1-11-10084/6 · 1-11-10084/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15.septembril 2011.a., Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-11-10084 (11230112973) Kohtukoosseis Kohtunik Orvi Tali Kohtuistungi sekretär Elina Huobolainen Tõlk Julia Griškova Kriminaalasi R.L süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9-§ 25 lg 2 järgi. Prokuröri abi

Marika Reintop Süüdistatav

R.L elu- või asukoht ja aadress: XXX; isikukood või

sünniaeg: XXX; kodakondsus: kodakondsuseta; haridus: keskharidus; emakeel: vene keel; töökoht või õppeasutus: ei tööta,

kriminaalkorras varem karistatud 15 korda, viimati 31.03.2011 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2 p 9 - §

25 lg 2; KrMS § 238 lg 2 alusel vangistusega 4k 20p. Vabanes

18.08.2011 pärast karistuse kandmist

Kahtlustatavana kinnipidamine alates 13.09.2011.a. Tõkend elukohast lahkumise keeld. Kaitsja

Leelo Viil RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada R.L KarS § 199 lg 2 p 9-§ 25 lg 2 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista R.L-ile 8 (kaheksa) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg ning

2 karistusaja alguseks lugeda 13.09.2011.a.

Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada ja uue tõkendina kohaldada R.L suhtes vahistamine. Vahistada R.L kohtusaalis.

Välja mõista R.L-ilt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel ja KrMS § 256 5 lg 2 alusel sundraha

teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 208 (kakssada kaheksa) eurot 52 senti

riigituludesse. Ülejäänud osas jätta menetluskulud riigi kanda. Selgitusse märkida „R.L , 1-11-10084 sundraha.“ Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank

märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606

Swedbank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal märkides viitenumbri 2800049777.

Sundraha tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades

kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale.

Kohtuotsuse põhiosa

Käesolevas kriminaalasjas on süüdistus R.L-ile esitatud selles, et tema, olles isikuks,

keda on 31.03.2011 Harju Maakohtu poolt karistatud süstemaatilise varguse katse

toimepanemise eest, uuesti , viibides Tallinnas, XXX asuvas 13.09.2011 kella 12:55 paiku

NFS kaupluses, püüdis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil toime panna

JAS´ile kuuluva kauba, nimelt dressipükste Nike maksumusega 47,70 € vargust, möödudes

kassadest kauba eest tasumata, kuid ei jõudnud oma tegu lõpule viia, sest ta peeti kinni turvatöötaja poolt. Kaup tagastatud rikkumata kauplusele.

Samuti tema, olles isikuks, keda on 31.03.2011 Harju Maakohtu poolt karistatud

süstemaatilise varguse katse toimepanemise eest, uuesti , 13.09.2011 kella 16:53 paiku

viibides Tallinnas, XXXasuvas S kaupluses, püüdis võõra vallasasja ebaseadusliku

omastamise eesmärgil toime panna REFAS´ile kuuluva kauba, nimelt õuna-kaneeli stritsli maksumusega 1,57 € vargust, möödudes kassadest kauba eest tasumata, kuid ei jõudnud oma tegu lõpule viia, sest ta peeti kinni turvatöötaja poolt. Kaup tagastatud rikkumata kauplusele. Seega R.L, olles isikuks, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, see on KarS § 199 lg 2 p 9- § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. R.L-i 13.09.2011 kella 12:55 süü temale inkrimineeritud kuriteo episoodis AS J

kuuluvast kauplusest NFS on täielikult tõendatud kriminaalasja kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil uuritud ja avaldatud, s.o. AS J avaldus, millest nähtub, et palutakse võtta vastutusele kodanik, kes üritas varastada NFS. Isik oli sinistes teksades ja hallis jopes. Isik 13.09.2011.a. kell 12.55 võttis kaasa ja väljus müügisaalist, möödudes kassarivist nende

3

asutusele kuuluva kaubaga- pikad kilest dressipüksid (meeste vabaajapüksid Nike). Kaup

koguväärtuses 47,70 eurot. Kaup on rikkumata ja tagastatud kauplusele /tlk 42/; tunnistaja

Kadi Leppik ütlused, millest nähtub, et 13.09.2011.a. olles tööl Tammsaare tee 60 NFS kaupluses kell 12.36 sisenes kauplusesse meesterahvas (sinised teksad, hall jope, siili soeng).

Otsejoones suundus meestedressipükstesse ja hakkas elemente katsuma ja kangutama. Vahepeal vaatas meeste kilekaid ja katsus elemente. Suundus tagasi meeste kilepükstesse ja

ühel hetkel toppis jope varjus kilepüksid koos puuga värvli vahele. Jalutas saalis natukene

ringi ja suundus kohe poest välja. Kell 12.55 meesterahvas kinnipeetud majaesises autoparklas. Kaubalt eemaldatud element on rikutud, kaup on terve ja tagastatud kauplusesse

/tlk 44/; isikusamasuse tuvastamise protokoll koos lisaga, millest nähtub, et 13.09.2011.a.

isikusamasusele tuvastamisele allutatud isik on R.L ik XXX /tlk 47-48/; 13.09.2011.a koostatud kahtlustatava ülekuulamise protokoll, millest nähtub, et kahtlustatav tunnistas ennast süüdi ja andis ütlusi, 13.09.2011, pärast lõunat astus tema sisse kauplusesse NIKE, eesmärgiga vaadata seal müüdavat kaupa. Nägi, et keegi ei vaata ja otsustas seda ära kasutada. Tema võttis NIKE dressipüksid, eemaldas turvaelemendi ning jättis kampsunisse

kaupluse müügisaali. Püksid pani endale jope ja sviitri alla, pärast seda läbis kassad

dressipükste eest maksmata. Seejärel väljus tema turvaväravat läbides kauplusest ja kaks

turvatöötajat pidasid teda väljapääsu kõrval kinni. Püksid tagastas tervelt kauplusele.

Kahetseb väga tema poolt toime pandud varguse katset /tlk 50-54/ ning toimiku teiste materjalidega. R.L-i 13.09.2011 kella 16:53 süü temale inkrimineeritud kuriteo episoodis REFAS

kuuluvast kauplusest S asukohaga XXX on täielikult tõendatud kriminaalasja kirjalike

materjalidega, millised on kohtuistungil uuritud ja avaldatud, s.o. REFAS avaldus, millest

nähtub, et 13.09.2011.a. kell 16.53 peeti REFAS Tammsaare kaupluses asukohaga XXX kinni meesterahvas. Isik möödus S kassadest jättes kauba eest tasumata. Kaup õuna-kaneeli stritsel maksumusega 1.57 eurot. Kaup on tagastatud rikkumata kauplusele /tlk 2/; tunnistaja VS ütlused, millest nähtub, et 13.09.2011 oli töökohal kaupluses S aadressil XXX. Umbes

kell 16.53 märkas tumesinisesse jopesse ja tumedatesse teksadesse riietatud meesterahvast,

kes võttis leivaosakonnas S kauplusele kuuluva kaupa ja pani selle juurviljade osakonnas endale pükste vöö vahele. Pärast seda väljus meesterahvas läbi kassa nr 2 müügisaalist millegi

eest maksmata. Meesterahvas kutsuti turvakontrolli. Turvakontrolli käigus avastati tema

juurest õuna-kaneeli stritsel, maksumusega 1.57 eurot. Kauplusele S kuuluv kaup ei olnud rikutud, tagastati kauplusele. Meesterahvas peeti kuni politsei kohalejõudmiseni kinni /tlk 3-

4/; isikusamasuse tuvastamise protokoll koos lisaga, millest nähtub, et 13.09.2011.a.

isikusamasusele tuvastamisele allutatud isik on R.L ik XXX /tlk 6-7/; 31.03.2011.a. Harju Maakohtu otsus, millega R.L on süüdi mõistetud KarS § 25 lg

2 - § 199 lg 2 p 9 järgi /tlk 23-24/; 14.09.2011.a koostatud kahtlustatava ülekuulamise protokoll, millest nähtub, et kahtlustatav tunnistas ennast süüdi ja andis ütlusi, et läks eile

13.09.2011.a. XXX S . Raha temal ei olnud. Kaupluse müügisaali sisenes läbi

sissepääsuväravate, võttis ostukorvi. Jalutas müügisaalis ringi, kuni jõudis saia osakonda,

võttis ühe õuna - kaneeli stritsli. Stritsli pan endale jope alla. Siis suundus kassade poole, möödus kassadest ja turvaväravatest maksmata stritsli eest. Peale seda pidas teda kinni kohe

turvatöötaja. Mida turvatöötaja temale ütles, tema ei mäleta. Suundusid turvaruumi, turvaruumis andis stritsli turvatöötajale ise üle. Seejärel kutsuti temale politsei ning politsei toimetas teda politseiosakonda. Rohkem midagi antud asja kohta lisada ei soovi /tlk 36-39/ ning toimiku teiste materjalidega.

Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses süüdistatav enda ülekuulamist ei taotlenud. Süüdistatav R.L on nõus lühimenetluse kohaldamisega ning ta tunnistas end süüdi temale inkrimineeritud kuriteo episoodides vastavalt süüdistusaktis toodud süüdistuse sisule.

4

Süüdistatava R.L karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Süüdistatav R.L avaldas kohtueelsel uurimisel ühes kuriteo episoodis ja kohtus küll kahetsust, kuid kohus leiab, et R.L kahetsus ei ole siiras. Siiras kahetsus tähendab

seda, et isik on oma teo taunitavust mõistnud ja püüab sarnast käitumist edaspidi vältida.

R.L on ka eelnevalt avaldanud puhtsüdamlikku kahetsust (tlk 23-24), kuid samas jätkanud temale väljakujunenud kuritegelikku käitumist. Kuna karistust kergendav asjaolu ei ole mitte kahetsuse avaldamine, vaid just puhtsüdamlik kahetsus, peabki kohus alati hindama, kas avaldatud kahetsus on puhtsüdamlik, s.o, kas on alust uskuda, et isik siiralt kahetseb oma

tegu. Kuigi asjaolu, et isik on varem korduvalt samalaadseid kuritegusid toime pannud, ei

välista automaatselt kahetsuse puhtsüdamlikkust (vt Riigikohtu 11.09.2007. a otsus

väärteoasjas nr 3-1-1-33-07), sunnib taoline kuritegude süstemaatiline toimepanemine R.L ´i poolt tõsiselt kaaluma, kas avaldatud kahetsus on ikka siiras.

Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda

põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks

karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada

süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku

omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks

arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). R.L

on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, milline asjaolu on kohtule

iseloomustavaks asjaoluks, ei tööta. R.L ´ile karistuse mõistmisel tuleb arvestada

eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes

õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada R.L edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et R.L ei ole võimalik ega otstarbekas karistada rahalise karistusega, vaid teda tuleb karistada reaalse vangistusega, kuna

R.L ei ole teinud eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi, vaid jätkas kuriteo

toimepanemist. Rahalise karistuse mõistmine on välistatud R.L suhtes põhjusel,

kuna R.L ei oma sissetulekut (tlk 26), temale mõistetud eelnevad rahatrahvid on

tasumata (tlk 8-22) ning lisaks kuuluvad R.L-ilt väljamõistmisele ka uued

menetluskulud. Kohus leiab, et rahalise karistuse kohaldamine R.L suhtes oleks

vastuolus kohtupraktikaga. Kuigi R.L ei ole taotlenud tema karistuse asendamist üldkasuliku tööga, märgib kohus siiski järgmist. Kaaludes asenduskaristusena üldkasuliku töö

kohaldamist, peab kohus lisaks obligatoorsetele eeldustele selgitama välja, kas isik on

asenduskaristuseks üleüldse sobiv. Isikuga seotud asjaolud võivad raskendada

asenduskaristusena üldkasuliku töö reaalset täideviimist (RKKKo 3-1-1-87-08). Nii üldkasuliku töö kui ka karistuse mõistmine tingimisi lähtuvad ühest ja samast põhimõttelisest eeldusest – kohus usub, et isik suudab jätkata enda elu ilma süütegusid toime panemata. R.L ei ole isik, kelle suhtes oleks võimalik kohaldada KarS § 69 sätteid ning tema karistus

asendada üldkasuliku tööga, kuna R.L on eelnevalt karistatud korduvalt reaalse

vangistusega, kuid vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga on tegemist ultima ratio

(viimase) abinõuga isiku ühiskonnast isoleerimise vältimiseks ning R.L suhtes ei

esine eeldusi üldkasuliku töö edukaks läbiviimiseks, arvestades toimepandut kuritegu ja süüdlase isikut, kuna on küsitav üldkasuliku töö reaalne täideviidavus. Süüdistatava arusaama enda tegude tähendusest ning ka tagajärgedest suudab (sh õiguskorra huvisid silmas pidades) käesoleval juhul tagada vaid reaalne vanglakaristus. Kohtul puudub igasugune usk, et R.L suudaks vabaduses viibides hoiduda uute (varavastaste) süütegude toimepanemisest.

