1-24-7148/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-24-7148

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. detsembril 2024, Tallinnas

Kriminaalasja number

1-24-7148

Kohtunik

Liina Pohlak

Kohtuistungi sekretär

Tõlk

Thea Tikenberg

Natalja Smirnova

Kriminaalasi

Svetlana Dubchak süüdistatuna KarS § 121 lg 2 p 1 ja §

418 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses

Prokurör

Elle Karm

Süüdistatav

Kaitsja

Svetlana Dubchak –

isikukood 47903204234,

määratlemata kodakondsusega, elukoht xxx, emakeel vene

keel, xxxharidusega, töökoht xxx, xxx, e-post xxx, telefon

xxxxxxxx, kehtivad kriminaalkaristused puuduvad.

Tõkend elukohast lahkumise keeld

Vladimir Sadekov

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada Svetlana Dubchak KarS § 121 lg 2 p 1 järgi ning mõista karistuseks

vangistus 1 aasta 6 kuud.

Süüdi tunnistada Svetlana Dubchak KarS § 418 lg 1 järgi ning mõista karistuseks

vangistus 1 aasta.

KarS § 64 lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskeimat ning mõista liitkaristuseks

vangistus 2 aastat.

KarS § 73 sätteid kohaldades määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui Svetlana

Dubchak ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistuse täitmisele pööramisel karistusaja hulka

eelvangistuses viibitud aeg 21.03.2024-22.03.2024, s.o 2 päeva.

1

KarS § 51 alusel võtta Svetlana Dubchakilt lisakaristusena ära relva ja laskemoona

soetamise, hoidmise, edasitoimetamise ja kandmise õigus viieks aastaks.

Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel

Välja mõista Svetlana Dubchakilt KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 3 alusel

ekspertiisikulud summas 1043 eurot riigituludesse.

Kohustada Svetlana Dubchaki tasuma väljamõistetud ekspertiisikulud 12 kuu jooksul

kohtuotsuse jõustumisest, s.o esimese 11 kuu jooksul igakuiselt vähemalt 87 eurot ja 12.

kuul 86 eurot.

Menetluskulud, kogusummas 1043 eurot, tasuda osamaksetena Maksu- ja Tolliameti

arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447

Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või

EE957700771001523585 AS-is LHV Pank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida

viitenumber

99924700035064. Selgitusse võib märkida: „Svetlana Dubchak,

kriminaalasi 1-24-7148 menetluskulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses

tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka

kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Asitõendid:

-

CD- ja DVD-plaadid (kriminaalasja materjalide juures) – jätta kriminaalasja

materjalide juurde;

-

püstol TT numbriga ШТ3958 koos padrunisalvega (PPA relvalaos) –

konfiskeerida ja hävitada;

-

xxx korterist võetud puuteproovid pakendites nr 1-6 ja padrunikest kirjega „21

RPR 63“ pakendis nr 7; xxx postkastilt nr 85 võetud puuteproovid pakendites nr

1, 2; postkastis olnud relvalt kohapeal võetud puuteproovid pakendites nr 5.1,

5.2, 5.3; postkastis olnud relvalt, salvelt, padrunitelt täiendaval vaatlusel võetud

puuteproovid pakendites 4.1, 5.1, 5.2, 5.3, 5.4, 5.5, 5.6, 5.7, 5.8, 5.9, 5.10, 5.11,

5.12, 5.13, 5.14 5.15; xxx korterist võetud puuteproov pakendis nr 1; I.L.lt võetud

proovid pakendites nr 1-3 ja DNA-võrdlusproov pappkarbis; L.N.lt võetud

proovid pakendites nr 1-3 ja DNA-võrdlusproov pappkarbis; Svetlana

Dubchakilt võetud proovid pakendites nr 4-7; U.K kehast eemaldatud kuul

plasttopsis paberkotis (PPA Põhja prefektuuri asitõendite laos) – hävitada;

-

L.N. nutitelefonis Huawei P40 Lite, I.L. nutitelefonis Samsung ja Svetlana

Dubchaki nutitelefonis Samsung Galaxy S24 sisaldunud andmete koopiafailid

(PPA keskkriminaalpolitsei andmehoidlas) – kustutada.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15

päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete

või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest

mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tallinna

Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

2

Kuriteo asjaolud

Svetlana Dubchak süüdistatakse selles, et tema tulistas 21.03.2024 kella 22.05 paiku

Tallinnas xxx korteris püstolist TT U.K pihta, tekitades U.K-le vasaku labakäe ja vasaku

põlve piirkonnas läbistavad lasuvigastused ning parema jala sääre lasuvigastuse, s.o

tervisekahjustused, mis ei olnud eluohtlikud, kuid kestsid vähemalt neli nädalat.

