1-24-5323/23 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

16.detsember 2024 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12

Kriminaalasja number

1-24-5323 (kohtueelses menetluses nr 24760000029)

Kohtukoosseis

Kohtunik Rita Kulberg

Kohtuistungi sekretär

Lea Kirotar

Kriminaalasi

Aare Roosik süüdistuses KarS § 157³ lg 1 ja § 266 lg 2 p 1

järgi üldmenetluses

Prokurör

Ringkonnaprokurör Ainar Koik

Kannatanu esindaja

F.H

Süüdistatav

Aare Roosik isikukood 37612246517; elukoht XXX-i

XXX ; emakeel – XXX; XXX;XXX; kriminaalkorras

karistamata; tõkendit ei ole kohaldatud

Kaitsja

Z.Z

Kohtuistungi toimumise aeg

RESOLUTSIOON

4., 6. ja 8.november 2024 Võru, Vabaduse tn 13

Aare Roosik süüdi tunnistada KarS § 157³ lg 1 järgi ja karistada vangistusega 5 (viis) kuud.

Aare Roosik süüdi tunnistada KarS § 266 lg 2 p 1 järgi ja karistada vangistusega 1 (üks) kuu.

KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõista Aare Roosikule

liitkaristuseks 5 (viis) kuud vangistust.

KarS § 73 lg-te 1, 3 alusel määrata, et Aare Roosikule mõistetud karistust, s.o 5 kuud

vangistust, ei pöörata täielikult täitmisele, kui ta ei pane 1 (ühe) aastase katseaja jooksul

toime uut tahtlikku kuritegu.

Katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest s.o alates 16.12.2024.

KrMS § 3101 lg 1 ja VÕS § 1055 lg 1 alusel kohaldada Aare Roosikule lähenemiskeeldu G.X

(isikukood XXX) suhtes 3 (kolmeks) aastaks alates kohtuotsuse jõustumisest järgmistel

tingimustel:

- keelata Aare Roosikul läheneda G.X-ile lähemale kui 50 meetrit ja tulla tema elukohale

aadressil XXX lähemale kui 50 meetrit;

- kohustada Aare Roosikut juhuslikul kohtumisel G.X-iga viivitamatult temast eemalduma

vähemalt 50 meetri kaugusele ilma G.X-i kõnetamata;

- erandina võimaldada Aare Roosikul vajadusel viibida G.X-ile lähemal kui 50 meetrit

kohtumajas mõne kohtuasja arutamisega seoses;

- keelata Aare Roosikul otsida G.X-iga kontakti vahetult või mistahes sidepidamisvahendite

(mh tavakirja, e-kirja, telefoni, sotsiaalmeedia ja muu suhtluskeskkonna) vahendusel.

Välja mõista Aare Roosikult menetluskuluna kannatanu lepingulise esindaja tasu ja kulu

1843 (üks tuhat kaheksasada nelikümmend kolm) eurot G.X kasuks ( XXX).

Välja mõista Aare Roosikult menetluskuludena sundraha 1230 (üks tuhat kakssada

kolmkümmend) eurot ja kannatanu sõidukulu 13 (kolmteist) eurot 82 senti riigituludesse.

Valitud kaitsja tasu 3096 eurot jätta Aare Roosiku enda kanda.

Aare Roosikult riigituludesse väljamõistetud menetluskulud (kokku 1243,82 eurot) tasuda 1

(ühe) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti kontole

EE351010052031000004 AS SEB Pank või EE522200221013264447 Swedbank AS või

EE401700017002872300 Luminor Bank AS või EE957700771001523585 AS LHV Pank

viitenumbrile 99924700036115 (märkides makse selgituses: Menetluskulud asjas 1-24-5323).

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras.

Kannatanu G.X (e-posti aadress XXX) on taotlenud enda teavitamist Aare Roosiku

ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest, juhul kui teavitamine

võib ära hoida ohu kannatanule.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 30

(kolmekümne) päeva jooksul alates otsuse tervikuna avalikult teatavakstegemisest, s.o alates

16.12.2024. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest

eraldi 15 (viieteist) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 16.12.2024

määruskaebuse esitamise teel otsuse teinud kohtule.

Süüdistuse sisu, kohtumenetluse poolte seisukohad

Aare Roosikut süüdistatakse järgnevas. A.Roosik alates 25.04.2022 ehk lahkuminekust ja

eraldi elama asumisest otsis järjepidevalt oma xxxxxx xxxxxxx G.X-iga kontakti, jälgides

teda ja sekkudes G.X tahte vastaselt äärmusliku intensiivsusega tema eraellu, milliste

tegudega tekitas ta G.X hirmutunde ja häiris oluliselt G.X turvatunnet. A.Roosik alates

25.04.2022 kuni 04.05.2024, vaatamata G.X palvetele temaga kontakti mitte otsida,

järjepidevalt mitmeid kordi päevas helistas A.Roosiku kasutuses olevatelt telefoninumbritelt

XXX, XXX ja XXX G.X kasutuses olevale telefoninumbrile XXX. A.Roosik saatis

telefoninumbritelt XXX ja XXX häiriva sisuga sõnumeid G.X kasutuses olevale

telefoninumbrile XXX. A.Roosik saatis mobiilisõnumirakenduse Facebook Messenger

vahendusel G.X-ile sõnumeid ja tegi videokõnesid, jagas suhtlusvõrgustikus Facebook G.X

2 (33)

profiilipilti koos kommentaaridega. A.Roosik käis korduvalt G.X elukohas xxx asuvas xxx

talus ja otsis G.X-iga kontakti avalikes kohtades alljärgnevalt:

- maikuus 2022 A.Roosik otsis G.X-iga kontakti Võrus Kreutzwaldi 89 asuva K-Rauta

parklas, parkides oma sõiduki Volkswagen Tiguan reg.nr XXX XXX kannatanu sõiduki

Volkswagen Golf reg.nr XXX XXX taha. A.Roosik läks G.X-iga rääkima ja samal ajal

korduvalt avas puldist kannatanu sõiduki lukustatud uksed tema kasutuses olevate

varuvõtmetega;

- 21.05.2022 A.Roosik otsis G.X-iga kontakti XXX rahvamaja juures toimunud laulu- ja

tantsupeo proovi ajal ja andis G.X-ile teada, et soovib teda näha ja koos olla, millepeale

kannatanu vastas, et ei soovi A.Roosikuga suhelda;

- 22.05.2022 A.Roosik tuli roosid käes G.X elukohta XXX tallu ja andis G.X-ile teada, et

soovib teda tagasi;

- 19.06.2022 hilisõhtusel ajal A.Roosik tuli G.X elukohta XXX tallu;

- 1.07.2022 kell 09.37 saatis A.Roosik enda kasutuses olevalt telefoninumbrilt XXX G.X

telefoninumbrile XXX sõnumi sisuga: „Tere hommikust kallis, kas postitan fb meie pildid ja

panen jutu ka juurde või räägime omavatel. Palun anna märku kui telef on sees“;

- 7.07.2022 A.Roosik jagas suhtlusvõrgustikus Facebook enda kasutajakontolt nimega „Aare

Roosik“ G.X fotot koos kommentaaridega: „Tere G.X . Palun helista, see et sina matad meie

9aastat maha siis see ei anna sulle veel õigust mind ära plokkida….Palun vastust“, „G.X, kas

räägime läbi fb või omavahel asjad sirgeks ..ootan vastust-kallis G.X…..“;

- ajavahemikul 24.04.2022-6.03.2024 saatis A.Roosik enda kasutuses olevalt telefoninumbrilt

XXX G.X kasutuses olevale telefoninumbrile XXX vähemalt 145 sõnumit, milles muu

hulgas nõudis G.X-ilt A.Roosiku kõnedele ja sõnumitele vastamist, helistamist, vahetuid

kohtumisi ja vestlusi, A.Roosiku mobiilisõnumirakenduse Facebook Messenger kontole

seatud blokeeringu tühistamist ning lubas G.X üles otsida ja elukohta tulla;

- ajavahemikul 28.09.2023-22.02.2024 helistas A.Roosik enda kasutuses olevalt

telefoninumbrilt XXX G.X kasutuses olevale telefoninumbrile XXX vähemalt 190 korda;

- ajavahemikul 2.05.2022-4.05.2024 tegi A.Roosik mobiilisõnumirakenduse Facebook

Messenger vahendusel enda kasutajakontolt nimega „Aare Roosik“ G.X kasutajakontole

nimega „G.X“ vähemalt 1130 videokõnet;

- ajavahemikul 2.05.2022-4.05.2024 saatis A.Roosik mobiilisõnumirakenduse Facebook

Messenger vahendusel enda kasutajakontolt nimega „Aare Roosik“ G.X kasutajakontole

nimega „G.X“ vähemalt 1170 sõnumit;

- 21.12.2023 peale südaööd A.Roosik tuli G.X elukohta XXX tallu ja koputas uksele kuni

G.X A.Roosiku majja lubas. Majas andis A.Roosik G.X-ile teada, et tuli tema juurde, sest tal

on vajadused ning nad veedavad jõulud koos isegi G.X seda ei taha;

- 8.01.2024 kella 20 paiku A.Roosik tuli G.X elukohta XXX tallu, kus ootas G.X-i seni kuni

viimane koju jõudis;

- 23.02.2024 umbes kella 21.30 paiku A.Roosik tuli G.X elukohta XXX tallu, koputas uksele

ja akendele ning nõudis sisse laskmist;

- 24.03.2024 A.Roosik tuli G.X elukohta XXX tallu, koputas uksele ja nõudis sisse laskmist,

mille peale G.X helistas Häirekeskusesse;

- 4.05.2024 kella 21.38 ja 21.41 ajal ehk kahel korral A.Roosik helistas enda kasutuses olevalt

telefoninumbrilt XXX G.X kodusele lauatelefoninumbrile XXX.

Kirjeldatud tahtliku käitumisega pani A.Roosik toime ahistava jälitamise, s.o teise isikuga ehk

G.X-iga järjepideva ja intensiivse väga erinevatel viisidel kontakti otsimise, tema jälgimise ja

muul viisil teise isiku ehk G.X tahte vastaselt tema eraellu sekkumise. Vaatamata

nendevahelise püsisuhte lõppemisele avaldas A.Roosik G.X-ile armastust kui ka esitas

varalisi nõudeid. Eeltoodu väljus kogumis väga selgelt isegi pikaajalise xxxxxxxx

3 (33)

talumiskohustuse piiridest. Kontakti otsimistele vastas G.X A.Roosikule korduvalt, selgelt ja

üheselt arusaadavalt oma soovi, et A.Roosik sellise tegevuse lõpetaks. A.Roosiku sellise

käitumise tagajärjeks oli G.X turvatunde vähenemine. G.X-il on tekkinud pidev hirm, et ta

sattub A.Roosikuga avalikus kohas kokku. A.Roosiku käitumine on G.X tekitanud pideva

stressiseisundi ja sellega seotud vajaduse arstiabi, teraapiate ja ravimite järele. Samuti on

G.X-il just A.Roosiku sellisest käitumisest tingituna tulnud teha oma igapäevaelus olulisi

muudatusi – nii on G.X vahetanud oma elukohas lukud, paigaldanud tallu valvekaamerad,

blokeerinud A.Roosiku enda telefonis ja sotsiaalmeedias. A.Roosiku eespool kirjeldatud

tahtlike tegude kogum väljus väga selgelt sotsiaalselt aktsepteeritava käitumisviisi raamidest

ning on olnud nii G.X-ile kui ka igale keskmisele inimesele G.X-iga võrdses olukorras väga

hirmutav ja igapäevast elu oluliselt häiriv. Antud juhul oli A.Roosiku sellise tahtliku

käitumise nii eesmärk kui ka tagajärg teise isiku ehk G.X hirmutamine ja muul viisil oluliselt

häirimine.

A.Roosik pani kirjeldatud käitumisega toime ahistava jälitamise s.o KarS § 157³ lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo.

A.Roosikut süüdistatakse ka järgnevas. A.Roosik 13.01.2024 umbes kella 13-15 vahelisel ajal

tungis lukustamata ukse avamise teel ebaseaduslikult valdaja G.X tahte vastaselt elamiseks

kasutatavasse ruumi ehk XXX talu elumajja põhjendusega, et tema tuli sauna. Seejärel jättis

A.Roosik ebaseaduslikult täitmata ka valdaja G.X korduvad nõuded lahkuda tema

eluruumidest. A.Roosik oli nende omavahelise suhte lõppemise tõttu juba 2022.aasta aprilli

lõpus ehk rohkem kui poolteist aastat varem sellest elukohast lahkunud. See elukoht polnud

enam väga selgelt A.Roosiku kodu ja tema suhted G.X-iga olid muutunud vaenulikuks.

A.Roosikul polnud vähimatki mõistlikku põhjust arvata, et I.R lubab temal ilma kutsumata ja

nõusolekuta G.X elukohta ehk koju siseneda ja seal edasi viibida. Põhiseaduse § 33 kohaselt

on kodu puutumatu ja kellegi eluruumi ei tohi tungida, välja arvatud seadusega sätestatud

juhtudel.

Kirjeldatud tahtliku käitumisega pani A.Roosik toime valdaja tahte vastaselt elamiseks

kasutatavasse ruumi ebaseadusliku tungimise ja valdaja ehk G.X poolt esitatud sealt

lahkumise nõude ebaseaduslikult täitmata jätmise s.o KarS § 266 lg 2 p 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo.

Prokurör jäi kohtuistungil esitatud süüdistuse juurde.

Süüdistatav ennast süüdi ei tunnista.

Kaitsja leiab, et süüdistus ei ole põhjendatud ja süüdistatav tuleb õigeks mõista.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused süüdistuse osas

Ahistav jälitamine

Tõendid (kannatanu ütlused ning A.Roosiku kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud

ütlused) kogumis tõendavad, et nad olid alates 2014.aasta sügisest kuni 2022.aasta kevadeni

elukaaslased ja elasid XXX-i talus. Kooselu lõppes kannatanu algatusel 25.04.2022.

Kannatanu ütluste ( II kd tl 52-62) kohaselt sai ta A.Roosikuga tuttavaks 2013.aasta kevadel.

Elukaaslased said neist 2014.aasta novembris. Nad elasid XXX kannatanu vanemate

sünnikoduks olevas XX talus, mille G.X sai oma endise abikaasa käest tagasi 2016.aastal.

25.04.2022 tegi kannatanu A.Roosikule ettepaneku lahku minna ja A.Roosik läks tagasi oma

koju.

4 (33)

Süüdistatav A.Roosik keeldus kohtuistungil ütluste andmisest, mistõttu prokuröri taotlusel ja

KrMS § 294 p 1 alusel on kohus tõendina vastu võtnud A.Roosiku kohtueelse menetluse

käigus 30.07.2024 kahtlustatavana antud ütlused (II kd tl 3-7). Kahtlustatavana antud ütlustes

on A.Roosik samuti kinnitanud, et hakkas G.X-iga koos elama 2014.aastal XXX talus ja

kooselu lõppes 2022.aasta kevadel G.X algatusel. 25.04.2022 viskas G.X A.Roosiku asjad

majast välja.

Et süüdistatav ja kannatanu olid elukaaslased ja elasid kuni 2022.aasta aprillini koos XXX

talus, on kinnitanud ka tunnistajad S.D (ütlused II kd tl 70-72) ja Y.N (ütlused II kd tl 62

pöördel-65 pöördel) Et tema xxx Aare Roosik elas aastaid koos G.X-iga ja see kooselu lõppes

2022.aastal, kinnitas kohtuistungil ka tunnistaja A.R (ütlused II kd tl 73-74).

Kannatanu ja A.Roosiku kahtlustatavana antud kattuvatest ütlustest tuleneb, et kooselu lõppes

kannatanu soovil. Samuti on tunnistajad S.D ja Y.N kinnitanud, et kooselu A.Roosikuga

lõppes nende ema G.X soovil.

Kannatanu ütluste kohaselt kooselu A.Roosikuga lõppes erinevate põhjuste tõttu. A.Roosik

süüdistas kannatanut alusetult, oli armukade ja kontrolliv, keelas kannatanu lastel ja lastelastel

kannatanu juurde tulla ja kannatanul oma poega aidata. Ka hakkas A.Roosik kannatanut

survestama kodu suhtes ja lasi kannatanu teadmata teha kannatanu kodu hindamisakti.

A.Roosik pole kahtlustatavana antud ütluses G.X-iga kooselu lõppemise põhjustest rääkinud,

ent lisaks kannatanu ütlustele tuleneb ka muudest tõenditest, et kooselu lõppemise üheks

põhjuseks oli A.Roosiku liiga kontrolliv käitumine kannatanu suhtes. Tunnistaja S.D ütluste

kohaselt oli A.Roosik G.X suhtes väga kontrolliv. Ka tunnistaja Y.N ütluste kohaselt

lõppes G.X ja A.Roosiku kooselu xxx soovil muuhulgas põhjusel, et A.Roosik oli ema suhtes

kontrolliv. Tunnistaja V.X-i ütluste (II kd tl 68 pöördel - 69 pöördel) kohaselt muutis

süüdistatava ja kannatanu kooselu väljakannatamatuks A.Roosik, kes pidevalt helistas ja

kontrollis G.X-i ega tahtnud, et G.X oma lapsi aitab. Tunnistaja M.K ütluste ( II kd tl 66-68

pöördel) kohaselt tahtis G.X kooselust lahti saada. M.K nägi, kui pingeliselt A.Roosik G.X-i

piiras ja kontrollis.

Lisaks on tunnistajad S.D ja Y.N viidanud A.Roosiku alkoholi tarvitamisele. Ka kannatanu on

kinnitanud, et A.Roosik oli kooselu ajal sageli purjus. Samas A.Roosiku alkoholilembust pole

kannatanu ise kooselu lõppemise põhjusena sõnaselgelt kinnitanud. Süüdistatava ja

kannatanu kooselu lõppemise täpne põhjus pole kohtu arvates käesoleva asja lahendamise

seisukohalt ka määrava tähendusega. Ent kannatanu ja tunnistajate ütlused A.Roosiku

kontrollivast käitumisest kannatanuga kooselu ajal võimaldab paremini mõista süüdistatava

käitumismustrit ka süüdistuses kirjeldatud ajaperioodil.

Kannatanu ütluste kohaselt peale lahkuminekut võttis A.Roosik korduvalt temaga ühendust

Messengeris ja telefonitsi. G.X ütles ja kirjutas A.Roosikule korduvalt, et ei soovi temaga

suhelda. Peale lahkuminekut blokeeris G.X A.Roosiku Messengeris ära. Kannatanu võttis

blokeeringu maha, kui A.Roosik hakkas sotsiaalmeediasse postitusi tegema. Telefonikõned

olid varahommikust hilisõhtuni. G.X blokeeris ka A.Roosiku telefoni. Kui kannatanu ei

vastanud, oli 5-6 kõnet järjest. Lõpuks võttis G.X A.Roosiku kõne vastu, et viimane lõpetaks

ja ta rahule jätaks. 2022.aasta kevadel tulid A.Roosiku kõned ja sõnumid kolmelt erinevalt

numbrilt. Enamikel kordadel oli A.Roosik helistamise ajal kaine. Purjus olekus tehtud kõne

ajal A.Roosik lihtsalt rääkis tund aega kõike mis sülg suhu toob.

