3-24-176/28 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.12.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-176

Haldusasi

Y.F kaebus Politsei- ja Piirivalveameti otsuse peale

lükata rahvusvahelise kaitse taotlus tagasi, teha

lahkumisettekirjutus ning kohaldada sissesõidukeeldu

Schengeni alale

Menetlusosalised ja esindajad

Kaebaja – Y.F (ik XXX), esindaja F.A ja X.L

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja K.L

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 22.04.2024 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Politsei- ja Piirivalveameti apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

31.10.2024 kinnisel kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu Politsei- ja Piirivalveameti ja Y.F apellatsioonimenetluses esitatud

tõendid.

2. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna

Halduskohtu 22.04.2024 otsus muutmata.

3. Mõista Politsei- ja Piirivalveametilt välja Y.F kasuks apellatsiooniastme

menetluskulu katteks 162,97 eurot. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti

menetluskulu tema enda kanda.

4. Otsuse avaldamisel asendada tähemärgiga otsuse punktis 29 nimetatud andmed.

Selgitused

Otsus peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 13.01.2025.

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 215 lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

selleks esitada taotlus Riigikohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

3-24-176

kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Y.F on Venemaa Föderatsiooni (VF) kodanik, kes saabus Ukrainast XX.XX.XXXX

Eestisse ja esitas 02.04.2022 ajutise kaitse taotluse. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) andis

02.04.2022 otsusega kaebajale ajutise kaitse ja elamisloa kehtivusega 02.04.2022 kuni

02.04.2023.

Kaebaja esitas 04.01.2023 ajutise kaitse pikendamise taotluse. Asjaolude kontrollimisel

selgitas PPA, et kaebaja sai ajutise kaitse valedel alustel ning tema elamisluba ajutise

kaitse alusel ei saa pikendada, kuna ta on VF kodanik. Kaebaja esitas 01.06.2023

rahvusvahelise kaitse taotluse.

2. Politsei- ja Piirivalveamet tegi 12.12.2023 otsuse nr 12306010005-1, millega luges

kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise

seaduse (VRKS) § 20 lg 1 kohaselt põhjendamatuks ning tegi VRKS § 20 lg 2 alusel

otsuse taotluse tagasilükkamise kohta (p 1); tegi kaebajale väljasõidukohustuse ja

sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 72 lg-te 1, 11 ja 4 alusel ettekirjutuse lahkumiseks VF-i

vabatahtliku täitmistähtajaga 30 päeva, lahkumisettekirjutus kuulub täitmisele seadusliku

viibimisaluse lõppemise korral (p 2); kohaldas kaebajale VSS 74 lg 1 alusel

sissesõidukeelu 6 kuuks Schengeni alale alates lahkumiskohustuse täitmisest (p 3).

PPA otsuse põhjenduste kohaselt puudub informatsioon selle kohta, et Venemaal

kiusatakse taga inimesi, kellel on olnud Ukraina elamisluba. Ei saa tõenäoliseks pidada, et

Venemaal olles ei saa kaebaja olla neutraalne, vaid ta peab poole valima. Päritolumaa

teabe põhjal on Ukrainast Venemaale põgenenud sajad tuhanded või miljonid inimesed.

Venemaal tegutseb palju gruppe, kes aitavad Ukrainast saabujaid. Kaebaja tegeles Eestis

viibides Ukraina sõjapõgenikega ning asjaolu, et selliste tegevustega tegeletakse ka

Venemaal, näitab, et see tegevus ei ole Venemaal keelustatud. Seega ei ole kaebaja

Venemaal suuremas tagakiusamise ohus kui teised ühiskonnaliikmed. Karistuse

määramisel on oluline inimese profiil, mitte see, kas isik pani seaduserikkumise reaalselt

toime. Samuti on võimude jaoks oluline hirmutada sarnase profiiliga inimesi, mida on

täheldatud näiteks ajakirjanike puhul. Kaebaja nende hulka ei kuulu. Kaebajal ei ole

majanduslikke, sotsiaalseid ega tervislikke põhjuseid, mis võiksid mõjutada talle

lahkumisettekirjutuse tegemist. Kaebajal on tekkinud Eestis elukaaslane, kuid muid

takistusi Eestist lahkumiseks ei ole. Kaebaja on VF kodanik ja tal on kehtiv VF pass.

3. Y.F esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada PPA 12.12.2023 otsus

ning kohustada PPA-d vaatama kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlus uuesti läbi.

Vaidlustatud otsuses hindas PPA, kas kaebajal on põhjendatud kartus Venemaale naasta

tulenevalt kaebaja poliitilisest meelsusest või sellise meelsuse talle omistamisest. Kaebaja

selgitas PPA-le, et ta elas viimased aastad Ukrainas, tal on seal tuttavaid ja sõpru. Samuti

abistab kaebaja aktiivselt Ukrainas elavaid inimesi ja Ukrainast lahkunud põgenikke.

Seetõttu kuulub kaebaja sotsiaalsetesse gruppidesse, mis võivad sattuda tagakiusamise

ohvriks. Kaebaja partner, kellega nad Ukrainas tuttavaks said, tegeleb Ukraina

relvajõudude aktiivse abistamisega. Kaebajal on mitmeid sõpru ja kliente, kellega ta on

pidevas kontaktis ning kes praegu võitlevad Ukrainas.

Kaebaja lahkus VF-st 2019. a-l Ukrainasse. Tagakiusamise kartust kaebajal tol ajal

polnud. Eluliste asjaolude tõttu oli ta täiemahulise sõja esimesel päeval ajutiselt Venemaal

ning lahkus sealt nii kiiresti kui võimalik. 2022. a suvel pääses kaebaja Ukrainasse

2(11)

3-24-176

neljandal katsel. Eestis oli kaebajal ajutine kaitse. Kaebajal õnnestus Ukrainasse naasta

Rumeenia kaudu, kõik templid on tal passis olemas. Kaebaja oli Ukrainas juunist kuni

juuli keskpaigani. Kuna kaebajal oli emotsionaalselt raske viibida X-s, mis on hävitatud

ning kus leiti massiliselt tapetud tsiviilisikud, lahkus ta Ukrainast Eestisse ning jätkas oma

tegevust. Kaebaja aitas Ukraina põgenikke ja inimesi, kes elavad Ukrainas, ka neid, kes

olid sõjakuriteo ohvrid. Kaebaja oli kutsutud X-sse ametlikult selleks, et anda ohvritele

XXX abi. Lisaks majutas ta Ukraina põgenikke nii oma Portugali majas kui ka X-s

korteris. Kaebaja toetas rahaliselt Venemaa tegelikku olukorda kajastatavat kanalit

„QQQ“, osales üritusel, kus korraldati Ukraina heaks korjandust, abistas Ukraina inimesi

ja relvajõude oma võimete kohaselt, postitas sotsiaalmeedias Ukraina sõjast ja ka tema

kodulinnast X-st, suhtles ja abistas Ukraina relvajõududes teenivaid inimesi. Kaebaja

osutab XXX abi Ukraina relvajõududes teenivate meeste abikaasadele. Kaebaja toetas

PayPali kaudu Ukraina relvajõude ka rahaliselt.

4. Politsei- ja Piirivalveamet vaidles kaebusele vastu, paludes jätta selle rahuldamata.

Kaebaja vanaema on pärit Ukrainast, kuid kaebaja selgitustest ei nähtu, et kaebajal oleks

olnud Venemaal probleeme või kardaks kaebaja tagakiusamist oma rahvuskuuluvuse

tõttu. Venekeelses YYY on ilmunud artikkel, mis jutustab kaebaja juhtumist. Artiklis on

välja toodud kaebaja ees- ja perekonnanimi, foto kaebajast ning kaebaja endine

elukohalinn Venemaal. Artiklis on kirjeldatud kaebaja annetusi ja sotsiaalmeedias

väljendatud positsiooni Venemaa algatatud sõja kohta. Sarnase sisuga artikkel kaebajast

on ilmunud ka XX.XX.XXXX. Sellisel viisil meediasse pöördumine kannab

manipulatiivset eesmärki.

Kaebaja väited selle kohta, et passis olevate templite tõttu tekib kaebajal piiriületusel

probleeme, on spekulatiivsed. Küsitlemine, telefoni läbivaatamine või kinnipidamine ei

ole käsitatav tagakiusamisena VRKS § 4 lg 1 tähenduses. Venemaal tegutseb palju

gruppe, kes aitavad Ukrainast saabujaid. Setõttu ei eristu kaebaja teistest Venemaal

ukrainlaste abistamisega tegelevatest gruppidest. Sotsiaalmeedias postituste tegemisega on

PPA otsuse tegemisel arvestanud.

PPA on sissesõidukeelu kohaldamisel ja selle tähtaja määramisel võtnud arvesse

kaebajaga seotud asjaolusid, sh teatava sideme tekkimist Eestiga, mistõttu pidas PPA

põhjendatuks kohaldada sissesõidukeeldu VSS § 74 lg-s 1 sätestatust lühemaks ajaks.

5. Tallinna Halduskohus rahuldas 22.04.2024 otsusega kaebuse.

Kaebaja on VF kodanik. Kaebaja soovis saada Ukraina kodakondsust, kuid Ukraina ei

anna pärast 2022. a kodakondsust. Samas ei võta VF vastu VF kodakondsusest loobumise

avaldusi. Kaebaja ei saa astuda samme oma õiguste kaitseks temast olenematutel

põhjustel. Kaebaja vajab jätkuvalt kaitset.

Venemaale naastes kogeks kaebaja poliitiliste veendumuste tõttu tagakiusamist. See on

tingitud kaebaja riigivõimu ja sõja vastasest meelsusest, nende asjaolude kohta tehtud

avaldustest ning ukrainlaste abistamisest. PPA ei ole hinnanud kaebaja tegevust seoses

Ukrainas elavate ja sealt lahkunud inimeste abistamisega ega asjaolu, et kaebaja

elukaaslane tegeleb aktiivselt Ukraina relvajõudude abistamisega. Kaebaja elas Ukrainas

X-s linnas enne sõja puhkemist, alates 2019. a-st. Kaebaja viibis sõja puhkemise päeval

Venemaal ning tal puudus võimalus Ukrainasse naasta. Võimalus selleks avanes alles

juunis 2022. Rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tuleb lähtuda eeldusest, et oht

taotlejale on kogumis välistatud. Praegusel juhul ei saa sellist ohtu kaebajale välistada.

X-s viibides nõustas kaebaja vene sõdurite poolt vägistatud ja rasedaks jäänud alaealisi.

Lisaks majutas kaebaja Ukraina põgenikke oma Portugali majas ja X-s korteris. Ka

3(11)

3-24-176

Eestisse saabumisel asus kaebaja aitama Ukraina põgenikke ja inimesi, kes elavad

Ukrainas, sh sõjakuritegude ohvreid. Eestis asuva Ukraina ühenduse liikmed on

kinnitanud, et kaebaja toetas aktiivselt Ukraina pagulasi, organiseeris ning juhtis pagulaste

XXX tugikeskust. Kaebaja toetas Venemaa tegelikku olukorda kajastatavat kanalit QQQ

rahaliselt. PPA ei vaidlustanud asjaolu, et kaebaja on teinud Ukraina sõja toetuseks

annetusi. Samuti tõi kaebaja välja oma seotuse sõjavastaste organisatsioonidega F ja MTÜ