R.L käitumises väljendub kohtu hinnangul ilmselge ning teadlik vastandumine

õiguskorrale. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo

toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi

vabastamise vaagimiseks (vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn

5 märkimisväärne eripära – vt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Silmas tuleb pidada sedagi, et karistusest tingimisi vabastamine ei ole iseseisev karistusliik, vaid see on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerub isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks

kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Antud põhimõtetest lähtuvalt ei ole R.L suhtes otstarbekas ega võimalik kohaldada

KarS § 74 sätteid s.t. ei osalist ega täielikku karistusest vabastamist, kuna taotletav eripreventiivne eesmärk puudub. Samuti oleks mõistetud vangistusest R.L tingimisi

vabastamine vastuolus kohtupraktikaga, kuna tema poolt toimepandud tegu ei ole pandud

toime juhuslikel asjaoludel või esmakordselt. Samuti osundab kohus, et vastavalt

väljakujunenud kohtupraktikale kannab karistuse osaline täitmisele pööramine endas šokivangistuse ülesannet eesmärgiga anda süüdimõistetule tema lühiajalise paigutamisega

vanglasse tõsine hoiatus tema edasise käitumise suhtes, seega taotletakse šokivangistusega

eripreventiivset eesmärki (RKKK 3-1-1-21-05 p.5) Kohus leiab, et karistuse osalisel täitmisele pööramisel puudub R.L suhtes šokivangistusega taotletav eripreventiivne

eesmärk. KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest. R.L näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo õigusvastasust ning tema poolt toimepandu ei olnud juhuslik. Kohus leiab, et R.L suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes temale reaalse

vangistuse, kuid mitte sanktsiooni alammääras, s.t. lühiajalist vangistust, kuna teda on

varasemalt karistatud samalaadsete süütegude toimepanemise eest, s.h. lühiajaliste

vangistustega, kuid lühiajaline vangistus ei ole täitnud eripreventiivset eesmärki. Samuti ei

saa jätta tähelepanuta asjaolu, et R.L pani uue kuriteo toime vähem kui kuu

möödumisel kui vabanes peale karistuse kandmist ning ka edaspidi peale 13.09.2011.a.

episoodi jätkas samal päeval samalaadsete kuritegude toimepanemist. Vangistusest

vabanemise järel väga lühikese ajavahe möödumisel uue kuriteo toimepanemine kinnitab

kohtu veendumust, et süüdistatav R.L on vabaduses viibides jätkuvalt ohuks õiguskorrale. Prokurör ja kaitsja palus karistada isikut lühiajalisema vangistusega, kuid kohtu arvates ei ole põhjendatud uue kuriteo toimepanemisega varasemast leebem või samalaadne

karistusõiguslik kohtlemine. Neil motiividel pole õigustatud ka R.L ootus, et uue kuriteo toimepanemisega võib kaasneda varasemast leebem või samalaadne karistusõiguslik

kohtlemine. Kuna peale esimest episoodi oli kohaldatud süüdistatava suhtes tõkendit

elukohast lahkumise keeld, siis peab kohus vajalikus tühistada tõkend ning uue tõkendina

kohaldada vahistamist, kuna kohtul on alus arvata, et R.L võib vabaduses olles jätkata kuritegude toimepanemist. Kuriteoga tekitatud kahju ei ole. R.L-ilt kuulub

välja mõistmisele sundraha summas 208 eurot 52 senti, kaitsjatasu osutatud õigusabi eest

kokku 115 eurot 06 senti. Arvestades R.L

varalist seisundit ja

resotsialiseerumisväljavaateid, siis kogu menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu. Eeltoodut arvestades jätab kohus osa menetluskuludest, s.o. kaitsjatasu riigi kanda.

Kohtunik