Seega, Svetlana Dubchak, tekitades teisele isikule teadlikult vähemalt 4 nädalalt kestva

tervisekahjustuse, pani toime KarS § 121 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava tahtliku kuriteo.

Veel süüdistatakse Svetlana Dubchaki selles, et tema läks 21.03.2024 kella 22.00 paiku

Tallinnas xxx korterisse, kaasas laskekõlbulik püstol TT, number ШT3958, kaliiber 7,62X25

mm ja vähemalt 8, kaliiber 7,62X25 mm laskekõlbulikku kesktulepadrunit, mis olid

ettenähtud nimetatud püstolist tulistamiseks, tegi sellest relvast U.K pihta lasu ja viis siis

nimetatud relva ja allesjäänud 7 padrunit oma elukoha xxx, Tallinn postkasti, kus need

21.03.2024 kella 22.50 paiku sündmuskoha vaatluse käigus leiti ja ära võeti.

Relvaseaduse (edaspidi RelvS) § 11 lg 2 kohaselt on relva ja laskemoona käitlemine

käesoleva seaduse tähenduses relvade ja laskemoona valmistamine, müük, soetamine,

omamine, valdamine, hoidmine, hooldamine, kandmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu,

väljavedu, võõrandamine, pärimine, leidmine ja hävitamine ning relvade parandamine,

ümbertegemine, laskekõlbmatuks muutmine, lammutamine ja laenutamine.

Svetlana Dubchaki poolt käideldud püstol TT on RelvS § 11 p 1 ja § 12 lg 1 p 2 sätestatud

tulirelv, mis kuulub RelvS § 19 lg 1 p 5 alusel piiratud tsiviilkäibega relvade hulka.

RelvS § 19 lg 2 kohaselt võib piiratud tsiviilkäibega relvi soetada RelvS §-s 32 sätestatud

relvasoetamisloa (edaspidi soetamisluba) alusel koos järgneva registreerimisega relvaomaniku

või -valdaja nimele. RelvS § 19 lg 3 kohaselt võib piiratud tsiviilkäibega relvadele mõeldud

laskemoona soetada käesoleva seaduse §-des 32 ja 34 sätestatud soetamisloa või relvaloa

alusel. RelvS § 32 lg 1 kohaselt on piiratud tsiviilkäibega relva ja laskemoona soetamiseks

vajalik soetamisluba ning RelvS § 32 lg 2 kohaselt annab soteamisluba selle omajale õiguse

soetada loal märgitud liiki relva koos selle laskemoonaga RelvS § 46 lõikes 5 nimetatud

koguses. RelvS § 46 lg 5 p 1 kohaselt võib füüsiline isik hoida kuni 200 padrunit valduses

olevate turvalisuse tagamise otstarbega tulirelvade kohta. RelvS § 45 lg 1 kohaselt võib relva

ja laskemoona hoida isik, kellel on relvaluba. RelvS § 46 lg 1 kohaselt peab füüsiline isik

hoidma relva hoiukohas, mis asub isiku elukohas või tema määratud aadressil asuvas

hoiukohas, mis on kooskõlastatud Politseija Piirivalveametiga. RelvS § 50 lg 1 kohaselt võib

relva ja laskemoona väljaspool hoiukohta endaga kaasas kanda isik, kellel on vastav relvaluba

või relvakandmisluba. Svetlana Dubchakil puudusid nõutavad load tulirelva ja laskemoona

käitlemiseks.

Seega, Svetlana Dubchak, hoides ja kandes piiratud tsiviilkäibega tulirelva ja sellele

mõeldud laskemoona, ilma selleks ette nähtud luba omamata, pani toime tulirelva

ebaseadusliku käitlemise, s.o KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava tahtliku kuriteo.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused

Süüdistatava Svetlana Dubchaki, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 05.12.2024 sõlmitud

kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Svetlana Dubchaki süüdi tunnistamist ja tema

karistamist KarS § 121 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest

vangistusega 1 aasta 6 kuud ning KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo

3

toimepanemise eest vangistusega 1 aasta. KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristusest raskema

suurendamise teel mõista liitkaristuseks 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata

eelvangistuses viibitud aeg 21.-22.03.2024, s.o 2 päeva karistusaja hulka ja kanda jääb 1 aasta

11 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta 1 aasta 11 kuud 28 päeva

vangistust täitmisele pööramata kui Svetlana Dubchak ei pane 3 aasta pikkuse katseaja

jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 51 alusel võtta Svetlana Dubchakilt lisakaristusena ära relva ja laskemoona

soetamise, hoidmise, edasitoimetamise ja kandmise õigus viieks aastaks.

