3-22-2209/29 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja

Kaire Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. detsember 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-22-2209

Haldusasi

X kaebus Jõelähtme Vallavalitsuse 18. juuli 2022. a

ettekirjutus-hoiatuse nr 2212899/00110 osaliseks

tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 3. veebruari 2023. a otsus

Menetlusosalised

Kaebaja – X, esindaja v.adv Kaarel Berg

Vastustaja – Jõelähtme vald, esindajad Leho Kure ja

Elvis Tõnnison

Menetluse alus ringkonnakohtus

X ja Jõelähtme valla apellatsioonkaebused

Asja läbivaatamine

16. oktoober 2024

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata X 16. oktoobri 2024. a vastuväide kohtu tegevusele seoses tema

apellatsioonkaebuse lisade 3–7 haldusasja nr 3-22-2209 materjalide juurde

võtmata jätmisega.

2. Jätta X ja Jõelähtme valla apellatsioonkaebused rahuldamata ning Tallinna

Halduskohtu 3. veebruari 2023. a otsus haldusasjas nr 3-22-2209 muutmata.

3. Mõista Jõelähtme vallalt X kasuks välja apellatsioonimenetluse kulud 1138,83

eurot (üks tuhat ükssada kolmkümmend kaheksa eurot 83 senti).

4. Menetlusosaliste muud menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 13. jaanuaril 2025

(HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks

läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse

menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui

see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3).

3-22-2209

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X on Jõelähtme vallas Haapse külas asuvate Metsalauri tee 9 (registriosa nr 13440202,

katastritunnus 24505:001:0397, pindala 31 112 m2, sihtotstarve 100% elamumaa) ja

Metsalauri (registriosa nr 13720202, katastritunnus 24501:001:2285, pindala 38 749 m2,

sihtotstarve 100% maatulundusmaa) kinnisasjade omanik. Jõelähtme Vallavalitsus väljastas

18.10.2016 korraldusega nr 809 ehitusloa nr 1612271/18169 Metsalauri tee 9 kinnistule kahe

korrusega saunahoone (ehitisealune pind 110,4 m2) püstitamiseks ja

kuivendussüsteemi/tiikide (kaks kuni 2 m sügavusega omavahel ühendatud tiiki, mille

veehaarded on 683 m2 ja 409 m2) rajamiseks. Samuti on Metsalauri tee 9 kinnistule püstitatud

kuur-varjualune (ehitisealune pind 60 m2) ja kelder-suveköök (ehitisealune pind 55,9 m2),

mille kohta on esitatud ehitusteatised. Ehitised olid valminud juba enne ehitusloa andmist või

ehitusteatise esitamist.

2. Jõelähtme Vallavalitsus keeldus 19.05.2022 korraldusega nr 470 kasutusloa andmisest

Metsalauri tee 9 kinnistule rajatud kuivendussüsteemile/tiikidele (EHR kood 220794880) ja

saunale (EHR kood 120794861) ning jättis ühtlasi registreerimata kelder-suveköögi (EHR

kood 120794878) ja kuuri (EHR kood 120794869) kasutusteatised, kuna Metsalauri tee 9

kinnistu omanik ei ole dokumentatsiooni puudusi tähtpäevaks kõrvaldanud. Korralduse

kohaselt ei saa kuivendussüsteemi/tiikide kasutusluba anda, sest esitatud ei ole

ehitusdokumente ega projekti, mille kohaselt ehitustöid tehti. Paikvaatlusel tuvastati, et

valminud ehitis ei vasta kehtivale ehitusprojektile selles kajastatud kuivenduskraavide osas.

Sauna kasutusluba ei ole võimalik väljastada, sest esitamata on ehitusdokumendid ja

tõendatud ei ole ehitise ohutust. Paikvaatlusel tuvastati, et saun ei vasta kehtivale

ehitusprojektile ja hoone ohutust ei saa seetõttu kontrollida. Päästeamet ei ole kasutusloa

taotlust kooskõlastanud.

3. Jõelähtme Vallavalitsus koostas 18.07.2022 ettekirjutus-hoiatuse nr 2212899/00110,

millega esitas ehitusseadustiku (EhS) § 130 lg 2 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 28 lg 1 alusel

Xle muu hulgas järgmised nõuded (punkti 7 alapunktid 1 ja 2):

„1) Kuivendussüsteem/tiigid: Viia vastavusse Metsalauri tee 9, Haapse küla, Jõelähtme vald

kinnistul oleva kuivendussüsteemi vastavusse kehtiva ehitusprojektiga (töö nr VK_050116_1)

hiljemalt 01.12.2022;

2) Saun: esitada taotlused kasutusloa saamiseks ning ehitise kasutusotstarbe muutmiseks

vastavalt ehitise reaalsele kasutusele koos ehitise auditiga, mis annab hinnangu ehitise

vastavusele Majandus- ja Taristu ministri määruses nr 85 „Eluruumidele esitatavad nõuded“

esitatavatele nõuetele hiljemalt 01.12.2022.“

2(15)

3-22-2209

Kuivendussüsteem/tiikidega seonduvalt osas on ettekirjutuses märgitud, et aastatel 2011–

2012 rajas X Metsalauri kinnistule juurdepääsutee, mis viib Metsalauri tee 9 kinnistule, ning

kuivenduskraavid. Teemulde lõunaküljele koguneva vee ärajuhtimiseks nähti Metsalauri tee 5

kinnistu kohal ette ehitada tee alla 50 cm läbimõõduga truup ja täiendavalt projekteeriti uue

kuivenduskraavi rajamine Metsalauri kinnistule truubist allavoolu ca 150 m pikkuselt kuni

loodusliku madala ojani. Kavandatu osalist väljaehitamist kinnitavad 2012.–2013. a fotod

ning 11.01.2016 koostatud Metsalauri kinnistu tehnovõrkudega maa-ala plaan.

Kuivenduskraavid olid kajastatud ka 24.08.2016 esitatud ehitusprojektis, millele Jõelähtme

Vallavalitsus väljastas 18.10.2016 ehitusloa. Kuna ehitusprojektis oli arvestatud juba

olemasoleva kuivendusega ja piirkonna kuivendussüsteemi toimimist, siis tuleneb ehitusloa

saanud ehitusprojektist kohustus ehitamisel tagada olemasoleva kraavide süsteemi toimimine

(sh kraav Metsalauri kinnistul tee lõunaküljel, Metsalauri tee 5 kinnistu keskosas ja

Metsalauri tee all olev truup ning Metsalauri kinnistu põhja-lõunasuunaline kraav).

Ehitusprojekti järgi on nähtud ette rajada Metsalauri tee lõunaküljel olevast kraavist truup

(läbimõõduga 400 mm) tiiki nr 1. Metsalauri tee 9 kinnistul olevad tiigid, kraavid jm

kuivendusrajatised olid seotud Metsalauri kinnistul asuvate kraavide ja truupidega ning

moodustasid koos piirkonna kuivendussüsteemi, mis enne X õigusliku aluseta tegevust

funktsioneeris otstarbe kohaselt ja täitis oma eesmärki. Kraavide ja truubi likvideerimist

tõendavad EL 07.12.2020 kontrollmõõdistus (töö nr LE-30-20), DTZ Kinnisvaraekspert

20.12.2013 eksperthinnang nr 1312-5641-02/HT, Metsalauri tee 3, 5 ja 7 veerežiimi muutuste

eksperthinnang (OÜ Inseneribüroo STEIGER töö nr 21/3345), 2019. ja 2020. a-l tehtud

paikvaatlused ning OÜ Topograaf 14.02.2020 maa-ala plaan tehnovõrkudega (töö nr

G022020). Kraavide ja truubi likvideerimisega tekkis Metsalauri tee 1, 3, 5, 7 kinnistutel

üleujutus, mille tõttu nendel kinnistutel asuv mets (puud) on osaliselt hävinenud. Vallavalitsus

on Xle korduvalt selgitanud, et rikkumise kõrvaldamiseks tuleb kuivendussüsteem viia

vastavusse olemasoleva ehitusprojektiga. Vaatamata sellele, et Metsalauri kinnistu omanik on

eitanud kraavi olemasolu, puudub kahtlus, et ehitusprojekti järgsed kraavitused on olemas

olnud, kuid need on X poolt likvideeritud või ümber ehitatud selliselt, et tulemus ei vasta

kehtivale ehitusprojektile. X viited võimalikule ehitusprojekti muudatusele tuleb jätta

tähelepanuta, sest muudatusprojekti ei ole vallavalitsusele esitatud. Õigusliku aluseta

teostatud ehitustegevusega on Metsalauri tee 1, 3, 5 ja 7 kinnistutele kaasnenud püsiv

negatiivne mõju (vt EhS § 44 p 4).

Sauna osas on ettekirjutuses märgitud, et rahvastikuregistri andmetel on X elukoha aadressiks

Metsalauri tee 9, kus puudub elamu, kuid on olemas ehitis, milles asub saun ja millel puudub

kasutusluba. Vaidlust ei ole, et X elab alaliselt või peamiselt selles ehitises. Seega kasutatakse

saunamaja tegelikkuses elamuna (ilma kasutusloata) ning omanikult tuleb nõuda ehitise auditi

tellimist, et hinnata, kas ehitis vastab eluruumidele esitatavatele nõuetele. Samuti peab

omanik esitama taotluse ehitise kasutusotstarbe muutmiseks. Metsalauri kinnistule 2018. a-l

väljastatud projekteerimistingimused üksikelamu püstitamiseks ei muuda asjaolu, et X

kasutab alaliseks elamiseks Metsalauri tee 9 kinnistul asuvat ehitist, mis on oma

kasutusotstarbelt elamu abihoone.

Ettekirjutus sisaldas KorS § 23 lg 4 ja § 28 lg 2 ning EhS § 133 alusel hoiatust, et ettekirjutuse

nõude 1 täitmata jätmise korral kohaldatakse sunniraha 2000 eurot ning ettekirjutuse nõude 2

täitmata jätmise korral kohaldatakse sunniraha 1000 eurot.

4. Jõelähtme Vallavalitsus jättis 15.09.2022 korraldusega nr 868 (vaideotsus) rahuldamata

X 13.08.2022 vaide ettekirjutuse kehtetuks tunnistamiseks.

3(15)

3-22-2209

5. X esitas Tallinna Halduskohtule 17.10.2022 kaebuse tühistada Jõelähtme Vallavalitsuse

18.07.2022 ettekirjutus-hoiatuse nr 2212899/00110 punkti 7 alapunktid 1 ja 2.

6. Jõelähtme vald palus vastuses jätta kaebus rahuldamata.

7. Tallinna Halduskohus rahuldas 03.02.2023 otsusega X kaebuse osaliselt ja tühistas

Jõelähtme Vallavalitsuse 18.07.2022 ettekirjutus-hoiatuse nr 2212899/00110 punkti 7

alapunkti 2, mis käsitleb saunaga seoses pandud kohustusi. Muus osas jäi kaebus

rahuldamata. Ühtlasi mõistis halduskohus vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu

2984 eurot ja jättis poolte muud menetluskulud nende endi kanda.

Kuivendussüsteemi / tiike puudutavas osas on ettekirjutuse resolutiivosa (p 7 alap 1)

sõnastatud küll ebaõnnestunult ning ei vasta sellisena haldusmenetluse seaduse (HMS) § 60 lg

2 nõuetele, kuid tegemist on vormiveaga, mis ei tingi HMS §-st 58 tulenevalt ettekirjutuse

tühistamist, sest pidades silmas ettekirjutuses esitatud põhjendusi ning selles viidatud ja

ettekirjutusele lisatud dokumentides esitatud andmeid, on ettekirjutusega kaebajale pandud

kohustuse sisu ja ulatus piisavalt selgelt arusaadav. Kohustus rajada Metsalauri kinnistule

teega paralleelselt kulgev kraav, Metsalauri kinnistul asuv põhja-lõunasuunaline kraav ja neid

ühendav teealune truup sellistena, nagu need on kantud Aarius Projekt OÜ töö nr

VK_050116_1 joonistele ning Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS-i töö nr 10864 joonisele,

on sisuliselt õiguspärane. Vald on ettekirjutuses piisava põhjalikkusega kajastanud asjaolusid

ja tõendeid, mille pinnalt on järeldatud, et Metsalauri kinnistul asuv tee takistab pinnavee

looduslikku liikumist Metsalauri tee 3, 5 ja 7 kinnistutelt ning kaebajal tuleb likvideerida

naaberkinnistutele negatiivset mõju avaldav olukord.