Et peale kooselu lõppemist jätkas süüdistatav kannatanuga kontakti otsimist, on kinnitanud ka

mitmed tunnistajad. Tunnistaja S.D ütluste kohaselt jätkas A.Roosik peale G.X-iga kooselu

5 (33)

lõppu viimasega suhtlemist ja manipuleerimist. xxx jutu kohaselt oli A.Roosiku kõnesid ja

sõnumeid tuhandetes. S.D on ise korduvalt kuulnud, kui xxx palus A.Roosikul ennast rahule

jätte ja mitte ahistada. Kui xxx A.Roosiku Facebookis ära blokeeris, postitas viimane

avalikult, et kas hakkame asju avalikult ajama. Selle peale võttis ema blokeeringu maha. Kui

xxx kõnet vastu ei võta, on uued helistamised 6-7 korda järjest. Lõpuks xxx võtab vastu

kartuses, et muidu tuleb A.Roosik tema elukohta. 2023.aprillis olid nad perega Türgis, kui

A.Roosik hakkas xxx helistamistega pommitama ja helistas isegi tunnistaja meheisale. Kui

nad reisilt tagasi tulid, ootas A.Roosik autos G.X kinnistul.

Tunnistaja Y.N ütluste kohaselt peale kooselu lõppu proovis A.Roosik pealetükkivalt kooselu

taastada. Oli tuhandeid kõnesid. Y.N on kuulnud, et xxx telefon pidevalt heliseb ja xxx

näitas, et A.Roosik helistab. xxx on näidanud ka A.Roosiku saadetud sõnumeid.

Tunnistaja M.K ütluste kohaselt peale kooselu lõppu tahtis A.Roosik G.X-i tagasi. A.Roosik

helistas G.X-ile mitmeid kordi päevas ja käis viimast elukohast otsimas. Ka on tunnistaja

näinud mõnda A.Roosiku sõnumit. Need oli pealetükkivad. Sõnumite sisuks oli, et et kui sa

ei vasta, tulen sinna.

Tunnistaja V.X-i ütluste kohaselt peale kooselu lõppemist võttis A.Roosik G.X-iga kontakti –

helistas ja saatis sõnumeid, tuli kohale. Tunnistaja on ise näinud, kui G.X telefon lakkamatult

heliseb. Ka on kannatanu näidanud kõnelogisid ja sõnumeid, kus A.Roosik avaldab armastust

ja tahab G.X-i tagasi.

A.Roosik on kahtlustatavana ülekuulamisel kinnitanud, et on suhelnud G.X-iga kahtlustuses

kirjeldatud viisil, välja arvatud mobiiltelefoni numbritelt xxxxxxxx,xxxxxxxx ja xxxxxxxx ,

mida A.Roosik kasutanud ei ole. Mingi aeg blokeeris G.X ära A.Roosiku mobiiltelefoni

numbri XXX, kuid võttis siis blokeeringu maha. Sotsiaalmeedias Facebook jagas ta ühe

korra G.X profiilipilti, kuid selles midagi halba ei näinud, sest ka G.X on jaganud

sotsiaalmeedias A.Roosiku fotosid. G.X palvel võttis A.Roosik kannatanu profiilipildi maha.

Peamiselt on ta suhelnud G.X-iga Messengeri kaudu. Mõlemad tegid teineteisele

videokõnesid ja saatsid sõnumeid. A.Roosiku sõnumite sisuks oli peamiselt tema poolt

armastuse avaldamine, sest kunagi saatis selliseid sõnumeid ka G.X. Võimalik, et A.Roosik

helistas ka G.X kodusele lauatelefoni numbrile.

Süüdistatava ja kannatanu vahelise telefonisuhtluse sagedust tõendab 3.07.2024 asitõendi

vaatlusprotokoll (I kd tl 28-39), mille kohaselt on vaadeldud kannatanu G.X poolt 3.07.2024

politseile üle antud mobiiltelefoni Samsung Galaxy A03s, milles SIM kaart abonentnumbriga

XXX. Vaadeldud on mobiiltelefonis olevaid sõnumeid ja kõnede ajalugu, mis on seotud

mobiiltelefoni kontaktide nimekirja salvestatud kontaktiga Aare abonentnumbriga XXX.

Nimetatud numbrilt on ajavahemikul 24.04.2022-6.03.2024 G.X numbrile saadetud 145

sõnumit ning G.X on A.Roosikule saatnud 29 sõnumit. A.Roosiku sõnumites on muu hulgas

nõutud G.X-ilt A.Roosiku kõnedele ja sõnumitele vastamist, helistamist, vahetuid kohtumisi

ja vestlusi, A.Roosiku mobiilisõnumirakenduse Facebook Messenger kontole seatud

blokeeringu tühistamist. A.Roosik on lubanud G.X üles otsida ja elukohta tulla.

Ajavahemikul 28.09.2023-22.02.2024 on A.Roosiku kasutuses olnud abonentnumbrilt

helistatud G.X numbrile kokku 190-l korral ning G.X on A.Roosikule helistanud 25-l korral.

Nagu kohus eespool tuvastas, lõppes kannatanu ja süüdistatava kooselu 25.04.2022.

Süüdistuses heidetakse A.Roosikule ette kannatanuga kontakti otsimist alates kooselu

lõppemisest s.o alates 25.04.2022. Seega jääb süüdistuse ajalistest piiridest välja 3.07.2024

asitõendi vaatlusprotokollis sisalduv 24.04.2022 sõnum. Süüdistuse ajalistesse piiridesse

jäävad sõnumid alates 2.05.2022. Seega ajavahemikul 2.05.2022-6.03.2024 saatis süüdistatav

G.X numbrile 144 sõnumit.

6 (33)

Ka tõendavad süüdistatava ja kannatanu vahelise suhtluse sagedust ning sõnumite korral ka

sisu G.X poolt menetlejale ja prokuratuurile edastatud Facebook Messengeri sõnumite ja

mobiiltelefoni sõnumite kuvatõmmiste väljatrükid G.X suhtlusest A. Roosikuga, e-postile

saadetud lauatelefonile helistamiste teavituste väljatrükid ja numbrilt xxx G.X-ile saadetud

sõnumi kuvatõmmis (I kd tl 40-116).

Facebook Messengeri sõnumite kuvatõmmiste väljatrükkidest nähtub, et ajavahemikul

2.05.2022-4.05.2024 tegi A.Roosik enda kasutajakontolt nimega „Aare Roosik“ G.X

kasutajakontole nimega „G.X“ väga palju videokõnesid ja saatis väga palju sõnumeid.

Süüdistuse kohaselt on videokõnesid olnud vähemalt 1130 ja sõnumeid vähemalt 1170.

Erinevalt 3.07.2024 vaatlusprotokollist kannatanu telefonis olnud teabe vaatluse kohta

puudub sarnane tõend G.X poolt menetlejale ja prokuratuurile edastatud Facebook

Messengeri sõnumite ja mobiiltelefoni sõnumite kuvatõmmiste väljatrükkide kohta, kus oleks

kindlaks tehtud neis sisalduvate sõnumite ja videokõnede arv. Kohtu arvestuste kohaselt on

sõnumite ja videokõnede arv tõesti süüdistuses toodud suurusjärgus. Ka nendes sõnumites on

A.Roosik muu hulgas nõudnud G.X-ilt kõnedele ja sõnumitele vastamist, kokkusaamisi,

A.Roosik on lubanud G.X üles otsida ja tema elukohta tulla.

Kannatanu esitatud Facebook Messengeri sõnumite ja mobiiltelefoni sõnumite kuvatõmmiste

väljatrükkide hulgas on muuhulgas 1.07.2022 numbrilt +xxxx G.X-ile saadetud sõnum (I kd tl

55) järgmise sisuga: „Tere hommikust kallis, kas postitan fb meie pildid ja panen jutu ka

juurde või räägime omavahel. Palun anna märku kui telef on sees.“ Sellele järgneb vastus.

„Ma ei luba ühtegi pilti endast postitada.“ Süüdistuse kohaselt 7.07.2022 A.Roosik jagas

suhtlusvõrgustikus Facebook enda kasutajakontolt nimega „Aare Roosik“ G.X fotot koos

kommentaaridega: „Tere G.X . Palun helista, see et sina matad meie 9aastat maha siis see ei

anna sulle veel õigust mind ära plokkida….Palun vastust“, „G.X, kas räägime läbi fb või

omavahel asjad sirgeks ..ootan vastust-kallis G.X…..“; Sellise sisuga sõnum (küll kuupäevata)

on ka kannatanu esitatud Facebook Messengeri väljatrükkide hulgas (I kd tl 40). Küll

sisalduvad kuupäevad sellele lisatud kuvatõmmise väljatrükil (I kd tl 40) järgneva suhtlusega.

7.07.2022 kell 23.55: „Võta kohe oma postitused minu kohta maha! See on küberkiusamine!

Sellele järgneb 8.07.2022 kell 00.04 vastus: „Õhtust ja tere öeldakse kõigepealt“. Edasi

küsimus: „Miks sa teed seda?“ , millele omakorda järgneb küsimus: „Miks plokid kõik ära kas

omavahel ei saa rääkida“. Vastus: „Tegin sellepärast, et jagasid pilte minust. Võta maha!“

Sama suhtlus sisaldub ka 3.07.2024 asitõendi vaatlusprotokollis (I kd tl 29). Suhtluse sisust

tuleneb, et kannatanu on oma pahameelt piltide jagamise üle avaldanud veel korduvalt

edaspidi ja palunud postitused kustutada (8.08.2022 kell 00.12, 00.15, 00.18, 00.22).

Facebook Messengeri sõnumite ja mobiiltelefoni sõnumite kuvatõmmiste väljatrükid kogumis

kannatanu ja A.Roosiku ütlustega tõendavad, et peale kooselu lõppemist mingil ajal

2022.aasta suvel võttis kannatanu tarvitusele abinõusid takistamaks süüdistataval temaga

suhelda (blokeerides viimase Facebook Messengeris), kuid A.Roosik hakkas avaldama

sotsiaalmeedias (Facebookis) kannatanu kohta postitusi sh jagas 7.07.2022 kannatanu pilti.

Kannatanu kinnitusel tegi süüdistatav sotsiaalmeediasse tema kohta postitusi. Selline

kannatanu väide on kooskõlas ka 7.-8.07.2022 tema ja süüdistava vahel Facebook

Messengeris toimunud suhtluse sisuga, milles kannatanu on avaldanud pahameelt enda piltide

jagamise üle A.Roosiku poolt. Viimane omakorda on avaldanud pahameelt, miks kannatanu

teda ära blokeeris. Et kannatanu A.Roosiku telefonumbri ära blokeeris ja ta jagas kannatanu

profiilipilti Facebookis, on tunnistanud ka A.Roosik ise. 1.07.2022 numbrilt +xxx G.X-ile

saadetud sõnumi sisu annab alust selle saatjaks samuti pidada A.Roosikut.

7 (33)

Kannatanu ütluste kohaselt kasutas A.Roosik temaga suhtluseks 2022.aasta kevadel kolme

erinevat telefoninumbrit. Tunnistajate Y.N ja S.D ütluste kohaselt teavad ka nemad, et

A.Roosik suhtles emaga erinevatelt numbritelt. Samas kannatanu ega tunnistajad neid

numbreid kohtuistungil ei täpsustanud. Kannatanu esitatud Facebook Messengeri sõnumite ja

mobiiltelefoni sõnumite kuvatõmmiste väljatrükkide hulgas on kannatanu poolt 1.07.2022

H.Sle (kannatanu kinnitusel piirkonnapolitseinik) saadetud sõnumi kuvatõmmis (I kd tl 55)

järgmise sisuga. „Tere. Aare Roosiku tel numbrid millelt ta on helistanud:xxx, xxx, xxx

Ähvardused jätkuvad.“

3.07.2024 asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt on A.Roosik kannatanuga suhelnud numbrilt

XXX. A.Roosik on kahtlustatavana ülekuulamisel ka ise kinnitanud, et tema mobiiltelefoni

number on XXX.

Nagu kohus eespool tuvastas, on 1.07.2022 numbrilt +xxx saadetud sõnum, mille sisu viitab

A.Roosikule. See sõnum lükkab ümber A.Roosiku väite, et telefoninumbrit xxx ta

kannatanuga suhtluseks pole kasutanud.

Eeltoodust tuleneb, et A.Roosik on kannatanuga suhtlemiseks kasutanud kahte

telefoninumbrit – peamiselt numbrit XXX ja vähemalt ühel korral numbritxxx . Kuigi

tunnistajad S.D ja S.D on kinnitanud kannatanu ütlusi, et A.Roosik kasutas kannatanuga

suhtlemiseks erinevaid telefonunumbreid, puuduvad muud tõendid kannatanu kohtueelse

menetluse käigus avaldatu kohta, et süüdistatav kasutas kannatanuga suhtlemiseks ka

telefoninumbreid xxx j< xxxx. Kohus ei loe seda asjaolu tõendatuks.

Lauatelefonile helistamiste teavituste väljatrükid (I kd tl 56) tõendavad, et 4.05.2024 kella

21.38 ja 21.41 ajal on helistatud A.Roosiku telefoninumbrilt XXX lauatelefoninumbrile xxx .

Süüdistuse kohaselt on tegemist kannatanu telefoninumbriga. Asjaolu valguses, et

helistamiste teavitused on olnud kannatanu valduses, on alust arvata, need ongi tulnud

kannatanule, kelle abonentnumber see (xxx) on. A.Roosiku kahtlustatavana antud ütlustest

tuleneb, et ta tunnistab kannatanule helistamist viimase lauatelefoni numbril.

Kannatanu ütluste kohaselt peale lahkuminekut võttis A.Roosik korduvalt temaga ühendust ka

vahetult näost näkku. A.Roosiku kohale ilmumised polnud kannatanuga kooskõlastatud.

Kannatanu kirjeldas kohtuistungil järgmisi juhtumeid: 2022.aasta mais Võrus K-Rauta poe

juures kannatanu parkis auto ära ja siis käis plõks. A.Roosik oli parkinud kannatanu auto taha,

tuli autost välja ja tahtis G.X-iga rääkida. G.X ei mäleta, kas nad rääkisid ja mis oli vestluse

sisu. 21.05.2022 oli G.X proovis oma kooridega Kuutsil Mõniste rahvamaja juures. S.D-lt

sai G.X teada, et A.Roosik tahab temaga rääkida. G.X läks A.Roosiku auto juurde ja ütles,

et ei soovi suhelda ja palus A.Roosikul ära minna. A.Roosik ei tulnud võtmete tagasi

andmiseks. Pikapeale andis A.Roosik auto- ja majavõtmed siiski tagasi lootuses, et kannatanu

leebub. A.Roosik soovis G.X-i tagasi. 22.05.2022 tuli A.Roosik kannatanu koju roosidega.

Nad vestlesid hoovis 20-25 minutit. A.Roosik ütles, et tahab kannatanut tagasi, armastab teda

väga. A.Roosik läks ära, kui kannatanu sõbrad välja tulid. 19.06.2022 hilisõhtul tuli purjus

A.Roosik G.X elukohta. G.X-il oli koridoris A.Roosikuga pikk vaidlus, et viimane ära läheks.

21.12.2023 tuli A.Roosik kannatanu juurde, kui viimane magas. Väitis, et tal on vajadused ja

teda ei huvita, kui kannatanu ei taha. Kannatanu läks ära magama ja A.Roosik jäi alla

korrusele. 8.01.2024 ootas A.Roosik kannatanut tema kodu juures väljas garaaži juures.

Kannatanu palus A.Roosikul ära minna, mida viimane tegi. 23.02.2024 toimetas kannatanu

kodus, kui oli uksekell ja koputati. Kannatanut halvas hirm. Ta oli vait, värises kööginurgas

ja helistas pojale. A.Roosik käis ümber maja, koputas kõik aknad läbi ja ütles, et tuleb

homme tagasi. 24.03.2024 oli kannatanu üksi ja helistas Häirekeskusesse. A.Roosik läks ära

ja lubas kooli juurde tulla.

8 (33)

A.Roosik on kahtlustatavana ülekuulamisel kinnitanud suhtlemist G.X-iga kahtlustuses

kirjeldatud viisil, välja arvatud mobiiltelefoni numbritelt xxx, xxx ja xxx . Kahtlustus sisaldas

ka 5.05.2024 kannatanu elukohta tulekut ja videovalveadmete juhtmete lõhkumist, ent selles

episoodis pole A.Roosikule süüdistust esitatud. Seega pole A.Roosik kahtlustuses märgitud

aegadel ja kohtades (osas, mis kattub süüdistuses märgitutega) kannatanuga kokkusaamist

eitanud. Täpsemalt on ta andnud ütlusi 21.05.2022 juhtunu kohta. Kuna kahtlustuses

(erinevalt süüdistusest) 2022.aasta maikuus Võrus Kreutzwaldi 89 asuva K-Rauta parklas

juhtunu osas sisaldus etteheide, et A.Roosik oli varastanud G.X sõiduki Volkswagen Golf

reg.nr XXX XXX tagavaravõtme, on A.Roosik selgitanud ka sõidukite soetamisega seonduvat

ja kinnitanud, et G.X-il on sõiduk Volkswagen Golf reg.nr XXX XXX ja A.Roosikul endal

sõiduk Volkswagen Tiguan reg.nr XXX XXX . A.Roosiku ütluste kohaselt läks ta 21.05.2022

XXX külla G.X-ile tagasi viima tema sõiduki tagavaravõtmeid, mis olid vastastikusel

kokkuleppel A.Roosiku käes. Samuti olid A.Roosiku sõiduki võtmed G.X käes. G.X oli tema

tulekust teadlik. A.Roosik lahkus peale võtmete tagastamist.

Tõendid (kannatanu, tunnistajate Y.N, S.D, V.X-i , M.K ütlused, A.Roosiku kahtlustatavana

antud ütlused, Facebook Messengeri sõnumite ja mobiiltelefoni sõnumite kuvatõmmiste

väljatrükid suhtlusest kannatanu ja tema laste vahel, teabesalvestise vaatlusprotokoll ja

kannatanu esitatud helisalvestis) tõendavad, et A.Roosik otsis süüdistuses kirjeldatud aegadel

ja kohtades kannatanuga ka vahetut kontakti.

2022.aasta maikuus Võrus Kreutzwaldi 89 asuva K-Rauta parklas, parkides oma sõiduki

Volkswagen Tiguan reg.nr XXX XXX kannatanu sõiduki Volkswagen Golf reg.nr XXX

XXX taha, avas süüdistatav tema kasutuses oleva varuvõtmega puldist kannatanu sõiduki

lukustatud uksed ja läks G.X-iga rääkima. Sellise kokkusaamise toimumist on kinnitanud nii

kannatanu kui A.Roosik. Viimane on oma ütlustes selgitanud, millist autot tema ja kannatanu

kasutasid ning kinnitanud, et kannatanu tagavaravõti oli tema valduses. Kannatanu ütluste

kohaselt kuulis ta peale auto parkimist plõksu. Selline hääl on iseloomulik uste puldist

avamisele või lukustamisele.

21.05.2022 läks A.Roosik kannatanu juurde XXX külas asuva XXX rahvamaja juurde ning

andis G.X-ile teada, et soovib temaga koos olla. Sellise kohtumise toimumist on kinnitanud

nii kannatanu kui A.Roosik. Ka on mõlemad kinnitanud, et sel korral toimus võtmete

kannatanule tagastamine. Kohtul puudub alus kahelda kannatanu väites, et ka sel korral

A.Roosik avaldas soovi kannatanuga taas koos olla. Selline väide on kooskõlas ka muudest

tõenditest (millel kohus peatub põhjalikumalt edaspidi) tuleneva järeldusega, et peale

lahkuminekut süüdistatav avaldas kannatanule korduvalt armastust ja soovis temaga koos

olla.

