2-24-131801/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht 13.12.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-131801

Tsiviilasi, hind

Citybee Eesti OÜ hagi S. P. vastu viivise ja

sissenõudmiskulude saamiseks

Hind 35,67 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Citybee Eesti OÜ (registrikood 14646800, Narva mnt

31, Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja Ahto Järvela, e-post:

ahto.jarvela@julianus.ee

Kostja: S. P. (XXX, XXX), e-post: XXX

Menetluse liik

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista S. P.-lt Citybee Eesti OÜ kasuks viivist 5,97 eurot,

sissenõudmiskulusid 30 eurot.

3. Jätta poolte menetluskulud kostja kanda ja kostja menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määramata.

4. Rahuldada Citybee Eesti OÜ menetluskulude avaldus osaliselt ja välja mõista S.

P.-lt Citybee Eesti OÜ kasuks menetluskulude katteks 340 eurot ning alates

kohtulahendi

jõustumisest

võlgnetavatelt

menetluskuludelt

viivist

võlaõigusseaduse § -s 113 lg-e 1 teises lauses sätestatud määras kuni kulude

tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb sellisel juhul esitada otse Tallinna

ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Ringkonnakohus võtab

apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Juhul, kui menetlusosaline taotleb

menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja

tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue, põhjendused

Kostja sõlmis 17.12.2023 hagejaga lepingu läbi rakenduse Citybee, eelnevalt lõi vastava konto ja

nõustus lepingu tingimustega. Lepingu tingimuste punkt 1.2 sätestab, et alates konto loomise hetkest,

sõlmivad kasutaja ja ettevõte lepingulise õigussuhte, mida reguleerivad tingimused. Lepingu

tingimuste p-i 1.3 järgi peab kasutaja enne sõiduki broneerimist tutvuma teenuse hindade, hinnakirja

ja muude broneerimistingimustega. Broneeringu kinnitamisel loetakse, et kasutaja on teenuse

hindadest, hinnakirjast ja muudest broneerimistingimustest teadlik ja on nendega nõustunud.

Lepingu alusel andis hageja kostjale kasutamiseks sõiduki registrimärgiga xxxx 17.12.2023. Hageja

saatis kostjale 17.12.2023 e-postiga teenuse eest arve nr 584066 summas 45,42 eurot. Arve

maksetähtaeg oli 24.12.2023. Kuna kostja arvet ei tasunud, saatis hageja kostjale 01.01.2024

meeldetuletuse. Kuna kohtuväliselt nõue ei lahenenud, siis volitas hageja OÜ-d Julianuse Inkasso

esindama end tsiviilvaidluses kostja vastu. Hageja esitas 04.09.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse S. P. vastu võla nõudes. Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku, millele ta

esitas järgmise vastuväite, et arve on tasutud ja et ei pea rohkem maksma. Hageja tasus võla

16.09.2024, seega pärast tema vastu kohtumenetluse alustamisest teadasaamist. Pärnu Maakohus

lõpetas seoses kostja vastuväitega maksekäsu kiirmenetluse ning andis asja üle Harju Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Hageja arvestab viiviseid alates nõudekirjade tasumise tähtajale järgnevast päevast, s.o

28.12.2023 kuni arve tasumiseni CITYBEE teenuste kasutamise tingimuste punkti 8.19 järgi 0,05%

tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Viivis on perioodi 28.12.2023-15.09.2024 eest

võlalt 45,42 eurot vastavalt 5,97 eurot. Lisaks soovib hageja saada kostjalt ka sissenõudmiskulusid

VÕS § 113,2 lg 2 p1 järgi 30 eurot.

Sissenõudekulud on 30,00 eurot:

a) 14.02.2024 võlateatis maksumusega 15 eurot;

17.06.204 võlateatis maksumusega 5 eurot;

27.07.2024 võlateatis maksumusega 5 eurot;

b) muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot sisaldavad:

nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud;

kontaktandmete otsing ja päringu kulud;

võlgnikule tehtavate SMS-de ja kõnede kulud;

võlanõude avaldamisega tehtud kulud.

2 (5)

Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõudmiskulud 30 eurot, viivist perioodi

28.12.2023 kuni 15.09.2024 eest 5,97 eurot, menetluskulud ja viivist võlgnetavatelt menetluskuludelt

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (04.10.2024, dtl 34, 06.11.2024, dtl 121).

Kostja vastuväited

Kostja vaidles hagile vastu. Põhisumma on tasutud, ei selgu, milles seisneb inkassofirma teenus,

ühtegi arvet pole selle kohta esitatud, kostja pole inkassofirmaga ise lepingut sõlminud, kulud

alusetult suured. Kostja on nõus viivisega perioodi eest 25.12.2023 kuni 04.09.2024 5,77 eurot

(04.10.24, dtl 85, 15.10.2024, dtl 91, maksekorraldus 16.09.24, dtl 95, 17.10.2024 dtl 104).

Kohtu põhjendused

I Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi

lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja

tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kuivõrd tegemist on lihtmenetluse

vaidlusega, siis on otsus lihtsustatud vormis TsMS § 444 lg 2 järgi.

II Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, § 8 lg 1, 2 järgi tuleb lepingut täita vastavalt lepingus ja

seaduses kokkulepitule. Kohutuse rikkumine on kohustuse täitmata jätmine, osaline täitmata jätmine,

täitmisega viivitamine VÕS § 100 järgi. Kohustuse rikkumise korral saab võlausaldaja nõuda

kohustuse täitmist, viivist VÕS § 101 lg 1 p 1, 6 § 108 lg 1. VÕS § 271 järgi kohustub üürilepinguga

üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma

üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on

kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval, lg 7 1.

lause sätestab, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse

täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda võlgnikult lepingus kokkulepitud viivist.

VÕS § 113 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev

võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või

tagatise andja kohta: 1) sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib

esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi

järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot.

III Pooled ei vaielnud selle üle, kostja tegi endale Citybee rakenduse kaudu konto ja konto kaudu

üüris hagejalt sõidukit registrimärgiga xxxx 17.12.2023 ning pidi tasuma sõiduki kasutamise eest

tasu 46,71 eurot. Hageja on tõendanud kohtule esitatud arvega nr 584066 12.17.2023, et kostja pidi

arve järgi tasuma teenuse eest hiljemalt 24.12.2023 (dtl 65) VÕS § 82 lg 1, lg 7 1. lause järgi. Ka

eeltoodu üle pooled ei vaielnud. Seega oli poolte vahel 17.12.2023 sõlmitud VÕS § 8 lg 1, § 271

järgi sõiduki üürileping, millest tuleneva üüri tasumise kohustus tuli kostjal täita VÕS § 82 lg 1, lg 7

1. lause järgi arves märgitud kuupäeval ehk 24.12.2023. Vaidlus puudus selles, et kostja maksis tasu

ära 16.09.2024, mis on kinnitust leidnud ka kostja maksedokumendiga 16.09.2024 (dtl 95). Seega on

kostja rikkunud VÕS § 100 mõttes VÕS § 271 tulenevat asja kasutamise tasu maksmise kohustust ja

oli kuni tasu maksmisega oma üüri maksmise kohustusega viivituses. Hagejal on õigus nõuda

kostjalt kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 järgi alates

28.12.2024 (hageja ei nõua viivist kohe alates 25.12.2023 ja mis pole kostja õiguste rikkumist) kuni

3 (5)

kohustuse täitmiseni. Hageja nõuab viivist kuni 15.09.2023 (kaasa arvatud), millega ei ole hageja

rikkunud kostja õigusi. Kostja lõpetas kohustuse rikkumise 16.09.2024 kui ta tasus ära asja

kasutamise tasu. Kostja väide, et viivist saab nõuda kuni 04.09.2024, ei ole seega põhjendatud.

Hageja väitis, et kostja ei saanud sõidukit üürida enne kui kostja oli teinud vastava konto, kuid kontot

saab teha vaid nii, et kostja nõustub kontot tehes lepingu tingimustega. Kostja pole väitnud seda, et ta

oleks saanud teha konto ja sõiduki rentida ilma, et ta poleks nõustunud lepingu tingimustega. Kohtu

arvates on hageja väited usutavad, et kostja tegi konto ja nõustus kontot tehes lepingu tingimustega.

Hageja on tõendanud kohtule esitatud lepinguga, et kostja kohustub VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, 2, § 113

lg 1 ja lepingu p 8.19 järgi maksma võlalt viivist 0,05% tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud

päeva eest. Seega on viivis hagetava perioodi 28.12.2023 -15.09.2024 eest 5,97 eurot. Hageja

viivisenõue on tõendatud ja põhjendatud. Kostja pole väitnud, et ta oleks viivise ära maksnud, seega

on hagejal õigus nõuda kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 järgi viivist 5,97 eurot ja märgitud

summa tuleb kostjalt välja mõista.

Hageja on tõendanud kohtule esitatud hageja e-kirjaga 01.01.2024, et hageja nõudis ise kostjalt võla

tasumist (hagi lisa 3, dtl 66). Hageja on tõendanud kohtule esitatud Julianus Inkasso OÜ

meeldetuletuskirjadega 14.09.2024, 17.06.2024, 27.07.2024, 02.09.2024, 29.08.2024, 17.08.2023,

12.08.23, 23.12.2023, et palus kostjal võla tasuda, milles on viidatud ka sissenõudmiskuludele 30

eurot (hagi lisa 6-8, dtl 71-75, 06.11.2024 lisa, dtl 126, dtl 129, 130). Kostja väide, et ta ei pea

maksma mingeid inkassofirma kulusid, kuna pole esitatud arvet ja pole sõlminud mingit lepingut

Julianus Inkasso OÜ, võib-olla õige. Samas pole sellel tähtsust. Hagejal on õigus kasutada oma

nõuete maksmapanemiseks kostja vastu esindajat, millega kaasnevate kulude hüvitamine on kostja

kohustus VÕS § 113.2 järgi, kui ta on oma lepingust tulenevaid kohustusi hageja ees rikkunud.

Kohus tuvastas, et kostja rikkus lepingust tulenevat asja kasutamise tasu maksmise kohustust, kuna

jättis selle tähtaegselt maksmata ja viivitas tasumisega enam kui 8 kuud. Seega on hagejal õigus

nõuda pärast kostjaga lepingu lõppemist (kostja kasutas sõidukit vaid 17.12.2023)

sissenõudmiskulusid VÕS § 113.2 lg 2 p 1 järgi. Käesoleval juhul on hageja tõendanud, et hageja on

ise esitanud kostjale 1 nõudekirja auto kasutamise tasu maksmiseks, ülejäänud nõudekirjad on

koostanud ja esitanud Julianus Inkasso OÜ. Seega on põhjendatud hageja sissenõudmiskulud VÕS §

113.2 lg 2 p 1 järgi 30 eurot, mis teeb 1. kirja eest 15 eurot, järgmise kahe kirja eest kokku 10 eurot

ning teiste kõikide nõudekirjade eest kokku 5 eurot. Kuna kostja pole väitnud, et sissenõudmiskulud

on hagejale hüvitatud, rikub ta VÕS § 100 mõttes sissenõudmiskulude hüvitamise kohustust ja

hagejal on õigus nõuda kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 2, § 113.2 lg 2 p 1 järgi

sissenõudmiskulusid 30 eurot, mis tuleb kostjalt hagejale välja mõista.

Hagi kuulub rahuldamisele ja kostjalt tuleb välja mõista VÕS § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1, § 271, §

76 lg 1, 2, § 113 lg 1, § 113.2 lg 2 p 1 viivist 5,97 eurot, sissenõudmiskulusid 30 eurot.

Menetluskulude jaotus, rahaline suurus

4 (5)

TsMS § 162 lg 1, 2 alusel jäävad poolte menetluskulud selle pole kanda, kelle kahjuks on tehtud

otsus. Hagi kuulub rahuldamisele ja poolte menetluskulud jäävad kostja kanda. Kohus ei määra

kindlaks kostja kulude rahalist suurust (kostja kulude nimekirja ei esitanud).

Menetluskuluks on TsMS § 138 lg 1, 2, § 139 lg 1, § 144 p 1, § 175 lg 1 järgi riigilõiv, lepingulise

esindaja põhjendatud kulud ning maksekäsu kiirmenetluse muud kulud TsMS § 144 p 7, § 484.2

järgi 20 eurot.

Hageja 06.11.2024 esitatud menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud 14.11.2024. Kostja

ei ole kuludele vastuväiteid esitanud (tähtaeg 25.11.2024), kuid hagi vastustest on aru saada, et ta

pole nõus inkassofirma kuludega. Hageja on märkinud, et tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja

hagiavalduse esitamisel lõivu kokku 100 eurot. See nähtub asja materjalidest. Esindaja kulud on

nimekirja järgi 3 tunni eest 507 eurot (hagi koostamine, lisade komplekteerimine, kohtule esitamine,

kostja vastusele vastamine, vastusega tutvumine), tasu määr 169 eurot tunnis. Asja materjalidest

nähtuvalt esitas hageja 04.09.2024 kohtule eelnevalt maksekäsu kiirmenetluse avaluse, millele kostja

esitas vastuväite ja vaidlus läks üle hagimenetlusse. Seega on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse

kulu kui seadusjärgne kulu TsMS § 484.2, § 144 p 7 järgi 20 eurot ja TsMS § 138 lg 1, 2, § 139 lg 1

järgi asjas kokku tasutud riigilõiv 100 eurot.

Kohus hindab hageja esindaja tehtud töö vajalikkust ja põhjendatust TsMS § 175 lg 1 järgi. Kohus

leiab, et TsMS § 175 lg 1 järgi on hageja esindaja tööaeg 3 tunni eest põhjendatud. Vaidlus oli lihtne,

hagiavaldus trafaretne, kostja ei esitanud palju vastuväiteid, tõendina esitas vaid maksekorralduse

võla tasumise kohta. Hagejat ei esindanud vandeadvokaat. Kohus leiab, et käesoleva hagi

menetlemisel poole esindaja tasu 169 eurot tunnis ei ole kooskõlas kohtupraktikaga ehk on

ebamõistlikult suur. Kui hagejale osutati esindusteenust viidatud tasumääraga, ei pidanud kostja

vaidluse puhul sellist tasu ette nägema. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja väited, et kulud on liiga

suured, on õiged. Kohus leiab, et hageja põhjendatud lepingulise esindaja kulud kokku on TsMS §

175 lg 1 järgi 220 eurot, mille kostja peab hagejale hüvitama.

Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulude katteks kokku 340 € (100 +20+220). TsMS

§ 177 lg 4 järgi tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate

menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude

jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib

menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei

hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

5 (5)