2-22-138915/8 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht

16.12.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-138915

Kohtuasi

Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi M.M vastu

leppetrahvidest tuleneva võlgnevuse nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 19.07.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

M.M apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood

10811490), lepinguline esindaja W.G

Kostja M.M (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Tanel Mällas

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast M.M apellatsioonkaebust Harju Maakohtu

19.07.2024 otsuse peale.

2. Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud M.M kanda.

Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 14.10.2022 Pärnu Maakohtule

maksekäsu kiirmenetluse avalduse M.M-ilt (kostja) 105 euro saamiseks. Nõudele vastuväite

esitamise tõttu andis kohus nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses. Hageja esitas 06.07.2023 hagiavalduse, paludes kostjalt hageja kasuks välja

mõista võlgnevus summas 105 eurot, millest 90 eurot on leppetrahvide võlgnevus ja 15 eurot

on sissenõudekulud. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt olid sõidukid XXXXXX ja YYYYYY ilma parkimistasu maksmata

pargitud hageja opereeritavatele parkimisaladele, mille eest väljastati järgmised leppetrahvid:

- 12.11.2020, Mustamäe tee 3/3a Woho parkla, leppetrahvinumber 1781 2112 0133 1520,

maksetähtaeg 26.11.2020, võlgnevuse summa 30 eurot.

- 15.05.2020, Roseni majad (EP5), leppetrahvinumber 1481 5020 0162 7460, maksetähtaeg

29.05.2020, võlgnevuse summa 30 eurot.

- 05.06.2020, Kristiine keskus, leppetrahvinumber 1480 5062 0190 4400, maksetähtaeg

19.06.2020, võlgnevuse summa 30 eurot.

3. Kostja on sõidukite XXXXXX ja YYYYYY omanik / vastutav kasutaja. Sõidukeid pargiti

hageja opereeritavatele parkimisaladele parkimistingimusi rikkudes. Parkimistingimuste

avaldamisega esitas hageja omapoolse pakkumuse, mida hageja on selgelt

parkimistingimustes väljendanud. Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu

sõidukite parkimisega tekkis lepinguline suhe. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et

parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi. Sõiduki parkimise eest ei olnud

tasutud, sõiduki armatuurlaual ei olnud vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või

parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud

päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist. Järelikult parkis kostja

parkimistingimusi rikkudes, jättes parkimise eest tasumata. Hageja esitas koheselt pärast

parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele.

Parkimislepingu rikkumise tõttu väljastatud leppetrahvinõuded on tasumata. Hageja saatis

kohtueelselt kostjale meeldetuletused võlgnevuse kohta, kuid kostja nendele ei vastanud.

Kostja vastuväited

4. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

5. Kostja leidis, et fotodelt ei ole võimalik tuvastada, kas konkreetne foto on tehtud hageja

hallataval parkimisalal. Kostja hinnangul ei anna käsitsi fotodele kuupäeva ja kellaaja

märkimine sellist teadmist, et oleks võimalik tõsikindlalt tuvastada hageja väidetud asjaolusid.

Väidetavad parkimised on toimunud aastal 2020. Kostja ei ole kindel, et oleks hagis toodud

ajahetkel hagis toodud kohas parkinud.

Maakohtu otsus ja põhjendused

6. Harju Maakohus rahuldas 19.07.2024 otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja

võlgnevuse summas 105 eurot, millest 90 eurot on leppetrahvide võlgnevus ja 15 eurot on

sissenõudekulud, jättis menetluskulud kostja kanda ning määras kindlaks hagejale

hüvitatavate menetluskulude suuruse summas 670 eurot, millele lisandub viivis.

7. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt menetles kohus asja lihtsustatud korras

(tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405).

8. Maakohus luges tõendatuks, et kõiki hagiavalduses nimetatud parkimisalasid (Mustamäe

tee 3/3a (Woho maja), Tallinn; Roseni majad, Tallinn; Kristiine keskus, Tallinn) opereerib

hageja. Hageja esitatud fotode kohaselt asuvad parklates ning parkimisaladele sissesõiduteel

infotahvlid parkimistingimustega. Eeltoodu alusel tekib parkimisalale sõitjal kohustus maksta

hagejale tasu parkimisalal parkimise eest. Sõiduki parkimisega sõlmiti poolte vahel

parkimisleping ja leping on täitmiseks kohustuslik. Maakohus luges tõendatuks, et hagejal on

enda opereeritavastes hagis nimetatud parklates õigus nõuda leppetrahvi parkimistingimuste

rikkumise korral. Kostja pole tõendanud, et ta ei olnud leppetrahvide tegemise ajal sõidukite

XXXXXX ja YYYYYY vastutav kasutaja või omanik. Samuti pole kostja väitnud ega

tõendanud, et sõidukit parkis vaidlusalustel parkimisaladel nimetatud aegadel keegi teine.

9. Seoses leppetrahviga nr 1781 2112 0133 1520 (koostamise aeg 12.11.2020, Mustamäe tee

3/3a Woho parkla, summa 30 eurot, sissenõutavaks muutunud 26.11.2020) märkis maakohus,

et parkimistingimused Woho parkimisalal on esitatud tõendi kohaselt loetavad ning

seostatavad parkimisala asukohaga (fotodelt nähtub äratuntavalt Mustamäe tee 3/3a Woho

ärimaja esine ning üle tee asuv hoone). Parkimist korraldavatel märkidel on näidatud ära, et

sisenetakse hageja opereeritavale alale. Samuti on näha infotahvel sõiduki parkimiskoha ees,

mis ei saanud juhil parkides jääda märkamatuks. Parkimistingimused on parkimisalal

sissesõidul nähtavad, fotol ei ole parkimistingimused küll loetavad ning puuduvad GPS

koordinatsioonid, kuid leppetrahvi summa parkimistingimuste rikkumise korral on siiski välja

toodud parkimiskoha ees oleval infotahvlil, kus on fotol ka GPS koordinaadid. Võib eeldada,

et keskmine mõistlik inimene otsiks peale parkimiskoha ees infotahvli lugemist üles ka

tüüptingimustega infotahvli, et veenduda suunistes. Hageja parkimistingimuste kohaselt on

parklakorraldajal õigus nõuda parkimislepingu rikkumise korral leppetrahvi 35 eurot. Hageja

on leppetrahviga summas 30 eurot jäänud enda sätestatud leppetrahvi suurusmäära

raamidesse. Fotodelt on näha, et trahvinõue on paigutatud sõiduki esiklaasile, mis on

tavapärane ja kohtupraktikas toetatud leppetrahvinõude esitamise viis. Sõidukist tehtud fotode

võrdluse põhjal pole põhjust kahelda, et foto on tehtud sõidukist XXXXXX leppetrahvi

väljastamise ajal (piltidel on nähtav nende tegemise kellaaeg ja kuupäev). Lisaks on hageja

esitanud tõendina fotode algandmed, sh GPS-andmed, mis kinnitavad hageja väiteid sõiduki

asukoha ja piltide tegemise aja osas. Maakohus luges tõendatuks, et hageja nõudis leppetrahvi

tasumist lepingu rikkumise päeval ega ole sellega viivitanud. Sõiduki paiknemine, värvus,

kerekuju ja puhtusaste on sama kõigil fotodel. Seega luges maakohus tõenditega tuvastatuks,

et kostja sõiduk parkis leppetrahvi väljastamise ajal Mustamäe tee 3/3a Woho parklas. Kostja

ei ole tõendanud, et esile toodud parkimisaladel on teistsugused parkimistingimused või et

parkimisalale pääseb ja seal on võimalik parkida ka parkimistingimustest teada saamata.

10. Seoses leppetrahviga nr 1481 5020 0162 7460 (koostamise aeg 15.05.2020, Roseni majad

(EP5), summa 30 eurot, sissenõutavaks muutunud 29.05.2020) märkis maakohus, et

parkimistingimused Roseni majad parkimisalal on esitatud tõendi kohaselt loetavad ning

seostatavad parkimisala asukohaga (fotodelt nähtub äratuntavalt Kaks Kokka restorani logo ja

Pub Scotland Yard logo). Hageja esitatud tõenditest nähtub, et parkimistingimusi kajastavatel

piltidel erinevad ilmaolud 15.05.2020 (millal toimus parkimine) piltidel nähtavatest

ilmaoludest. Kuna tegemist on tüüptingimustega ja neid kasutatakse olukordades, kus

sõlmitakse palju ühetaolisi lepinguid, siis on veenev hageja väide, et ta ei vaheta oma

parkimistingimusi sageli. Kui kostja leiab, et sõiduki parkimise kuupäevadel kehtisid

teistsugused parkimistingimused, oleks ta pidanud seda tõendama. Parkimist korraldavatel

märkidel on näidatud ära ala EP5 ja parkimistingimused on parkimisalal nähtavad mitmes

kohas, samuti on olemas makseautomaat, mis annab aimdust tasulisest parkimisest. Parklasse

siseneval sõidukijuhil on võimalik parkimistingimustega tutvuda. Hageja parkimistingimuste

kohaselt on parklakorraldajal õigus nõuda parkimislepingu rikkumise korral leppetrahvi 60

eurot. Hageja on leppetrahviga summas 30 eurot jäänud enda sätestatud leppetrahvi

suurusmäära raamidesse. Kostja vastuväitele, et piltidel ei nähtu parkimisalal GPS

koordinatsioonid, on hageja esitanud omapoolsed tõendid. Kostja on väitnud, et kuivõrd

kõnealune parkimine toimus ligi kolm aastat tagasi, pole ta kindel, et sellel ajahetkel ta antud

asukohas parkis. Hageja on teinud kõik endast oleneva, et tõendada kostja parkimist

15.05.2020 kuupäeval Roseni majad parkimisalal. Juhul kui kostja sõiduki vastutava isikuna

pole kindel, et ta sellel kuupäeval seal parkis ja vaidleb vastu hageja esitatud tõenditele, siis

lasub kostjal tõendamiskoormis, et tema seal ei parkinud. Kostja ei ole seda tõendanud.

Fotodelt on näha, et trahvinõue on paigutatud sõiduki esiklaasile, mis on tavapärane ja

kohtupraktikas toetatud leppetrahvinõude esitamise viis. Sõidukist tehtud fotode põhjal on

selgelt näha, et sõiduk YYYYYY parkis hageja opereeritaval parkimisalal ning et

tüüptingimused olid sõidukist vaid paari meetri kaugusel olemas. Sõidukist tehtud fotode

võrdluse põhjal pole põhjust kahelda, et kõnealune foto on tehtud sõidukist YYYYYY

leppetrahvi väljastamise ajal (piltidel on nähtav nende tegemise kellaaeg ja kuupäev). Lisaks

on hageja esitanud tõendina fotode algandmed, sh GPS-andmed, mis kinnitavad hageja väiteid

sõiduki asukoha ja piltide tegemise aja osas. Maakohus luges tõendatuks, et hageja nõudis

leppetrahvi tasumist lepingu rikkumise päeval ega ole sellega viivitanud. Sõiduki paiknemine,

värvus, kerekuju ja puhtusaste on sama kõigil fotodel. Seega luges maakohus tõenditega

tuvastatuks, et kostja sõiduk parkis leppetrahvi väljastamise ajal hageja hallataval Roseni

majad parkimisalal. Kostja ei ole vaidlustanud parkimislepingute tingimusi. Kostja ei ole

tõendanud, et leppetrahvide määramine oli alusetu (nt seetõttu, et kostja ei rikkunud

parkimisel kokkulepitud parkimistingimusi, st parkimise eest oli tasutud). Kostja ei ole

tõendanud, et esile toodud parkimisaladel on teistsugused parkimistingimused või et

parkimisalale pääseb ja seal on võimalik parkida ka parkimistingimustest teada saamata.

11. Seoses leppetrahviga nr 1480 5062 0190 4400 (koostamise aeg 05.06.2020, Kristiine

keskus, summa 30 eurot, sissenõutavaks muutunud 19.06.2020) märkis maakohus, et

parkimistingimused Kristiine keskuse parkimisalal on esitatud tõendi kohaselt loetavad ning

seostatavad parkimisala asukohaga. Hageja 06.07.2023 esitatud fotodelt nähtub, et Kristiine

keskuse parkimisalale saab siseneda kolmest erinevast suunast. Hageja on esitanud kõikidest

sissepääsudest pildid ning iga sissepääsu juures on näha viide tasulisele parkimisele.

