2-24-8820/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.12.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-8820

Tsiviilasi

OÜ GS Core hagi X vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

14 024,93 eurot

Menetlusosalised, esindajad

Hageja: OÜ GS Core (registrikood 16183586),

lepinguline esindaja Alar Liivamägi

Kostja: X (isikukood XXX)

Menetlustoimingu tegemise viis

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu hagist osaline loobumine võla sissenõudmiskulude hüvitise nõudest 24,85

euro ulatuses.

2. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

3. Mõista kostjalt hageja kasuks välja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kaudu ja kostja

vahel 23.02.2021 sõlmitud autolaenu lepingust tulenev põhivõlg 7830,51 eurot, intress

612,93 eurot, laenuhaldustasu 23,60 eurot, võla sissenõudmise kulud 29,55 eurot, viivis

perioodi 26.07.2021 – 05.06.2024 eest 4095,36 eurot ja viivis perioodi 06.06.2024 –

13.12.2024 eest 747,81 eurot.

4. Mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlalt (7830,51 eurot) viivis 0,050% päevas

alates 14.12.2024 kuni põhivõla tasumiseni.

5. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

6. Jätta hageja ja kostja menetluskulud kostja kanda.

7. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 910 eurot.

8. Mõista kostjalt välja hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt viivis alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113

lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

9. Toimetada kostjale tagaseljaotsus kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded

avaldamise kaudu.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule

30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele

vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva

põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (sh vastus hagiavaldusele) ning tasuda riigilõiv.

Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja

mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda ühele järgnevatest

Rahandusministeeriumi arvelduskontodes nr Swedbank – EE062200221059223099; SEB

Pank – EE571010220229377229; Luminor Bank – EE221700017003510302; LHV Pank –

EE567700771003819792.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise

korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja asjaolud

1. Hageja esitas Harju Maakohtule 05.06.2024 hagi kostja vastu järgmise nõudega:

1.1 mõista kostjalt hageja kasuks välja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kaudu ja kostja vahel

23.02.2021 sõlmitud autolaenu lepingust tulenev põhivõlgnevus 7830,51 eurot, intress 612,93

eurot, laenuhaldustasu 23,60 eurot, võla sissenõudmise kulud 54,40 eurot ja hagi esitamise

seisuga (05.06.2024) sissenõutavaks muutunud viivis 4095,36 eurot;

1.2 mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlalt (7830,51 eurot) arvestatud viivis 0,050%

päevas alates 06.06.2024 kuni põhivõla tasumiseni, tehes seda kohtuotsuse tegemise päeva

seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõlalt.

2. Hageja on nõude aluseks olevate asjaolude kohta esitanud järgmised väited.

2.1. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kaudu (krediidiandja) ja kostja sõlmisid 23.02.2021

kirjalikus vormis autolaenu laenulepingu, mis koosneb eri- ja üldtingimustest, Euroopa

tarbijakrediidi standardinfo teabelehest ja krediidiandja täiendavast teabelehest.

Laenulepingule kohaldub üldtingimuste 1. lõigu kohaselt ka panga hinnakiri. Leping on

poolte poolt allkirjastatud (kostja poolt digitaalselt allkirjastatud). Lepingu alusel sai kostja

auto ostmiseks laenu 8000 eurot, mille krediidiandja on kostjale välja maksnud 23.02.2021.

2.2. Lepingus on krediidi kulukuse määr 21,22 % aastas, mis on arvutatud eeldusel, et

laenusumma 8000 eurot võetakse kasutusele kohe, laenuperiood on 36 kuud, lepingutasu 0

eurot, intressimäär 17,90 % aastas, laenuhaldustasu 5,90 eurot kuus, igakuine ligikaudne

laenumakse on 294,72 eurot, laenu tagastamine annuiteetgraafiku alusel alates 10.03.2021

igakuiste maksetega 10. kuupäevaks. Lepingujärgne viimane makse pidi olema 10.02.2024.

2.3. Enne laenulepingu sõlmimist kontrollis krediidiandja kostja krediidivõimet. Kostja

laenutaotluses esitatud andmete põhjal ta töötas XXX OÜ-s, tema regulaarne netosissetulek

oli 3000 eurot kuus, finantskohustuste jääksumma oli 3730 eurot, seejuures igakuised

finantskohustused olid kokku 630 eurot kuus, tal ei olnud ülalpeetavaid. Krediidiandja

kontrollis kostja sissetulekut kostja kontoväljavõttelt (periood 01.08.2020 - 23.02.2021), mis

kinnitas kostjal piisava suurusega sissetuleku olemasolu. Kostja viimase seitsme kuu

palgalaekumiste netosumma oli 26 500 eurot (read 7, 27, 33, 65, 86, 127, 129, 136, 165, 179;

kpv-d vastavalt 11.08.20, 15.09.20, 23.09.20, 16.10.20, 06.11.20, 25.11.20, 26.11.20,

27.11.20, 10.12.20, 17.12.20 ja 08.02.20 - laekumised selgitusega „palga“ – palk ja

„lomakorvaus“ – puhkusehüvitis), mis kuu keskmisena oli 3785,71 eurot netona, ehk 785,71

eurot rohkem, kui kostja laenutaotluses avaldanud oli. Kostja ei ilustanud oma finantsseisu.

Kostjale jäi pärast oma finantskohustuste kandmist faktiliselt vaba raha 3155,71 eurot netona.

Kostja konto jääk ei olnud kunagi nullis, vaid valdavalt tuhandetes eurodes. Kostja konto ei

olnud arestitud ja seal ei olnud makseid inkassofirmadele ega kohtutäituritele. Krediidiandja

kontrollis ka kostja võimalikke maksehäireid, tehes selleks päringu maksehäireregistrisse.

Krediidiinfo maksehäireraporti ja Krediidiregistri maksehäireraporti kohaselt ei olnud kostjal

maksehäireid, sealhulgas ka mitte varasemaid lõppenud maksehäireid. Seega oli kostja

usaldusväärne krediidivõimeline laenutaotleja, kes ei olnud makseraskustes. Uut laenu

arvestades oli kostja finantskohustuste (630 + 294,72 = 924,72 €) suhe faktilisse igakuisesse

keskmisse sissetulekusse (3785,71 €) 24,43 % (924,72 / 3785,71 x 100 = 24,4266), mis on

igati mõõdukas ja aktsepteeritav. Krediidiandja oli veendunud, et kostja suudab lepingust

tulenevaid kohustusi täita.

2.4. Lepingu eritingimuste kohaselt oli kostjal kohustus esitada 30 (kolmekümne)

kalendripäeva jooksul laenusumma väljamaksmisest krediidiandjale laenu arvelt ostetud

sõiduki ostu-müügi dokumendid. Lepingu kohaselt oli krediidiandjal õigus ühepoolselt muuta

intressimäära, tõstes seda 5% võrra, kui nõutud dokumente ei esitata. Intressimäära muutmisel

rakendus ühekordne lepingu muutmise tasu 50 eurot. Kostja seda kohustust ei täitnud ja auto

ostu-müügi dokumente krediidiandjale ei esitanud, mistõttu tõstis krediidiandja intressimäära

5 % võrra, nii et aastaseks intressimääraks kujunes 22,9 % aastas ehk 0,063 % päevas.

Kostjale koostati uus maksegraafik ja kostja pidi lepingu kehtivuse ajal alates 10.05.2021

tegema selle alusel makseid alltoodud tähtaegadel ja summades.

2.5. Kostja on lepingu täitmiseks tasunud 09.03.2021 ainult ühe, s.o esimese, makse 246,99

eurot, mis on vastavalt VÕS § 415 lg 2 arvestatud alljärgnevalt kohustuste katteks: 10.03.21

makse põhiosa 169,49 eurot, intress 71,60 eurot, laenuhaldustasu 5,90 eurot. Hiljem ega ka

pärast lepingu ülesütlemist pole kostja krediidiandjale ega hagejale midagi maksnud.