22.05.2022 tuli A.Roosik roosidega G.X elukohta XXX tallu ja andis G.X-ile teada, et soovib

teda tagasi. A.Roosik ise pole kahtlustatavana antud ütlustes seda episoodi eitanud. Et

22.05.2022 süüdistatav kannatanu elukohas käis, kannatanu temaga väljas tükk aega rääkis ja

pärast olid kannatanul roosid, on lisaks kannatanule kinnitanud ka tunnistajad M.K ja V.X .

Tunnistaja V.X-i ütluste kohaselt 22.05.2022 oli V.X G.X juures, kui tuli A.Roosik, kellele

G.X läks vastu. A.Roosik lahkus 20-30 minuti pärast, kui V.X välja tuli. Tunnistaja M.K

ütluste kohaselt 2022.aasta mais oli M.K koos V.X-iga G.X pool, kui sinna tuli A.Roosik.

G.X läks välja A.Roosikuga rääkima ja oli seal tükk aega. Peale A.Roosiku lahkumist olid

G.X-il roosid.

9 (33)

Kohtul puudub alus kahelda kannatanu väites, et ka sel korral soovis süüdistatav teda tagasi.

Seda väidet kinnitab ka järgmine tõend. Kohtueelse menetluse käigus on kannatanu esitanud

Facebook Messengeri sõnumite kuvatõmmiste väljatrükid suhtlusest kannatanu ja tema laste

(S.D, Y.N, K) vahel (I kd tl 126-189). Nende hulgas on muuhulgas 22.05.2022 järgmise

sisuga sõnumivahetus: Y.N küsib G.X-ilt: „Hei Aare käis kylas v“ ja G.X vastab: „Jah aga

M.K ja V.X on siin, läks ära“ Y.N küsib G.X-ilt: „Mis ta rääkis siis Mis ta tahtis“ ja G.X

vastab: „Tahab mind tagasi… Roosid ja puha“ (I kd tl 145).

19.06.2022 hilisõhtusel ajal tuli A.Roosik G.X elukohta. Seda tõendavad kannatanu ütlused.

Ka A.Roosik pole kahtlustatavana ülekuulamisel eitanud 19.06.2022 kannatanu elukohas

käimist.

21.12.2023 peale südaööd tuli A.Roosik tuli G.X elukohta XXX tallu. A.Roosik andis G.X-ile

teada, et tuli tema juurde ja nad veedavad jõulud koos isegi kui G.X seda ei taha. A.Roosik ise

pole kahtlustatavana antud ütlustes seda episoodi eitanud. Lisaks kannatanu ütlustele tõendab

kannatanu ja süüdistatava 21.12.2023 kannatanu elukohas kokkusaamist ja nendevahelise

vestluse sisu kannatanu poolt kohtueelse menetluse käigus esitatud helisalvestis (DVD+R, tl

119) nimetusega „21 dets.öösel“ (edaspidi 21.12.2023 helifail)“. Kannatanu poolt tehtud

helisalvestise näol on tegemist teabesalvestistega KrMS § 63 lg 1 tähenduses. Kohtupraktikas

on jaatatud eraeluliste vestluste salvestiste tõenditena lubatavust (RKKKo 3-1-1-5-09, p-d

9-11). Helifaili tehnilised andmed ei võimalda teha järeldusi selle tegemise aja kohta.

Kannatanu kinnitusel on tegemist 21.12.2023 toimunud vestluse salvestisega. Kohtul puudub

alus selles kannatanu väites kahelda. Vestluse sisu põhjal on ilmselgelt arusaadav, et see

toimub mingil ajal enne 24.detsembrit, kuna sellest kuupäevast on korduvalt juttu. Nimelt on

24.detsember süüdistatava sünnipäev ja ühtlasi jõululaupäev.

21.12.2023 helifailis (millel sisul kohus peatub põhjalikumalt veel edaspidi) ei ole kuulda

juttu otseselt süüdistatava vajadustest nagu on rääkinud kannatanu 21.12.2023 juhtunu kohta

antud ütlustes. Süüdistatava vajadustest on juttu ühes teises kannatanu ja süüdistatava

vahelises vestluses, mille kohta on kannatanu esitanud helifaili 18.12.2023-2, millel kohus

peatub põhjalikumalt veel edaspidi. Viimati nimetatud helifailiga seoses selgitas kannatanu

kohtuistungil, et sel korral oli juttu süüdistatava seksuaalsetest vajadustest. Kuna kannatanu

ja süüdistatava kohtumisi on olnud palju, on eluliselt usutav, et kannatanu 21.12.2023 öösel

toimunud vestlust üksikasjalikult enam ei mäleta ja on mõned asjaolud segi ajanud teisel ajal

toimunud vestluse sisuga.

8.01.2024 õhtul A.Roosik tuli G.X elukohta XXX tallu, kus ootas G.X-i seni kuni viimane

koju jõudis. A.Roosik ise pole kahtlustatavana antud ütlustes seda episoodi eitanud.

Kannatanu ütlusi selles episoodis kinnitavad ka tunnistaja S.D ütlused, mille kohaselt

8.01.2024 ootas A.Roosik autos, kui G.X koju tuli. XXX palus A.Roosikut ära minna, mida

viimane ka tegi.

23.02.2024 umbes kella 21.30 paiku tuli A.Roosik G.X elukohta XXX tallu, koputas uksele ja

akendele ning nõudis sisse laskmist. Kannatanu on kinnitanud, et 23.02.2023 õhtul

süüdistatav tema elukohas käis ja tahtis sisse laskmist. A.Roosik ise pole kahtlustatavana

antud ütlustes seda episoodi eitanud. Kannatanu kinnitusel helistas ta seekord pojale. Seda

kannatanu väidet kinnitavad ka tunnistaja Y.N ütlused, mille kohaselt ükskord veebruari õhtul

xxx talle helistas ja palus abi, kuna A.Roosik käib ümber maja ning kolgib akendele ja ustele.

xxx hääl oli hirmunud. Antud episoodile viitab ka kannatanu esitatud tema ja laste vahelise

suhtluse Facebook Messengeri sõnumite kuvatõmmiste väljatrükkide hulgas olev 23.02.2024

10 (33)

sõnumivahetus: „Aare on ukse taga“ „Kopsib akendele“ „Kuulsin et lubas homme tagasi

tulla“ „Ta võib juba hommikul kl.5-6 tulla“ „Ok, läksin närvi, hakkasin värisema“ „Täielik

psühhopaat“ „Ma ei julge praegu saata, vaatab et ikka reageerin ja hakkab uuesti helistama v

tuleb siia“ (I kd tl 181-182).

24.03.2024 õhtul tuli A.Roosik G.X elukohta XXX tallu, koputas uksele ja nõudis sisse

laskmist, mille peale kannatanu helistas Häirekeskusesse. Ka A.Roosik ise pole

kahtlustatavana antud ütlustes seda episoodi eitanud. Asjaolu, et 24.03.2024 A.Roosik tuli

kannatanu elukohta, koputas ja nõudis sisse laskmist, mispeale kannatanu helistas

Häirekeskusele, kinnitab 31.07.2024 teabesalvestise vaatlusprotokoll (I kd tl 117-118).

Selles on vaadeldud telefonikõne helisalvestist (DVD+R I kd tl 119), mis tehti 24.03.2024

kell 19.53 numbrilt XXX (kõne nimega 20240324_195354_XXX.mp3) Häirekeskuse

numbrile 112. Kõne kestus 8:12 minutit. Kõnes helistab naisterahvas ja teatab, et xxxxxx

xxxxxxxon ukse taga ja kopsib. Teataja üksi kodus, uks lukus. Häirekeskuse töötaja palub

teatajal küsida endise elukaaslase käest, et mida ta tahab, mille peale teataja vastab, et ei taha

temaga üldse suhtlusesse laskuda. Teataja sõnul on ta endisele elukaaslasele märku andnud, et

tal ei ole siia asja ja et ta teataja rahule jätaks. Häirekeskuse töötaja palub teatajal endise

elukaaslasega rääkida kinnise ukse tagant. Teataja palub endisel elukaaslasel korduvalt

lahkuda ning annab teada, et räägib telefonis politseiga. Teataja annab Häirekeskuse töötajale

teada, et endine elukaaslane lubas kooli juurde tulla, teataja töötab koolis. Endine elukaaslane

kaine. Teataja annab teada, et endine elukaaslane lahkus.

Eeltoodu alusel loeb kohus seega tõendatuks, et A.Roosik otsis alates G.X-iga kooselu

lõppemisest s.o alates 25.04.2022 kuni 4.05.2024 kannatanuga kontakti järgmiselt: 2022.aasta

maikuus Võrus Kreutzwaldi 89 asuva K-Rauta parklas; 21.05.2022 XXX rahvamaja juures;

22.05.2022, 19.06.2022, 21.12.2023, 8.01.2024, 23.02.2024 ja 24.03.2024 G.X elukohas;

saatis ajavahemikul 2.05.2022-06.03.2024 enda

telefoninumbrilt XXX G.X

telefoninumbrile XXX vähemalt 144 sõnumit; helistas ajavahemikul 28.09.2023-22.02.2024

enda telefoninumbrilt XXX G.X telefoninumbrile XXX vähemalt 190 korda; ajavahemikul

2.05.2022-4.05.2024 tegi A.Roosik mobiilisõnumirakenduse Facebook Messenger vahendusel

enda kasutajakontolt G.X kasutajakontole vähemalt 1130 videokõnet ja saatis vähemalt 1170

sõnumit; 4.05.2024 helistas kahel korral enda telefoninumbrilt XXX G.X telefoninumbrile

XXX; 1.07.2022 saatis enda kasutuses olevalt telefoninumbrilt XXX G.X telefoninumbrile

XXX ühe sõnumi; 7.07.2022 jagas suhtlusvõrgustikus Facebook enda kasutajakontolt G.X

fotot koos sooviga, et G.X temaga ühendust võtaks.

Süüdistuses on A.Roosikule muuhulgas ette heidetud ka kannatanu jälgimist. Süüdistatava

poolt kannatanule saadetud sõnumite hulgas sisaldub arvukalt küsimusi, kus viimane on või

mida teeb (nt 23.05.2022 - I kd tl 28, 24.07.2022 – I kd tl 30, 17.08.2022 – I kd tl 30;

24.09.2022 – I kd tl 30, 20.11.2022 – I kd tl 94, 12.12.2022 – I kd tl 99, 22.04.2023 – I kd tl

31, 23.04.2023 – I kd tl 52, 18.12.2023 – I kd tl 111, 1.01.2014 – I kd tl 114). A.Roosik on

pidevalt nõudnud G.X-ilt A.Roosiku kõnedele ja sõnumitele vastamist, A.Roosiku Facebook

Messenger kontole seatud blokeeringu tühistamist. Korduvalt on A.Roosik on lubanud G.X

üles otsida ja elukohta tulla. Kohtu arvates on selline käitumine vaadeldav kannatanu

tegevuse jälgimisena. Süüdistatava eesmärgiks oli ilmselgelt omada ülevaadet kannatanu

tegevustest.

Kohus loeb süüdistatava poolsed kannatanuga kontakti otsimised ja kannatanu jälgimise

kannatanu tahte vastasteks.

11 (33)

Kannatanu kinnitusel avaldas ta A.Roosikule korduvalt, et ei soovi temaga suhelda – seda nii

telefonitsi, Messengeri sõnumites kui näost näkku. A.Roosiku kohale ilmumised polnud

kannatanuga kooskõlastatud. A.Roosiku kahtlustatavana antud ütluste kohaselt peale

lahkuminekut jätkas G.X temaga episoodilist suhtlemist. Kord G.X ütles, et ei taha suhelda,

siis jälle tahtis suhelda. G.X poolne suhtlemine seisnes selles, et ta tahtis kuhugi välja minna

ja A.Roosik oli sellega nõus. Suhtlemine on toimunud vastastikku. Kui A.Roosik läks G.X

elukohta, oli ta sellest kannatanut ette teavitanud ja kannatanu lubas tulla. G.X on ka ise

A.Roosikut enda juurde kutsunud. Kui G.X ütles A.Roosikule, et mine ära, A.Roosik seda

ka tegi.

Kohtu arvates on tõendatud kannatanu väide, et kannatanu on süüdistatavale korduvalt

avaldanud soovimatust temaga suhelda ja koos olla. Kohtu hinnangul on A.Roosik

kahtlustatavana ülekuulamisel ka ise tunnistanud, et kannatanu talle vähemalt aeg-ajalt

avaldas, et ei soovi A.Roosikuga suhelda. Et kannatanu on A.Roosikule avaldanud

soovimatust temaga suhelda, on kinnitanud tunnistajad S.D ja Y.N. Tunnistaja S.D ütluste

kohaselt on ta ise korduvalt kuulnud, kui ema palus A.Roosikul ennast rahule jätte ja mitte

ahistada. Tunnistaja Y.N ütluste kohaselt ühe korra kindlasti kuulnud xxx telefonikõnes

A.Roosikule ütlemas, et ära helista ja jäta rahule. Korduvalt on xxx A.Roosikule ka vahetult

öelnud, et ära enam tule, jäta mind rahule. 28. või 20.09.2022 ütles Y.N lisaks xxx ka ise

A.Roosikule, et ära enam tule. Tunnistaja M.K ütluste kohaselt on ka tema kuulnud G.X-i

A.Roosikule ütlemas, et jäta mind rahule. Tunnistaja V.X-i ütluste kohaselt on ta sama

kuulnud kannatanu helisalvestatud sõnumitest.

Et kannatanu on süüdistuses kirjeldatud perioodil avaldanud A.Roosikule soovimatust suhelda

ja temaga koos olla, tõendavad mitmed kannatanu esitatud Facebook Messengeri sõnumite ja

mobiiltelefoni sõnumite kuvatõmmiste väljatrükkidelt nähtuvad kannatanu sõnumid:

4.06.2022: „Kedagi pole siin, ära tule.“ (I kd tl 62).

5.06.2022: vastuseks Aare küsimustele ja peale käimisele, kas G.X juures sauna saab, vastab

G.X: „Ei saa“ „Hilja juba“ „Mine spasse“ „Kas nii hakkadki mind terroriseerima?“ „Ära tule“

„Ma ei taha sind siia“. (I kd tl 63).

14.06.2022: „Palun lõpeta mu pildi kommenteerimine, blokin su muidu ära“ (I kd tl 65).

10.07.2022: Vastuseks Aare sõnumile, kus ta palub G.X-il broneerida neile majutuspiletid

Peipsi äärde vastab G.X: „Ou-ou, pea hoogu!“ (I kd tl 68).

27.07.2022: Vastuseks Aare sõnumile: „Me armastame teine-teiist“ vastab G.X: „Ära räägi

minu eest“ „Mis tagamõttega sa nii jõuliselt peale pressid? Ütlen veelkord, USALDUST EI

OLE! Kahju, et sa minu tunnetega arvestada ei suuda, minu jutt sulle kohale ei juua.“ (I kd tl

72).

15.09.2022: Vastuseks Aare sõnumile: „Ok, ära vasta aga hakkan kohe sõitma!“ vastab G.X:

„Eks ma siis pean kodust ära minema“ (I kd tl 79).

9.10.2022: Vastuseks Aare küsimusele, millal näeme, vastab G.X: „Ei tea Ei pea nägema“ (I

kd tl 83).

11.10.2022: „Midagi ma ei valeta. Ei näe. Lõpeta ahistamine!“ (I kd tl 84).

14.10.2022: „Ma olen tööl, saa aru ja ära pommita pidevalt.“ (I kd tl 85).

26.10.2022: „Jäta järele! Kui sa ahistamist ei lõpeta, blokin su ära.“ (I kd tl 87).

9.11.2022: „Jäta järele!“ (I kd tl 90).

19.11.2022: Vastuseks Aare sõnumile: „Äkki kohtuks õhtul?“ vastab G.X: „Ma juba ütlesin

ei. Palun saa aru.“ ning samal kuupäeval Aare poolt hiljem saadetud sõnumitele vastab G.X:

„Palun ära käi pinda ja saa aru kui mul on kiire“. (I kd tl 93).

23.04.2023: „Mõtle mida tahad“, „Lõpeta kontrollimine, nõme oled“, „Jäta järele“, „Lase mul

rahus olla“ (I kd tl 53).

12 (33)

24.02.2024: „Palun jäta mind rahule! Sul ei ole siia asja.“ (I kd tl 44). Sama sõnum sisaldub

ka 3.07.2024 asitõendi vaatlusprotokollis (I kd tl 32). Sõnumi enda juures on küll kuupäev

(laupäev, 24.veebruar), kuid puudub aastaarv. 2024.aastal langes 24.veebruar laupäevale.

3.07.2024 asitõendi vaatlusprotokollis sisaldub ka järgmine G.X poolt A. Roosikule

10.07.2022 saadetud sõnum vastuseks viimase soovile kokku saada: „Stopp, olen A pool ja

joon šampust. Täna ei sõida ega tule kuhugi.“ (I kd tl 30).

Kannatanu vastumeelsus A.Roosikuga koos olla avaldub juba eelnevalt viidatud 21.12.2023

helifailis ning ka teistes kannatanu esitatud helifailides „18.dets. 2023- 2“ ja

„18.dets.2023„ millel kohus peatub põhjalikumalt veel edaspidi. Ka kannatanu 24.03.2024

Häirekeskusele tehtud telefonikõne salvestiselt kostub, et telefonikõne kestel G.X ütleb ukse

taga olevale isikule (kelleks eelnevalt tuvastatu kohaselt oli A.Roosik) korduvalt, et viimane

ära läheks.

Kohtu arvates ei ole tõendatud A.Roosiku väide, et kannatanu elukohta minekud toimusid

alati kannatanu kutsel või eelnevalt temaga kooskõlastatult. Seda süüdistatava väidet pole

kannatanu kinnitanud. Kannatanu ütluste kohaselt tema ise alates 2022.aprillist A.Roosikuga

kontakti ei otsinud. Asjaolu, et kannatanu oleks A.Roosikuga ise kohta kontakti otsinud või

teda külla kutsunud, ei tõenda ka nendevaheline suhtlus, mida kajastavad 3.07.2024 asitõendi

vaatlusprotokollis toodu või kannatanu esitatud Facebook Messengeri sõnumite ja

mobiiltelefoni sõnumite kuvatõmmiste väljatrükid. Üksnes vahetult peale kooselu lõppemist

on kannatanu 2.05.2022 toimunud sõnumivahetuses ( I kd tl 57) süüdistatavale avaldanud, et

viimane võib helistada või nad võiks kokku saada asjade selgeks rääkimiseks. Edasisest

suhtlusest järeldub, et kannatanu on pidanud silmas varaliste küsimuste lahendamist. Ent

peale kooselu lõppemist toimunud suhtlusest tervikuna võib teha järelduse, et kannatanu ei

olnud süüdistatavaga suhtlusest ja temaga koos olemisest huvitatud. Võrreldes üksnes

süüdistatava tehtud telefoni- ja videokõnede ning saadetud sõnumite arvu (mida on

tuhandetes) kannatanu omadega (milliseid on vaid kümneid), on süüdistatav ilmselgelt olnud

aktiivsem pool. Süüdistatava sõnumites avaldab ta korduvalt armastust kannatanu vastu ja

igatsust tema järele. Samas kannatanu omades midagi sellist ei sisaldu. Ka pole kannatanu

neis kutsunud süüdistatavat enda poole või teinud ettepanekuid koos kuhugi minna.