Nõustuda ei saa kaebaja väitega, et vastustaja on põhjendamatult asunud lahendama naabrite

vahelist eraõiguslikku tüli. Nii Metsalauri tee 9 kinnistul olev kuivendussüsteem/tiigid kui ka

Metsalauri kinnistul asuv tee on ehitised. Mõlemad kinnistud ja nende oluliseks osaks olevad

ehitised on kaebaja omandis. EhS §-st 8 ja § 11 lg-st 1 tuleneb, et ehitis ei või põhjustada

kahju ehk põhjendamatult suurt negatiivset mõju teiste isikutele varale (sh kinnisasjadele) ega

ka keskkonnale. Ehitis, mis takistab pinnavee looduslikku liikumist, ei ole ohutu, kui

pinnavee liikumise tagamiseks ei ole võetud mingeid mõistlikke meetmeid ning kui sellega

kaasneb mh olukord, kus naaberkinnistu jääb põhjendamatult suure (või põhjendamatult

kauaks) liigvee alla võrreldes loodusliku olukorraga, mis valitseks pinnavee liikumist

takistava ehitise puudumisel. Järelikult sai Metsalauri kinnistul oleva tee mõju Metsalauri tee

3, 5, ja 7 kinnistutele liigvee kogunemisele olla riikliku ehitusjärelevalve esemeks (EhS § 130

lg 2).

Kaebajal on õigus, et Metsalauri kinnistul olevad kraavid ei olnud Aarius Projekt OÜ

projektiga nr VK_050116_1 projekteeritavateks objektideks. Projekti joonistelt ja

seletuskirjast nähtub samas üheselt, et projekti koostamisel on võetud eelduseks kraavide

süsteemi olemasolu ning toimimine. Seega pidas projekti koostaja Metsalauri tee 9 kinnistule

tiikide ja drenaažisüsteemi rajamist võimalikuks üksnes eeldusel, et see ühendatakse

olemasoleva ja projekti joonistele kantud kraavide süsteemiga Metsalauri kinnistul. Igasuguse

kuivendusrajatise projekteerimise oluliseks osaks on selle ühendamine mingisse terviklikku

süsteemi. Ka vastustaja on lähtunud 18.10.2016 ehitusloa andmisel sellest, et Metsalauri

kinnistul on olemas kraavid, kuhu truubi kaudu ühendatakse Metsalauri tee 9 kinnistul asuv

tiik. Kui projektis on nähtud ette rajatise ühendamine teise rajatisega ja hiljem selgub, et teine

rajatis puudub, siis ei saa rääkida projektile vastavusest. Ehkki Aarius Projekt OÜ töös ei ole

konkreetselt nimetatud Metsalauri tee alt läbi minevat truupi, mis on selgelt märgitud AS

Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi töö nr 10864 joonisel, oleks pinnavee loodusliku liikumise

4(15)

3-22-2209

suunda arvestades ilmselgelt ebaloogiline, kui Aarius Projekt OÜ joonistel näidatud teega

paralleelselt kulgev kraav ei oleks ühendatud samas näidatud põhja-lõunasuunalise kraaviga,

sest teega paralleelselt kulgevasse kraavi koguneval veel ei oleks kuhugi edasi voolata.

Selguse huvides tulnuks ettekirjutuse objektina nimetada ka Metsalauri kinnistut ja eeskätt

seal paiknevat teed, kuid ettekirjutusega pandud kohustuse sisu on siiski piisavalt selge,

mistõttu ei too see vormiviga kaasa ettekirjutuse tühistamist.

Ettekirjutuses on viidatud ka OÜ Inseneribüroo STEIGER 2021. a eksperthinnangule.

