2-19-10007/72 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Määruse tegemise aeg ja koht

13. detsember 2024, Tartu

Tsiviilasja number

2-19-10007

Tsiviilasi

I.F-i kohustustest vabastamise menetlus

Menetlustoiming

võlgniku kohustustest vabastamata jätmine, võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine,

usaldusisiku tasu määramine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

võlgnik: I.F (isikukood XXX; elukoht xxxxxx-

xxxxxxxxxxxxxx; e-post XXX)

usaldusisik: N.J (ik XXX; Regnum Consult OÜ, XXX,

51004 Tartu; telefon 506 6963; e-post XXX)

võlausaldajad:

1. B2 Impact OÜ (endine OK Incure OÜ; rg-kood

11542046; e-post XXX )

2. Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu

(rg-kood 70000349; e-post XXX)

3. Renovum OÜ (rg-kood 14042462; e-post

XXX)

4. ALG Liisingu Aktsiaselts (rg-kood 10308153;

e-post XXX)

5. Omega Laen AS (rg-kood 11691792; e-post

XXX)

6. Holm Bank AS (rg-kood 14080830; e-post

XXX)

7. Era Liisingu Inkassoteenused OÜ (rg-kood

10625474; e-post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda I.F-i (isikukood XXX) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamast.

2. Lõpetada I.F-i kohustustest vabastamise menetlus.

3. Vabastada N.J usaldusisiku kohustustest I.F-i kohustustest vabastamise menetluses.

4. Jätta menetluskulud I.F-i kanda.

5. Rahuldada I.F-i usaldusisiku N.J-i tasu taotlus osaliselt.

6. Määrata usaldusisik N.J-i tasu suuruseks I.F-i kohustustest vabastamise menetluses

251,75 eurot, millele lisandub käibemaks 55,39 eurot, kokku 307,14 eurot.

7. Usaldusisik N.J-i tasu 38,93 eurot, sh käibemaks 7,02 eurot, hüvitada võlgniku I.F-i

poolt usaldusisikule loovutatud raha arvel N.J-i ametikontol xxxxxxxxxxxxxxxxx,

mis tuleb välja maksta Regnum Consult OÜ (rg-kood 12190052) arvelduskontole

EE491010220201058223.

8. Anda I.F-ile hüvitamiskohustusega menetlusabi usaldusisiku tasu hüvitamiseks riigi

vahenditest 268,21 eurot, sh käibemaks 48,37 eurot.

9. Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta usaldusisik N.J-i usaldusisiku tasu katteks riigi

vahenditest 268,21 eurot, sh käibemaks 48,37 eurot, Regnum Consult OÜ

(registrikood 12190052) arvelduskontole EE491010220201058223 (AS SEB Pank).

10. Välja mõista I.F-ilt menetlusabikulu 268,21 eurot riigituludesse.

11. Anda I.F-ile tähtaeg menetlusabikulu riigituludesse tasumiseks 15 päeva arvates

käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Menetlusabikulu tuleb tasuda Maksu- ja

Tolliameti arvelduskontole, mille rekvisiidid on märgitud käesolevale määrusele

lisatud makseinfo lehel.

12. Menetlusabikulude tasumisega viivitamise korral tuleb I.F-il tasuda kohtumääruse

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

13. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele ja saata resolutsiooni punkt 9 osas täitmiseks

Riigi Tugiteenuste Keskusele. Avaldada teade I.F-i pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud,

võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruse peale

menetluskulude osas võib menetluskulusid maksma kohustatud isik või Eesti Vabariik

rahandusministri käskkirjaga määratud asutuse kaudu esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale

kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohus kuulutas 22.10.2019 määrusega välja I.F-i pankroti ja nimetas

pankrotihalduriks Sirje Taela. Tartu Maakohtu 17.09.2020 määrusega (jõust 07.10.2020)

lõpetati I.F-i pankrotimenetlus raugemisega ning algatati võlgniku suhtes kohustustest

vabastamise menetlus. I.F-i kohustustest vabastamise menetluses jäeti usaldusisik algselt

nimetamata ja kohustati I.F-i ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Usaldusisikul tuli

esitada aruanne kord aastas 1. oktoobriks. Väljamaksed võlausaldajatele tuli teha iga aasta

15. septembril. Esitatud aruannetest ja 30.10.2023 kohtuistungil antud selgitustest

nähtuvalt ei suutnud I.F usaldusisiku ülesandeid täita ning 06.11.2023 määrusega määrati

tema usaldusisikuks N.J.

2. Esimese aruande esitamise tähtaeg oli 01.10.2021. Võlgnik esitas kohtule aruande

17.09.2021. Aruande kohaselt oli võlgnik töötu ning õppis autokoolis, et omandada C

kategooria. Töökohta otsinud ei ole, põhjuseks tervislik seisund (osaline töövõime

04.03.2020 – 03.03.2025) ja riigis valitsev pandeemia. Võlgnik tegi väljamakse

võlausaldajatele 70,02 eurot.

3. Teise aruande esitamise tähtaeg oli 01.10.2022. Võlgnik esitas kohtule enda konto

väljavõtte 05.09.2022 ning selgitas, et tema ainsaks sissetulekuks on töövõimetoetus.

Terve aasta on õppinud C kategooria sõiduõppes, et saada luba Euroopas töötamiseks ning

on lõpetamas ohtlike veoste (ADR) õpinguid. Võlgnik tegi väljamakse võlausaldajatele

70,12 eurot.

4. Kolmanda aruande esitamise tähtaeg oli 01.10.2023. Võlgnik esitas kohtule aruande

11.09.2023. Aruande kohaselt oli võlgnik 2023 juulis töötanud ettevõttes xxxxxxxxxxxx,

kuid seejärel oli haiguslehel. Võlgnik tegi väljamakse võlausaldajatele 100,92 eurot.

5. 30.10.2023 toimunud kohtuistungil avaldas võlgnik, et on töötu. Oli vahepeal

registreeritud tööle xxxxxxxxxxxxxx-s, kuid kuna tellimusi ei olnud, siis leping lõpetati.

Pankrotimenetluse tõttu ei taheta tööle võtta. Võlgnik õppis kaks aastat ja omandas C

kategooria, kuid tööle ei ole saanud. Kohus otsustas, et määrab võlgnikule usaldusisiku.

6. Neljanda aruande esitamise tähtaeg oli 01.10.2024. Usaldusisik N.J esitas aruande kohtule

23.09.2024. Aruande kohaselt töötab võlgnik alates 06.11.2023 ettevõttes

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx autojuht-lukksepp ametikohal ning varjab oma sissetulekuid

usaldusisiku eest, väites, et tema töötasu on miinimumpalk 800 eurot ja pangakontod

ainult Swedbank AS-s. Usaldusisikule anti juurdepääs vaid Swedbanki kontodele.

Usaldusisiku nõudel saatis võlgnik 14.09.2024 töölepingu koopia, millest nähtus, et

tööandja kannab igakuise töötasu võlgniku xxxxxx pangakontole. Usaldusisik nõudis välja

xxxxxx konto väljavõtte, millest nähtus, et võlgniku igakuine töötasu on 1300-1990 eurot

kuus. Samuti tuvastas usaldusisik Swedbank kontolt pankadevahelised kanded LHV

Pangas olevale kontole. Selgus, et LHV Panga kontot kasutab võlgnik igapäevaseks

arveldamiseks. Usaldusisiku arvestuse järgi on võlgniku loovutatava summa suuruseks

4884,84 eurot, kuid võlgnik loovutas 389,31 eurot. Võlgnik on jätnud loovutamata oma

sissetulekute varjamise tõttu 4494,93 eurot ning nimetas usaldusisikut väljapressijaks.

Usaldusisik leiab, et võlgnik on füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 49 lg 5

kohaselt rikkunud tahtlikult võlausaldajate huve.

7. 25.09.2024 esitas usaldusisik tasu taotluse. Taotluse kohaselt on usaldusisiku kontole

laekunud võlausaldajate nõuete katteks 389,31 eurot. Väljamakse 350,38 eurot tehti

võlausaldajatele 14.09.2024. Usaldusisiku tasu katteks jäeti 10% loovutatud summast, so

38,93 eurot. Tasu taotluse kohaselt kulus usaldusisikul usaldusisiku ülesannete täitmisele

3 tundi 10 minutit järgnevalt: 01.11.2023 nõusoleku andmine – 10 minutit; 30.11.2023

pangas võlgniku arvelduskontole juurepääsuks volituste saamine, selgitus töökoha

vajadusest, loovutuse arvestuse kohta jm seletused – 30 minutit; 05.12.2023 pangakonto

kontroll nov-dets – 10 minutit; jaanuar-september võlgniku pangakonto kontroll,

ülekanded - 10 minutit; 07.09.2024 e-kirjavahetus, võlgnikult töölepingu nõudmine,

töölepingu kontroll – 10 minutit; 14.09.2024 e-kirjavahetus, xxxxxx Panga ja LHV Panga

konto nõue, konto ülevaatus – 10 minutit; 14.09.2024 summade arvestus võlausaldajatele,

ülekannete tegemine võlausaldajatele – 20 minutit; 18.09.2024 aruande koostamine,

võlgnikule edastamine koos täiendava loovutamise taotlusega, eitav vastus võlgnikult – 1

tund 10 minutit; 23.09.2024 aruande esitamine kohtule täiendava infoga – 20 minutit;

25.09.2024 usaldusisiku tasu taotluse koostamine – 20 minutit. Usaldusisik palub FIMS §

54 lg 5 alusel usaldusisiku ülesannete täitmise eest 3 tunni ja 10 minuti ulatuses määrata

tasuks 251,74 eurot, millele lisandub käibemaks 54,17 eurot, kokku 305,91 eurot.

Usaldusisik palub määrata usaldusisiku tasu ametikontolt xxxxxxxxxxxxxxxxx summas

38,93 eurot Regnum Consult OÜ arvelduskontole EE491010220201058223 SEB Pank

ning hüvitada usaldusisiku tasu 266,98 eurot menetlusabi korras ning kanda Regnum

Consult OÜ arvelduskontole EE491010220201058223 SEB Pank.

KOHTU SEISUKOHT

8. FIMS § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud

kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse

pankrotiseaduse (PankrS) redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini.

9. PankrS § 175 lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või

usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada

kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva

paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu

jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.

10. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui:

1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma

PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

11. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes

nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (Riigikohtu

20.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-49-16, p 15; 04.05.2016 määrus 3-2-1-19-16, p 14).

Kohtul on PankrS § 175 lg 11 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest

vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal

nõuetekohaselt täitnud. Lisaks sellele on kohtul selle sätte järgi võimalus kaalutlusõiguse

teostamiseks kontrollida, kas esinevad PankrS § 175 lõigetes 2 ja 4 sätestatud võlgniku

kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused (Riigikohtu 04.05.2016

määrus tsiviilasjas 3-1-19-16, p 14).

12. PankrS § 175 lg 2 p 1 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi

mõistmise pankrotikuriteos. I.F ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos.

13. PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui

võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud

sellega võlausaldajate huve.

14. PankrS § 173 lõike 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule

igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti

andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta.

15. Tartu Maakohtu 17.09.2020 määrusega, millega algatati kohustustest vabastamise

menetlus, pandi võlgnikule (võlgnik usaldusisiku ülesannetes) kohustus esitada kohtule

perioodiliselt aruandeid ja teavet oma tegevuse, sissetulekute ja vara ning võlausaldajatele

väljamaksete tegemise kohta. 06.11.2023 määrusega määrati usaldusisikuks N.J ja

kohustati teda esitama aruandeid ning teostama väljamakseid.

Kõik aruanded on esitatud kohtule tähtaegselt. 23.09.2024 aruande kohaselt oli usaldusisik

tuvastanud, et võlgnik on oma tegelikke sissetulekuid varjanud, andes usaldusisikule

ligipääsud vaid Swedbank ASi kontodele, omades ise samal ajal kontosid ka AS-s LHV

Pank ja xxxxxx. Ka kohtule on võlgnik varasemalt esitanud vaid Swedbanki kontode

väljavõtteid.

Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lõikes 2 toodud

kohustust anda kohtule informatsiooni oma tulude ja vara kohta ning oma tegevuse ning

selle otsimise kohta, eesmärgiga varjata oma sissetulekuid.

16. PankrS § 173 lõiked 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.

Menetluse esimesel kolmel aastal oli võlgnik valdavalt töötu ja tema sissetulekuks oli

kohtule teadaolevalt vaid töövõimetoetus. Võlgnik on teinud võlausaldajatele

väljamakseid oma mittearestitava sissetuleku arvel 241,06 eurot. Alates 06.11.2023 töötab

võlgnik xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-s ja usaldusisik on tuvastanud, et võlgniku tegelik

töötasu on ületanud mittearestitava sissetuleku määra ning võlgniku eraldatud 389,31

eurot ei ole olnud piisav. Võlgnik on jätnud viimase aasta jooksul võlausaldajatele

loovutamata 4494,93 eurot ning keeldunud usaldusisikule täiendavaid loovutusi tegemast.

Usaldusisik on 14.09.2024 teinud võlausaldajatele väljamakse 350,38 eurot, jättes 38,93

eurot usaldusisiku tasu katteks.

Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lõigetes 3–5

toodud loovutuskohustust ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

17. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud

sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte

kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS §

104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus

ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena

ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja

tahtlus (VÕS § 104 lg 2).

Kohus leiab, et võlgnik on tahtlikult rikkunud oma PankrS § 173 lõigetes 2–5 nimetatud

kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlgnik on olnud teadlik

17.09.2020 määruse järgi oma pankrotiseaduse järgsetest kohustustest ja milliseid on

kohus talle täiendavalt selgitanud 30.10.2023 kohtuistungil. Võlgnik ei ole ka seejärel

täitnud kohustustest vabastamise menetluses oma kohustusi, kandes oma sissetulekuid

jätkuvalt kontodele, mille kohta jättis kohtule ja usaldusisikule väljavõtted esitamata, sh

ka piiriülesele pangandusteenuseid osutavale makseasutusele xxxxxx. Taolist võlgniku

käitumist tuleb käsitada oma tulude varjamisena ja võlausaldajate nõuete rahuldamise

takistamisena. Võlgnik on jätnud viimase aasta jooksul võlausaldajatele loovutamata

4494,93 eurot ning on keeldunud otsesõnu täiendavat loovutust tegemast. Kuna võlgnik ei

ole teinud eraldisi võlausaldajate nõuete katteks, on võlausaldajate huvides saada oma

nõue rahuldatud tulemuslikumalt kohtutäituri poolt läbiviidava sundtäitmise käigus

täitemenetluse seadustiku §-des 131 ja 132 sätestatud korras.

18. Eeltoodu alusel leiab kohus, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluses on

ilmnenud PankrS § 175 lg 2 p-s 2 sätestatud alus kohustustest vabastamisest

keeldumiseks, võlgnik on rikkunud tahtlikult oma PankrS § 173 lõigetes 2–5 nimetatud

kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Vastavalt PankrS § 175 lõikele 5

tuleb võlgniku kohustustest vabastamise menetlus enne viie aasta möödumist lõpetada

ning võlgnik jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata.

19. Kohus ei pea vajalikuks küsida menetluses võlausaldajate seisukohta, kuna võlgniku

kohustustest vabastamata jätmisega ei rikuta võlausaldajate õigusi.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

20. PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub

sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise menetluse. Kuna kohus keeldub I.F-i pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka I.F-i pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise menetluse.

21. PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab

usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna

kohus lõpetab I.F-i kohustustest vabastamise menetluse, tuleb N.J vabastada ka

usaldusisiku kohustustest.

22. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 teise lause alusel jätab kohus

menetluskulud I.F-i kanda.

