1-24-6716/7 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. detsember 2024, Viljandi kohtumaja

Kriminaalasja number

1-24-6716 (24261050437)

Kohtunik

Aivar Hint

Kohtuistungi sekretär

Kaie Kaseorg

Kriminaalasi

Peeter Laanetu süüdistuses KarS § 274 lg 1 järgi

kokkuleppemenetluses

Prokurör

abiprokurör Valdo Gerassimov

Süüdistatav

Peeter Laanetu (isikukood: 50110026814; elukoht: XXX;

töökoht: XXX ; karistatus: varem kriminaalkorras

karistatud: 20.06.2024.a. Tartu Maakohtu poolt KarS §-de

199 lg 2 p 9; 263 lg 1 p 2 ja 121 lg 1 järgi kokku 11 kuu ja

25 päeva vangistusega tingimisi 1 aasta ja 3 kuu pikkuse

katseajaga; tõkend: ei ole kohaldatud)

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:

1. Tunnistada Peeter Laanetu süüdi karistusseadustiku (KarS) § 274 lg 1 järgi ja mõista

karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 1 alusel käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistusest ja Tartu Maakohtu

20.06.2024.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-24-2424 mõistetud karistusest, s.o 11

(üksteist) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust moodustada liitkaristus.

Kohtuotsuste kogumis lugeda KarS § 64 lg 1 alusel kergem karistus kaetuks raskemaga

ja mõista Peeter Laanetule liitkaristuseks 11 (üksteist) kuud ja 25 (kakskümmend viis)

päeva vangistust.

KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi

kohaldamata. Määrata Peeter Laanetule katseaeg 1 (üks) aasta ning mõistetud

vangistust 11 (üksteist) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva ei pöörata täitmisele, kui

Peeter Laanetu ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1

sätestatud käitumiskontrolli nõudeid:

1) elab kohtu määratud alalises elukohas – XXX-i;

2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks;

6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

2. Menetluskulude hüvitamine:

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Peeter Laanetult kriminaalmenetluse kuluna riigi

õigusabi tasu 197 (ükssada üheksakümmend seitse) eurot 64 senti riigi kasuks. Määrata

kriminaalmenetluse kulud 197 (ükssada üheksakümmend seitse) eurot 64 senti

tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast

kuust igakuise menetluskulu osa 16 (kuusteist) eurot 47 senti tasumine, kuni

menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa

tasumistähtaeg kuu 25. kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa

tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda

tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti

arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE522200221013264447

(Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või

EE957700771001523585 (AS LHV Pank), märkides ära viitenumbri 99924700035585

ning selgituse “Peeter Laanetu, otsus nr 1-24-6716, menetluskulu“.

Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele

Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS §-s 318 sätestatud alustel Tartu Ringkonna-

kohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil

kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub

edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel.

Käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldus-

osakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle

pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata

täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele.

Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes

kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt

tasunud Eesti Vabariigile.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistus

Peeter Laanetut süüdistatakse selles, et tema kasutas 20.05.2024.a. kella 23:30 paiku Valga

maakonnas Otepää vallas Tatra-Otepää-Sangaste mnt 13 km vägivalda võimuesindajate -

politseiametnike O.Y ja K.M vastu seoses nende ametikohustuste täitmisega. Lõi ühel korral

rusikas käega vastu O.Y vasakut põske ning ühel korral K.M näo piirkonda. Kehalise

väärkohtlemise tagajärjel tuvastati O.Y-l vasakul põsel punetus ja turse ning K.M ninal 1,5 cm

suurune kriimustus ning turse vasakul alalõua piirkonnas.

Vägivalla kasutamisega võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega, pani

Peeter Laanetu toime KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe

Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses.

Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava

süüdimõistmiseks KarS § 274 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1

alusel moodustada liitkaristus käesoleva kohtuotsusega mõistetavast karistusest ja Peeter

Laanetule Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 20.06.2024.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-24-2424

mõistetud karistusest, s.o. 11 kuu ja 25 päeva pikkusest vangistusest. Kohtuotsuste kogumis

lugeda KarS § 64 lg 1 alusel kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõista

liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 11 kuud ja 25 päeva vangistust. KarS § 74 lg. 1 ja 3 alusel

mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui Peeter Laanetu 1 aastase katseaja

jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks

pandud kontrollnõudeid ja kohustusi:

Peeter Laanetu peab:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas;

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi

piires kauemaks kui 15 päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Põhjendused süüdimõistmises

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt

kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja

kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud

süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud

kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel

lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja

prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas,

et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku

kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Põhjendused karistuse mõistmisel

KarS § 274 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei

tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses.

Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 09. detsembri 2023 määrusest nr 113 (Töötasu

alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 820 eurot kuus. KrMS §

179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1230 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni

nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Peeter Laanetu kaitsja esinemise eest

kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 197,64

eurot.

KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsus-

tatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse

kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2).

KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3

kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja

resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle

jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud

hüvitatakse ositi.

Arvestades asjaolu, et praeguse menetluse tegu on toime pandud enne Peeter Laanetu karistamist

Tartu Maakohtu 20.04.2024. a otsusega nr 1-24-2424, ei kuulu käesolevas menetluses sundraha

väljamõistmisele.

Kriminaalmenetluses on süüdistatavale menetluskuludeks riigi õigusabi tasu 197,64 eurot.

Menetluskulude tasumine määrata ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.

Kohtu muud põhjendused

KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või

kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint

Kohtunik