2.6. 09.07.2021 saatis hageja kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, millega andis 14-

päevase täiendava tähtaja võla tasumiseks ning hoiatas, et võla tasumata jätmisel öeldakse

laenuleping üles. Kostja võlga ei tasunud. 24.07.2021 ütles hageja kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis teatega laenulepingu üles. Ühtlasi teavitati kostjat selles kirjas nõude

loovutamisest hagejale. 25.05.2024 väljastas algne võlausaldaja täiendava kinnituse nõude

hagejale loovutamise kohta. Ülesütlemis- ja loovutamisteade saadeti kostjale kirjaga ja e-

kirjaga lepingusse märgitud e-postiaadressil.

2.7. Tasumata maksete makseviivituse tõttu saatis hageja enne lepingu üles ütlemist kostjale

meeldetuletusi. Tasulised meeldetuletused saadeti kostjale 20.04.2021, 20.05.2021,

20.06.2021 ja 09.07.2021 kirjadega. Enne igakordse tasulise meeldetuletuse saatmist

korduvalt tasuta meeldetuletusi.

Pärast lepingu lõppemist saatis hageja kostjale samuti tasulisi meeldetuletuskirju, hinnaga 5

eurot: 12.09.2023, 27.10.2023, 10.11.2023, 30.11.2023, 09.01.2024, 20.02.2024 ja

27.03.2024. Hageja saatis meeldetuletuskirjad kostja lepingusse märgitud e-postiaadressil

xxx.

Meeldetuletuskirjade hind iga kirja eest tuleneb lepingule kohalduvast laenuandja

hinnakirjast, millele viitab üldtingimuste esimene lõik ja punktid 3.6., 3.7. ja 3.9. Kuni

23.10.2022 oli tasulise meeldetuletuskirja hind 4,85 eurot, alates 24.10.2022 on kirja hind 5

eurot.

Otsuse põhjendused

3. Hageja teatas 11.12.2024 kohtule, et loobub osaliselt võla sissenõudmiskulude hüvitamise

nõudest, 24,85 euro ulatuses.

TsMS § 429 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni lahendi jõustumiseni ning kohus võtab

loobumise vastu määrusega. Loobuda saab ka osaliselt. Nõudest loobumise korral ei saa sama

nõudega enam uuesti kohtusse pöörduda. Kohus võtab osalise loobumise vastu. Loobumise

tagajärjel on hagihind 14 024,93 eurot.

4. Hagi ja hagi menetlusse võtmise määrus on kostjale Ametlike Teadaannete kaudu kätte

toimetatuks loetud 22.09.2024 (ning saadetud ka kostja e-postiaadressile). Kostja ei ole hagile

vastust esitanud.

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on

määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

5. Hageja nõude aluseks on TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kaudu ja kostja vahel

23.02.2021 sõlmitud autolaenu leping. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks, et kostja on

lepingu digiallkirjastanud. Hageja esitas vastuseks kohtule täiendavalt väited, et krediidiandja

edastas kostjale lepinguga tutvumiseks ja lepingu allkirjastamiseks lingi, mille kaudu kostjal

oli enne lepingu allkirjastamist võimalik lepingu tekstiga tutvuda ja see endale alla laadida.

Kostjal oli võimalik ka pärast lepingu digitaalselt allkirjastamist leping allkirjastatuna alla

laadida ja see endale salvestada. Kohus loeb need väited kostja poolt omaks võetuks.

Hageja märgib vastuses kohtule, et seadus ei näe ette lepingu tühisust tarbijale

lepingudokumendi püsival andmekandjal esitamata jätmise tõttu ning et kohus ei või tõstatada

vaidlusi poolte vahel, vaid lahendab poolte vahel tõusetunud vaidlusi erapooletult. Hageja

märgib, et ametiülesande korras kontrollib kohus lepingu tühisuse aluseid, mille hulka leping

teksti kostjale esitamine ei kuulu.

Kohus eeltooduga ei nõustu. Kohus selgitas menetlusse võtmise määruses

tarbijakrediidilepingu vorminõuet. See vorminõue koosneb kahest osast. VÕS § 404 lg 1

kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul a) tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning b) tarbijale tuleb viivitamata anda

lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Kui vorminõue on jäetud järgimata,

on leping tühine (VÕS § 408 lg 1).

Tarbijakrediidilepingu võib sõlmida ka sidevahendi kaudu, ent ka sel juhul tuleb VÕS § 410

lg 1 teise lause kohaselt anda tarbijale viivitamata lepingudokument või selle koopia püsival

andmekandjal. Selle vorminõude rikkumisega kaasneb sama, tühisuse tagajärg, st VÕS § 408

lg 1. Seda, et lepingudokumendi tarbijale esitamine püsival andmekandjal on vorminõude osa,

on märkinud ka M. Rosentau artiklis „Arvutivõrgu abil sõlmitud leping kui lepingu erivorm“

(Juridica 10/2021, artikli p 3).

Erisus on kehtestatud üksnes selles osas, et kui tarbija tahteavaldus ei sisaldanud kogu VÕS §

404 lg-s 2 loetletud teavet (st mingi osa nõutud andmetest oli puudu), muutub leping

vaatamata vorminõude puudustele siiski kehtivaks juhul, kui laen on tarbija kasutusse antud.

Kahe ülejäänud, eelpoolnimetatud, vorminõude osa suhtes laenu väljamaksmine samasugust

tagajärge kaasa ei too.

Kohus kontrollib lepingu kehtivust ametiülesannete korras omal algatusel ning see kontroll

hõlmab ka vorminõude järgimata jätmise tõttu tehingu tühisuse tuvastamist.

6. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks hageja väite laenu väljamaksmise kohta.

7. Vastuseks kohtule teatas hageja, et intressimäära tõstmise kohta saadeti kostjale teated

26.04.2024, 26.05.2024 ja 26.06.2024 kostja postiaadressil, e-postiaadressil ja tehti kostjale

nähtavaks ka krediidiandja iseteeninduse veebilehel. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks

hageja väited, et lepingu järgi oli kostjal kohustus esitada krediidiandjale laenu arvelt ostetud

sõiduki ostu-müügi dokumendid, et kostja seda ei teinud, et lepingu järgi oli selles olukorras

krediidiandjal õigus ühepoolselt tõsta intressimäära 5% võrra ning et krediidiandja tegi

lepingumuutmise tahteavalduse kostjale teatavaks. Kohus järeldab eeltoodu põhjal, et

krediidiandja tegi tahteavalduse lepingu ühepoolseks muutmiseks, see muudatus põhines

varasemal poolte kokkuleppel ning muudatuse tulemusel rakendus lepingule uus intressimäär

22,9%.

8. Kohus kontrollis, et hageja väidetud krediidi kulukuse määr vastab hageja poolt toodud

arvutamise alustele ning ei ületanud lepingu sõlmimise ajal kehtinud maksimaalset (60,27%)

krediidi kulukuse määra. Seda ei ületanud ka intressi tõstmise järgne krediidi kulukuse määr.

9. Kohus ei saa vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitatud hageja selgituste

valguses öelda, et krediidiandjal pidi kogutud andmete analüüsi alusel tekkima kahtlus, et

kostja ei suuda kohustust tagasi maksta. Hageja on esile toonud, et laenu andmise eel koguti

kostja pangakonto väljavõte seitsme kuu kohta, et sellelt tuvastatud sissetulek vastas kostja

enda avaldatud sisstulekule (keskmisena arvutatud sissetulek isegi ületades seda), et kostja ei

ilustanud oma majanduslikku seisu ning ta kontol oli pidevalt raha (tuhandetes eurodes).

Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks hageja poolt vastutustundliku laenamise kohustuse

täitmise kohta esitatud (kohtumääruse punktis 2.3 toodud) väited.

10. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks hageja väited, et kostja tasus üksnes esimese

lepingujärgse tagasimakse ning rohkem makseid ei ole teinud. Kohus loeb kostja poolt

omaksvõetuks lepingu üles ütlemise hoiatuse ja teadete saatmise asjaolude kohta

(kohtumääruse punktis 2.6) esitatud hageja väited. Eeltoodu alusel on kohus tuvastanud, et

krediidiandja ütles makseviivituse tõttu lepingu üles 24.07.2021 ning kogu põhivõlg muutus

sissenõutavaks.