Kannatanu ütluste kohaselt on A.Roosiku kontakti otsimised mõjunud ahistavalt ja halvasti

tervisele. Kannatanul on ägenenud psoriaas, depressioon, on tekkinud unehäired ja stressist

lihasvalud. Ta käib psühholoogi vastuvõtul. Peale lahkuminekut vahetas kannatanu majal kõik

lukud, paigaldas rajakaamera. Uksed on pidevalt lukustatud, rulood all. 2024.aasta kevadest

on paigaldatud püsivalvekaamera. A.Roosiku kohale ilmumised olid kannatanule häirivad,

kuna tal oli hirm kasvanud. Kannatanu teadis A.Roosiku vägivaldsest minevikust. Seda on

olnud mitu seika, üks neist 4.10.2021 kannatanu hoovis. G.X ei teadnud, millega võib asi

lõppeda, kui A.Roosik on joobes.

A.Roosiku kahtlustatavana antud ütluste kohaselt ei olnud tema käitumine selline, et G.X

oleks pidanud hirmu tundma. Kui G.X ütles A.Roosikule, et mine ära, A.Roosik seda ka tegi.

Et kannatanu on siiski A.Roosiku käitumisest peale kooselu lõppu olnud silmnähtavalt

häiritud ja tema tervis on halvenenud, kinnitavad lisaks kannatanu ütlustele ka mitmete

tunnistajate ütlused.

Tunnistaja S.D ütluste kohaselt G.X kardab A.Roosikut ja tema ilmumist oma elukohta. xxx

paigaldas koju valvesüsteemi, lukustab uksi, kardab pimedal ajal üksi kodus olla, tõmbab

13 (33)

aknakatted ette. xxx on kaalulangus ja depressioon, tema kätele ilmus psoriaas. xxx on

pöördunud erinevate arstide poole.

Tunnistaja Y.N ütluste kohaselt xxx kardab A.Roosikut. Peale kooselu lõppu toimus xxx

soovil ukselukkude vahetus, rajakaamera paigaldamine, uksed on lukustatud, rulood all, peale

A.Roosiku poolt rajakaamera mahavõtmist on paigaldatud valvekaamerad. xxx on stressis ja

depressioonis. xxx käib psühholoogi juures ja talle on mingid rahustid määratud. xxx

kardab, et kui A.Roosik ei saa oma tahtmist, võib viimane muutuda vägivaldseks. Selline

juhtum leidis kunagi kinnistul aset ühe saunapeo käigus sõbra töömehega. Et A.Roosik oleks

xxxxx olnud vägivaldne, seda tunnistaja Y.N ei tea.

Tunnistaja M.K ütluste kohaselt 2022.aasta mais peale A.Roosiku lahkumist kannatanu

elukohast oli G.X endast väljas – närviline ja tema käed värisesid. G.X ongi muutunud

häirituks ja kinniseks. G.X-ist on saanud inimene, kes kõike kardab. Lukud on vahetatud,

uksed on kinni (lukus ja haagis), aknad on pimedad, tervis on korrast ära. G.X on hakanud

rohkem suitsetama ja on kõhnunud. G.X lasi koju panna rajakaamera, et saada ülevaadet

A.Roosiku käimisest.

Tunnistaja V.X-i ütluste kohaselt on G.X A.Roosiku käitumisest häiritud. Tal on tekkinud

ärevus ja hirm, et A.Roosik tuleb kohale. G.X koduuksed on pidevalt lukustatud ja akendel

rulood ees, on paigaldatud valvekaamerad. G.X kardab valgeid autosid. Ta on kaalus alla

võtnud ja kroonilised haigused on ägenenud. G.X on korduvalt käinud psühholoogi

nõustamisel, teinud läbi antidepressandi kuuri. Kooselu ajal selliseid probleeme pigem ei

olnud.

Kannatanu on hirmu A.Roosiku ees korduvalt avaldanud suhtluses oma lastega. Nii on

kannatanu ja tema laste vahelise Facebook Messengeri sõnumite kuvatõmmiste väljatrükkide

hulgas muuhulgas järgmised sõnumid:

30.04.2022: Y.N küsib G.X-ilt: „kuis teil muidu kõik timm?“ ja G.X vastab: „Norabeliga küll.

Muus osas on kerge hirm sees, kuna ta on purjus ja iial ei tea…“ (I kd tl 137).

20.05.2022: „Äkki hakkab siis füüsiliselt ahistama kui välja ei tee…täitsa kardan“ (I kd tl

144).

5.06.2022: G.X edastab lastele kuvatõmmise G.X ja Aare vahelisest vestlusest, kus Aare

tahab G.X juurde sauna tulla (vestluse sisu ka I kd tl 63), mille peale K ütleb: „Kui kohale

ilmub siis politsei kindlalt kohe“ ning G.X vastab: „Ma päriselt ka kardan“ (I kd tl 145-146).

14.01.2024: S.D küsib G.X-ilt: „Täna pommitanud ka või seal käinud?“ ja G.X vastab: „Ei

ole, vaikus. Mul ikka uks lukus. Koerte juures käin ära ja jälle lukku.“ (I kd tl 160).

21.01.2024: „Eile õhtul hakkas jälle pihta. Ignoreerisin ja täna blokkisin ära“ ning S.D

sõnumile: „Nyyd võib sinna ka lennata Kui blokid peal ja sind katte ei saa“ vastab G.X:

„Karta on, mul uks lukus“ (I kd tl 161).

21.01.2024: „Ja see vaimne vägivald viimasel ajal….oh jah“ (I kd tl 164).

23.02.2024: „Aare on ukse taga“ „Kopsib akendele“ „Kuulsin et lubas homme tagasi tulla“

„Ta võib juba hommikul kl.5-6 tulla“ „Ok, läksin närvi, hakkasin värisema“ „Täielik

psühhopaat“ „Ma ei julge praegu saata, vaatab et ikka reageerin ja hakkab uuesti helistama v

tuleb siia“ (I kd tl 181-182).

24.02.2024: G.X edastab lastele kuvatõmmise G.X ja Aare vahelisest vestlusest, kus G.X

palub Aarel end rahule jätta ja annab teada, et tal pole siia asja, mille peale Aare nõuab G.X-

ilt töötasu ja saunalaenu maksmist (vestluse sisu ka I kd tl 32, 44), ning kirjutab lastele: „Ma

jälle värisen, appi kui õudne“ (I kd tl 186).

Seega on kannatanu ja tunnistajate (S.D, Y.N, V.X , M.K) ütlused ning Facebook Messengeri

sõnumite kuvatõmmiste väljatrükkidest nähtuvad kannatanu avaldused kattuvad asjaoludes, et

kannatanu kartis A.Roosiku ilmumist tema elukohta. Kannatanu ja tunnistajate ütlused on ka

14 (33)

kattuvad asjaoludes, et peale kooselu lõppemist on kannatanu võtnud tarvitusele abinõusid

oma kodu ja isiku kaitseks (paigaldas kaameraid, vahetas ukselukud, hoiab uksed lukustatuna,

hoiab ees aknakatteid). Selline käitumine osutab ilmselgelt kannatanu turvatunde

vähenemisele. Nagu kohus juba eespool tuvastas, blokeeris kannatanu 2022.aasta suvel

süüdistatava Facebook Messengeris ning on aegajalt blokeeris ka süüdistatava

telefonikõnesid, kuid süüdistatava pealekäimisel võttis blokeeringud maha.

Kuigi kohtule ei ole esitatud mingeid kirjalikke tõendeid (väljavõte terviseportaalist vms)

kannatanu tervisliku seisundi kohta, ei sea kohus kahtluse alla kannatanu väidet tervise

halvenemisest ja arstiabi vajadusest. Silmnähtavaid muutusi kannatanu tervislikus seisundis

on märganud ka tunnistajad Y.N, S.D, V.X , M.K. Olukorras, kus kooselu oli kannatanu

soovil 2022.aasta aprillis lõppenud, kuid süüdistatav järjekindlalt jätkas kannatanuga

erinevatel viisidel kontakti otsimist, on kohtu arvates eluliselt usutav, et kannatanu viibis

süüdistatava käitumise tõttu stressiseisundis. Nagu kohus eespool tuvastas, otsis süüdistatav

peale kannatanuga kooselu lõppemist viimasega kontakti telefonikõnede, videokõnede ja

sõnumite näol tuhandeid kordi. Nagu kohus edaspidi tuvastab, on süüdistatavale omane

survestav ja kannatanut enda tahtele allutada sooviv käitumismuster. On eluliselt usutav, et

sellises olukorras pikka aega viibimine tekitab organismi pideva pingeseisundi ehk

stressiseisundi.

Kohus ei pea arvestatavaks kannatanu väidet hirmu tundmisest seoses süüdistatava võimaliku

füüsilise vägivaldsusega. Kannatanu ise ja tunnistaja Y.N on viidanud mingile A.Roosiku

poolsele varasemale füüsilise vägivalla kasutamise juhtumile. Samas puuduvad igasugused

tõendid, et süüdistatav oleks kunagi füüsilist vägivalda kasutanud kannatanu suhtes.

Süüdistatava sõnumites ei sisaldu füüsilise vägivalla kasutamise ähvardusi. Nagu kohus

edaspidi tuvastas, veetis kannatanu süüdistuses käsitletud ajaperioodil korduvalt ka koos

süüdistatavaga aega, käies erinevatel üritustel ja spaades. Eeltoodu valguses tekib küsimus,

kas saab üldse rääkida tõsiseltvõetavast kannatanu hirmutundest süüdistatava ees.

Kohtu arvates seisneb süüdistatava käitumisest põhjustatud kannatanu hirmutunne peamiselt

kannatanu kartuses, et süüdistatav võib mistahes ajal ilmuda kannatanu elukohta ning

kannatanul tuleb soovimatult süüdistatavaga suhelda. Kannatanu ja süüdistatava vahelises

sõnumivahetuses on arvukalt sõnumeid, kus süüdistatav ongi lubanud kannatanu poole tulla,

kuigi viimane pole seda soovinud. Nagu kohus eespool tuvastas, süüdistatav kannatanu

elukohta korduvalt tuligi. Seega kannatanu kartusel oli küllaldaselt alust. Kohtu hinnangul

on tegemist kannatanu kartusega enda eraelu puutumatuse rikkumise ees, mida antud juhul

saab siiski lugeda ka tõsiseltvõetavaks hirmuks, mis kannatanu stressiseisundit veelgi

raskendas.

Et pidev negatiivne stress võib põhjustada tervise halvenemist, on üldiselt teadaolev asjaolu.

Nii on näiteks vaimse terviseportaalis Peaasi.ee selgitatud, et pikaajalise liigse stressi mõjud

on tüüpiliselt ärevushäired, unetus, kõrge vererõhk, nõrgestunud immuunsüsteem,

seedeelundkonna probleemid. Pikaajaline stress soodustab erinevate haiguste, sh depressiooni

ja ärevushäirete, ülekaalulise ja südamehaiguste arengut. Tavapärased pikaajalise liigse stressi

kaasmõjud on ülesöömine, ebatervislik toitumine, suitsetamine, alkoholi ja narkootikumide

kuritarvitamine, õnnetused ja vigastused (https://peaasi.ee/stress/). Kuna viidatud teave on

igaühele ligipääsetav ja pärineb usaldusväärsest allikast, peab kohus põhjendatuks sellele

KrMS § 60 lg 3 alusel tugineda (RKKKo 3-1-1-28-12, p 8.2). Seega on ka kannatanul

esinevaid terviseprobleeme ( ärevus, unetus, depressioon, kaalulangus) võimalik seostada

A.Roosiku käitumisest põhjustatud stressi ja hirmuga.

15 (33)

Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks süüdistuse väite, et A.Roosiku poolt kannatanu

tahtevastase kannatanuga kontakti otsimise ja kannatanu jälgimise tagajärjeks on kannatanu

turvatunde vähenemine, kannatanul hirmu- ja stressiseisundi tekkimine, mis on omakorda

tinginud kannatanu vajaduse arstiabi, ravimite ja teraapiate järele. Samuti on kannatanu

pidanud tegema igapäevaelus olulisi muudatusi (elukohas lukkude vahetamine,

valvekaamerate paigaldamine, süüdistatava blokeerimine telefonis ja sotsiaalmeedias).

Kaitsjaga nõustudes loeb kohus tõendatuks, et süüdistuses käsitletud ajaperioodil veetis

kannatanu koos süüdistatavaga aega, käies erinevatel üritustel ja spaades. Kannatanu ise on

seda asjaolu kinnitanud. Kannatanu ütluste kohaselt osales ta A.Roosiku ettepanekul 4-5

korda üritustel sh 2022.aasta jaanipeol Loosil, 23.07.2023 Tõrva tulede öö üritusel, 2023.aasta

Viluste jõulupeol. Koos A.Roosikuga on ta käinud 3-4 korda spaades sh 2022.aasta sügisel

Toila spaas, 2023. aastal Pärnus. Spaades ööbisid ühes toas ja ühises voodis. Oli ka

seksuaalvahekordi.

Et kannatanu käis peale kooselu lõppemist koos süüdistatavaga mõnel üritustel, on kinnitanud

ka kannatanu lapsed. Tunnistaja S.D ütluste kohaselt ta teab, et peale kooselu lõppemist käis

xxx A.Roosikuga paaril korral peol ja Tõrva Tulede ööl. Tunnistaja Y.N ütluste kohaselt

G.X oli A.Roosiku suhtes tõrjuv, kuid vahepeal murdus ja käis mõnel üritusel.

Kannatanut ja süüdistatavat on koos mõnes spaas või üritustel näinud ka mitmed tunnistajad.

Tunnistaja M.K ütluste ( II kd tl 81) kohaselt 2022.aasta oktoobris või novembris Toila spaas

viibides sai ta kokku oma tuttava A.Roosikuga, kes oli kaaslasega. Tunnistaja mäletamist

mööda oli A.Roosiku kaaslane musta peaga, aga seda inimest M.K enam ära ei tunne. Kuigi

tunnistaja M.K kohtuistungil kannatanut ära ei tundnud, tõendavad tema ütlused kogumis

kannatanu ütlustega, et tunnistaja nähtud isikuks oli kannatanu. Kannatanu ise on kinnitanud,

et ta koos süüdistatavaga 2022.aasta sügisel Toila spaas käis. Selline kokkulangevus

kannatanu ja tunnistaja M.K ütlustes annab alust järeldusele, et mõlemad räägivad ühest ja

samast sündmusest.

Tunnistaja Q.F-i ütluste ( II kd tl 74-75) kohaselt nägi ta A.Roosikut ja G.X-i koos

23.07.2023 Tõrvas Tuledel ööl endale vastu kõndimas. A.Roosik ja G.X olid hästi lähestikku

ja vestlesid mõnusas stiilis. Tunnistaja nägi A.Roosikut ja G.X-i paarikümne sekundi vältel.

Q.F-ile tundus, et neil oli hea koos olla ja nad nautisid õhtut.

Tunnistaja M.L ütluste ( II kd tl 79-80) kohaselt nägi ta oma tuttavaid A.Roosikut ja G.X-i

koos aastalõpupidudel - 2022.aastal Rõuge kultuurimajas ja 30.12.2023 Viluste koolimajas.

A.Roosik ja G.X saabusid pidudele koos ja olid lõpuni. Vilustest läksid nad koos ära. Kas

A.Roosik ja G.X lahkusid koos ka Rõugest, seda tunnistaja öelda ei oska. Mõlemal peol

istusid A.Roosik ja G.X kõrvuti ühes lauas, tantsisid kõige rohkem. Nad olid särav paar ning

nägid välja nagu äsja armunud teismelised. Mõlemad olid õnnelikud ja särasid. Viluste peol

ajas M.L G.X-iga mõne sõna juttu. Vastuseks M.L öeldule, et sul on mehega vedanud, vastas

G.X naeratades, et Aare on tõesti tore mees.

Kuigi kannatanu oma ütlustes Rõuge kultuurimajas 2022. aastalõpupeol käimisest ei rääkinud,

loeb kohus tunnistaja M.Lütlustele tuginedes selle asjaolu tõendatuks. Kohtul puudub

igasugune alus kahelda tunnistaja M.L ütluste usaldusväärsuses, et ta nägi kannatanut ja

süüdistatavat koos ka sellel üritusel.

Et A.Roosik on korduvalt broneerinud majutusasutusi ühisteks koosviibimisteks kannatanuga,

on kinnitanud tunnistaja V.A. Tunnistaja V.A ütluste ( II kd tl 78 – 78 pöördel) kohaselt on

tema tuttav A.Roosik käinud V.A pool arvutit kasutamas, kuna A.Roosiku väitel oli mingi

16 (33)

häda tema enda arvuti või internetiga. Seda juhtus 2022.aasta teisel poolel vähemalt kolm

korda (juulis, septembris, aasta lõpu poole). A.Roosik broneeris kahele majutust ja rääkis, et

läheb koos G.X-iga. V.A mäletab ühte broneeringut Pärnusse mingile üritusele ja pärast

majutusele. Teisi kohti V.A ei mäleta.

Tunnistaja A.R ütluste kohaselt teab ta xxx jutu järgi, et viimane on peale kooselu lõppemist

käinud koos G.X-iga spaades – Narvas, Rakveres, Pärnus, Tartus. Millal pojal spaades

käimised olid, tunnistaja A.Roosik täpselt ei tea. Seega tunnistaja A.R kohtuistungil

tegelikult ei osanud kinnitada, mis ajal spaades käimistest ta xxxx jutu järgi teab. Kohtu

arvates ei oma selle tunnistaja ütlused seega erilist tõenduslikku väärtust asjaolu osas, kas ja

kuidas süüdistatav ja kannatanu veetsid koos aega peale kooselu lõppemist.

A.Roosik on kohtule esitanud foto 18.06.2022 jaanipäevapeost Loosis, kus ta on ära

märgistanud ennast tantsimas koos kannatanuga (I kd tl 122). Foto ise ei võimalda teha

järeldusi, millal ja kus see tehtud on. Ka on teiste tantsijate hulgas ringiga ära märgistatud

inimesed tegelikult raskesti äratuntavad. Samas on kannatanu ise kinnitanud, et käis

süüdistatavaga 2022.aasta jaanipeol Loosis. Üldiselt teadaolevalt sellistel üritustel inimesed

muuhulgas ka tantsivad. Kannatanu ütluste valguses on eluliselt usutav, et esitatud foto on

tehtud 18.06.2022 jaanipäevapeol Loosis, kus kannatanu ja süüdistatav koos tantsisid. Et

kannatanul ja süüdistataval on kombeks üritustel koos tantsida, tuleneb ka tunnistaja M.L

ütlustest.

Kannatanu väites, et ühiselt üritustel või spaades käimised olid korraldatud alati süüdistatava

poolt, äratab kahtlust A.Roosiku kohtule esitatud e-posti aadressile XXX 2.01.2023 saabunud

e-kiri broneeringu kinnitusest Estonia Medical Spa & Hotel`st (I kd tl 195-197). Broneeringu

kinnitusest nähtuvalt on G.X broneeritud selles majutusasutuses (asukoht Pärna 12, Pärnu) toa

2-le täiskasvanule Booking.com kaudu 6.01.-8.01.2023. Broneeringu tegijaks on märgitud

G.X (XXX) ning külastaja nimeks on märgitud Aare Roosik.

Kannatanu on esitanud Booking.com väljatrüki sama broneeringu kohta, millest nähtuvalt see

tühistati (II kd tl 12). Kannatanu on esitanud ka oma pangakonto väljatrüki perioodi 6.01.-

9.01.2023 kohta (II kd tl 11), millest nähtuvalt on kannatanu sularaha välja võtnud ja ostude

eest pangakaardiga tasunud Võrus ja Tartus.

Kannatanu esitatud tõendid kinnitavad, et 6.01.-8.01.2023 kannatanu ja süüdistatav ei

viibinud tegelikult koos Pärnus asuvas Estonia Medical Spa & Hotel`is, kuna broneering oli

tühistatud ja kannatanu viibis hoopis mujal. Kuigi kannatanu on eitanud broneeringu

tegemist, tõendab süüdistatava esitatud broneeringu kinnitus kohtu arvates siiski asjaolu, et

broneeringu oli teinud kannatanu. Kohtu arvates puudub mõistlik põhjendus, et miks oleks

pidanud keegi teine isik (näiteks A.Roosik) näitama broneeringu tegijana G.X-i. Asjaolule, et

kannatanu ja süüdistatava ühiste koosviibimiste puhul ei pruukinud broneeringuid teha alati

üksnes süüdistatav, vaid neid võis omavahelisel kokkuleppel teha ka kannatanu, viitab

näiteks süüdistatava ja kannatanu vahel 10.07.2022 aset leidnud sõnumivahetus, kus

süüdistatav palus kannatanul broneerida majutuse piletid Peipsi äärde (I kd tl 68).

Nõustudes kaitsjaga ka kohus nendib, et kannatanu käitumine on tõesti olnud vastuoluline.

Nagu kohus eespool tuvastas, avaldas kannatanu peale kooselu lõppemist korduvalt

süüdistatavale soovimatust temaga suhelda ja koos olla. Nagu kohus eespool tuvastas, oli

kannatanu peale kooselu lõppemist süüdistatava käitumise tõttu silmnähtavalt häiritud ja

tema tervis halvenes, samuti võttis ta tarvitusele abinõusid oma kodu ja isiku kaitseks. Samas

käis kannatanu koos süüdistatavaga korduvalt erinevatel üritustel ja spaades, kusjuures

17 (33)

mitmetele kõrvalistele isikutele (Q.F ja M.L) tundusid nende suhted väga sõbralikud ja

mõnele (M.L) tundus kannatanu lausa õnnelik. Kannatanu on ise kinnitanud, et tema ja

süüdistatava vahel oli korduvalt ka seksuaalvahekordi.

Kannatanu ütluste kohaselt läks ta A.Roosikuga spaadesse ja üritustele kaasa intensiivse

survestamise tõttu, et rahu saada. A.Roosiku käitumine oli manipuleeriv, ahistav, hirmutav.

Kord olid lilled, kord olid ähvardused. G.X oli suletud ringis ega julgenud enda eest seista.

Peale kooselu lõppemist toimunud seksuaalvahekorrad olid talle vastumeelsed, esines ka

vägistamist.

Tunnistaja Y.N on viidanud oma ütlustes kannatanu nö murdumisele. Tunnistaja Y.N ütluste

kohaselt käis kannatanu koos süüdistatavaga üritustel lootuses, et selline pidev

kontaktiotsimine ära lõpeb.

Tunnistaja M.K ütluste kohaselt andis G.X mitmel korral A.Roosiku suhte taastamise

episoodidele järele ja võttis A.Roosiku tagasi, hakates viimasega suhtlema. G.X andis

A.Roosikule järele hirmust, et muidu tuleb ta kohale.

Kannatanu ja tema laste vahelise Facebook Messengeri sõnumite kuvatõmmiste väljatrükkide

hulgas muuhulgas järgmine sõnum:

1.06.2022: Y.N küsib G.X-ilt: „xxx kuidas olukord? Kas see manni jutt et deitimas käid on

õige v“ ja G.X vastab: „Paar korda oleme kokku saanud küll. Ma seda deitimiseks ise ei

pidanudki… No on raske kui pidevalt pinda käib, andsin järele.“ Y.N: „Proovi mitte anda on

minu soovitus“ ja G.X vastab: „Sa ei kujuta ette, kuidas püüan“ (I kd tl 145).

Kannatanu väidet, et A.Roosik teda survestas, tõendavad lisaks eeltoodule kannatanu tehtud

helisalvestised tema ja A.Roosiku vahelistest vestlustest. Kohtueelse menetluse käigus on

kannatanu esitanud järgmised helisalvestised (DVD+R, I kd tl 119) järgmiste nimetustega: 1)

„12.okt.2023- 1“ kestvusega 3 minutit 9 sekundit (edaspidi 12.10.2023 helifail), 2) „18.dets.

2023- 2“ kestvusega 4 minutit 54 sekundit (edaspidi 18.12.2023-2 helifail) ja 3) „21

dets.öösel“ kestvusega 16 minutit 41 sekundit (edaspidi 21.12.2023 helifail)“. Helifailide

tehnilised andmed ei võimalda teha järeldusi nende tegemise aja kohta. Nagu kohus eespool

leidis, puudub vestluse sisu arvestades alus kahelda kannatanu väites, et 21.12.2023 helifailis

on jäädvustatud 21.12.2023 toimunud vestlus. Sama (et need vestlused on toimunud

kannatanu väidetud ajal) leiab kohus ka teiste kannatanu esitatud helifailide puhul. Järgnevalt

annab kohus kokkuvõtliku ülevaate helifailide sisust. Selguse huvides märgib kohus, et

otsekõne puhul ei ole alati tegemist sõnasõnalise kõne üleskirjutusega, vaid võib olla tegemist

ka kokkuvõttega.

12.10.2023 helifaililt on kuulda järgmine kannatanu G.X ja süüdistatava A. Roosiku vaheline

vestlus. Esmalt süüdistatav (vihaselt ja karjudes) ütleb kannatanule, kuidas viimane elab teiste

kulul ning miks kõik peavad teadma, kuidas on või oli ning et nemad (G.X ja Aare) elavad

koos. Seejärel kannatanu (imestunult) küsib süüdistatavalt, millest A. Roosik räägib.

Kannatanu küsimusele küsib süüdistatav (rahunedes) hoopis vastu, kas võtame nüüd hoo

tagasi maha. Kannatanu ütleb süüdistatavale, et see ongi sinu eesmärk, mille peale süüdistatav

vastab järgmist: „Mitte minu eesmärk. Sa ei anna lihtsalt teist võimalust. Kõige parem häbi on

ikkagi rahvas. Teen sulle rahva ees selgeks selle asja, kui palju on sinul õigust, kui palju on

minul õigust.“ Seejärel küsib süüdistatav kannatanult, kas viimane kardab ning räägib, kuidas

vajadusel tuleb mingi kiri Facebooki üles panna selle kohta, milline kannatanu on, ning

heidab kannatanule ette viimase poolt öeldut „armastus otsas“. Selle peale ütleb kannatanu, et

süüdistatav ju ei oska teisiti, millele süüdistatav vastab: „Ei oska teisiti... Kuidasmoodi me

18 (33)

nüüd peame selgitame seda? Kõik on nüüd nagu sinu ja teie oma, mitte minu oma enam

midagi.“ Kannatanu ütleb: „Oleks ka sinu oma, kui sa oleksid inimene.“

18.12.2023-2 helifaililt on kuulda järgmine G.X ja süüdistatava A. Roosiku vaheline vestlus.

Esmalt süüdistatav püüab kannatanule selgeks teha, miks viimane ei saa aru sellest, et ka

süüdistataval on vajadused. Selle peale vastab kannatanu, et süüdistatava vajadused on olnud

alati suuremad kui kellegi teise omad. Jututeema vahetudes ütleb süüdistatav (ärritunult, peale

käivalt): „Ma tulen olen nüüd sinuga“, mille peale vastab kannatanu (kindlameelselt): „Ma ei

taha, mul on üksinda väga hea.“ Kuid süüdistatav jätkab: „Ma olen kõik punased pühad siin“,

mille peale vastab kannatanu: „Ei ole, mul on pere kodus.“ Seejärel süüdistatav ägestub ning

vaatamata kannatanu selgitustele, et tema lapsed tulevad koju, ütleb süüdistatav korduvalt

(käskivalt): „Mina olen samamoodi siin kolm päeva!“ Seejärel ka kannatanu ägestub ja ütleb:

„Kas sa saad aru, et sinu tahtmised ei ole need, mis loevad suhtes? Sa oled minust nagu

teerulliga üle sõitnud. Ma pean ükskord kõrvale tõmbuma, tervise huvides, ma ei jaksa

rohkem.“ Seejärel hakkab süüdistatav (karjudes) kannatanut süüdistamata, et hoopis

kannatanu on süüdistatavast teerulliga üle sõitnud ning kannatanu näeb kõike ainult enda

mätta otsast. Hiljem süüdistav rahuneb ja küsib: „Mis siis saab?“, mille peale vastab

kannatanu: „Mitte sittagi ei saa.“ Seejärel süüdistatav jälle ägestub ning ütleb, et tema pole

selles süüdi, et kannatanul pole vajadusi ning lisab: „Kas sa arvad, et ma pean sulle kõik siia

jätma, et sa saad uue mehe majja võtta? Käi persse, raisk, kurat, nii ei käi need asjad!“

21.12.2023 helifaililt on kuulda järgmine G.X ja süüdistatava A. Roosiku vaheline vestlus.

Esmalt süüdistatav (valjuhäälselt) heidab kannatanule ette, miks kannatanu süüdistatavale ei

helistanud, neil oli kokkulepe. Kannatanu vastab, et tema sellist kokkulepet ei mäleta ning

lisab: „Lõpeta see kontrollimine ükskord ära! Mul on kõik korras, võid tagasi sõita.“

Süüdistatav selgitab õigustavalt, et tal on ainult pool tundi sõita. Kannatanu küsib, miks

süüdistatav tuli ning süüdistatav selgitab, et tuli kannatanu juurde. Kannatanu vastab

(kindlameelselt), et ta ei taha, mille peale ütleb süüdistatav (ärritunult): „Mis sa ei taha?

Paljugi, mis sa ei taha!“ Seejärel süüdistatav rahuneb ja annab kannatanule teada, et ta tuleb

24 kannatanu juurde. Kannatanu (tülpinud ja rusutud häälega) selgitab, et ta juba ütles, et on

jõulud perega. Süüdistatav jätkab (peale käivalt) korduvalt: „Ma olen 24 sinuga ning seejärel

ütleb süüdistatav (ähvardavalt): „Millest sa aru ei saa? Kui sa hakkad nii panema mulle, siis

ma hakkan tagasi panema sulle, tõsiselt. 24 oleme meie koos. Siis on minu sünnipäev. Mind ei

huvita. Ma tulen siia. 24 olen mina sinuga koos. Tee endale selgeks see asi. Paljugi, mis sulle

ei meeldi. Ma ütlen sulle ära, et 24 on meie päev.“ Seejärel ütleb kannatanu süüdistatavale, et

viimane ei kamanda ning lisab: „Millest sa aru ei saa, ma ei taha olla sinuga koos.“

Süüdistatav veel korduvalt ütleb, et tema on kannatanuga 24 koos. Kannatanu: „Issand, kuidas

mulle see terror ei meeldi.“ Süüdistatav ärritub ega mõista, miks kannatanu ei taha

süüdistatavaga viimase sünnipäeval koos olla. Seejärel kannatanu ägestub ja ütleb: „Palun ära

õienda minuga kogu aeg. Mis asi see on, mida sa praegu nõuad mu käest? Mida sa esitad

mulle ultimaatumeid? See on vaimne vägivald. Peab tegema nii nagu sina ütled. Ma olen sulle

100 korda öelnud, et mulle ei meeldi, tulen, käsen, keelan, poon ja lasen. Õudne. Sa ei arvesta

teistega. Sa ei muutu kunagi.“ Süüdistatav jätkab kannatanu survestamist. Kannatanu: „Miks

ma pean kannatama seda? Ma tahaks olla inimestega, kellega mul on hea olla. Miks ma pean

olema kellegagi vägisi koos? Süüdistatav jätkuvalt ei mõista, miks nad ei saa olla 24 koos ja

ütleb, et tuleb 23 õhtu kannatanu juurde. Kannatanu küsib süüdistatavalt, miks viimane 23

tuleb, mille peale süüdistatav küsib vastu, kes siis 23 tuleb. Kannatanu küsib (tülpinult):

“Millal ma saan ükskord rahulikult olla?“ ning süüdistatav vastab: „ Ma ütlesin sulle, ma ei

jäta sind maha, elus mitte.“ Kannatanu vastu: „Kas ma peangi sellise terrori all elu lõpuni

elama?“ Süüdistatav ütleb, et mis sel elul viga on ning ei pea terrori all elama, vaid oleme

19 (33)

koos. Süüdistatav jätkab kannatanu palumist, et oleme 24 koos ja ta tuleb 23 sinna. Kannatanu

lisab: „Kuidas see võimalik on? Selline elu?“ Seejärel kannatanu ja süüdistatav vaidlevad

selle üle, miks peab nii olema nagu teine ütleb ning kannatanu ütleb: „See on minu kodu.“

Seejärel süüdistatav räägib sellest, miks tegemist on ka tema koduga. Kõne lõppedes küsib

süüdistatav kannatanult üle, kas sobib, kui ta tuleb 23 õhtu siia, mis peale ütleb kannatanu:

„Mis tähtsust sel on, mis ma vastan. Türannile ei loe minu vastus.“ Kannatanu ägestub, ta ei

saa aru, miks süüdistatav ära ei lähe. Süüdistatav omakorda ei saa aru, miks ta praegu sõitma

peab.

Kohtumenetlus käigus esitas kannatanu veel ühe helisalvestise (CD-R, I kd tl 200) nimetusega

„18.dets.2023„ kestvusega 3 minutit ja 10 sekundit (edaspidi 18.12.2023 helifail). Nimetatud

helifaililt on kuulda järgmine G.X ja süüdistatava A. Roosiku vaheline vestlus. Süüdistatav

(karjudes ja ähvardavalt): „Kas sa tahad, et ma 30. tõstan kisa üles? Sa tõesti tahad seda? Ma

teen selle ära ka. Oled minuga või ei ole?“ Kannatanu vastab rahulikult: „Ma ei ole vägisi

sinuga!“ Seejärel süüdistatav palub, et kannatanu oleks üks kord temaga. Seejärel kannatanu

ütleb veidi ägestunult: „Ma ei ole näinud mitte ühtegi muutmise märki, koguaeg käib üks

nõudmine, õiendamine ja ähvardamine! Vot aitäh, ma ei taha sellist!“ Seejärel süüdistatav

jätkab karjumist ja kannatanu ähvardamist, et ta mitte ei ähvarda, vaid ta teeb selle kõigi

nähes ära ning küsib kannatanult, kas kannatanu on temaga või ei ole. Kannatanu ütleb

süüdistatavale, et nad ei ole koos, kuid süüdistatav ei mõista seda ja ütleb, et nad on koos.

Süüdistatav käsutab kannatanut, et viimane paneks 30. süüdistatavale enda kõrvale laua ning

ähvardab: „Sa ei tule minuga tantsima ka või? Ma tahaks näha seda? Ma tahaks näha raisk!

Siis ma panen küll täie pasaga veel alles juurde, kui sa ei tule tantsima ka raisk! Lähed peolt

minema, ah?“

Helifailides kuulda olev süüdistatava kõnemaneer, hääletoon ja öeldu sisu võimaldab küll

kohtu arvates asuda seisukohale, et süüdistav survestas kannatanut ja püüdis teda enda

tahtele allutada. Korduvalt on süüdistatav kannatanut ähvardanud nendevaheliste probleemide

avalikustamisega, kannatanu häbistamise või talle mingil moel tagasi tegemisega

(12.10.2023, 18.12.2023, 21.12.2023). Korduvalt on süüdistatav avaldanud, et kannatanu

soovid ei loe, vaid süüdistatav tuleb kannatanu juurde siis kui ise tahab (18.12.2023,

21.12.2023). On õige kaitsja tähelepanek, et süüdistatava ja kannatanu vaheliste vestluste

salvestisi on ainult mõned üksikud. Kuid ka nende väheste pinnalt on võimalik teha järeldusi

süüdistatava käitumismustri kohta. Kannatanu avaldatu (süüdistatav on temast nagu teerulliga

üle sõitnud - 18.12.2023-2 helifail; süüdistatav tuleb, käsib, keelab, poob ja laseb - 21.12.2023

helifail; süüdistataval käib koguaeg käib üks nõudmine, õiendamine ja ähvardamine -

18.12.2023 helifail) viitab asjaolule, et tegemist ei ole üksikjuhtumitega, vaid süüdistatavale

ongi omane selliselt (survestavalt) käituda. Kohus ei jaga kaitsja seisukohta, et tegemist on

kooselus paaride tavapärase n.ö naaklemisega.

Nagu kohus eespool tuvastas, otsis süüdistatav peale kannatanuga kooselu lõppemist

viimasega kontakti telefonikõnede, videokõnede ja sõnumite näol tuhandeid kordi, milles muu

hulgas nõudis kannatanult enda kõnedele ja sõnumitele vastamist, vahetuid kohtumisi ning

lubas G.X üles otsida ja tema elukohta tulla. Juba ainuüksi selline intensiivne kontakti

otsimine mõjub survestavalt. Seda on kinnitanud kannatanu, kuid lisaks temale on

süüdistatava käitumist survestavana näinud mitmed tunnistajad (S.D, Y.N, M.K), kelle

ütlustest tulenevalt vastas kannatanu süüdistava kõnedele lootuses vältida viimase ilmumist

kannatanu elukohta. Kannatanuga tuhandeid kordi kontakti otsimine, kannatanu ja

tunnistajate S.D, Y.N, M.K ütlused ning helifailidest kuuldu kogumis tõendavad kohtu

arvates süüdistatava survestavat ja kannatanut enda tahtele allutada soovivat käitumismustrit.

20 (33)

Süüdistatava sellise käitumise valguses loeb kohus arvestatavaks kannatanu väidet, et peale

kooselu lõppemist käis ta koos süüdistatavaga koos erinevatel üritustel ja spaades

süüdistatava survestamise tagajärjel.

Et kannatanu veetis koos süüdistatavaga aega viimase survestamise tagajärjel, ei ole välistatud

iseenesest asjaolu tõttu, et mitmele tunnistajale (Q.F ja M.L) tundus kannatanu olevat rahul

ja õnnelik. Kahetsusväärselt sageli tuleb ette olukordi, kus avalikkusele näha olev inimeste

vaheliste suhete väline fassaad ei vasta tegelikkusele. Kohus nõustub prokuröri poolt

kohtuvaidluses avaldatuga, et ka käesoleval juhul võib rääkida kannatanu olukorra ilustatud

fassaadist. G.X on kauaaegne xxxxxxx xx xxxxxxxx. Sellise ametiga (eriti väikses

maakohas) kaasneb tahes-tahtmata avalikkuse tähelepanu ning vajadus mainet hoida.

Süüdistatav ongi korduvalt ähvardanud kannatanut avalikkuse eest häbistada. Arvestades

18.12.2023 helifaililt kuulduvaid süüdistatava ähvardusi püüaks kohtu arvates ka keskmine

erapooletu kõrvalseisja midagi ette võtta, et vältida ähvardaja ilmumist kõnealusele üritusele,

milleks kannatanu kinnitusel oli 30.12.2023 toimuv aastalõpupidu Rõuges, kuhu kannatanu

pidi minema koorijuhi ülesannete täitmisega seoses. Kui G.X oleks A.Roosikuga olnud ka

tegelikult õnnelik (nagu paistis M.L), siis poleks kannatanu ju võtnud tarvitusele abinõusid

oma isiku ja kodu kaitseks ning poleks silmnähtavalt halvenenud tema tervis (nagu tuleneb

tunnistajate S.D, Y.N, M.K ja V.X-i ütlustest).

Kahtlemata on vaieldav, kas edasise survestamise vältimiseks on parim lahendus kannatanu

poolne järgi andmine nagu G.X on teinud. Ka siinkohal kohus nõustub prokuröriga, et nagu nt

vägistamise ohvrite puhul pole olemas ühte ja ainuõiget käitumismalli, millest hälbimist saaks

ohvrile ette heita, ei ole seda ka ahistava jälitamise ohvrite puhul. G.X ütlustest tuleneb, et ta

lootis, et peale lakkamatut pealekäimist üksikjuhtudel järgi andmine toob kannatanu jaoks

kaasa vähemalt ajutiselt sobiva lahenduse s.o hoiab A.Roosikut mõnda aega eemal vähemalt

kannatanu kodust.

Kaitseversiooni kohaselt süüdistatava tegevuse (kannatanuga kontakti otsimise) üheks

motiiviks oli soov kannatanuga kooselu taastada, kuna tal oli kannatanu vastu armastuse

tunne. Kohus ei sea seda väidet kahtluse alla. Valdav enamus peale kooselu lõppemist

süüdistatava poolt kannatanule saadetud sõnumitest sisaldavad tõesti armastuse avaldamist,

igatsust tema järele ja soovi kannatanuga koos olla, sh näiteks järgmised:

23.05.2022: „Kallis G.X, nutt tuleb peale - kui väga armastan sind…tahan hoida sind, koos

käia igal pool. Armastusega AARE…“ (I kd tl 59).

10.06.2022: „Homme jätkan, tänu sinule mu kallis – armastan sind väga. Igatsen sind väga,

ma saan sind tagasi, teen kõik et oleksime koos…“ (I kd tl 65).

15.06.2022: „Lubasin endale ja teistele, et ei tee sulle rohkem haiget sulle mu kallis!

Armastan hoolin sinust väga! Head ööd kallis ingel! Suudlused ja kallistused sulle!“ (I kd tl

66).

17.06.2022: „Kena tööpäeva, kullake! Armastan sind! Igatsen sind ja suudlen sind!“, „Oled

mu süda ja hing, armastan sind kallis!“ (I kd tl 66).

20.06.2022: „Armastan, Armastan, Armastan sind, palun ära tõuka ära – ole minu naine“,

„Armastan sind kogu hingest!“, „Armastan sind, kõik muu on tähtsusetu, minu kaunitar“,

„Armastan sind, kallis väga! Minu päikseke. Ilusat ja imekaunist päeva sulle mu südameke!“

(I kd tl 66-67).

10.07.2022: „Tahaks tulla sinu juurde – kallistada ja suudelda sind ning öelda kui väga sind

armastan! Igatsen sind meeletult ja tahan hoida sind oma käte vahel.“, „Minu kaunis naine

oled – G.X… Armastan ja hoolin sinust väga, väga…“, „Kallis, me armastame teine-teist

väga, saad ise ka aru, mida me tunneme kui oleme koos“ (I kd tl 68).

21 (33)

24.07.2022: „G.X – sa oled minu eluarmastus!“, “Armastan sind! Minu lilleõieke!!!“, „Kallis,

kus oled kadunud! Minu arm!“, „Kallis oled – minu silmarõõm! Armastan sind kogu hingest,

aitäh et olen sind kullake väga, väga hindama hakanud!“, „Järjekordne tõestus, et sa oled mu

eluarmastus!“ (I kd tl 72).

28.07.2022: „Armastan sind!!!“, „Oled nr 1 minu elus!“, „Armastan sind, päike!“ (I kd tl 73).

23.08.2022: „Armastan sind – üle kõige, mu kallis!“, „Armastan sind – kullake!“(I kd tl 77-

78).

15.09.2022: „Armastan sind väga, aitäh! Minu kaunis naine – G.X!!! Hoolin sinust ja

kallistused, musid sulle!“, „Igatsen sind!“ (I kd tl 79).

8.10.2022: Armastus teeb hullusi, igatsen sind! Väga kallis oled!“, „Kallis oled, väga kallis!“,

Armastan sind!“ (I kd tl 82-83).

22.11.2022: „Minu kullake, ole minu kaasa! Armastan sind meeletult!“, „Minu silmarõõm ja

süda“ (I kd tl 94).

11.12.2022: „Tere hommikust! Mu armsam!“, „Igatsen meeletult sind!“, „Armastan sind!“ (I

kd tl 98).

Kaitseversiooni kohaselt süüdistatava tegevuse (kannatanuga kontakti otsimise) teiseks

motiiviks oli soov saada õiglast hüvitist oma aastaid kestnud töise ja rahalise panuse eest

kannatanu kinnistu paremustamisel, juhul kui kannatanu tema tunnetele ei vasta. Samuti oli

süüdistatava eesmärgiks saada tagasi oma isiklikud asjad – kapid, külmik jm. Kohtu arvates

on tõendatud, et kooselu lõppedes tekkisid G.X ja A.Roosikul tõesti varalised vaidlused ning

need olid süüdistuses käsitletud perioodil veel lõplikult lahendamata.

A.Roosiku kahtlustatavana antud ütluste kohaselt kooselu ajal kannatanuga sai XXX kinnistul

renoveeritud maja ja saun. G.X rahade eest sai renoveeritud maja ja A.Roosiku rahade eest

renoveeritud/ehitatud kõrvalhooned.

Kannatanu ütluste kohaselt panustas A.Roosik kooselu ajal XXX tallu tööga, toetas ka

rahaliselt ning tahtis ka midagi endale saada. A.Roosik kartis, et mis saab, kui G.X-i enam

pole. Nad leppisid kokku, et kannatanu lisaks oma lastele võtab A.Roosiku xxxxx xxx

pärandi jagamisse sisse ja tegi notaris vastava lepingu. Kannatanu muutis seda notariaalset

dokumenti 2022.aasta kevadel ja andis sellest ka A.Roosikule teada. 25.04.2022 tõi A.Roosik

nimekirja endale kuuluvatest asjadest ja palju G.X talle võlgu on. Asjad on A.Roosikule

tagasi antud. Kannatanu sai A.Roosikult ka võlanõude, kuid hiljem ütles A.Roosik selle kohta,

et tegin midagi väga halba, anna mulle andeks. Rahalise hüvitise nõudest ei saa kannatanu

aru, sest A.Roosik elas aastaid kannatanu kodus ja nad tegid asju koos.

Tunnistaja S.D ütluste kohaselt peale kooselu lõppu pani xxx A.Roosiku asjad kokku, kuid

viimane ei tulnud neile järgi.

Tunnistaja Y.N väitel tema ei tea, et A.Roosik oleks esitanud rahalisi nõudeid. Küll pakkus

xxx A.Roosikule, et viimane tuleks asjadele järgi, kuid A.Roosik ei tulnud. 2024.aasta

veebruaris viis Y.N A.Roosikule tema vallasasjad.

Kannatanu ja A.Roosiku kattuvad ütlused tõendavad, et ühise kooselu ajal panustas A.Roosik

XXX kinnistu parendamisse nii oma töö kui rahaliste vahenditega. Kannatanu ütlustest

tuleneb, et A.Roosiku huvide kaitseks otsustas kannatanu osa XXX kinnistust jätta enda

surma korral A.Roosiku xxxxx . Kannatanu ütlustes viidatud testament on kohtule ka tõendina

esitatud (I kd tl 123-125). Viimasest nähtub, et G.X on 1.07.2023 teinud notariaalselt

tõestatud testamendi, milles nimetab kogu oma vara pärijateks võrdsetes mõttelistes osades

K G.X, Y.N, S.D. Endale kuuluva XXX kinnistu on G.X määranud annakuna võrdsetes

mõttelistes osades K.G.X-ile, Y.N-ile, S.D-le ja E.R . Kannatanu kinnitusel see testament

alates 2022.aasta kevadest enam ei kehti ning ta andis sellest ka A.Roosikule teada.

22 (33)

Kannatanu ja tunnistajate S.D ja Y.N ütlused on kattuvad asjaolus, et süüdistatava ja

kannatanu kooselu lõppedes soovis süüdistatav endale kuuluvaid asju tagasi. Kannatanu ja

tunnistaja Y.N kinnitusel on süüdistatav käesolevaks ajaks oma asjad tagasi saanud.

Tunnistaja A.R väitel on Aare Roosikul osa asju (sügavkülmik, kolm kappi) siiani tagasi

saamata.

Et kooselu lõppedes tekkis süüdistatava ja kannatanu vahel vaidlus vara üle, tõendab

kannatanu esitatud tema ja süüdistava vahelise Facebook Messengeri sõnumite kuvatõmmiste

väljatrükkide hulgas olev järgmise sisuga 2.05.2022 sõnumivahetus: Aare: „Nüüd vaja asjad

ära lahendada“, „Varastatud asjad on vaja tagastada, lahendused leida jne“. G.X vastab: „Mis

varastatud asjad“. Aare: „Asju aetakse rahulikult mitte ähvardustega“, „Telefon, maja paberid,

minu auto võti ja raamat, murutraktori võtmed…“, „Töö asju arvutist on ka vaja“. G.X vastab:

„Mida ma ähvardasin“. Aare: „Et ma oma asju tagasi ei saa.“, „Siis on tegemist vargusega.“,

„Sa planeerisid seda kõike ette“. G.X vastab: „Mis vargusega“. Aare: „Ära mängi lolli“ (I kd

tl 57-58).

Ajaolude kohta, kas ja kuidas lahendasid süüdistatav ja kannatanu kooselu lõppedes varalisi

vaidlusi, võimaldavad lisaks kannatanu ja tunnistajate ütlustele järeldusi teha ka kannatanu

esitatud Facebook Messengeri sõnumite kuvatõmmiste väljatrükid suhtlusest kannatanu ja

tema laste vahel.

Nii on 24.04.2022 G.X suhtlusgrupi liikmetele saatnud ühe faili XXX kohta ja avaldanud:

„Vaadake, mis ma üllatusena leidsin. Keegi on mu kinnistut hinnanud.“ Sõnumi sisu annab

alust järeldusele, et tegemist ongi kannatanu ütlustes viidatud süüdistatava poolt tellitud XXX

talu hindamisaktiga. Järgneva sõnumi sisu „Ega ta mulle pole seda öelnud et ta hinnata lasi“

kinnitab kannatanu kohtuistungil väidetut, et süüdistatav lasi kinnistut hinnata kannatanu

teadmata (I kd tl 126).

25.04.2022 asetleidnud suhtluses on G.X muuhulgas avaldanud: „Praegu hind 46000+asjad“

ja järgnevalt arutavad suhtlusgrupi liikmed konkreetsete esemete üle, mida A.Roosik tahab

ära viia või mille eest tahab hüvitist (I kd tl 129-135).

12.05.2022 on I.Roosik suhtlusgrupi liikmetele edastanud A.Roosiku 2.05.2022 ettepaneku

rahalise vaidluse lahendamiseks, milles viimane nõuab 52 050 euro hüvitamist (I kd tl 143).

Erinevalt tunnistaja Y.N ütlustest tõendab eeltoodu, et lisaks teatud esemete tagasinõudmisele

esitas süüdistatav kannatanule siiski ka konkreetse rahalise hüvitise nõude.

G.X avaldatust (26.04.2022, 1.05.2022, 6.06.2022) tuleneb, et ta ka ise tahtis A.Roosikult

mõnda asja tagasi (nt majapaberid, telefon, auto tagavaravõtmed, arvutis olev teave). Edasise

suhtluse sisu (6.06.2022, 19.06.2022, 15.11.2022) annab alust järeldusele, et süüdistataval ja

kannatanul jäid varaküsimused 2022.sügiseks siiski lõplikult lahendamata. Nii on Y.N

15.11.2022 suhtlusgrupis muuhulgas avaldanud. „Saada talle kiri ka ema asjade kohta Ja

viib ta asjad kuhugi ära kui ise järgi ei tule Muidu mingi asi ikkagi lõpetamata…. Seni kuni

asjad seal siis arvab vb et lootus õhus“ (I kd tl 153).

Kannatanu esitatud Facebook Messengeri sõnumite kuvatõmmiste väljatrükid tema ja laste

omavahelisest suhtlusest sisaldavad väga vähe andmed 2023.aasta kohta. Väljatrükk on

6.05.2023 toimunud suhtlusest (I kd tl 155). Lisaks on kannatanu ise märgistanud samal

kuupäeval toimunud suhtlusena ka I kd tl-l 154 oleva suhtluse, ent väljatrükis endas kuupäev

puudub. 6.05.2023 toimunud suhtluses pole viiteid asjade või rahalise hüvituse nõudmisele.

Ka kannatanu esitatud tema ja süüdistatava vahelise Facebook Messengeri sõnumite ja

mobiiltelefoni sõnumite kuvatõmmiste väljatrükkide ning 3.07.2024 asitõendi

vaatlusprotokollis kajastatud sõnumite hulgas pole 2023.aastast pärinevat suhtlust rahalise

23 (33)

hüvituse või asjade tagastamise teemal. Eeltoodust saab järeldada, et see teema süüdistatava

ja kannatanu vahel 2023.aastal eriti aktuaalne ei olnudki.

Ent väljatrükid alates 2024.aasta jaanuarist kannatanu ja tema laste vahel toimunud suhtlusest

tõendavad, et kannatanu ja süüdistatava vahelised varalised vaidlused polnud siiski lahenenud

ka veel 2024.aastaks. Nii on Y.N 13.01.2024 Kle avaldanud: „Ta täna ytles selgelt välja et

makske talle see värk kinni ja ta jätab rahule“. Ka on suhtlusgrupis taaskord edasiselt

arutletud sama 2.05.2022 ettepaneku üle, milles süüdistatav nõudis G.X-ilt 52 050 euro

hüvitamist.

2024.aasta jaanuaris ja veebruaris on toimunud suhtlusgrupis arutelu A.Roosikule asjade

üleandmise üle ja talle rahalise hüvitise pakkumise üle. Muuhulgas on Y.N 13.01.2024

avaldanud: „No mina pakuks et viiks talle tagasi kõik kola mis ripakil ja pakuks talle et saab

10000k 5a jooksul Ja vsjo Kui see ei sobi siis pöördugu kohtusse ja ilmselt ei saa midagi“

Sellele on G.X vastanud: „Mille eest 1000? Krt mu tervis ka maksab midagi.“ Kuigi ka

viidatud suhtluse juures puudub kuupäev, võimaldavad eelnenud suhtluse väljatrükid

järeldada, et tegemist on võib olla 13.01.2024.

Et kannatanu ja süüdistatava vahelised varalised vaidlused polnud lahenenud ka veel

2024.aastaks, tõendab ka 3.07.2024 asitõendi vaatlusprotokollis sisalduv kannatanu ja

süüdistatava järgmise sisuga sõnumivahetus:

24.02.2024: Aare: „Tere G.X! Palun maksa minu töötasu ja saunalaen ära!“ (I kd tl 32).

6.03.2024: Aare: „Tere G.X! Oled reisilt tagasi siis alustame uuesti; nagu ütlesid et tahad rahu

saada siis palun maksa võlg! Ma arvan et 3000 ühe aasta eest pole palju küsitud! Nii, et arvuta

ise, 9 a kooselu!“, „Ah jaa; minu 3 kappi, sügavkülm ja pump! Mis nendega saab?“ (I kd tl

32).

Süüdistatava rahaliste nõuete ja talle asjade üleandmise osas on süüdistatava ja kannatanu

vahel toimunud ka e-kirjavahetus 25.01.-22.02.2024 (I kd tl 190-194). Nii on kannatanu oma

25.02.2024 e-kirjas süüdistatavale teatanud, millal viimane saab asjad ära viia. Süüdistatava

rahaliste nõuete osas on kannatanu märkinud: „Sinu nõutav kompensatsioon = samal ajal siin

elamine. Lisaks oled korduvalt kinnitanud, et ei soovi minult midagi.“ Süüdistatava

28.01.2024 e-kirjas kannatanule on esitatud süüdistatava asjade ja tema poolt tehtud tööde

loetelu ühes küsimusega: „Kuidas edasi läheme?“ Vastuseks on kannatanu 3.02.2024

muuhulgas teatanud: „ Olen kursis, kuna tegime/ehitasime kõike koos. Lisaks aitasid meid

minu pere, mõned sugulased ja sõbrad.“ Edasi on jätkunud suhtlus asjade üleandmise aja osas

ning viimaks lepiti kokku, et Y.N annab asjad A.Roosikule üle 26.02.2024. Tunnistaja Y.N

ütluste kohaselt toimuski asjade üleandmine A.Roosikule veebruaris 2024. Ent juba varem

viidatud kannatanu ja süüdistatava vahelises 6.03.2024 sõnumivahetuses on süüdistatav

mõista andnud, et mingid asjad jäid tal ikka tagasi saamata. Sama on kinnitanud ka

tunnistaja A.R

Kokkuvõtlikult kohus leiab, et kuigi süüdistatav peale kooselu lõppemist kannatanut endiselt

armastas ja soovis kannatanuga kooselu taastada või selle võimatusel korral saada XXX tallu

panustatu eest rahalist hüvitist ja oma vara tagasi, on õiguslikult taunitav viis, kuidas

süüdistatav seda tegi. Armastust jagada ja kooselu saab taastada üksnes siis, kui seda soovivad

mõlemad pooled. Juhul, kui ühe poole armastus on lõppenud ja ta kooselu jätkata ei soovi, siis

teda selleks vastu tahtmist sundida ei saa ning teisel poolel tuleb sellega leppida. Süüdistatav

sellega leppida ei suutnud. On arusaadav, et vahetult peale kooselu lõppemist võis

süüdistatav veel pidada võimalikuks kooselu taastamist, ent selline soov ei õigusta kannatanu

tülitamist tuhandete kõnede ja sõnumitega kogu järgneva süüdistuses käsitletud ajaperioodi

24 (33)

jooksul. Kohtu arvates on iseenesest mõistetav ka süüdistatava soov saada XXX tallu

panustatu eest rahalist hüvitist ja oma vara tagasi. Ent selliseid nõudeid on süüdistatav

konkreetselt esitanud vaid vahetult peale kooselu lõppemist ja uuesti 2024.aasta algul. Nagu

kohus eespool tuvastas, on valdav enamus süüdistatava poolseid kontakti otsimisi olnud

eesmärgiga avaldada kannatanule armastust ja temaga koos olla. Juhul kui süüdistatavat ei

rahuldanud kannatanu käitumine varalistes küsimustes (et viimane ei reageerinud rahalistele

nõuetele või ei andnud süüdistatava soovitud asju tagasi), siis ka see ei õigusta kannatanu

järjepidevat tülitamist. Nähes, et tema nõudeid mõistliku aja jooksul ei rahuldata, oleks

süüdistatav saanud oma varaliste huvide kaitseks pöörduda kohtusse.

Süüdistusest hõlmatud ajavahemik on üsna pikk (veidi enam kui kaks aastat). Mõned

süüdistuses kirjeldatud teod pole eriti arvukad (näiteks kannatanu elukohta tulekud või

kannatanuga kohtumised mõnes avalikus kohas). Ka 3.07.2024 asitõendi vaatlusprotokollis

kajastatud ja süüdistusest hõlmatud ajaperioodil kannatanu telefoninumbrile tehtud kõnede

arv (190) ja saadetud sõnumite arv (144) pole eraldi võttes väga suur, arvestades ajavahemiku

pikkust, mille jooksul on kõned tehtud ja sõnumid saadetud. Samal ajal on süüdistatav aga

Facebook Messengeri vahendusel kannatanuga kontakti otsinud tuhandeid kordi. Sageli on

süüdistatav kannatanuga kontakti otsinud päeva jooksul mitmeid kordi järjest, heites

viimasele ette kõnedele ja sõnumitele mittevastamist. Hinnata tuleb süüdistatava tegevuse

tervikpilti ning see annab kohtu arvates piisavat alust rääkida süüdistatava järjepidevast

kannatanut tema tahte vastaselt ahistavast tegevusest, millega süüdistatav kannatanut

hirmutas ja oluliselt häiris ning viimase eraellu sekkus.

Nagu kohus eespool tuvastas, oli süüdistatava kontakti otsimiste eesmärgiks tema soov

kannatanuga kooselu taastada või lahendada temaga varalisi vaidlusi. Seetõttu asub kohus

seisukohale, et süüdistatava eesmärgiks polnud otseselt kannatanut hirmutada või muul viisil

oluliselt häirida. Nagu mitmetes muudes analoogsetes asjades, pole käesoleval juhul

süüdistatava saadetud sõnumid olnud solvava või alandava sisuga, samuti pole neis

sisaldunud ähvardusi kasutada vägivalda. Kuid isegi kui asuda seisukohale, et süüdistatav ei

seadnud oma eesmärgiks kannatanut hirmutada või muul viisil oluliselt häirida, selline

tagajärg kannatanu hirmutamise ja oluliselt häirimise näol tegelikult saabus. Nagu kohus

eespool tuvastas, tundis kannatanu süüdistatava ees hirmu ja kannatanu igapäevaelu oli

oluliselt häiritud. Kohtu arvates hindaks ka objektiivne kõrvalseisja

süüdistatava tegevust hirmutavaks ja oluliselt häirivaks. Tegemist ei olnud

üksikute kannatanuga kontakti otsimistega, mis ilmselgelt ei vääriks karistusõiguslikku

sekkumist. Süüdistava tegevus (kannatanuga paari aasta jooksul kontakti otsimine tuhandeid

kordi sh sageli päeva jooksul mitmeid kordi järjest, korduvalt kannatanu tahte vastaselt tema

elukohta saabumine) ületab sotsiaalselt aktsepteeritava normaalse käitumise ning tundub

hirmutav ja oluliselt häiriv ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Seega on täidetud

süüdistatavale etteheidetava kuriteo objektiivne koosseis.

Arvestades kontakti otsimiste intensiivust ja sellise tegevuse jätkamist peale kannatanu

palveid teda rahule jätta, pidas süüdistatav võimalikuks, et saabub vähemalt üks

tagajärgedest (kannatanu elu on eluliselt häiritud) ja ta möönis seda. Kohtu arvates on

süüdistatav seega osaliselt realiseerinud talle etteheidetava kuriteo subjektiivse külje, pannes

teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Asjaolu valguses, et süüdistuses märgitud

ajavahemikul veetis kannatanu korduvalt süüdistatavaga aega, käies temaga koos erinevatel

üritustel ja spaades, ei pruukinud süüdistatav võimalikuks pidada, et kannatanu teda kardab.

Erinevalt kaitsjast kohus leiab, et kuigi süüdistuses märgitud ajavahemikul veetis kannatanu

25 (33)

korduvalt süüdistatavaga aega, käies erinevatel üritustel ja spaades, ei välista see käesoleval

juhul süüdistatava vastutust süüdistuses kirjeldatud teo toimepanemise eest. Õigusalases

kirjanduses (vt Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne, Kirjastus Juura, 2021, lk 144, p

4) ja kohtupraktikas (RKKKo 3-1-1-89-11, p 16.1 ja 3-1-1-60-10, p 17.2) on kannatanu

nõusolekut loetud õigusvastasust välistavaks asjaoluks. Nii on Riigikohus viidatud lahendites

selgitanud, et kannatanu nõusolek kui karistusseadustikus sätestamata seadusülene õigustav

asjaolu on määratletav kui teadlik ja vabatahtlik koosseisupärase õigushüve kahjustamise

lubamine, kusjuures kannatanu nõusolek on konkreetses situatsioonis õigustavaks asjaoluks

vaid juhul, kui see on antud enne teo toimepanemist ja kehtib veel õigushüve rikkumise

hetkel. Üritustel ja spaades käimist ja mõnel juhul ka kannatanu elukohas käimist (näiteks

18.12.2023) pole A.Roosikule süüdistuses ette heidetud. Küsimusele, kas kannatanu

nõusolekut temaga kontakti võtta võis süüdistatav alati eeldada ka muude süüdistuses

märgitud tegude toimepanemisel, vastab kohus eitavalt. Kannatanu pole kinnitanud sellise

nõusoleku (pidevalt süüdistatavaga suhelda) olemasolu. Nagu kohus eespool tuvastas, veetis

kannatanu süüdistatavaga aega üksnes viimase intensiivse pealekäimise tõttu. Asjaolu, kuidas

ta kannatanu endaga koos ajaveetmiseks nõusse sai, oli teada ka süüdistatavale. Kannatanut

järjepanu survestades tegi süüdistatav kõik endast oleneva, et kannatanut endale allutada.

Seega ei saa käesoleval juhul rääkida süüdistatava eksimusest mõnes süüteokoosseisu asjaolus

KarS § 17 lg 1 mõttes, mis tahtluse välistaks.

A.Roosiku süüd ja teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.

Kohus kvalifitseerib A.Roosiku toimepandu KarS § 157³ lg 1 järgi.

Kaitsja on esitanud taotluse tunnistada KarS 157³ lg 1 põhiseaduse vastaseks, põhjendades

seda kokkuvõtlikult järgmiselt. Sõltumata süüdistataval kannatanu hirmutamise, alandamise

või muul viisil oluliselt häirimise eesmärgi olemasolust on süüteokoosseisu täitmine seatud

sõltuvusse muuhulgas kannatanu subjektiivsetest tundmustest (hirmu, alanduse, häirituse

tundmine). Kannatanu subjektiivne hinnang ei saa olla süüteokoosseisu tunnuseks. Selline

kannatanu subjektiivset hinnangut aktsepteeriv õigusnorm rikub PS §-st 10 tulenevat

õigusriigi põhimõtet ja PS §-st 11 tulenevat proportsionaalsuse põhimõtet. Kaitsja arvates on

KarS 157³ lg 1 sisu põhjendamatult laialt määratletud ja välistab rea KarS üldosa normide

kohaldamise (§-d 12 lg 3, 17 lg 1, 39 lg 1, 32).

Erinevalt kaitsjast ja nõustudes prokuröriga kohus leiab, et KarS 157³ lg 1 ei ole

põhiseaduse vastane. Kohtu hinnangul heidab kaitsja KarS 157³ lg 1 puhul sisuliselt ette

määratletuse (õigusselguse) põhimõtte rikkumist. Kohtupraktikas omakvõetud põhimõtte

kohaselt (karistus)normi sõnastamine viisil, mis vajab tõlgendamist, ei tähenda tingimata

põhiseadusevastasust (vt RKKKo 1-16-5792/101, p 12). Riigikohtu praktika kohaselt ei

välista õigusselguse põhimõte määratlemata õigusmõistete kasutamist (nt RKPJKo 3-4-1-19-

10, p 40). Ka Euroopa Inimõiguste Kohus on leidnud, et paljud seadused sisaldavad

vältimatult suuremal või vähemal määral ebamääraseid mõisteid, mille tõlgendamine ja

sisustamine on praktika küsimus (vt nt EIK 25. juuni 2009. a otsus asjas Liivik vs. Eesti, p-d

93-94). Ka käesoleval juhul saab arvestada näiteks ähvardamise ja kehalise väärkohtlemise

asjades välja kujunenud reegliga, millest tulenevalt ähvarduse veenvuse või valu tekkimise

võimalikkuse üle otsustamine ei toimu üksnes kannatanu arvamuse alusel, vaid lähtutakse ka

objektiivse kõrvalseisja seisukohast (nt RKKKo 3-1-1-59-11, p 9.2; 3-1-1-50-13, p 12). Nii

ka käesoleval juhul ei saa hirmu, alanduse või muul viisil oluliselt häirituse kui tagajärje üle

otsustada ainult kannatanu arvamuse alusel. Asjaolu, kas süüdistatavale etteheidetava teo

tagajärjeks on kannatanu hirmutamine, alandamine või muul viisil häirimine, on objektiivse

26 (33)

koosseisu tunnus. Selleks, et sellised tagajärjed oleks toimepanijale objektiivselt omistatavad,

peab tegu olema oma iseloomult või intensiivsuselt selline, mis lisaks kannatanule tunduks

hirmutav või muul viisil oluliselt häiriv ka keskmisele erapooletule kõrvalseisjale. Seega ei

ole KarS 157³ lg 1 näol tegemist sättega, mille kohaldamine sõltuks üksnes kannatanu

subjektiivsest hinnangust nagu leiab kaitsja. KarS 157³ lg 1 sõnastus ei takista kohtu

arvates kuidagi süüdistatava käitumises subjektiivse koosseisu olemasolu või selle

puudumise tuvastamist, samuti KarS §-de 17, 32 või 39 kohaldamist.

Eluruumi sisse tungimine ja sealt lahkumisnõude täitmata jätmine 13.01.2024

A.Roosiku kahtlustatavana antud ütluste kohaselt ta 13.01.2024 G.X elukohas ei käinud.

Kannatanu ütluste kohaselt oli ta koos oma tütre ja tütretütrega 13.01.2024 kodus. Kannatanu

tukkus elutoa diivanil. Kella 14.30 paiku tuli A.Roosik. Keegi polnud teda kutsunud. Välisuks

oli suletud, kuid lukustamata. A.Roosik lihtsalt astus sisse ja ütles, et tuli sauna. Kannatanu

ütles A.Roosikule, et ei taha tema kohalolekut. Ta palus A.Roosikul korduvalt ära minna.

A.Roosik ütles, et ei lähe ja hakkas G.X xxxxxx kõrgendatud toonil rääkima. A.Roosik oli

kohal 20-30 minutit.

Tunnistaja S.D ütluste kohaselt 13.01.2024 päeval kella 1-3 vahel tuli A.Roosik

koputamata või uksekella andmata lukustamata ukse kaudu sisse. Keegi teda külla polnud

kutsunud. A.Roosik istus kööki maha ja ütles, et tuli sauna, et see on tema kodu. G.X läks

kööki A.Roosikuga rääkima. S.D kuulis, et juttu oli Aare sauna tulekust. xx ütles

A.Roosikule korduvalt (3-4 korda kindlasti), et mine ära. A.Roosik hakkas hoopis

kõrgendatud toonil S.D kallal võtma, et S.D läheks ära oma koju, ajaks auto A.Roosiku

garaažist välja, et kasvatage oma lapsed ise. Sel ajal xxx korduvalt ütles A.Roosikule, et

mine ära. Sel hetkel A.Roosik ära ei läinud. S.D helistas xxxxxx ja siis läks A.Roosik ära.

A.Roosik oli majas kuskil pool tundi.

Tunnistaja Y.N ütluste kohaselt 13.01.2024 helistas talle xxx, et A.Roosik tuli ega lähe

minema. Kui tunnistaja kohale jõudis, kõndis A.Roosik auto juurde ja ütles, et mis ütleja sina

oled, makske see pull kinni ja siis jätan rahule. Teiste käest sai Y.N teada, et A.Roosik oli

tuppa tulnud ja kui xxx ütles, et mine ära, A.Roosik seda ei teinud.

13.01.2024 toimunu kohta võimaldab järeldusi teha ka G.X poolt menetlejale edastatud

Facebook Messengeri kuvatõmmiste väljatrükid suhtlusest kannatanu ja tema laste (S.D, Y.N,

K) vahel (I kd tl 126-189). Nii on 13.01.2024 kella 16.03 ajal vastuseks Ki küsimusele:

„Nägid kuskil?“ Y.N vastanud: „Kaugul käis korraldamas M on seal Ei tahtnud ära minna et

tema tuli sauna ja M mingu oma koju ja ajagu oma auto tema garaažist välja“ (I kd tl 156).

Hinnates kogumis A.Roosiku kahtlustatavana antud ütlusi, kannatanu ja tunnistajate S.D ning

Y.N ütlusi ning Facebook Messengeri sõnumite kuvatõmmiste väljatrükke loeb kohus

tõendatuks, et süüdistatav 13.01.2024 kella 13-15 vahelisel ajal kannatanu elukohas XXX

talus käis. Kannatanu ja tunnistaja S.D on A.Roosiku käimise asjaolusid (millal ja kuidas ta

tuli, kuidas käitus) sarnaselt kirjeldanud, mis suurendab nende ütluste usaldusväärsust.

Tunnistaja S.D ja kannatanu ütluste usaldusväärsust suurendab ka asjaolu, et samal päeval on

S.D juhtunust teatanud ka oma vennale Y.N-ile. Mõlemad tunnistajad on kinnitanud, et S.D

helistas Y.N-ile. Et viimane oli toimuvast teadlik, kinnitab ka Y.N 13.01.2014 pärastlõunal

Facebook Messengeris K G.X-ile avaldatu. Eeltoodu lükkab ümber A.Roosiku ütlused, et

tema 13.01.2024 XXX talus üldse ei käinud.

Kannatanu ja tunnistaja S.D kattuvad ütlused tõendavad ka asjaolu, et A.Roosik sisenes XXX

talu elumajja lukustamata, kuid suletud ukse kaudu koputamata või uksekella andmata. Ka on

mõlemad kinnitanud, et A.Roosikut sel päeval keegi külla kutsunud ei olnud. Ka on

27 (33)

kannatanu ja tunnistaja S.D kinnitanud, et kannatanu nõudis korduvalt A.Roosiku lahkumist,

millist nõuet süüdistatav 20-30 minuti vältel eiras.

Nagu kohus juba eespool tuvastas, kuulus XXX talu kannatanule ja oli tema elukohaks. Kuna

kannatanu igapäevaselt XXX talus elas, oli see tema valduses AÕS § 32 mõttes. Nagu

kohus eespool tuvastas, oli XXX talu aastaid ka süüdistatava elukohaks, kuid kannatanuga

kooselu lõppemise tõttu lahkus A.Roosik XXX talust 2022.aprilli lõpus. Arvestades

süüdistatava ja kannatanu kooselu lõppemise ja süüdistatava XXX talust elamast lahkumise

aega ei olnud XXX talu 13.01.2024 ilmselgelt enam süüdistatava kodu ega tema valduses.

Kuigi A.Roosiku väitel tuli ta 13.01.2024 XXX tallu kokkuleppel kannatanuga, pole

viimane seda kinnitanud.

Eeltoodu alusel kohus leiab, et A.Roosik tungis 13.01.2024 kella 13-15 vahelisel ajal

lukustamata ukse avamise teel ebaseaduslikult valdaja G.X tahte vastaselt elamiseks

kasutatavasse ruumi ehk XXX talu elumajja ja jättis ebaseaduslikult täitmata ka G.X

korduvad nõuded lahkuda tema eluruumist. Põhiseaduse § 33 kohaselt on kodu puutumatu ja

kellegi eluruumi ei tohi tungida, välja arvatud seadusega sätestatud juhtudel. Süüdistataval

puudus kannatanu kui eluruumi valdaja nõusolek kannatanu eluruumi sisenemiseks ja seal

viibimiseks. Seega oli süüdistatava sisenemine kannatanu eluruumi ja seal kannatanu tahte

vastaselt viibimine ebaseaduslik. Kuigi süüdistatav lõpuks G.X eluruumist lahkus, viibis ta

seal vaatamata kannatanu korduvatele lahkumisnõuetele 20-30 minutit. Korduvalt

lahkumisnõuete esitamise vajadus ja süüdistatava XXX talu eluruumides viibimise ajaline

kestvus võimaldab objektiivse süüteokoosseisu mõttes eraldi rääkida ka lahkumisnõude

täitmata jätmisest.

Süüdistatavale oli teada, et XXX talu ei olnud alates 2022.aasta aprillist enam tema elukoht

ega tema valduses. Seega puudus A.Roosikul alus arvata, et tal isiklikult on seal eluruumis

viibimiseks olemas mingi seaduslik alus. Süüdistuses ongi A.Roosikule ette heidetud valdaja

s.o G.X tahte vastaselt eluruumi sisenemist. Nagu kohus eespool tuvastas, on A.Roosik

kannatanu elukohas käinud korduvalt muulgi ajal. Neid kordasid pole ebaseadusliku sisse

tungimisena süüdistatavale ette heidetud. See tekitab küsimuse, kas ka 13.01.2024 võis

süüdistatav eeldada kannatanu nõusolekut eluruumi sisenemisel. Nagu kohus eespool

tuvastas, andis süüdistatav korduvalt varem majja sisenemise soovist koputamisega märku

ning mõnikord laskis kannatanu süüdistatava ise sisse. 13.01.2024 see nii ei toimunud.

Kohtu arvates ei olnud selles olukorras süüdistataval alust arvata, et tal on kannatanu

eluruumi sisenemiseks viimase luba olemas. Kohtu arvates on valdaja tahte vastaselt

eluruumi sisenemisel süüdistatav realiseerinud talle etteheidetava kuriteo subjektiivse külje,

pannes selle teo toime vähemalt kaudse tahtlusega.

Isegi kui asuda seisukohale, et eluruumi sisenemise hetkel süüdistatav ekslikult arvas, et tal

on selleks olemas seaduslik alus kannatanu nõusoleku näol, mis välistab süüdistatava tahtluse

(KarS § 17 lg 1), sai süüdistatav kohe peale eluruumi sisenemist teada eluruumis viibimiseks

nõusoleku puudumisest. Eluruumi valdaja nõudel aga süüdistatav koheselt ei lahkunud. Seega

vähemalt eluruumi valdaja poolt esitatud lahkumisnõude täitmata jätmise osas on süüdistatav

realiseerinud kuriteo subjektiivse koosseisu, pannes teo toime otsese tahtlusega.

A.Roosiku süüd ja teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.

Kohus kvalifitseerib A.Roosiku toimepandu KarS § 266 lg 2 p 1 järgi.

28 (33)

Otsuse põhjendused karistuse mõistmise osas

Karistuse mõistmisel tuleb KarS § 56 lg 1 kohaselt arvestada süüdistatava süüd, karistust

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohus loeb süüdistatava süüd KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavas teos keskmisest

tunduvalt väiksemaks. Tegemist on vaid ühe episoodiga ja süüdistatav ei viibinud kannatanu

eluruumis väga kaua. Ahistava jälitamise süüdistuses suurendab A.Roosiku süüd ühelt poolt

teo toimepanemise ajaline kestvus (veidi enam kui 2 aastat) ning kontakti otsimiste suur hulk.

Teiselt poolt vähendab A.Roosiku süüd kannatanu enda käitumine (aegajalt süüdistatavaga

koos aja veetmine), mis kannatanu enda arvatust vastupidiselt kahetsusväärselt võimendas

süüdistatava soovi kannatanuga kontakti otsida. Erinevalt süüdistusest on kohus leidnud, et

süüdistataval puudus kannatanu hirmutamise ja olulise häirimise eesmärk. Seega loeb kohus

süü keskmisest veidi väiksemaks.

A.Roosiku karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.