Parkimistingimused asuvad küll asukohas, kus mootorsõidukijuhil ei ole võimalik koheselt

parkimistingimustega tutvuda, kuid hageja esitatud tõenditest nähtub, et nendega on võimalik

tutvuda peale auto parkimist keskusesse sisenemisel. Fotodel on kujutatud Kristiine

keskusesse sissepääsu uks, mille kohal on Kristiine keskuse logo ning seinal asetsevad

parkimistingimused. Samuti on näha, et parkimislepingu tingimused on välja toodud ka

sissesõitude juures. Hageja on paigutanud märgised tasulisest parkimisest parkimismaja

seintele, keskuse sissepääsu uste juurde. Ei ole eluliselt usutav, et kostjal jäid kõik hageja

paigaldatud teabetahvlid märkamata ning ta ei olnud teadlik tasulisest parkimisest ja sellest

tuleneva lepingu sõlmimisega. Samuti ei ole kostja väitnud, et sai alusetult trahvi, kuna läks

parkimistingimustega tutvuma. Maakohus möönis, et parkimistingimused, mis hageja on välja

toonud, on kohtule loetamatud, samuti on parkimistingimused kehvasti loetavad, kuid

tuginedes ringkonnakohtu praktikale on usutav, et hageja ei muuda oma parkimistingimusi

tihti. Hageja parkimistingimuste kohaselt on parklakorraldajal õigus nõuda parkimislepingu

rikkumise korral leppetrahvi 40 eurot. Hageja on leppetrahviga summas 30 eurot jäänud enda

sätestatud leppetrahvi suurusmäära raamidesse. Fotodelt on näha, et trahvinõue on paigutatud

sõiduki esiklaasile, mis on tavapärane ja kohtupraktikas toetatud leppetrahvinõude esitamise

viis. Sõidukist tehtud fotode võrdluse põhjal pole põhjust kahelda, et kõnealune foto on tehtud

sõidukist YYYYYY leppetrahvi väljastamise ajal (piltidel on nähtav nende tegemise kellaaeg

ja kuupäev). Lisaks on hageja esitanud tõendina fotode algandmed, sh GPS-andmed, mis

kinnitavad hageja väiteid sõiduki asukoha ja piltide tegemise aja osas. Kohus loeb seega

tõendatuks, et hageja nõudis leppetrahvi tasumist lepingu rikkumise päeval ega ole sellega

viivitanud. Kostja ei ole tõendanud, et leppetrahvide määramine oli alusetu (nt seetõttu, et

kostja ei rikkunud parkimisel kokkulepitud parkimistingimusi, st parkimise eest oli tasutud),

samuti et esile toodud parkimisaladel on teistsugused parkimistingimused või et parkimisalale

pääseb ja seal on võimalik parkida ka parkimistingimustest teada saamata.

12. Hageja esitas taotluse võla sissenõudmiskulude hüvitamiseks summas 15 eurot.

Sissenõudekulud on täiendav kulu seoses päringutega Transpordiametile ja

rahvastikuregistrisse ning meeldetuletuskirjade saatmisega. Eeltoodud tegevused on tasulised.

Maakohus luges hageja sissenõudmiskulude nõude summas 15 eurot põhjendatuks.

13. Hagi rahuldamise tõttu jäid menetluskulud kostja kanda. Maakohus määras kindlaks

hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse 670 eurot.

Apellatsioonkaebus

14. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub Harju Maakohtu 19.07.2024 otsus

tühistada ja jätta hagiavaldus rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

15. Kostja on seisukohal, et kohus on selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid, mis on oluliselt

mõjutanud kohtulahendit. Hageja ei ole esitanud fotode metaandmeid, vaid on GPS-

koordinaadid käsitsi juurde kirjutanud.

16. Kostja ei nõustu kohtu seisukohaga, et keskmine mõistlik inimene otsiks peale

parkimiskoha ees infotahvli lugemist üles ka tüüptingimustega infotahvli, et veenduda

suunistes. Kostja hinnangul on parkimiskorraldaja ülesanne, et esiteks peaks iga parkimiskoha

ees olema konkreetne parkimistahvel koos kõikide tingimustega. Hageja ei ole ka tõendanud,

et leppetrahvide määramisel olid olemas sellised parkimistingimused, mida hageja väidab.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

17. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel

TsMS § 637 lg 1 p 6 ja lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata.

Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2

sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku

aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustamisel mh ka seda, et menetlusosalistel ei

tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemäärseid menetluskulusid.

18. Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa

summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole,

menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Praeguses asjas palus hageja mõista kostjalt välja

leppetrahvide võlgnevus 90 eurot ja sissenõudmiskulu 15 eurot. Seega ei ületa hageja nõuded

ülal märgitud piirmäära, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.

19. Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi

menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu

otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit.

20. Maakohus ei ole otsuses andnud luba otsuse edasikaebamiseks.

21. Riigikohus on märkinud, et ringkonnakohus ei pea lihtmenetluse asjas

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist TsMS § 637 lg 21 alusel põhjendama

pikemalt, kui et määrusest oleks selgelt arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud

viidatud normi alusel ja põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning

maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt

rikutud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud

minetused materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või

tõendite hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit. Sisuliselt nõustub

ringkonnakohus sel juhul maakohtu otsuse põhjendustega neid kordamata. Määruse pikemalt

põhjendamise kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (RKTKm 21.02.2024, 2-22-

100795, p 11; 10.04.2019, 2-17-13363, p 15).

22. Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse

väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud

materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa

ebaõige otsuse.

23. Maakohus on kolleegiumi hinnangul tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lg-tega 1 ja 2

hinnates asunud põhjendatult seisukohale, et hagi tuleb rahuldada. Kostja mittenõustumine

maakohtu järeldustega ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, kui maakohus on

materiaalõigust õigesti kohaldanud ega ole rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Kostja

on apellatsioonkaebuses osaliselt korranud maakohtus esitatud vastuväiteid hagile. Maakohus

on neile piisavalt põhjalikult vastanud. Kostja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei

võimalda ringkonnakohtu hinnangul jõuda maakohtu otsuses märgitust teistsugustele

järeldustele.

24. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses esitatud väitega, et hageja ei ole

tõendanud, et kostja parkis enda sõidukeid vaidlusalustel aegadel konkreetsetel

parkimisaladel. Kostja heidab ette, et hageja ei ole esitanud fotode metaandmeid, vaid on

GPS-koordinaadid kirjutanud fotode juurde käsitsi. Kolleegiumi hinnangul ei ole põhjust

hageja 26.09.2023 seisukohas esitatud fotodest, kus on kuvatud mh ka koordinaadid,

järeldada, et koordinaadid oleks sinna kirjutatud käsitsi. Liiatigi ei ole maakohus tuvastanud

kostja sõidukite parkimist vaidlusalustel parkimisaladel ja aegadel üksnes GPS-

koordinaatidele tuginedes. Maakohus on nõuetekohaselt põhjendanud, et fotod on seostavad

väidetud parkimisalade asukohtadega, kuivõrd fotodelt on tuvastatav, et need on tehtud Woho

maja ees, Roseni majade ees ja Kristiine Keskuse parkimismajas. Võrreldes hageja esitatud

fotosid leppetrahvide tegemisest (dtl 46–51; 54–59; 62–68) ja 26.09.2023 esitatud Google

Street View väljavõtteid (dtl 114, 118) ning fotosid Kristiine Keskuse parkimismajast (dtl 83),

on tuvastatav, et fotod on tehtud hageja väidetud asukohtades. Vähemalt üldjuhul peaks

leppetrahvinõude tõendamiseks piisama sellest, kui parkla haldaja on pildistanud

parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha

(RKTKo 06.12.2017, 2-15-3430, p 18). Hageja on seda teinud.

25. Kostja väide apellatsioonkaebuses on lisaks, et parkimiskohtadel, mis puudutasid

12.11.2020 parkimist (WoHo, Mustamäe tee) ja 05.06.2020 (Kristiine) puudusid fotod, kust

nähtuksid tüüptingimused. Ringkonnakohus märgib, et hageja on esitanud koos

hagiavaldusega fotod WoHo ärimaja juures olevatest teavitusmärkidest ja seal kehtivatest

parkimistingimustest (dtl 69–71). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et samuti on näha

infotahvel sõiduki parkimiskoha ees, mis ei saanud juhil parkides jääda märkamatuks ja

parkimistingimused on ka parkimisalale sissesõidul nähtavad. Kristiine Keskuse

parkimisalaga seoses on maakohus tuvastanud, et hageja esitatud fotodelt (dtl 123–125 ja

142–148) nähtuvalt asuvad parklas ning mõlemalt poolt parkimisalale sissesõiduteel

infotahvlid parkimistingimustega. Ringkonnakohtul ei ole kostja väidete põhjal alust arvata, et

parkimise päevadel ei oleks sama sisuga parkimistingimusi sisaldavaid tahvleid parklas olnud.

26. Olukorras, kus hagi rahuldati, jättis maakohus menetluskulud põhjendatult TsMS § 162 lg

1 alusel kostja kanda. Kostja ei väida apellatsioonkaebuses, et vaatamata hagi rahuldamisele

oleks menetluskulud tulnud jaotada teisiti.

27. Kostja on apellatsioonkaebuses palunud maakohtu otsuse tühistada tervikuna. Maakohus

määras otsuses kindlaks muuhulgas ka hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse.

Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus apellant vaidlustab lihtmenetluses tehtud

maakohtu otsust ka menetluskulude rahalise suuruse kindaksmääramise osas, võib

ringkonnakohus TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud aluste esinemisel keelduda apellatsioonkaebust

menetlemast selle sisulises osas (st osas, mis puudutab haginõude kohta tehtud otsustust ja

menetluskulude jaotust). Kui aga kaebuses vaidlustatakse maakohtu otsust ka kulude rahalise

suuruse kindlaksmääramise osas, peab ringkonnakohus arvestama TsMS § 178 lg-s 2

sätestatuga, st peab menetlema kaebust osas, mis puudutab menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist juhul, kui apellatsioonkaebuses on vaidlustatud kulude väljamõistmist

rohkem kui 280 euro suuruses summas (RKTKm 27.11.2024, 2-21-141014, p 9).

Ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui selles

toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud,

et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et kaebus tuleks jätta

rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele kaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks

(RKTKm 24.04.2013, 3-2-1-35-13, p 12). Seega hindab ringkonnakohus praeguses

menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid ja kontrollib maakohtu poolt õigusnormide

kohaldamise korrektsust. Kostja ei ole maakohtu menetluskulude rahalise kindlaksmääramise

osas ühtegi väidet apellatsioonkaebuses esitanud. Tegemist on maakohtu

diskretsiooniotsustusega, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes juhul, kui kohus

on ületanud diskretsiooni piire. Kuna kostja ei ole esitanud põhjendusi, miks maakohus on

tema hinnangul hageja menetluskulude kindlaksmääramise osas eksinud, ei ole

ringkonnakohtul võimalik kostja kaebuses toodud väidete põhjal kaebust maakohtu

menetluskulude kindlaksmääramise osas rahuldada. Maakohus kohaldas menetluskulusid

rahaliselt kindlaks määrates menetlusõiguse norme õigesti. Seega on apellatsioonkaebus selles

osas õiguslikult perspektiivitu.

28. Eelnevast tulenevalt keeldub ringkonnakohus kostja esitatud apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 1 p 6 ja 21 alusel.

29. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse esitamisega

seotud menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel koosmõjus TsMS § 639 lg-ga 1 kaebuse esitaja,

s.o kostja kanda. Kuivõrd apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduti ning ei

edastatud kaebust hagejale vastamiseks, ei saanud hagejale apellatsioonimenetluses tekkida

vastaspoolelt väljamõistmisele kuuluvaid menetluskulusid ja neid ei ole vaja rahaliselt

kindlaks määrata.

30. Apellandil on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda

määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud

riigilõiv.

31. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle

esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada.

Kuna apellant esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda talle tagastada.

TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

(allkirjastatud digitaalselt)