Hageja väitel arvestas krediidiandja ainsast tehtud maksest põhivõla katteks 169,49 eurot

Põhiosa võlg moodustab seega 8000 – 169,49 = 7830,51 eurot.

11. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks hageja väite, et TF Bank AB (publ.) loovutas

nõude aluseks olevast lepingust tulenevad nõude hagejale ning kostjat on sellest teavitatud,

mh hageja poolt 10.12.2024 täiendavalt esitatud väite, et TF Bank AB (publ.) on nõude

loovutamise kohta esitanud allkirjastatud kinnituse.

12. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks hageja väite, et kostjal on intressivõlgnevus alates

2. osamaksest kuni ülesütlemiseni, so alates 10.04.2021– 24.07.2021. Kohus loeb kostja poolt

omaks võetuks hageja väite, et kostja intressivõlg kujuneb järgmiselt: 116,81 + 147,10 +

143,99 + 140,82 + 64,21 = 612,93 eurot.

13. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks, et lepingu kohaselt tuli tasuda lepingu haldustasu

5,90 eurot kuus ning et 24.07.2021 laenulepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata

laenuhaldustasu 4 kuu eest, kokku 23,60 eurot.

14. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks hageja väite, et lepingus oli viivisemääraks

17,90% aastas, 0,050% päevas (s.o intressiga võrdne määr). Kohus loeb kostja poolt omaks

võetuks hageja väite, et tasumata põhivõlalt (7830,51 eurolt) ülesütlemisele järgnenud teisest

päevast (26.07.2021) kuni hagi koostamiseni lepingus kokkulepitud (17,90 % aastas, 0,050 %

päevas) viivisemääras 0,050 % päevas on kokku 4095,36 eurot (26.07.2021 – 05.06.2024

(1046 p) 7830,51 x 1046 x 0,050 %).

15. Pärast nõudest osalist loobumist nõuab hageja võla sissenõudmiskulude hüvitamist

järgmiselt lepingu kehtivuse ajal saadetud 3 meeldetuletuskirja eest ning peale lepingu

ülesütlemist saadetud 3 kirja eest. Hageja loeb kostja poolt omaks võetuks hageja väited

(kohtumääruse punkt 2.7) lepingus sisaldunud võla sissenõudmiskulude hüvitamise

kokkuleppe kohta ning kirjade saatmise kuupäevade ja viisi kohta. Meeldetuletuskirjade eest

tuleb seega välja mõista 3 x 4,85= 14,55 eurot + 3x 5 = 15 eurot, kokku 29,55 eurot.

16. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega VÕS § 396 lg 1, VÕS § 397 lg 1, § 101 lg 1

punktide 1 ja 6, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 alusel.

Kohus mõistab kostjalt välja põhivõla 7830,51 eurot, intressi 612,93 eurot, haldustasu 23,60

eurot, võla sissenõudmiskulude hüvitise 29,55 eurot ja viivise perioodi 26.07.2021-

05.06.2024 eest 4095,36 eurot, viivise perioodi 06.06.2024 – 13.12.2024 eest 747,81 eurot ja

põhivõlalt (7830,51 eurot) viivise 0,050% päevas alates 14.12.2024 kuni põhivõla tasumiseni.

Menetluskulud

17. Hageja palub hagis mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja väljamõistetud

menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1

teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 910 eurot. Tsiviilasja hinnalt 14 024,93 eurot tuleb

TsMS § 133 ja riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõivu summas

910 eurot. Seega on hagilt tasutud riigilõiv summas 910 eurot põhjendatud ja vajalik kulu.

Kohus jätab poolte menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda ja mõistab kostjalt

hageja kasuks välja menetluskulud 910 eurot.

Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et

hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos

menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates

(TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

Kohtulahendi kättetoimetamine ja täitmine

18. Tagaseljaotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS

§ 317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

19. TsMS § 468 lg 1 punkti 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel ilma tagatiseta

viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maris Juha

kohtunik