Asitõendid

KarS § 421 sätestab, et kohus võib kohaldada tulirelva ja laskemoonaga seotud süütegude jaos

sätestatud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme konfiskeerimist vastavalt

KarS §-s 83 sätestatule. KarS § 83 lg 4 kohaselt konfiskeeritakse aine, vahend või ese, kui

selle omamiseks vajalik luba puudub. KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi,

dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde,

võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas

ruumis või ekspertiisiasutuses. KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja

võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber.

Juhindudes KarS §-st 421 ja KarS § 83 lg-st 4 ning KrMS § 126 lg 3 p-dest 1 ja 4 otsustab

kohus kriminaalasjas olevate asitõenditega järgmist:

-

CD- ja DVD-plaadid (kriminaalasja materjalide juures) – jätta kriminaalasja

materjalide juurde;

-

püstol TT numbriga ШТ3958 koos padrunisalvega (PPA relvalaos) – konfiskeerida ja

hävitada;

-

xxx, Tallinn korterist võetud puuteproovid pakendites nr 1-6 ja padrunikest kirjega

„21 RPR 63“ pakendis nr 7; xxx postkastilt nr 85 võetud puuteproovid pakendites nr

1, 2; postkastis olnud relvalt kohapeal võetud puuteproovid pakendites nr 5.1, 5.2, 5.3;

postkastis olnud relvalt, salvelt, padrunitelt täiendaval vaatlusel võetud puuteproovid

pakendites 4.1, 5.1, 5.2, 5.3, 5.4, 5.5, 5.6, 5.7, 5.8, 5.9, 5.10, 5.11, 5.12, 5.13, 5.14

5.15; xxx korterist võetud puuteproov pakendis nr 1; I.L.lt võetud proovid pakendites

nr 1-3 ja DNA-võrdlusproov pappkarbis; L.N.lt võetud proovid pakendites nr 1-3 ja

DNA-võrdlusproov pappkarbis; Svetlana Dubchakilt võetud proovid pakendites nr 4-

7; U.K kehast eemaldatud kuul plasttopsis paberkotis (PPA Põhja prefektuuri

asitõendite laos) – hävitada;

-

L.N. nutitelefonis Huawei P40 Lite, I.L. nutitelefonis Samsung ja Svetlana Dubchaki

nutitelefonis Samsung Galaxy S24 sisaldunud andmete koopiafailid (PPA

keskkriminaalpolitsei andmehoidlas) – kustutada.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude

hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt süüdistatav ei tööta ja ta on xxx, seega on isiku

sissetulek piiratud ning menetluskulude tasumine täies mahus käiks süüdimõistetule ilmselt

üle jõu.

4

Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p

3 alusel ekspertiisikulud 1043 eurot riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta sundraha teise

astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 1230 eurot, Svetlana

Dubchakilt välja mõistmata.

Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb

süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt

korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus.

See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse

tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad

uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas

õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis

on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt

menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui

ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab

tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

7. detsembri 2012. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12).

Isiku kohtuarstlik ekspertiis teostamine oli vajalik, et selgitada välja kannatanul esinevad

tervisekahjustused ning nende ulatus ja tekkemehhanism ning kestvus, mistõttu tuleb see kulu

süüdistatavalt välja mõista. Tulirelva ekspertiis ja lasujäägiekspertiis olid olulised

tuvastamaks, millised olid süüdistatava valdusest leitud relv ja laskemoon ning kas

süüdistatava kätelt leiti lasujälgi. Nimetatud ekspertiisid aitasid kaasa kriminaalasja

lahendamisele, mistõttu tuleb need kulud süüdistatavalt välja mõista.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendi nr 3-1-1-7-16 p-s 5.2 asunud seisukohale, et: „29.

märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka

süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör,

süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses

tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti

võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg

3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt

hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana,

see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks

tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna

eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise

ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja

toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad

kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või

vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa

väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma

kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“

Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt

väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks

kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada.

Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate

menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud

seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale

kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates

5

kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja

jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul

tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks

riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku

olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-110-13 p-st 7 määrab kohus kindlaks ka

igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.

Liina Pohlak

Kohtunik

6