Kaebaja ei ole toonud esile ühtegi asjaolu, mis lubaks kahelda hinnangu andjate erialases

pädevuses. Arvamust ei saa pidada ebausaldusväärseks pelgalt põhjusel, et see koostati

Metsalauri tee 3, 5 ja 7 kinnistute omanike tellimisel. Arvamuses on jälgitavalt ja loogiliselt

selgitatud, et teeäärne vall ja kraavi puudumine on põhjuseks, miks vesi koguneb Metsalauri

teemulde taha ja ujutab üle Metsalauri tee 3, 5 ja 7 kinnistute põhjaosad. Asjatundja tuvastas,

et Metsalauri kinnistul asuv tee takistab pinnavee looduslikku liikumist, ja tema

seisukohtadest saab üheselt järeldada, et takistuse mõju kompenseerimiseks peaks tee kõrval

kulgema kraav (st taastada tuleks varem eksisteerinud kraavivõrk). Kaebaja ei ole esitanud

ühtegi loogilist seletust, mis seaks kahtluse alla ettekirjutuses viidatud arvamuses tehtud

järelduse. Ettekirjutuses samuti välja toodud AS-i Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi töö nr

10864 alusel ei ole ühtegi ehitusluba antud. Tegelikult puudub üldse selgus, millise projekti

alusel tee rajati. AS Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi töö nr 10864 joonistele viitamine ei ole

siiski asjassepuutumatu, sest on ilmne, et need joonised on koostatud kaebaja kontrolli all

oleva äriühingu tellimisel 2010.–2011. a-l Metsalauri kinnistul asuva tee ehitamise eesmärgil.

Kuna need joonised kajastavad kraave Aarius Projekt OÜ tööst täpsemalt ja OÜ

Inseneribüroo STEIGER arvamusest nähtuvalt on joonistel toodud lahendus iseenesest

kohane, siis võis vastustaja asuda seisukohale, et joonised kajastavad täpsemalt samu kraave,

mida on Aarius Projekt OÜ töö seletuskirja p-s 3.1 nimetatud ümbritsevaks kraavide

kuivendussüsteemiks. Viited Metsalauri tee 3, 5, ja 7 kinnistute projekteerimistingimustele (st

liigvee probleemi lahendamine oma kinnistul) ei ole asjassepuutuvad, sest see nõue puudutab

inimtegevusega kaasnevaid mõjutusi. Olukorras, kus kaebaja tegevuse tulemus (Metsalauri

kinnistul asuv tee) takistab pinnavee looduslikku liikumist, võis EhS § 130 lg 2 p 2 alusel teha

kaebajale ettekirjutuse rajada kuivendussüsteem, mis selle takistuse kompenseerib. Vastustaja

on õigesti leidnud, et ettekirjutuse täitmiseks on eesmärgipärane ja sobiv realiseerida

lahendus, mis vastab Aarius Projekt OÜ töös ja sellega kooskõlas olevatel AS

Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi töö joonistel kajastatule. Ettekirjutus toimetati kaebajale

kätte 15.07.2022 ja see tuli täita hiljemalt 01.12.2022. Kaebaja ei ole veenvalt põhjendanud, et

4,5 kuu pikkune tähtaeg oli ilmselgelt liiga lühike. Ettekirjutuse täitmiseks ei vaja kaebaja

ehitusluba, tööd on võimalik teha olemasoleva dokumentatsiooni alusel ja tegemist ei ole väga

mahuka tööga. Vastustaja ei pea ettekirjutuse täitmise tähtaega määrates arvestama igasuguste

täitmise käigus aset leida võivate erakorraliste sündmustega, vaid adressaat saab vajaduse

korral taotleda ettekirjutuse täitmiseks antud tähtaja pikendamist ning põhjendatud juhtudel

tuleb haldusorganil tähtaega pikendada.

Vastustaja on vääralt leidnud, et Metsalauri tee 9 kinnistul asuv saun peab vastama elamule

esitatavatele nõuetele ning seega on kaebajale põhjendamatult pandud kohustus taotleda selle

hoone kasutusotstarbe muutmist ja esitada ehitise audit. Ettekirjutust on sisuliselt põhjendatud

sellega, et kaebaja on asunud sauna kasutama elamuna. Kaebaja möönab, et elab seal aeg-

ajalt, aga mitte kogu aeg. Vaidlust ei ole, et saunale on pärast valmimist antud ehitusluba ning

selle aluseks oli OÜ Aarius Projekt koostatud projekt. Vastustaja ei ole väitnud ega

tuvastanud, et saun ei vastaks projektile, eelkõige oleks hoones tehtud muudatusi, mis võiks

mõistlikult seada kahtluse alla hoone ehitusloas määratletud kasutusotstarbe. Ehitusloa

andmisega on vastustaja nõustunud, et sellise hoone kasutusotstarve võib olla abihoone.

