3-24-3360/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-3360

Määruse kuupäev

13. detsember 2024

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

X kaebus Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse

tuvastamiseks seoses V8 sektori sulgemise kohta kirjalike

korralduste väljastamata jätmisega

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X kaebus.

2. Jätta X taotlused riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja Viru Vanglalt

haldusmenetluse tõendite kogumiseks läbi vaatamata.

3. Võtta asja materjalide juurde Viru Vangla 19. juuli 2024. a vastus kohtunõudele

haldusasjas nr 3-24-1992.

4. Jätta X menetlusabi taotlus tõlkeabi saamiseks rahuldamata.

5. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p-de 1, 2 ja 4 peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Muus osas määruse peale

määruskaebust ei saa esitada.

ASJAOLUD

1. X (kaebaja) esitas 12. detsembril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tegevuse

õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebaja põhjendab, et on esitanud vanglale ajavahemikul 13.

oktoober kuni 12. detsember 2024 mitmeid avaldusi, milles taotles kirjalikku korraldust V8

sektori sulgemise kohta, et saaks vangla tegevust vaidlustada, kuid vangla ei ole kaebajale

vastanud ja talle korraldusi väljastanud. Korralduste väljastamata jätmine rikub kaebaja õigusi

ning on põhjustanud talle ärevust, stressi ja alandust. Kaebaja taotleb riigilõivu tasumisest

vabastamist, tõendite kogumist, tõlkeabi ning avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime

tähemärgiga asendamist.

KOHTU SEISUKOHT

2. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohus on seisukohal, et kaebus kuulub

3-24-3360

eeltoodud alusel tagastamisele. HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada

üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse

esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. HKMS § 45 lg-st 2

tulenevad eeldused tuvastamiskaebuse esitamiseks ei ole täidetud.

3. Tuvastamiskaebuse esitamine on lubatav, kui isikul esineb selleks põhjendatud huvi.

Tuvastamisnõude esitamine ei ole lubatud üksnes haldusorgani tegevuse õiguspärasuse

abstraktseks kontrolliks, kui kaebuse rahuldamine ei tooks kaasa kaebaja õigusliku positsiooni

paranemist. Üksnes abstraktne oht, et Viru Vangla võib tulevikus sarnaselt tegutseda, ei ole

preventiivsel eesmärgil tuvastamisnõude esitamiseks piisav (Riigikohtu halduskolleegiumi 9.

juuni 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-32-10, p 12; 2. aprilli 2009. a määrus asjas nr 3-3-1-101-08,

p 28). Tuvastamiskaebus on väheefektiivne õiguskaitsevahend, arvestades, et isegi kui kohus

menetleks sisuliselt kaebaja esitatud tuvastamisnõuet ning tuvastaks vangla tegevuse

õigusvastasuse, siis ei kohustaks see vanglat kaebajale vastama ning kirjalikke haldusakte

väljastama. Kui vangla ei väljasta kaebajale sektori sulgemise kohta haldusakte, siis on

kaebajal võimalik haldusaktide andmata jätmist vaidlustada kohustamisnõudega vaide- ja

kohtumenetluses. Samuti on kaebajal võimalik vaidlustada haldusakte, millega V8 sektor

suleti, eraldiseisvas vaide- või kohtumenetluses. Kohtule ei nähtu ka asjaolusid, mis tingiksid

tuvastamiskaebuse esitamise rehabiliteerival eesmärgil. Tuvastamiskaebuse esitamist ei

õigusta ka hilisem hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus, kuna hüvitamiskaebuse esitamiseks

ei ole vajalik eraldiseisvas menetluses vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemine.

4. Kohus ei pea vajalikuks hinnata käesoleva haldusasja raames võimalust suunata kaebajat

tema õiguste kaitseks tõhusamate nõuete esitamisele. Kohus on kaebajale juba mitmes

varasemas kohtuasjas sarnaselt käesolevale haldusasjale selgitanud, kuidas osakonna

lukustamisega seoses oma õigusi tõhusalt kaitsta, s.t et kaebajal on võimalik esitada vaide- ja

kohtumenetluses kohustamisnõue kirjaliku haldusakti saamiseks ning et kirjaliku haldusakti

saamisel on tal võimalik vaidlustada osakonna lukustamise käskkirja eraldiseisvas menetluses

(nt Tartu Halduskohtu 4. novembri 2024. a määrus asjas nr 3-24-3012, p 5.2; 26. novembri

2024. a määrus asjas nr 3-24-3060, p-d 5.1 ja 6), kuid kaebaja on jätkuvalt otsustanud esitada

kohtule tuvastamiskaebuse, mis tema õiguslikku positsiooni efektiivselt ei paranda. Kaebajal

on soovi korral võimalik endal kohtu juhiseid järgides esitada kohtule uus nõuetekohane

kaebus ning tema õiguste edasine kaitse ei ole takistatud.

5. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel X kaebuse Viru Vangla

tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse

tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei

ole kohtu menetluses olnud.

6. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada sisuliselt kaebaja taotlusi

riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja Viru Vanglalt haldusmenetluse tõendite kogumiseks

ning kohus jätab need taotlused läbi vaatamata.

7. Kaebaja taotleb menetlusse tõlgi kaasamist. Kohus võtab kaebaja tõlkeabi taotluse

lahendamiseks asja materjalide juurde vastavalt kaebaja taotlusele Viru Vangla 19. juuli 2024.

a vastuse kohtunõudele haldusasjas nr 3-24-1992 (HKMS § 62 lg 2).

7.1. HKMS § 80 lg 1 kohaselt toimub kohtumenetlus ning kohtu asjaajamine eesti keeles.

HKMS § 110 lg 1 p 1 järgi võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja

vabastatakse täielikult või osaliselt mh menetlusdokumentide tõlke kulude kandmisest. Isikule

antakse menetlusabi menetlusdokumentide tõlkimiseks, kui tema majanduslik seisund ei luba

3-24-3360

tal menetluskulusid kanda. Tõlkeabi andmisel ei hinda kohus menetluses osalemise edukust

ega mõistlikkust (HKMS § 111 lg-d 1 ja 4). Kuigi kaebajal võivad puududa rahalised

vahendid tõlketeenuse eest tasumiseks, siis tuleb menetlusabi andmise otsustamisel arvestada

ka kaebaja keeleoskust ning menetlusabi saamise vajadust.

7.2. Kohus nendib, et Viru Vangla 19. juuli 2024. a haldusasjas nr 3-24-1992 esitatud vastuse

kohaselt on kaebaja üldine eesti keele oskus pigem kasin ning kaebajale on halduskohtus

varasemalt mõne teise haldusasja raames tõlkeabi antud, kuid käesolevas haldusasjas ei ole

kohtu hinnangul kaebajale tõlkeabi andmine tema õiguste kaitseks vajalik. Kohtule ei ilmne,

et kaebaja eesti keeles kohtumenetluses osalemine oleks takistatud ning et ta pole võimeline

mõistma ega esitama kohtule eestikeelseid menetlusdokumente. Kaebaja on esitanud kohtule

eestikeelse kaebuse ning ta on ka teistes haldusasjades suhelnud kohtuga eesti keeles, esitades

eesti keeles kaebusi, erinevaid avaldusi, määruskaebusi jne (haldusasjad nr 3-23-164,

3-23-2859, 3-23-2641, 3-23-2587, 3-23-2585, 3-23-2433, 3-23-1860, 3-24-18, 3-24-3060

jne). Seega ei ole kohtu hinnangul kaebajale tõlkeabi andmine praegu vajalik.

7.3. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse tõlkeabi saamiseks rahuldamata.

8. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider