1-24-6688/7 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. detsember 2024, Viljandi kohtumaja

Kriminaalasja number

1-24-6688 (22760000011)

Kohtunik

Aivar Hint

Kohtuistungi sekretär

Kätlin Lumi

Tõlk

Leonora Nõmmik

Kriminaalasi

Aleksandr Azarevitš süüdistuses KarS § 320 lg 1 järgi

kokkuleppemenetluses

Prokurör

vanemprokurör Ingmar Laas

Süüdistatav

Aleksandr Azarevitš (isikukood: 37612095717; elukoht:

XXX ; töökoht: XXX ; karistatus: varem kriminaalkorras

karistamata; tõkend: ei ole kohaldatud)

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:

1. Tunnistada Aleksandr Azarevitš süüdi karistusseadustiku (KarS) § 320 lg 1 järgi ja

mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi

kohaldamata. Määrata Aleksandr Azarevitšile katseaeg 1 (üks) aasta ning mõistetud

vangistust 3 (kolm) kuud ei pöörata täitmisele, kui Aleksandr Azarevitš ei pane

katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.

2. Menetluskulude hüvitamine:

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Aleksandr Azarevitšilt kriminaalmenetluse

kuludena sundraha 1230 (üks tuhat kakssada kolmkümmend) eurot ja riigi õigusabi

tasu 329 (kolmsada kakskümmend üheksa) eurot 40 senti riigi kasuks. Määrata

kriminaalmenetluse kulud 1559 (üks tuhat viissada viiskümmend üheksa) eurot 40 senti

tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast

kuust igakuise menetluskulu osa 129 (ükssada kakskümmend üheksa) eurot 95 senti

tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu

osa tasumistähtaeg kuu 25. kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa

tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda

tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti

arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE522200221013264447

(Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või

EE957700771001523585 (AS LHV Pank), märkides ära viitenumbri 99924700035611

ning selgituse “Aleksandr Azarevitš, otsus nr 1-24-6688, menetluskulu“.

3. Asitõendid ja salvestised:

DVD+R plaat, millel on Tartu Maakohtu kriminaalasja nr 1-21-5728 kohtuistungi

(08.02.2022) helisalvestis jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.

Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele

Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS §-s 318 sätestatud alustel Tartu Ringkonna-

kohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil

kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub

edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel.

Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes

kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt

tasunud Eesti Vabariigile.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistus

Aleksandr Azarevitšit süüdistatakse selles, et ta andis Valga linnas 14.01.2020 ajavahemikus kell

15.10-16.26 kriminaalmenetluses nr 1822100021 tunnistajana ütlusi, mis olid vastuolus

09.02.2022 Tartu Maakohtu Valga kohtumajas (asukoht Kesk 12, Valga) kriminaalmenetluses nr

1-21-5728 tunnistajana antud ütlustega, vaatamata sellele, et isikut oli eelnevalt hoiatatud

teadvalt valeütluste andmise eest.

14.01.2020 toimus kriminaalmenetluses nr 1822100021 tunnistaja Aleksandr Azarevitši

ülekuulamine Valga linnas, kus tal paluti selgitada asjaolusid, mis on seotud XXX 15.07.2019

koostatud hinnapakkumisega Otepää Vallavalitsusele (Otepää kultuurimaja pargis asuva

kergliiklustee renoveerimine Otepää linnas). Ülekuulamisel andis Azarevitš järgneva tunnistuse:

„Seda hinnapakkumist palus mul teha minu tuttav V.H. Ta ütles, et soovib osaleda ühel

konkursil, mis on seotud ehitustöödega Otepääl ja palus, et ma teeks talle hinnapakkumise, mida

ta saaks konkursil korraldajatele esitada. Ma isegi ei tea, mis töid seal reaalselt teha oli vaja.

Ise ma pole objektil kohal käinud. Kõik hinnapakkumises olevad numbrid, ühikud ja lõpphind on

mulle ette antud V.H poolt. Ta andis need mulle paberil üle ja palus, et ma „joonistaksin“ nende

andmete põhjal talle seda hinnapakkumist“.

Uurija küsimusele „Kas teil puudus reaalne kavatsus kõnealusel konkursil osaleda, mille kohta

ette näidatud hinnapakkumine oli tehtud?“ vastas Azarevitš: „Jah puudus. Mul ei olnud

kavatsust sellel konkursil osaleda ja ma ei soovinud neid ehitustöid teostada.“ Erinevate

hindadega esitatud hinnapakkumiste kohta andis Azarevitš ülekuulamisel uurijale järgmise

selgituse: „Juulis saadetud hinnapakkumine oli teise hinnaga - kokku 15092,16 eurot. Kuid

hiljem palus V.H lõpphinda muuta, et pakkumine kallim oleks. Tegin seda tema palvel ja

saatsingi lõpliku pakkumise 05.08.2019 aadressile kajar@otepaa.ee“

09.02.2022 Tartu Maakohtu Valga kohtumajas (asukoht Kesk 12, Valga) toimunud kohtuistungil

esitati Aleksandr Azarevitšile küsimus: „Kas XXX soovis sellel objektil töid tegema hakata“,

millele Azarevitš vastas vastupidiselt eeluurimisel öeldule „jah“. /…/ V palus. Temal oli soov ja

me koos töötasime“. /…/„Oleksime temaga (V.H ga) vormistanud töölepingu. Kui temal oleks

olnud inimesi, siis tema teeks. Kui minul, siis töötaksime minu jõududega.“

Hinnapakkumise kohta esitatud küsimusele „On see teie koostatud akt“, vastas Azarevitš „jah“.

Küsimusele „Miks te siis üldse teise hinnapakkumise koostasite“ vastas Azarevitš „nagu V

ütles, seal muutus maht ja muutusid tingimused.“, mis oli aga vastuolus ülekuulamisel antud

tunnistusega, kus Azarevitš väitis, et hiljem palus V.H lõpphinda muuta, et pakkumine kallim

oleks.

Asjaolu, kas Aleksandr Azarevitšil oli XXX 15.07.2019 koostatud hinnapakkumisega tegelik

kavatsus konkursil osaleda ja kergliiklustee renoveerimisel osaleda või mitte, oli kriminaalasjas

nr 1-21-5728 tõendamiseseme seisukohalt olulise asjaoluga, sest kergliiklustee renoveerimisega

tekitati Otepää vallale kahju summas 6385,92 eurot. Tartu Ringkonnakohtu 24.08.2023 otsusest

asjas nr 1-21-5728 nähtub: „Nimelt leppisid K. T, K. L ja V. H kokku, et võtavad seoses

kõnnitee renoveerimisega ilma aluseta ära mõni tuhat eurot valla raha: vald maksab kõnnitee

renoveerimise eest mõni tuhat eurot rohkem kui see töö väärt on.“ ja „Lisaks sellele organiseeris

V. H veel teisegi pakkumise: see pakkumine ei pidanud edukaks osutuma, vaid oli üksnes

näiline, petmaks ära võimalikke kontrolöre ja jätmaks muljet, justkui oleks toiminud konkurents.

Selle pakkumise palus V. H koostada oma tuttaval A. Azarevitšil xxx nimel, käskides märkida

töö hinnaks 19 960,52 eurot (koos käibemaksuga) ja öeldes A. Azarevitšile, et xxx OÜ seda tööd

niikuinii ei saa – töö peab saama keegi teine – ja pakkumisest on tarvis peagi loobuda. A.

Azarevitš oli sellega nõus ja tegi nii, nagu V. H oli öelnud.“

Sellega pani Aleksandr Azarevitš toime KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o

kriminaalmenetluses tunnistajana teadvalt vale ütluste andmise, millega rikkus

õigusemõistmise põhimõtteid.

Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe

Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses.

Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava

süüdimõistmiseks KarS § 320 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 73 lg 1,

3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Aleksandr Azarevitš

1 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

Põhjendused süüdimõistmises

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt

kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja

kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud

süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud

kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel

lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja

prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas,

et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku

kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Põhjendused karistuse mõistmisel

KarS § 320 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase

vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise

kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 09. detsembri 2023 määrusest nr 113 (Töötasu

alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 820 eurot kuus. KrMS §

179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1230 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni

nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Aleksandr Azarevitši kaitsja esinemise

eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna

329,40 eurot.

KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsus-

tatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse

kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2).

KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3

kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja

resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle

jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud

hüvitatakse ositi.

Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 1559,40 eurot:

sundraha 1230 eurot ja riigi õigusabi tasu 329,40 eurot. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku

olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade

kaupa.

Kohtu muud põhjendused

Kriminaalasja juures olev asitõend DVD+R plaat, millel on Tartu Maakohtu kriminaalasja nr 1-

21-5728 kohtuistungi (08.02.2022) helisalvestis tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta

kriminaalasja juurde.

KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või

kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint

Kohtunik