5(15)

3-22-2209

Vastustajale pidi olema teada, et Metsalauri kinnistul ei olnud sellel ajal ühtegi elamut ega

taotletud ühegi elamu püstitamist. See, et hoone reaalsed kasutusvõimalused ei piirdu kitsalt

saunaga, nähtus projektist üheselt (sh paiknesid projekti kohaselt esimesel korrusel avar

„eesruum“ koos kööginurgaga, samuti oli hoones tualettruum ja katusekorrusel „puhkeruum“.

Olukorras, kus omanik kasutab abihoonet enam-vähem pidevalt elamiseks, ei ole siiski

põhjust nõuda, et ta tõendaks hoone vastavust elamule esitatavatele nõuetele, kui puudub

kahtlus, et ta on teinud projektiga võrreldes hoones mingeid muudatusi, mis muudab

projektiga võrreldes hoone kasutusotstarvet. Sellist olukorda praegu ei esine. Sauna projekt

võimaldab igapäevase elamisega seotud mugavusi ja ehitusloa andmisel vastustaja seda

aktsepteeris. Vastustaja ei ole viidanud, et kaebaja saaks mingisuguse lubamatu eelise sellest,

et hoonele ei ole määratud elamu kasutusotstarvet. Puuduvad asjaolud, mille pinnalt võiks

tekkida kahtlus, et saunamajas pidev viibimine ja ööbimine võiks olla ohtlik inimesele või

keskkonnale. Metsalauri tee 9 kinnistu registreerimine kaebaja elukohana ei anna iseenesest

alust väita, et kinnistul paiknev hoone peab vastama elamule esitatavatele nõuetele (vt ka

rahvastikuregistri seaduse (RRS) § 77 p 2). Seega ei ole ka juhul, kui kaebaja elab abihoones

alaliselt või peamiselt, kasutusloa menetluses põhjust nõuda hoone kasutusotstarbe muutmist

ega eluruumidele esitatavatele nõuetele vastavuse tõendamist ehitise auditiga. See, et kaebaja

enda kinnistul asuvas ja eelduslikult ehitusprojektile vastavas saunas pidevalt sööb ja magab,

ei ole selline probleem, mida oleks vajalik valitud järelevalvemeetmega lahendada.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

8. X palub 06.03.2023 apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus osas, milles

tema kaebus ja menetluskulude väljamõistmise taotlus jäeti rahuldamata, ning uue otsusega

rahuldada kaebus tervikuna ja jätta kõik menetluskulud vastustaja kanda.

Halduskohus möönis, et ettekirjutus on vormistatud puudulikult, kuid pidas seda sisuliselt

siiski õiguspäraseks. Kaebaja hinnangul on ettekirjutus ka materiaalselt õigusvastane.

Ettekirjutuses leiti, et kuivendussüsteem/tiigid ei ole rajatud vastavalt ehitusprojektile ja

kohustati viima need vastavusse ehitusprojektiga. Ettekirjutus seondub samas valdavas osas

Metsalauri kinnistuga, kus ehitusprojekt mingit ehitustegevust ette ei näinud (see piirdus

Metsalauri tee 9 kinnistuga). Seega on kohus andnud ettekirjutuse p 7 alap-le 1 ja

ehitusprojektile sisu, mida neist ei tulene. Ettekirjutusest võib küll aru saada nii, et Metsalauri

tee 9 kuivendussüsteemi ehitusprojektiga kooskõlla viimiseks peab kaebaja rajama sellised

kraavid, nagu on märgitud projekti joonistel. Ekslik on aga kohtu järeldus, et Metsalauri

kinnistu kuivendussüsteem vastab üldjoontes AS Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi töö nr

10864 joonistele, mistõttu tuleb ettekirjutust mõista nii, et kaebaja peab rajama Metsalauri

kinnistule sellised kraavid, mis nähtuvad ehitusprojektist ning AS Projekteerimisbüroo Maa ja