Usaldusisiku tasu määramine

23. FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab tasu usaldusisiku taotlusel võlgniku

poolt usaldusisikule loovutatud vara arvel ning tasu ja vajalike kulutuste katteks tehtav

väljamakse ei tohi ületada kümmet protsenti usaldusisikule loovutatud varast. Tasu

suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi.

Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. FIMS § 54 lg 5 kohaselt on

usaldusisiku tunnitasu ülemmäär kohustustest vabastamise menetluses summa, mis vastab

ühele kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu

ühekordsele alammäärale (2023. aastal 72,50 eurot, 2024. aastal 82 eurot).

24. Usaldusisik on kohtule esitanud tasu arvestuse, mille kohaselt kulus tal usaldusisiku

ülesannete täitmisele 2023. aastal 50 minutit tasu 60,42 eurot (tunnitasu 72,50 eurot) ja

2024. aastal 2 tundi 20 minutit tasu 191,33 eurot (tunnitasu 82 eurot), kokku 251,75 eurot.

25. FIMS § 54 lg 5 kohaselt usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse

§ 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses

ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest

isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses,

lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see

makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse

tähenduses. Usaldusisik palub tasu välja maksta büroole, st määrata koos käibemaksuga.

Kohus selgitab, et kuna N.J on alustanud usaldusisiku ülesannete täitmist 2023. aastal ja

jätkab 2024. aastal ning kohus määrab tasu 2024. aastal, loetakse usaldusisiku teenuse

käive tekkinuks 2024. aastal ja kogu usaldusisiku tasu maksustatakse 22%

käibemaksumääraga. Seega lisandub usaldusisiku tasule 251,75 eurot käibemaks 22%, so

55,39 eurot.

26. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskusi tuleb

usaldusisiku tasu taotlus rahuldada ning usaldusisiku N.J-i tasuks määrata 251,75 eurot,

millele lisandub käibemaks 55,39 eurot, kokku 307,14 eurot.

27. Usaldusisiku tasu 38,93 eurot, sh käibemaks 7,02 eurot, tuleb hüvitada võlgniku I.F-i

poolt usaldusisikule loovutatud raha arvel, mis tuleb välja maksta Regnum Consult OÜ

(rg-kood 12190052) arvelduskontole EE491010220201058223.

28. FIMS § 54 lg 7 kohaselt võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu

maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi TsMS § 183 lõikes 2

sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu

maksmiseks. Kohus leiab, et usaldusisikule tasu hüvitamiseks 268,21 eurot, tuleb I.F-ile

anda hüvitamiskohustusega riigi menetlusabi.

29. FIMS § 8 lg 5 kohaselt ei pea võlgnik kohustustest vabastamise korral riigipoolse

menetlusabi kulusid hüvitama. Kuna kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast,

tuleb võlgnikult menetlusabikulud riigi kasuks välja mõista. TsMS § 179 lg 1 näeb ette, et

menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus

menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja

mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas

tehtavas lahendis või eraldi määrusega. TsMS § 179 lg 2 kohaselt võib TsMS § 179 lg-s 1

nimetatud kulud pärast asjas tehtud lahendi jõustumist välja mõista määrusega nii kohus,

kelle menetluses kulud tekkisid, kui ka asja lahendanud maakohus. TsMS § 179 lg 5 järgi

peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma

jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule

täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. TsMS § 179 lg 51 kohaselt samas

paragrahvis nimetatud menetluskulud tasutakse ja tasaarvestatakse maksukorralduse

seaduses (MKS) sätestatud korras. TsMS § 179 lg 9 näeb ette, et kohtulahendi alusel riigi

kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmise nõude tasumisega viivitamise korral

tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka

menetluskulude väljamõistmise lahendis.

30. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus I.F-ilt TsMS § 179 lg 1 alusel välja

menetlusabikulud (usaldusisiku tasu) summas 268,21 eurot, sh käibemaks 48,37 eurot,

riigituludesse. TsMS § 179 lg-te 5 ja 9 järgi on I.F kohustatud käesoleva määruse täitma

selle jõustumisest alates 15 päeva jooksul ning maksmisega viivitamise korral tasuma

viivist seadusjärgses määras kuni kohustuse täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik