole xxxx.

10. Käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni p-s 8 väljamõistetud võlgnevuse tasumisega viivitamisel

tuleb M. M. S. M. E.-l tasuda L. I.-le viivist põhivõlgnevuselt (so 6 052,30 eurolt) VÕS § 113

lg 1 II lauses sätestatud määras alates põhivõlgnevuse sissenõutavaks muutumisest kuni

täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui põhivõlgnevuse summa. Viivis tuleb tasuda E. I.`a

pangakontole xxxx.

11. Välja mõista M. M. S. M. E.-lt elatisevõlgnevus perioodi 13.02.2023 - 31.12.2024 eest 5 144,43

eurot T. I. kasuks.

12. Käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni p-s 11 väljamõistetud võlgnevus tuleb tasuda 1 kuu

jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates E. I.`a pangakontole xxxx.

13. Käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni p-s 11 väljamõistetud võlgnevuse tasumisega viivitamisel

tuleb M. M. S. M. E.-l tasuda T. I.-le viivist põhivõlgnevuselt (so 5 144,43 eurolt) VÕS § 113

lg 1 II lauses sätestatud määras alates põhivõlgnevuse sissenõutavaks muutumisest kuni

täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui põhivõlgnevuse summa. Viivis tuleb tasuda E. I.`a

pangakontole xxxx.

14. Välja mõista M. M. S. M. E.-lt xxxx sündinud alaealise lapse L. I. kasuks alates 01.01.2025

kuni tema täisealiseks saamiseni, so kuni xxxx, igakuine elatis 287,72 eurot kuus (so

indekseeritud baassumma 272,76 + 54,96 (viimane keskmine brutokuupalk 1 832 x 3%) - 40

(pool lapsetoetusest 80 eurot)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil

2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (perehüvitiste seaduse § 17 lg 3)

suuruse muutumisest, alates lapsetoetuse suuruse muutumise kuust.

15. Käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni p-s 14 väljamõistetud igakuise elatise tasumisega

viivitamisel tuleb M. M. S. M. E.-l tasuda L. I.-le viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud

määras alates elatisemakse sissenõutavaks muutumisest kuni täitmiseni, kuid kokku mitte

rohkem kui elatisemakse summa. Viivis tuleb tasuda E. I.`a pangakontole xxxx.

16. Välja mõista M. M. S. M. E.-lt xxxx sündinud alaealise lapse T. I. kasuks alates 01.01.2025

kuni tema täisealiseks saamiseni, so kuni xxxx, igakuine elatis 244,56 eurot kuus (so

indekseeritud baassumma 272,76 + 54,96 (viimane keskmine brutokuupalk 1 832 x 3%) - 40

(pool lapsetoetusest 80 eurot) x 0,85 PKS § 101 lg 7 alusel), mis muutub iga aasta 1. aprillil

(esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga

muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (perehüvitiste

seaduse § 17 lg 3) suuruse muutumisest, alates lapsetoetuse suuruse muutumise kuust.

17. Käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni p-s 16 väljamõistetud igakuise elatise tasumisega

viivitamisel tuleb M. M. S. M. E.-l tasuda T. I.-le viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud

määras alates elatisemakse sissenõutavaks muutumisest kuni täitmiseni, kuid kokku mitte

rohkem kui elatisemakse summa. Viivis tuleb tasuda E. I.`a pangakontole xxxx.

18. Käesoleva otsuse resolutsiooni p-des 14 ja 16 väljamõistetud igakuised elatisemaksed tuleb

tasuda iga kuu eest ette hiljemalt eelneva kuu viimaseks kuupäevaks E. I.`a pangakontole

xxxx.

19. Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Eesti Vabariigil tekkinud menetluskulud jätta

M. M. S. M. E. kanda.

20. Välja mõista M. M. S. M. E.-lt menetluskulu 30,96 eurot Eesti Vabariigi kasuks.

21. Riigi kasuks väljamõistetud menetluskulu tuleb M. M. S. M. E.-l tasuda riigituludesse 15

päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Tasumisega viivitamise korral

võib valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutus saata lahendi

sundtäitmisele. Tasumisega viivitamise korral tuleb M. M. S. M. E.-l tasuda riigi kasuks

väljamõistetud menetluskulult (so 30,96 eurolt) kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni

viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras.

22. Riigi kasuks väljamõistetud menetluskulu tuleb tasuda vastavalt käesolevale kohtuotsusele

lisatud makseinfo lehele.

23. Toimetada kohtuotsus kätte pooltele ning edastada pärast jõustumist

Rahandusministeeriumile.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei

taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagejate esitatud väited ja nõue

1. Kostja on hagejate isa. Lapsevanemad kolisid lahku 23.08.2020, hagejad jäid elama emaga ning

alates sellest ajast ei ole kostja hagejate ülalpidamises osalenud. Hageja I igakuised vajadused

kokku on 868 eurot (sh toidukulu 200 eurot, riided-jalanõud 50 eurot, õppevahendid (sh

kooliüritused) 40 eurot, tervishoid ja hügieen 50 eurot, olmetarbed ja mänguasjad 30 eurot, vaba

aeg ja meelelahutus (sh taskuraha) 130 eurot, transpordikulu 25 eurot, eluase 235 eurot, sidekulu 4

eurot, huviharidus (võimlemisklubi) 104 eurot). Hageja II igakuised vajadused kokku on 899 eurot

(sh toidukulu 200 eurot, riided-jalanõud 50 eurot, lasteaiakulud 75 eurot, tervishoid ja hügieen 50

eurot, olmetarbed ja mänguasjad 30 eurot, vaba aeg ja meelelahutus (sh taskuraha) 130 eurot,

transpordikulu 25 eurot, eluase 235 eurot, huviharidus (võimlemisklubi) 104 eurot).

1.1. Hageja I palub kostjalt välja mõista:

1.1.1. elatisevõlgnevuse perioodi 13.02.2022 - 12.02.2023 eest summas 2 674,04 eurot,

1.1.2. igakuise elatise alates 13.02.2023 kehtiva PKS § 101 järgi arvestatavas muutuvas

summas (hagi esitamise seisuga 215,64 eurot kuus).

1.2. Hageja II palub kostjalt välja mõista:

1.2.1. elatisevõlgnevuse perioodi 13.02.2022 - 12.02.2023 eest summas 2 272,89 eurot,

1.2.2. igakuise elatise alates 13.02.2023 kehtiva PKS § 101 järgi arvestatavas muutuvas

summas (hagi esitamise seisuga 183,29 eurot kuus).

Hagejad paluvad määrata kindlaks otsuse täitmise kord selliselt, et elatis tuleb tasuda iga

kalendrikuu eest ette, s.o iga järgmise kuu elatis tuleb tasuda hiljemalt eelneva kuu viimasel

kuupäeval ja alates 13.02.2022 kuni kohtuotsuse jõustumiseni sissenõutavaks muutunud elatis

tuleb tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Hagejad paluvad välja mõista kohtuotsuse jõustumise hetkeks sissenõutavaks muutunud

elatissummalt tasumisega viivitamise korral viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates ühe

kuu möödumisest käesolevas asjas tehtava kohtuotsuse jõustumisest, kuid kokku mitte rohkem kui

sissenõutavaks muutunud elatise summa. Elatiselt, mis ei ole kohtuotsuse jõustumise hetkeks

muutunud sissenõutavaks, kuid mille tasumisega viivitatakse, paluvad hagejad kostjalt välja mõista

viivise alates kohustuse täitmise tähtajale järgnevast päevast, kuid kokku mitte rohkem kui elatise

summa.

Kostja seisukohad

2. Kostja vaidleb hagile vastu. Hagi on esitatud põhjendamatult. Kostja soovib elatist maksta, kuid

laste emaga kokkuleppe saavutamine ei ole õnnestunud. Ainus, mis oli vaja laste emal elatise

saamiseks teha, oli kostjaga kokku saada ning leppida kokku: a) kohustuste suuruses; b) raha

ülekande viisis; c) kokkuleppe formaliseerimise viisis. Isal puudub võimalus lastele vahetult

ülalpidamist tagada. Laste ema takistab igakülgselt kostjal oma lapsi kasvatamast, nendega

suhtlemast jne. Kostja hinnangul on ebaõiglane ja materiaalõigusega vastuolus olukord, kus ühelt

poolt nõuab laste ema elatist ning teisalt takistab igakülgselt kostjal lapsi kasvatamast. Kostja

palub jätta hagi rahuldamata.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

3. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 I lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised

esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 p 1

järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Nähtuvalt hagile lisatud sünnitunnistustest

(dtl 16, 17) ja rahvastikuregistrist on kostja hagejate isa, mistõttu on hagejatel õigus saada kostjalt

ülalpidamist.

4. PKS § 100 lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui

selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul

viisil. PKS § 100 lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise

maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Pooled ei vaidle, et lapsed elavad

koos emaga.

5. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 369 kohaselt tulevase nõude täitmise hagi võib esitada

juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Riigikohus on selgitanud, et

elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis

võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (3-2-1-33-11, p

18). Pooled ei vaidle, et kostja ei ole hagejatele elatist tasunud.

6. PKS § 101 lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi

alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3 järgi igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti

poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist

loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud

baassumma. PKS § 101 lg 4 kohaselt baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta

kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv

summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Alates 01.04.2022 on

indekseeritud baassumma 209,20 eurot, alates 01.04.2023.a. 249,78 eurot ja alates 01.04.2024.a.

272,76 eurot.

7. PKS § 101 lg 5 alusel ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab

rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada

kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava

pere kõigi laste vahel. 2022.a. oli lapsetoetus 60 eurot ning alates 01.01.2023.a 80 eurot kuus (PHS

§ 17 lg 3).

8. PKS § 101 lg 6 kohaselt kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse

kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga

koos veedetava ajaga. Kostja on välja toonud, et vanemad vaidlevad mh lastega suhtlemise osas.

Nähtuvalt kohtute infosüsteemist on 02.04.2024 jõustunud Harju Maakohtu 30.12.2022 määrus

tsiviilasjas 2-22-8331, millega määrati poolte suhtlemiskord selliselt, et kostja kohtub lastega kahel

päeval kuus.

9. PKS § 101 lg 7 kohaselt kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele,

vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga

võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem

kui kolm aastat. Hagejate vanusevahe on väiksem kui kolm aastat.

10. PKS § 101 lg 1 alusel arvestatud ülalpidamiskohustuse ulatus on seega:

hageja I

-alates 13.02.2022 kuni 31.03.2022.a. 213,44 eurot kuus (200 + 43,44 (viimane keskmine

brutokuupalk 1 548 x 3%) - 30 (pool lapsetoetusest 60 eurot));

-alates 01.04.2022 kuni 31.12.2022.a. 225,64 eurot kuus (209,20 + 46,44 (viimane keskmine

brutokuupalk 1 548 x 3%) - 30 (pool lapsetoetusest 60 eurot));

-alates 01.01.2023 kuni 31.03.2023.a. 215,64 eurot kuus (209,20 + 46,44 (viimane keskmine

brutokuupalk 1 548 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot));

-alates 01.04.2023 kuni 31.03.2024.a. 260,33 eurot kuus (249,78 + 50,55 (viimane keskmine

brutokuupalk 1 685 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot));

-alates 01.04.2024.a. 287,72 eurot kuus (272,76 + 54,96 (viimane keskmine brutokuupalk 1

832 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot));

hageja II

-alates 13.02.2022 kuni 31.03.2022.a. 181,42 eurot kuus (213,44 x 0,85);

-alates 01.04.2022 kuni 31.12.2022.a. 191,79 eurot kuus (225,64 x 0,85);

-alates 01.01.2023 kuni 31.03.2023.a. 183,29 eurot kuus (215,64 x 0,85);

-alates 01.04.2023 kuni 31.03.2024.a. 221,28 eurot kuus (260,33 x 0,85);

-alates 01.04.2024.a. 244,56 eurot kuus (287,72 x 0,85).

11. Tulenevalt PKS § 102 lg 2 II-III lausest võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas

vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral

käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist

saav laps.

12. Kostja ei ole välja toonud ühtegi asjaolu, mis võiks kujutada endast mõjuvat põhjust

ülalpidamiskohustuse vähendamiseks alla PKS § 101 sätestatud ulatuse. Ülalpidamiskohustuse

ulatust ei mõjuta vanemate erimeelsused seoses lastega suhtemisega; olukorras, kus lapsed elavad

emaga, puudub kostjal õigus nõuda, et ta saaks ülalpidamist anda elatise tasumise asemel vahetult.

Vaidlus puudub, et kostja hagejatele elatist tasunud ei ole, sh ei ole kostja asunud

ülalpidamiskohustust täitma pärast hagi esitamist. Seetõttu on elatise väljamõistmise eeldused

täidetud.

13. Tulenevalt PKS § 108 õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse

täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi

kohtule esitamist.

14. Hageja I on nõudnud perioodi 13.02.2022 – 12.02.2023 eest elatisevõlgnevuse väljamõistmist

summas 2 674,04 eurot ning hageja II 2 272,89 eurot. Kostja ülalpidamiskohustus vastaval

perioodil hageja I ees oli 2 674,23 eurot (veebr 22 16 p 121,97 eur + 213,44 + 225,64 x 9 + 215,64

+ veebr 23 12p 92,42 eur) ning hageja II ees 2 273,04 eurot (veebr 22 16 p 103,67 eur + 181,42 +

191,79 x 9 + 183,29 + veebr 23 12p 78,55 eur). Kohus rahuldab hagejate tagasiulatuvad nõuded

ning mõistab kostjalt perioodi 13.02.2022 – 12.02.2023 eest välja elatisevõlgnevuse 2 674,04 eurot

hageja I ning 2 272,89 eurot hageja II kasuks.

15. Kohus arvestab selguse huvides välja elatise võlgnevuse otsuse tegemise seisuga. Tulenevalt PKS

§ 100 lg 4 makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

16. Kohus mõistab kostjalt välja elatise perioodi 13.02.2023-31.12.2024 eest hageja I kasuks 6 052,30

eurot (veebr 23 16 p 123,22 eur + 215,64 + 260,33 x 12 + 287,72 x 9) ja hageja II kasuks 5 144,43

eurot (veebr 23 16 p 104,74 eur + 183,29 + 221,28 x 12 + 244,56 x 9).

17. Alates 01.01.2025 mõistab kohus kostjalt kummagi hageja kasuks elatise välja kuni täisealiseks

saamiseni PKS § 101-järgses muutuvas summas, mis on kohtuotsuse tegemise seisuga vastavalt

287,72 ja 244,56 eurot kuus.

18. Kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel vastavalt hagejate taotlusele, et igakuine elatis tuleb tasuda

hagejate ema kontole hiljemalt eelneva kuu viimaseks kuupäevaks ning kohtuotsuse tegemise

seisuga sissenõutavaks muutunud elatis tuleb tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest.

19. VÕS (võlaõigusseadus) § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem

intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär.

20. Kohus rahuldab hagi ka osas, milles hagejad on taotlenud kostjalt viivise välja mõistmist VÕS §

113 lg 1 II lauses sätestatud määras, kui kostja viivitab elatise tasumisega tulevikus.

21. Kohus jätab poolte menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Kohtu hinnangul

puuduvad sellised erandlikud asjaolud, mis põhjendaksid kulude jätmist kostja kanda TsMS § 164

lg 2 alusel. Et ülalpidamiskohustus on täitmata pikema aja jooksul ning et vaidlus on ka seoses

suhtlemisega ei ole laste ülalpidamisasjades tavapäratu.

22. Riigil tekkinud menetluskulu jätab kohus seoses hagi rahuldamisega TsMS § 179 lg 1 alusel kostja

kanda. Kulu tekkis seoses 29.10.2024 kohtumääruse kostjale tõlkimisega 30,96 eurot, millise

summa mõistab kohus kostjalt riigi kasuks välja. Kohus märgib TsMS § 179 lg 5 ja 9 alusel, et

väljamõistetu tuleb tasuda riigituludesse 15 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates ning

tasumisega viivitamisel tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Laura-Liis Sarapuu

kohtunik