W. PPA on kaevatavas otsuses kajastanud, et igale Venemaa julgeoleku vastu suunatud

välisriigi rahalisele ja muule abi osutamisele antakse juriidiline hinnang. Venemaa

julgeoleku vastaseks tegevuseks loetakse välisriigile, rahvusvahelisele või välismaisele

organisatsioonile või nende esindajatele rahalise, logistilise, nõustamis- või muu abi

osutamist. Seda käsitab VF kriminaalkoodeksi art 275 riigireetmisena. Sellise kuriteo

toimepanemise eest on ette nähtud kuni 20-aastane vangistus. VF on juba algatanud mitu

riigireetmise kriminaalasja väidetava koostöö eest Ukrainaga. Samuti väidetakse, et FSB

on koostöös VF siseministeeriumiga võtnud kinni ühe Moskva elaniku, keda

kahtlustatakse riigireetmises. „Esimese osakonna“ inimõiguste projekt rõhutas, et tegemist

on esimese teadaoleva juhtumiga, kui Ukrainale rahalise abi andmise tõttu algatatakse

riigireetmise menetlus. PPA asus vääralt järeldusele, et Venemaa ametivõimud ei ole

teadlikud asjaolust, et kaebaja on teinud Ukraina jaoks pisiannetusi Eesti pangakontolt.

VF võimude huviorbiiti sattumisel ei lähtuta sellest, kas asjaolud on piisavalt tõendatud.

Süüdimõistmiseks piisab ka fabritseeritud tõenditest.

PPA ei ole kaebaja sotsiaalmeedia kontode vaatlemise kohta teinud vaatluse protokolli,

rikkudes VRKS § 1 lg-t 3 ja haldusmenetluse seaduse (HMS) § 18 lg 2 p-i 5. PPA on

vääralt tõlgendanud kaebaja selgitust ning toonud välja, et kaebaja ei tee postitusi.

Kaebaja selgitas 26.06.2023 PPA-le, et ta on Facebooki kasutaja. Kaebaja esitas

väljavõtted oma sotsiaalmeedia kontolt, millelt nähtuvalt on kaebaja avaldanud

märkimisväärselt oma sõjavastast meelsust. Lisaks avaldas kaebaja foto, millel ta poseerib

koos poliitaktivisti Arkady Babchenkoga. Osasid postitusi on näinud ja meeldivaks

märkinud üle tuhande inimese. Kaebaja on avaldanud YYY artikli oma elust, kus on välja

toodud kaebaja nimi. Kaebaja tegevus ajutise kaitse alusel antud elamisloa kehtivuse ajal

ei viita asjaolude fabritseerimisele varjupaiga saamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. Politsei- ja Piirivalveamet esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus

tühistada ja teha uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata.

Kohtuotsus on vastuoluline, sest otsuse p-s 43 leidis kohus, et kaebaja rahvusvahelise

kaitse taotlus tuleb saata PPA-le uuesti läbivaatamiseks, aga p-s 63, et PPA-l tuleb kaebaja

rahvusvahelise kaitse taotlus rahuldada.

See, et Ukraina ei pikenda VF kodanike elamislube, ei saa olla aluseks anda

rahvusvahelist kaitset. Ei ole teada, kas kaebajal oleks õigus saada Ukraina kodakondsust.

Kaebaja identifitseerib ennast rahvuselt ukrainlasena, kuid osad kaebaja väited, sealhulgas

enda rahvuskuuluvusega seonduvalt, on ülepaisutatud. Näiteks ei vasta tõele kaebaja

väide, et ta kolis Ukrainasse teadlikult elama, sest halduskohtu 13.09.2024 istungil

kinnitas kaebaja, et 2019. aastal Venemaalt kolides oli tal kavatsus kolida Portugali, kuid

enne kolimist külastas kaebaja Ukrainat ning otsustas siis sinna kolida. Kaebaja on

isikuandmete ankeedis märkinud rahvuse või rahvusrühma lahtrisse „venelane“. Seega ei

ole rahvuskuuluvus kaebaja jaoks varem olulist tähtsust omanud. Ka ei ole kaebajal

esinenud Venemaal elades probleeme või tagakiusamist enda rahvuse tõttu.

4(11)

3-24-176

Halduskohtu arvates ei ole PPA hinnanud küsimust sellest, et kaebaja on abistanud

Ukrainas elavaid ja sealt lahkunud inimesi. Halduskohus on jätnud tähelepanuta, et isiku

sotsiaalsesse gruppi kuulumist ei saa määratleda mistahes tunnuse alusel. Vaadates

kaebaja tegevust ja eluolu Eestis ning tõstes selle tegevuse ja eluolu Venemaa konteksti, ei

nähtu, et kaebaja tegeleks otseselt sellise tegevusega, mis võiks talle Venemaal kaasa tuua

tagakiusamise. Sõltumata kaebaja motivatsioonist Ukraina põgenike XXX abistamisel, ei

ole selline abistav tegevus Venemaal keelustatud.

Päritolumaa teabest nähtub, et Venemaale tuleb jätkuvalt Ukrainast pärit inimesi ning

enamik neist vajab tuge ja taastusravi. Kõigil Ukrainast lahkunutel on õigus saada rahalist

abi 10 000 rubla, kuid sellest ei piisa kõigeks vajalikuks. Sellega seoses pakuvad erinevad

organisatsioonid ja ühendused ukrainlastele eri tüüpi abi, sealhulgas XXX abi. Kuigi

Venemaal on hiljuti vahistatud Ukraina pagulasi abistavaid vabatahtlikke, mis omakorda

muudab küsitavaks vabatahtlike tegevuse tulevikus, ei nähtu, et tegemist oleks olnud

kaebajaga sarnast profiili omavate inimestega või et vahistatud oleks konkreetselt

sõjapõgenikele XXX abi osutavaid inimesi. Ukraina poolel sõdiva elukaaslase olemasolu

pole asjaolu, mille tõttu oleks kaebajal päritoluriigis selgelt eristuv identiteet.

Kaebajaga seotud isiklikke asjaolusid aluseks võttes ei saa pidada tema tegevust selliseks,

mis toob kaasa VF julgeolekujõudude tähelepanu ja tõenäoliselt kriminaalmenetluse, mis

võib päädida pika vanglakaristusega või muude raskete sanktsioonidega, mis oma

olemuselt küündiks tagakiusamiseni. Juhul kui kaebaja pälvibki VF võimude tähelepanu,

siis oleks tema sanktsiooniks pigem haldustrahv, kui elu ja tervist ohustav karistus.

„Kahtlusega vaatamine“, kui sellega ei kaasne ohtu elule ega tervisele, ei ole

tagakiusamine. Kaebaja tegevus põgenike XXX nõustamise näol ei ole poliitiline

aktivism, vaid pigem tervishoiuteenus.

Selleks et kontrollida inimese tehtud võimalikke annetusi, peab riigivõimul olema tema

vastu teatav huvi. Venemaa ametiasutustele ei ole jõukohane jälgida kõiki Ukraina heaks

annetanud inimesi. Pärast täiemahulise sõjategevuse algust hakkasid inimesed massiliselt

tegema annetusi Ukraina sihtasutustele ja valitsusele. VF peaprokuratuur reageeris sellele

avaldusega, et Venemaa julgeoleku vastu suunatud rahalise või muu abi andmine teisele

riigile loetakse riigireetmiseks. Ligikaudu kuu aega pärast seda avaldust hakkasid FSB

ametnikud käima venelaste kodudes, kes olid teinud rahaülekandeid Ukrainasse, kuid

kriminaalmenetlusi ei algatatud. 2022. a suvel hakkasid FSB teenistujad välja andma

hoiatusi seaduse rikkumise lubamatuse kohta, täpsustades, et raha ülekandmist võib teatud

tingimustel pidada riigireetmiseks. Esimesed kriminaalasjad annetuste tegemise eest

hakkasid ilmuma 2023. a kevadtalvel.

PPA on vaadanud kaebaja Facebooki kontol olevaid postitusi. HMS § 18 lg-st 1 ei tulene

kohustust protokollida sotsiaalmeedia kontode vaatlemise toimingut. Kaebaja

äranägemisel tehtud valikuline väljavõte ei saa olla objektiivne, sest kaebajal on võimalik

nii luua moonutatud kuvand enda sotsiaalmeedia profiilist. PPA lisab koopia kaebaja

hiljutistest postitustest ning jääb seisukohale, et nendes on poliitilist aktivismi vähe

(kaebaja tegi perioodil 17.05.2023–30.12.2023 ca 10 postitust, millest 4 puudutavad

sõda). Fundametaalsed veendumused ei avaldu statistilistest näitajatest, kuna need peaks

siiski väljenduma pikaajalises regulaarses tegevuses.

Halduskohus eksis tõendite hindamisel. Kuigi kaebaja tegevus ajutise kaitse alusel antud

elamisloa kehtivuse ajal ei viita asjaolude fabritseerimisele, puudub sellel seos kaebaja

kohta YYY avaldatud artiklitega. Artiklid on avaldatud XX.XX.XXXX ning

XX.XX.XXXX ning tehtud ilmselge vastureaktsioonina PPA 12.12.2023 otsusele.

5(11)

3-24-176

Kaebaja ise selgitas ajakirjanikule, et tema loo avalikustamine tähendab tema jaoks

võimatust Venemaale naasta.

Paljudel praegu Venemaal elavatel ukrainlastel või Ukraina kodanikel on sugulasi

Ukrainas ning võib eeldada, et paljudel naistel on Ukrainas mehed, pojad või isad, kes

teenivad Ukraina armees. Kuigi võib pidada usutavaks, et Ukraina relvajõududes teenivate

sõpradega suhtlemise või XXXse abi osutamise käigus võivad kaebajale teatavaks saada

nende inimeste poolt kogetud sõjaõudused ning sündmused, mis ei lähe kokku Venemaa

ametliku narratiiviga, siis ei ole usutav, et sellise tegevuse kaudu on kaebajale saanud

teatavaks Venemaa ametivõimudele huvipakkuv sõjalis-taktikaline teave.

Kaebaja elukaaslase kui Eesti kodaniku isiklikud andmed, sh pangaandmed Ukraina

relvajõudude toetamise kohta on VF võimude huvi eest piisavalt kaitstud. Kaebaja ei ole

abielus, mis tähendab seda, et pole dokumente, mis kinnitaksid seoseid. Seega ei ole see

asjaolu äratuntav ega väliselt nähtav VF võimudule.

7. Y.F vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.

Halduskohus kohustas PPA-d andma kaebajale kaitset faktiliste asjaolude alusel, mitte

seetõttu, et kaebajal ei pikendatud Ukrainas elamisluba. Asjakohane ei ole PPA väide, et

Venemaal ei ole kaebajal rahvuse tõttu probleeme tekkinud. Kaebaja ei ole Venemaal

elanud alates 2019. aastast. Kaebaja ei ole ka väitnud, et tema rahvuslik

enesemääratlemine tooks eraldiseisvalt temale kaasa tagakiusamise ohu.

Ukraina pagulasi abistavad isikud on VF-s taga kiusatud. Kaebaja tegevus (Ukraina

relvajõudude rahaline toetamine ja sõjavastaste postituste tegemine) on VF-s

kriminaalkorras karistatav. Kaebaja postituste all on sadu kommentaare ja veel rohkem on

reaktsioone nendele. Kaebaja on teinud annetusi mitmeid kordi, tal on märkimisväärne

jälgijaskond sotsiaalmeedias, kus ta on avaldanud oma poliitilist meelsust, ning kaebaja

passis on tempel Ukraina piiriületuse kohta pärast 24.02.2022. Päritolumaa teabe kohaselt

on olukord VF piiril muutunud ning nüüd küsitletakse inimesi rohkem, otsitakse isikuid,

kellel on seos Ukrainaga, vaadatakse läbi nende telefonid ja hiljem ka karistatakse telefoni

sisu eest. Isegi kui kaebaja saaks piiri ületada, pälvib ta võimuorganite tähelepanu oma

tegevuse tõttu hiljem. Kaebaja on käinud ukrainlasi abistamas Ukraina territooriumil ka

pärast sõja algust ning jätkas selle tegevusega Eestis. VF-s XXX tuge pakkuvatest

isikutest eristab kaebajat see, et ta ka väljendab enda meelsust Venemaa sõjategevuse

vastu.

PPA väide, et kaebaja profiiliga isikuid ei ole VF-s vahistatud, ei vasta päritolumaa

teabele. 09.03.2024 uudise kohaselt on VF-s kriminaalasjade arv kasvanud pärast

kodanike kontrollimist Venemaa piiri ületamisel. Selle põhjuseks võivad olla annetused

või postitused sotsiaalvõrgustikes. Artikli kohaselt võivad annetused Ukraina

organisatsioonidele, sõjavastased kommentaarid ja “kahtlased” viisad välispassis olla

aluseks venelastele kodumaale sisenemisel teostatavatele kontrollidele ja küsitlustele,

millest mõnel juhul võivad areneda kriminaalasjad. Selliseid küsitlusi korraldatakse Eesti

ja Venemaa piiril, kus kontrollitakse ka telefone. Riskigrupis on isikud, kellel on seos

Ukrainaga, näiteks on passis näha templeid Ukraina külastamise kohta või on aru saada, et

väljasõit ei olnud turismi eesmärgiga. Kõiki teisi, kes konkreetsesse kategooriasse ei

kuulu, küsitletakse juhuslikult. Piisab, kui esineb arvestatav võimalus, et oht realiseerub

ning ohu realiseerumise tõenäosus võib Euroopa Varjupaigaameti (EUAA) materjalide

kohaselt jääda alla 50%.

See, et kaebaja sotsiaalmeedias on ka muud peale poliitilise aktivismi, ei pisenda seda,

mida kaebaja on sotsiaalmeedias avaldanud. PPA-l oli võimalus ja kohustus koguda

6(11)

3-24-176

kaebaja positsiooni kirjeldavad tõendid. Kuna PPA seda ei teinud, koostas kaebaja ise

väljavõtte olulisest materjalist.

Kaebaja hinnangul ei ole kohus eksinud tõendite hindamisel. Artiklite avaldamine on

tõendatud ning menetluse kestel ei ole tõusetunud küsimust artiklites väljendatud kaebaja

veendumuste siiruse osas. Halduskohus ei ole ka omistanud artiklitele

ebaproportsionaalselt suurt kaalu.

PPA ei ole teinud kaebaja ajutise kaitse pikendamise taotluse kohta otsust. Seetõttu

polnud PPA-l seaduslikku alust kohaldada kaebajale sissesõidukeeldu ega kohustada

kaebajat Eestist lahkuma.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.

Halduskohtu otsus jääb muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega

ega korda neid täies mahus (HKMS § 201 lg 4). HKMS § 158 lg 3¹ esimese lause kohaselt

hindab kohus rahvusvahelise kaitse andmisest keelduva otsuse õiguspärasust kohtuotsuse

tegemise aja seisuga. Seetõttu võtab ringkonnakohus vastu apellatsioonimenetluses poolte

poolt esitatud uued tõendid ja arvestab nendega otsuse tegemisel.

9. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

10. Apellandi arvates on halduskohtu otsuse p-d 43 ja 63 omavahel vastuolus.

Ringkonnakohtu hinnangul otsuses sisuline vastuolu puudub. Kohus saab täielikult

hinnata rahvusvahelise kaitse vajadust ning asendada haldusorgani hinnangud enda

omadega. Seda tehes tuleb kohtul muu hulgas lähtuda direktiivist 2011/95/EL ning

kohtumenetluse seisuga kindlaks tehtud asjaoludest. Halduskohtu on kohtuotsuse

põhjendustes märkinud, et kohustab PPA-d rahvusvahelise kaitse taotluse uuesti läbi

vaatama, rahuldades kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse. See tähendab, et haldusorgan

on seotud halduskohtu poolt kaitse vajadusele antud hinnanguga ning kui edaspidi ei

ilmne muid kaitse andmist välistavaid asjaolusid, peab PPA andma kaebajale

rahvusvahelise kaitse.

11. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja väited on ülepaisutatud ega anna alust kaebaja

lugemiseks sotsiaalsesse gruppi, kes on päritoluriigis taga kiusatud. Ringkonnakohus

sellise seisukohaga ei nõustu. Asjas esitatud tõenditest ei nähtu kogumis, et halduskohtu

järeldused poleks asjakohased ja põhjendatud. See, et kaebaja ei saa praegusel ajal

taotleda Ukraina kodakondsust, ei oma rahvusvahelise kaitse taotluse rahuldamise

seisukohast tähendust. Samuti ei oma siinses asjas tähtsust see, et kaebaja ei kogenud

tagakiusamist päritoluriigis enne Ukrainasse elama asumist 2019. a-l, sest kaebaja tugineb

põhiliselt väidetele, et ta on pagulane sur place. PPA sellesisulised vastuväited pole

seetõttu asjakohased.

Rahvusvahelise kaitse taotlus

12. Välismaalast tunnustatakse pagulasena, kui tal on põhjendatud alus karta tagakiusamist,

tagakiusamiseks esineb vähemalt üks VRKS § 4 lg-s 1 ning Euroopa Parlamendi ja

nõukogu 13.12.2011 direktiivi 2011/95/EL art 10 lg-s 1 nimetatud viiest põhjusest (rass,

usk, rahvus, sotsiaalsesse gruppi kuulumine, poliitilised veendumused) ning

tagakiusamise (või selle vastu puuduva kaitse) ja eespool nimetatud põhjuse vahel on

põhjuslik seos. Samuti peavad puuduma VRKS § 22 lg-s 1 loetletud pagulasena

tunnustamist välistavad asjaolud. Tagakiusamisena on käsitatav muu hulgas VRKS § 19

lg-s 2 (vt direktiivi 2011/95/EL art 9 lg 2) loetletud asjaolude esinemine. Selleks et tegu

või tegude kogumit oleks alust pidada tagakiusamiseks, peab see oma olemuse, kordumise

7(11)

3-24-176

või ulatuse tõttu olema piisavalt tõsine, et kujutada endast põhiliste inimõiguste (nt õigus

elule, piinamise ja väärkohtlemise keeld, orjuse keeld ja keeld kohaldada karistust

tagasiulatuvalt) rasket rikkumist (VRKS § 19 lg 1; direktiivi 2011/95/EL art 9 lg 1).

Tagakiusamise tuvastamisel ei tule siiski rangelt eristada, millist õigust või õiguse

elementi rikutakse, vaid eeskätt on määrav isiku suhtes rakendatud või rakendada

võidavate meetmete ja karistuste raskus. Igasugune õiguste riive või rikkumine, mis ei ole

piisava raskusastmega ega mõjuta isikut märkimisväärselt, ei kujuta endast veel

tagakiusamist VRKS § 4 lg 1 tähenduses (vt Riigikohtu 01.10.2018 otsus nr 3-17-1026, p-

d 13 ja 15).

13. Kaebaja on põhjendanud kartust tagakiusamise ees eeskätt sellega, et ta on väljendanud

Venemaa riigivõimule vastanduvaid poliitilisi vaateid, tegeleb Ukraina põgenike

abistamisega ning Ukrainas sõdivate inimeste toetamisega. Seega on kaebaja

tagakiusamise aluseks tema poliitilised veendumused. Tagakiusajana on siinkohal

käsitatav Venemaa riigivõim (VRKS § 19 lg 5 p 1; direktiivi 2011/95/EL art 6 punkt a).

Praeguses asjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebajat ei ole Venemaal seni taga kiusatud ja

enamik kaebaja riigivõimule vastanduvatest poliitilist meelsust väljendavatest tegudest on

tehtud pärast tema päritoluriigist lahkumist. Põhjendatud hirm tagakiusamise ees võib

põhineda ka rahvusvahelise kaitse taotleja enda tegevusel pärast päritoluriigist lahkumist

(pagulane sur place).

14. Direktiivi 2011/95/EL art 10 lg 1 punkti d tähenduses sotsiaalse grupina käsitamiseks

peab kumulatiivselt olema täidetud kaks tingimust: 1) rühma liikmetel on ühine

loomupärane omadus või ühine taust, mida ei saa muuta, või ühine omadus või

veendumus, mis on nende identiteedis või teadvuses nii fundamentaalne, et inimest ei

tohiks sundida sellest lahti ütlema; 2) rühmal on asjaomases kolmandas riigis selgesti

eristuv identiteet, kuna ümbritsev ühiskond tajub seda erinevana (nt Euroopa Kohtu

16.01.2024 otsus kohtuasjas C-621/21, p-d 40, 54–56; EUAA praktiline juhend, 2020, lk

11–15; ÜRO Pagulasameti käsiraamat, 2019, lk 24, 93–97).

15. Oluline on hinnata, kas päritoluriigis võetakse sageli kinni ja väärkoheldakse isikuid, kes

osalevad rahumeelselt opositsiooniliikumises või inimõigustealases tegevuses, kas nende

isikute hulgas on ainult poliitiliste organisatsioonide juhid ja muud kõrgetasemelised

isikud või ähvardab igaüht, kes demonstreerib praegusele režiimile vastuhakkamist või on

mingil muul moel sellele vastu, kinnipidamine ning väärkohtlemine või piinamine.

Arvesse tuleb võtta nii üldist olukorda päritoluriigis kui ka taotleja isiklikku seisundit ja

seda, kas taotleja põhilugu oli kogu menetluse vältel järjepidev (vt Riigikohtu 12.12.2023

otsus asjas nr 3-22-2509). Pagulase sur place puhul tuleb hinnata, kas taotleja on pidevalt

osalenud üha intensiivsemas tõelises poliitilises ja inimõigustealases tegevuses, esinenud

oma fotode ning nimega nt veebisaitidel ja telesaadetes, kas ta on muu hulgas väljendanud

oma individuaalseid arvamusi inimõiguste küsimustes. Arvesse tuleb võtta, kas

päritoluriigi võimud jälgivad tõhusalt internetisuhtlust ja režiimikriitikuid nii päritoluriigis

kui ka väljaspool järjepidevalt (vt Riigikohtu 12.12.2023 otsus asjas nr 3-22-2509, p18.6).

16. Ringkonnakohtu hinnangul omab kaebaja püsivat opositsioonilist meelsust ning tema

ütluste üldises usaldusväärsuses puudub põhjus kahelda. Seda ei ole kahtluse alla seadnud

ka PPA, kes on apellatsioonkaebuses märkinud, et halduskohus on õigesti märkinud, et

poolte vahel puudub vaidlus, et kaebaja tegevus ajutise kaitse alusel antud elamisloa

kehtivuse ajal ei viita asjaolude konstrueerimisele varjupaiga saamise eesmärgil. Küll aga

ei kuulu PPA hinnangul kaebaja sotsiaalsesse gruppi, keda kiusatakse päritoluriigis taga.

Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu.

8(11)

3-24-176

17. Kaebaja kinnitusel õppis ta enne Venemaa täiemahulist sõda Ukraina vastu neli ja pool

aastat XXX (XXX) Venemaa-Ukraina ühises kõrgkoolis. Kaebaja väitel need kaks

instituuti eraldusid pärast sõja algust ning neil kummalgi on nüüd oma vaated. Kaebaja on

Ukraina XXX seltsi liige ega jaga Vene kolleegide seisukohti. Alates 2022. aasta

novembrist töötab kaebaja põgenikke XXX Ukraina põgenike XXX abi keskuses (dtl

746). PPA ei ole vaielnud vastu, et kaebaja nõustas X-s viibides sõjakuritegude ohvreid

ning töötas XXX-s FFF (dtl 714). Lisaks majutas (ja majutab endiselt) kaebaja Ukraina

põgenikke oma Portugali majas ning X-s olevas korteris. Eestis viibides on kaebaja

järjepidevalt, ka 2024. a-l aidanud Ukraina põgenikke ja inimesi, kes elavad Ukrainas, sh

ilmsete sõjakuritegude ohvreid. Ukraina Eestis asuva ühenduse liikmed on kinnitanud, et

kaebaja toetas aktiivselt Ukraina pagulasi, organiseeris ning juhtis pagulaste XXX

tugikeskust (dtl 37). Keskust külastas 2023. a jooksul üle 300 Ukraina pagulase ning lapse

(dtl 778). Tegemist ei ole üksikute poliitilist meelsust väljendavate käitumisaktidega, vaid

väljakujunenud ja süstemaatilise tegevusega. Kaebaja töö on otseselt seotud sõjapõgenike

nõustamise ja abistamisega.

18. PPA on vaidlustatud otsuses välja toonud, et ka Venemaal tegutseb palju gruppe, kes

aitavad Ukrainast saabujaid ning sellest saab järeldada, et Venemaal on Ukrainast

saabunud isikud usaldanud neid abistavatele gruppidele detaile enda poolt läbielatust ning

seega see asjaolu ei erista kaebajat teistest Venemaal ukrainlaste abistamisega tegelevate

gruppide liikmetest. Samas viitas PPA allikatele, mille kohaselt ei võta põgenike aitajad

sõna toimuva sõja kohta, sest isegi humanitaartegevust vaadatakse Venemaal kahtlusega

(dtl 90). PPA on päritoluriigi andmetele viidates samuti selgitanud, et VF kasutab

hirmutamistaktikat, võttes sihtmärgiks Venemaal või välismaal viibivad kõrge profiiliga

isikud (dtl 91). Teiseks sihtmärgiks on kohaliku tasandi aktivistid ehk nn troublemakers1,

kes valmistavad kohalikele võimudele probleeme. Lisaks sellele on opositsiooni

mahasurumine seotud erinevate ametkondade töötajate huviga edendada oma karjääri,

mille tõttu võidakse algatada menetlusi ka tavakodanike suhtes (dtl 91).

19. Eelmärgitu on kooskõlas kaebaja esitatud artiklitega, mille kohaselt on tagakiusamise

ohvriks sattunud mitmed tavakodanikud ka pisiannetuste tegemise vm tegevuse eest.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole veenev PPA väide, mille kohaselt saaks kaebaja jätkata

oma senist tööd ka Venemaal viibides. PPA ei ole vaielnud vastu, et Venemaa ja Ukraina

XXX praktiseerivad terapeudid on pärast sõja algust oma erinevate vaadete tõttu liikunud

praktikaga eri suundades. Kaebaja on Ukraina XXX seltsi liige ega jaga Vene kolleegide

seisukohti. On usutav, et Venemaale naasmisel nõutaks kaebajalt tema töös Venemaa

poliitiliste narratiivide järgimist Venemaa Ukraina vastast sõda puudutavates küsimustes,

sh selle tagajärgedes inimeste psüühikale, kuid see ei oleks kooskõlas kaebaja poliitiliste

veendumustega. Enda ja oma lähedaste turvalisuse huvides tuleks kaebajal VF-i naastes

poliitilise meelsuse avaldamisest hoiduda – mida ei saa rahvusvahelise kaitse taotlejalt

oodata–, või päritoluriigi teavet arvestades riskida oluliselt tõsisemate tagajärgedega kui

pelgalt diskrimineerimine või mõningad ebamugavused (dtl 1180–1183). PPA arvamus, et

juhul kui kaebaja pälvibki mingit tähelepanu, siis oleks tema sanktsiooniks pigem

haldustrahv, mitte elu ja tervist ohustav karistus, ei ole kooskõlas PPA viidatud

päritoluriigi informatsiooniga2.

20. Seetõttu on ringkonnakohtu hinnangul kaebaja töö spetsiifika selline, mis ei võimalda tal

VF-i tagasi pöördudes oma tööülesandeid turvaliselt täita. Lisaks töö iseloomule või töö

1 Sõna tähendus sõltub kasutuskontekstist, kuid üldiselt viitab see inimesele, kes põhjustab segadust, konflikte

või probleeme.

2 The Moscow Times: As Russia Targets Activists Helping Ukrainian Refugees, Future Aid Grows Uncertain,

täiendatud 06.02.2024 –

https://www.themoscowtimes.com/2024/02/06/as-russia-targets-activists-helping-

ukrainian-refugees-future-aid-grows-uncertain-a83992

9(11)

3-24-176

tegemise viisile, võib kaebaja paista silma ka muude asjaolude tõttu (Ukraina külastamine

pärast 24.02.2022, annetused, Facebooki postitused, YYY artiklid). Ringkonnakohtu

hinnangul ei ole kaebaja profiil samastatav isikutega, kes on küll riigivõimu suhtes

kriitilised, kuid väljendavad end pigem tagasihoidlikult, sõprade ja pere ringis või

osalevad mõnel üksikul meeleavaldusel.

21. Kaebaja on teinud regulaarselt sõjavastaseid postitusi oma Facebooki lehel. See nähtub nii

kaebaja esitatud Facebooki kuvatõmmistest (dtl 102 jj) kui ka PPA esitatud väljavõtetest

(dtl 1206 jj). Asjaolu, et kaebaja on teinud ka muu sisuga postitusi, ei mõjuta

ringkonnakohtu hinnangul siinsel juhul järeldust, et kaebaja on oma poliitilisi seisukohti

siiski järjepidevalt (ringkonnakohtule esitatud väljavõtete kohaselt alates 2022. a-st)

sotsiaalmeedias väljendanud. Kaebaja Facebooki lehel on foto vene ajakirjanikuga Arkadi

Babtšenkoga kuu peale seda, kui ta kuulutati Venemaal tagaotsitavaks. Kaebaja Facebooki

sotsiaalmeedia kontot jälgib ca 1200 inimest.

22. Lisaks tuleb arvestada, et ka PPA esindaja nõustus ringkonnakohtu istungil, et Venemaa

kodanikke, kes on külastanud Ukrainat pärast sõjategevuse algust, ei ole palju. Vaidlus

puudub, et kaebaja on üks nendest inimestest. On usutav, et selline asjaolu eristab kaebajat

muudest Venemaa piiri ületavatest isikutest, mistõttu tema kinnipidamine ja küsitlemine

piiril (ning Venemaa võimuorganite huviorbiiti sattumine) on pigem tõenäoline. Kaebaja

viitab allikatele, mille kohaselt on Venemaa piiri ületamisel sagenenud isikute

lisakontrollid (dtl 1104 jj). PPA vaidles vastu, et kuigi erinevate allikate kohaselt on

taolisi intsidente esinenud, siis ei saa kaebaja viidatud artiklitest järeldada, et tegu oleks

laiaulatusliku ja süstemaatilise praktikaga, mis puudutaks kõiki Venemaa piiri ületavaid

isikuid. Siinkohal on aga ringkonnakohtu hinnangul oluline see, et kaebaja eristub

Venema piiri ületavatest muudest isikutest Ukrainasse sisenemise ja väljumise ning

elamisloa templite olemasolu tõttu (Ukraina elamisloa kleebis ning templid Ukraina

piiriületuse kohta – 18.06.2022 saabus Ukrainasse, 13.07.2022 lahkus, dtl 745).

23. Kaebaja võib piiriületusel sattuda võimude huviorbiiti ka venekeelses YYY portaalis

XX.XX.XXXX ning XX.XX.XXXX avaldatud artiklite tõttu. Kuigi PPA arvates on

tegemist manipulatiivsetel eesmärkidel avaldatud artiklitega, ei mõjuta see eespool toodud

järeldust. PPA ka ei vaidle vastu, et artiklites kajastuv info ei ole iseenesest uudne ning

vastab kaebaja senisele tegevusele ja elukäigule. Setõttu ei ole välista see kaebaja

rahvusvahelise kaitse taotluse rahuldamist.

24. PPA ei ole vaielnud vastu, et kaebajal tuleb Venemaa võimusid informeerida ka oma

Portugali ja Ukraina kinnisvara olemasolust ning nende kasutamise eesmärkidest ning

sellest kohustusest hoidumise korral kohaldatakse kriminaalkaristust. Kuigi Venemaa

ametivõimudele ei ole jõukohane kõigi inimeste tegevuste jälgimine ja karistamine, võib

kaebaja oma passi kantud templite, professionaalse tegevuse tõttu või kinnisvara omamise

tõttu sattuda ametivõimude huviorbiiti suurema tõenäosusega.

25. Kaebaja partner W valmistab ette ja tarnib autosid Ukraina relvajõududele. Riigikohus

selgitas lahendis asjas nr 3-22-2509, et kolmandate isikute tegevus (siinkohal kaebaja

partneri tegevus) võib samuti mõjutada taotleja individuaalset olukorda. Kuigi W ja

kaebaja ei ole abielus ning ei ole teada, kas W võib olla Venemaa võimude arvates nn

kõrge profiiliga isik, on kaebaja elukaaslase tegevus asjaolu, mis kogumis teiste faktiliste

asjaoludega kinnitab, et kaebaja kuulub oma poliitiliste veendumuste tõttu sotsiaalsesse

gruppi, mida ohustab VF-s tagakiusamine.

26. Kokkuvõttes esineb kaebaja suhtes alus tema pagulasena tunnustamiseks, kuna ta

tõenäoliselt kogeks Venemaale naastes oma poliitiliste veendumuste tõttu tagakiusamist.

10(11)

3-24-176

Kaebaja tagakiusamine on tingitud tema riigivõimu ja selle peetava sõja vastasest

meelsusest, nimetatud asjaolude kohta tehtud avaldustest ning sõja ohvrite abistamisest.

Menetluslikud otsustused

27. Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning

Tallinna Halduskohtu 22.04.2024 otsus muutmata.

28. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 ja § 109 lg-le 4 ja §-le 106 tuleb PPA-lt välja mõista

kaebaja kasuks apellatsiooniastme menetluskulu katteks 162,97 eurot (tõendi tõlkimise

kulu 42,97 eurot ja kohtuistungil osalenud tõlgi tasu 120 eurot). PPA võimalikud kulud

jäävad tema enda kanda.

29. Kaebaja identifitseerimise vältimiseks tuleb kohtuotsuse avaldamisel asendada

tähemärgiga kaebaja nimi ja isikukood, Eestisse saabumise aeg ning elukoht Ukrainas,

YYY artiklite kuupäevad ja portaali nimetus, elukaaslase nimi, viited XXXle, XXXle ja

XXXle (HKMS § 175 lg 3, VRKS § 13).

(allkirjastatud digitaalselt)

11(11)