Karistusregistri teatis (I kd tl 120-121) tõendab, et A.Roosik ei oma kehtivaid karistusi. Tal on

kaks arhiveeritud kriminaalkaristust (aastatest 2014 ja 2007). Kohtupraktikas omaksvõetud

põhimõtte kohaselt pole välistatud võimalus võtta karistatavat iseloomustava teabena teatud

tingimustel arvesse ka arhiveeritud karistusandmeid (RKKKo 4-22-4139/41, p 14).

Arvestades eelmiste kuritegude toimepanemisest möödunud pikka ajavahemikku, ei pea

kohus põhjendatuks käesoleval juhul arhiveeritud karistusandmeid karistuse mõistmisel

arvestada.

Nii KarS § 157³ lg 1 kui ka KarS § 266 lg 2 p 1 näevad karistusena ette vangistuse kõrval ka

rahalise karistuse. Kohtu hinnangul pole süüdistatav käesoleva ajani aru saanud, et on

kannatanu suhtes midagi valesti teinud. Seetõttu kohus leiab, et süüdistatava arusaama enda

toimepandu tähendusest ning ka tagajärgedest suudab (sh õiguskorra huvisid silmas pidades)

käesoleval juhul tagada vaid vangistus. Kohus peab vajalikuks A.Roosikut karistada mõlema

kuriteo eest vangistusega. Süü suurust arvestades võib vangistus olla KarS § 266 lg 2 p 1 järgi

sanktsiooni alamääras s.o 1 kuu ja KarS § 157³ lg 1 järgi sanktsiooni keskmisele lähenevas

määras s.o 5 kuud. Liitkaristuse moodustamisel peab kohus põhjendatuks lugeda kergema

karistuse kaetuks raskemaga, sest see on juba vastav A.Roosiku süü suurusele ja karistuse

eesmärkidele.

Kuna süüdistatav on käesoleval ajal karistamata isik, leiab kohus, et karistuse eesmärgid on

saavutatavad ka mõistetavat vangistust KarS § 73 sätete alusel täitmisele pööramata jättes.

Otsuse põhjendused lähenemiskeelu kohaldamise osas

Kannatanu on kohtule esitanud taotluse kohaldada KrMS § 3101 lg 1 ja VÕS § 1055 lg 1

alusel süüdistatavale lähenemiskeeldu kannatanu suhtes ( II kd tl 1). Seda põhjusel, et

süüdistatav on kannatanu tahte vastaselt sekkunud kannatanu eraellu – helistanud kannatanule

häirivalt palju, saatnud häiriva sisuga ja häirivalt palju sõnumeid (nii smsi kui Messengeri

teel), lähenenud kannatanule erinevates kohtades ning tulnud omavoliliselt korduvalt

kannatanu kinnistule ja isegi eluruumidesse, eirates lahkumisnõuet. Kannatanu palub

kohaldada lähenemiskeeldu, sest tunneb muret ja hirmu enda, enda lähedaste, enda kodu ja

muu vara pärast.

29 (33)

Kannatanu taotleb lähenemiskeelu kohaldamist järgmistel tingimustel: keelata A.Roosikul

kannatanule läheneda lähemale kui 150 m, keelata A.Roosikul võtta kannatanuga ühendust

mis tahes viisil ja mis tahes sidevahendite (sh e-post, Messenger või muul viisil) kaudu ning

keelata A.Roosikul tulla kannatanu kinnistule, koju aadressile XXX talu, XXX. Lisaks palub

kannatanu kohtul võimalusel kohaldada A.Roosikule lähenemiskeeldu kannatanu suhtes

avalikel üritustel, kus kannatanu täidab koorijuhina töökohustusi. Kannatanu palub

lähenemiskeelu kohaldamist kolmeks aastaks.

Kaitsja leiab, et kuna süüdistatav on alates 2024.aasta kevadest lõpetanud igasuguse

tegevuse, mis võiks olla tõlgendatav väidetava ahistamisena, ei ole süüdimõistmise korral

lähenemiskeeldu üldse vaja kohaldada.

KrMS § 3101 lg 1 sätestab, et kannatanu taotlusel võib kohus võlaõigusseaduse § 1055 alusel

kannatanu eraelu või muude isikuõiguste kaitseks kohaldada isikuvastases või alaealise vastu

toime pandud kuriteos süüdimõistetule lähenemiskeeldu tähtajaga kuni kolm aastat.

VÕS § 1055 lg 1 kohaselt kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju

õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju

tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kehavigastuse tekitamise,

tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu

hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme

kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist.

Isikuvastase kuriteona lähenemiskeelu tähenduses on käsitatav ka KarS §-s 1573 sätestatud

kuritegu (RKKKm 1-18-9343/20, p 9 jj).

KrMS §-s 3101 sätestatud korras VÕS § 1055 alusel kohaldatava lähenemiskeelu näol on

tegemist preventiivse deliktiõigusliku kaitseabinõuga (abinõude kogumiga), mille eesmärk on

tagada, et isik, kelle suhtes lähenemiskeeldu kohaldatakse (lähenemiskeelu adressaat), ei

rikuks tulevikus lähenemiskeeluga kaitstava isiku isikuõigusi. VÕS § 1055 lg 1 kohaldamisel

peab kohus konkreetselt määratlema need tingimused (piirangud), mida lähenemiskeelu

adressaadil kaitstava isiku suhtes järgida tuleb. Vastasel korral ei ole lähenemiskeeld täidetav

ja kaotab oma mõtte. Lähenemiskeelu tingimuste määratlemisel peab kohus arvestama

konkreetse juhtumi asjaolusid ja jälgima, et lähenemiskeeld ei riivaks adressaadi õigusi

rohkem kui see on keelu eesmärgist tulenevalt proportsionaalne. Selleks tuleb kohtul

konkreetse kaitseabinõu valikul hinnata selle sobivust (kas abinõu võimaldab ära hoida

kannatanut ähvardavat isikuõiguste rikkumist) ja vajalikkust (kas rikkumist ei oleks võimalik

sama tõhusalt vältida mõne muu abinõuga, mis koormaks lähenemiskeelu adressaati vähem)

ning kaaluda ühelt poolt kahjustatud isikut ähvardava isikuõiguste rikkumise tõenäosust ja

raskust ning teiselt poolt lähenemiskeelust tuleneva piirangu mõju lähenemiskeelu

adressaadile (RKKKo 3-1-1-59-10, p 7.1, 7.2).

Nagu kohus eespool tuvastas, on süüdistatav kannatanu suhtes toime pannud KarS § 1573 lg 1

järgi kvalifitseeritava kuriteo kaheaastase perioodi jooksul. Süüdistatava sellise käitumise

valguses esineb oht, et süüdistatav võib kannatanu suhtes õigusvastaselt käituda ka edaspidi.

Esitatud süüdistuse raames kohus eespool tuvastas, et süüdistatav otsis kannatanuga kontakti

viimati käesoleva aasta kevadel. Kannatanu kohtuistungil antud ütluste kohaselt lähenes

süüdistatav talle veel ka käesoleva aasta juunikuus poe parklas, kui süüdistatav parkis oma

auto kannatanu auto kõrvale ning otsis kannatanuga kontakti. Kohtul ei ole alust kannatanu

avaldatus kahelda, sest süüdistatav on sarnaselt käitunud ka varem (parkis poe parklas oma

30 (33)

auto kannatanu auto lähedale ja otsis kannatanuga kontakti). Süüdistatava senist käitumist

arvestades pole kohus veendunud, et lähenemiskeeldu kohaldamata süüdistatav edaspidi

sellisest käitumisest kindlasti hoiduks.

Nagu kohus eespool tuvastas, otsis süüdistatav peale kannatanuga kooselu lõppemist

viimasega kontakti telefonikõnede, videokõnede ja sõnumite (nii mobiiltelefonile kui

sotsiaalmeedias saadetud) näol tuhandeid kordi, millega rikkus kannatanu isikuõigusi. Et

kannatanut taoliste rikkumiste eest kaitsta, on asjakohane keelata A.Roosikul nii vahetult kui

erinevate sidepidamisvahendite (mh tavakirja, e-kirja, telefoni, sotsiaalmeedia ja muu

suhtluskeskkonna) vahendusel kannatanuga kontakti võtta.

Nagu kohus eespool tuvastas, on A.Roosik korduvalt lähenenud kannatanule erinevates

kohtades, sh nii avalikus kohas kui ilmunud korduvalt kannatanu elukohta XXX talu

kinnistule. Seetõttu on kohtu arvates asjakohane keelata süüdistataval kannatanule läheneda

ja läheneda ka kannatanu elukohale. Ent kohtu hinnangul on kannatanu taotletud vahemaa 150

meetrit ülemäärane. Kohtu arvates kaitseb kannatanu isikuõigusi ka oluliselt väiksem

vahemaa. Kannatanu kinnitusel esineb ta tihti avalikel üritustel koorijuhina. Ka süüdistataval

on õigus avalikest üritustest osa võtta. Et poleks liigselt riivatud süüdistatava õigused avalikus

kohas liikuda ja avalikel üritustel osaleda, peab kohus põhjendatuks keelata süüdistataval

läheneda mistahes kohas sh ka avalikus kohas kannatanule lähemale kui 50 meetrit. Kohtu

arvates on selline tingimus ka reaalselt täidetav. Juhuslikul kohtumisel kannatanuga tuleb

süüdistatavat kohustada viivitamatult temast eemalduma vähemalt 50 meetri kaugusele ilma

kannatanut kõnetamata. Kohtu arvates on põhjendatud keelata süüdistataval läheneda

kannatanu elukohale XXX talu, XXX samuti lähemale kui 50 meetrit.

Kohus on eespool tuvastanud sedagi, et kooselu lõppedes tekkisid kannatanul ja süüdistataval

varalised vaidlused. Kaitsja poolt kohtule avaldatu kohaselt ei ole välistatud, et süüdistatav

soovib varaliste vaidluste lahendamiseks edaspidi kohtu poole pöörduda. Et süüdistataval

oleks soovi korral võimalik sellises kohtumenetluses osaleda, peab kohus otstarbekaks

erandina võimaldada süüdistataval viibida kannatanule lähemal kui 50 meetrit kohtumajas

mõne kohtuasja arutamisega seoses.

Kohtu arvates pole eespool toodud lähenemiskeelu tingimused süüdistatavale ülemäära

koormavad ega riiva ülemäära süüdistatava õigusi.

Eeltoodu alusel ja KrMS § 3101 lg 1 ja VÕS § 1055 lg 1 alusel kohaldab kohus A.Roosikule

lähenemiskeeldu G.X suhtes eespool toodud tingimustel.

Kannatanu taotleb lähenemiskeelu kohaldamist kolmeks aastaks. Arvestades senist ahistamise

pikka perioodi ja asjaolu, et veel käesoleva aasta juunikuus püüdis süüdistatav kannatanule

läheneda, peab kohus põhjendatuks kannatanu taotletud ja KrMS § 3101 lg-s 1 sätestatud

maksimaalset kolme aastast tähtaega.

Kohus peab vajalikuks juhtida süüdistatava tähelepanu, et KarS §-s 3312 on sätestatud

kriminaalkaristus kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeelu rikkumise eest, kui sellega on

põhjustatud oht isiku elule, tervisele või varale või lähenemiskeelu korduva rikkumise eest.

Otsuse põhjendused menetluskulude osas, muud otsustused

KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

31 (33)

süüdimõistetu.

Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega KrMS 175 lg 1 p 9

kohaselt kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo puhul on 1,5

kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 8.12.2023 määruse nr 113 „Töötasu alamäära

kehtestamine“ kohaselt alates 1.01.2024 töötasu alamäär kuus on 820 eurot. Seega sundraha

suurus käesolevas asjas on 1,5 x 820, s.o 1230 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks valitud kaitsjale või esindajale makstud

mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses

kriminaalmenetlusega.

Süüdistatava menetluskulude nimekirja kohaselt, mida tõendavad ka Z.Z-i Õigusbüroo arve-

kviitungid ( II kd tl 8-10), on süüdistatava valitud kaitsja tasu 3096 eurot. See sisaldab tasu

konsultatsiooni, õigusliku olukorra esialgse hindamise ning osalemise eest kahtlustuse

esitamisel ja kahtlustatava ülekuulamisel kokku 2,25 tunni ulatuses; tutvumise eest

kriminaalasja materjalidega 11,5 tunni ulatuses; tasu taotluse koostamise eest prokuratuurile

3,5 tunni ulatuses; tasu kaitseakti koostamise ja osalemise eest eelistungil kokku 4 tunni

ulatuses; tasu ettevalmistumise, kohtuistungil osalemise eest ning kaitsekõne koostamise eest

kokku 11 tunni ulatuses. Kaitsja tunnitasu on 96 eurot.

Kohtu arvates on süüdistatava valitud kaitsja tunnitasu suurus aktsepteeritava suurusega.

Kaitsja ajakulu on kokku olnud 32,25 tundi sh kohtueelses menetluses 17,25 tundi ja kohtus

15 tundi. Kohus möönab, et iseenesest pole asjas tõendeid väga palju. Samas osade tõenditega

(telefonisõnumite väljatrükid, Facebook Messengeri suhtluse väljatrükid, omavaheliste

vestluste salvestised) tutvumine, sealt olulise ülesleidmine, nende põhjal mingite järelduste

tegemine on üsna ajamahukas. Seetõttu ei pea kohus ülemääraseks kaitsja näidatud ajakulu

kriminaalasja materjalidega tutvumise eest. Ka peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks kaitsja

muude kohtueelse menetluse toimingute ajakulu, samuti ajakulu seoses eel- ja kohtuistungil

osalemisega.

Nii kaitseaktis kui kohtuistungil esitatud kaitsekõnes on kaitsja muuhulgas taotlenud KarS §

157³ lg 1 põhiseaduse vastaseks tunnistamist. Nagu kohus eespool leidis, pole see kaitsja

taotlus põhjendatud. Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et valitud kaitsjale

kassatsiooni koostamise eest makstud tasu mõistlikkust hinnates tuleb muu hulgas arvesse

võtta, millises ulatuses on kassatsiooni argumendid põhjendatud (RKKKo, 1-18-158/266, p

95). Maakohus peab vajalikuks samast põhimõttest lähtuda ka käesoleval juhul. Kuna kohtu

arvates on põhjendamatud kaitsja argumendid seoses KarS § 157³ lg 1 võimaliku põhiseaduse

vastasusega, ei saa põhjendatuks ja vajalikuks lugeda kogu kaitsja ajakulu nii kaitseakti kui

kaitsekõne koostamisel. Samas, kuna kohus teeb süüdimõistva otsuse, jääb kogu valitud

kaitsja tasu niikuinii süüdistatava kanda.

Kannatanu menetluskulude hüvitamise taotluse kohaselt, mida tõendab Vägivallast vaba OÜ

7.11.2024 arve ( II kd tl 13-14), on kannatanu valitud esindaja tasu 1885 eurot ja esindaja

sõidukulu 153 eurot. Arve kirjelduse kohaselt sisaldab tasu esindaja konsultatsiooni 3 tundi,

materjalidega tutvumist ja istungiks ettevalmistumist 10 tundi, osalemist kohtuistungil 16

tundi. Kannatanu esindaja ajakulu on kokku olnud 29 tundi ning tunnitasu on 65 eurot.

Kohtu arvates on kannatanu lepingulise esindaja tunnitasu suurus aktsepteeritava suurusega.

Ka loeb kohus põhjendatuks ja vajalikuks esindaja ajakulu seoses konsultatsiooni,

32 (33)

materjalidega tutvumise ja istungiks ettevalmistumisega. Kohtuistungi protokollide kohaselt

ei olnud istungite aega 16 tundi, vaid kolmel asja arutamiseks kulunud istungipäeval tuli

tegelikku istungiaega kokku umbes 12 tundi. Ka ilmus kannatanu esindaja esialgselt otsuse

kuulutamiseks planeeritud istungile 20.11.2024. Kohus loeb põhjendatuks ja vajalikuks

kannatanu esindaja ajakuluks kokku 26 tundi ( sh 13 tundi istungitel sh otsuse kuulutamise

juures osalemine), mille ulatuses tuleb kannatanule hüvitada esindajatasu 1690 eurot.

Esindaja sõidukuluks on arvestatud kolmel korral marsruudi xxxx-xxxxx-xxxxx (kokku 510

km) läbimine kilomeetri hinnaga 0,30 eurot. Arvestades kannatanule õigusteenuse osutaja

asukoha kaugust Võrus asuvast kohtumajast (Google Maps väljatrükk II kd tl 39), loeb kohus

esindaja sõidukulu suurust 153 eurot põhjendatuks. Ka riigi õigusabi osutamise korral

hüvitatakse õigusabi osutava advokaadi sõiduauto või muu sõiduki kulud summas 0,30 eurot

läbitud kilomeetri kohta. Kuigi kannatanu esindaja pole advokaat, peab kohus põhjendatuks

lähtuda samast sõidukulude hüvitamise määrast. Kannatanu esindaja on esitanud ka

sõidupäeviku ( II kd tl 40). Seega võimaldaks sõidukulu hinnaga 0,30 eurot kilomeetri kohta

hüvitada ka tulumaksuseadus § 13 lõike 3 punkt 2, mille kohaselt ametnikule, töötajale või

juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele seoses isikliku sõiduauto kasutamisega

teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel makstava hüvitise maksuvaba piirmäär on

sõitude kohta arvestuse pidamise korral 0,30 eurot kilomeetri kohta.

Seega tuleb süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista kannatanu lepingulise

esindaja tasu ja kulu katteks kokku 1843 eurot.

Esialgses süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude taotluses ( II kd tl 13) sisaldus ka

kannatanu kohtumenetlusest osavõtmisega seotud sõidukulu 45 eurot. Kohtu ettepanekul

esitas kannatanu selle asemel tunnistajatasu ja tunnistajakulude hüvitamise taotluse (II kd tl

31-31), mille kohus lahendas Vabariigi Valitsuse 22.12.2005 määrusega nr 322 kinnitatud

„Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja

kulude hüvitamise korra“ alusel. Tartu Maakohtu 20.11.2024 määrusega ( II kd tl 44-45)

rahuldas kohus kannatanu taotluse osaliselt, otsustades kannatanu sõidukulude katteks välja

maksta 13,82 eurot. Nimetatud summa on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 2 kohaselt.

KrMS § 180 lg 1 alusel mõistab kohus süüdistatavalt menetluskulud (sundraha ja kannatanu

sõidukulu - kokku 1243,82 eurot) riigituludesse välja.

Kannatanu on taotlenud enda teavitamist süüdistatava ennetähtaegsest vabastamisest või

kinnipidamisasutusest põgenemisest, juhul kui teavitamine võib ära hoida ohu kannatanule.

Seega tuleb seda KrMS § 313 lg 1 p 101 kohaselt otsuse resolutiivosas märkida. Seda

vaatamata asjaolule, et käesoleva kohtuotsusega jääb süüdistatavale mõistetav vangistus

tingimisi täitmisele pööramata. Vangistuse täitmisele pööramine pole välistatud edaspidi, kui

süüdistatav peaks katseajal toime panema mõne uue tahtliku kuriteo.

Kohtumenetluse käigus on tõendina asja juurde võetud DVD+R Häirekeskuse kõne ja

kannatanu tehtud vestluste helisalvestistega (I kd tl 119) ning CD-R kannatanu tehtud vestluse

helisalvestistega (I kd tl 200). Kuna need on niikuinii juba toimikus, puudub vajadus

salvestiste asja juurde jätmise kohta otsustuse tegemiseks (RKKKo 1-18-5732/226, p 125).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik Rita Kulberg

33 (33)