Vesi töö nr 10864 joonistelt. Halduskohus ei arvestanud, et ehitusprojekt ei näe ette mingit

ehitustegevust Metsalauri kinnistul (v.a värava osas) ning ettekirjutus ei nõua AS

Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi töö nr 10864 järgimist. Metsalauri tee 9 kinnistule rajati

kuivendussüsteem/tiigid vastavalt ehitusprojektile. Ehitusprojekti seletuskirja ega jooniste

järgi ei ole projekteeritud ühendust Metsalauri kinnistu või sellel asuva võimaliku

kuivendussüsteemiga. Joonisel on projekteeritavate objektidena märgitud tiik 1 ja tiik 2, kuid

nimetatud ei ole truupi, mis on kujutatud joonisel tiigi 1 ja Metsalauri kinnistu vahel.

Järelikult ei pidanudki truupi ehitusprojekti alusel rajama. Ükskõik millised etteheited

kaebajale saavad ehitusprojektist ja ettekirjutusest tulenevalt piirduda üksnes Metsalauri tee 9

kinnistul toimunud tegevusega. Asjaolu, et rajatav kuivendussüsteem ühendatakse krunti

ümbritsevasse kraavide kuivendussüsteemi, ei tähenda, et teistel kinnistutel asuvad ehitised

oleks ehitusprojekti osaks. See kinnitab just vastupidist, sest neid mainitakse

olemasolevatena. Nõude järgimine tähendaks ehitustöid lisaks Metsalauri kinnistule ka

6(15)

3-22-2209

Hansuli kinnistul, milleks kaebajal puudub õigus. Halduskohus on omistanud ehitusprojekti

seletuskirja p-le 3.1 asjakohatult suurt tähelepanu. Ehitusprojekti koostamisel oli eesmärk, et

Metsalauri tee 9 kinnisasjale rajatakse kaks tiiki, kuhu saaks valguda üleliigne vesi mh Anija

metskond 7 kinnistult. Ehitusprojektile vastavus või mittevastavus ei saa kuidagi sõltuda

sellest, mida on tehtud või ei ole tehtud Metsalauri (mitte Metsalauri tee 9) kinnistul.

Halduskohus on üllatuslikult ja arusaamatult pidanud AS Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi

tööd nr 10864 mingiks asjakohaseks dokumendiks. Puudub vaidlus, et see ei ole ühegi

ehitusprojekti aluseks, millele oleks väljastatud ehitusluba. Tegemist on pelgalt geodeetilise

asendiplaaniga, mille allkirjastamata versiooni järgi lepiti kokku servituudi seadmises

Metsalauri kinnisasjale. Metsalauri kinnistule ei ole ehitusprojekti ja ehitusloa alusel

kuivendussüsteemi rajatud. Töö nr 10864 on koostatud 01.03.2011, kuid ehitusprojekt on

koostatud 12.02.2016. Dokumentidel ei ole mingit omavahelist seost. Töö nr 10864 koostati

Lülli (praeguse Metsalauri tee 9) kinnistu ning selle juurdepääsutee ja kuivenduskraavi maa-

alade geodeetilise mõõdistuse aruande osana. Aruandele ei saa omistada ehituprojekti

tähendust ega siduda seda ehitustegevusega Metsalauri kinnistul. Lisaks koostati Lülli

maaüksuse tiigi ja Lülli maaüksuse lähiala kuivenduskraavi ning äravoolu projekt (AS

Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi töö nr 11917/2), mille põhijoonis näeb praeguse Metsalauri

tee 9 kinnistult tuleva kraavi kulgemise üle Hansuli (praeguse Metsalauri) kinnisasja, kuid

hoopis teises asukohas kui töö nr 10864 joonisel. See lahendus ei näe ette truupi praeguse

Metsalauri tee alt ja see oli ka aluseks saunahoone püstitamiseks esitatud 25.03.2015 ehitusloa

taotluses. Üks põhjuseid, miks töös nr 10864 näidatud kraavi ei olnud võimalik rajada, oli

ilmselt asjaolu, et kraavi trassil paikneb suur rändrahn. Kuigi ehitusluba selle taotluse alusel ei

väljastatud, kinnitab see, et Metsalauri tee kõrvale ei ole kunagi nähtud ette kuivenduskraavi.

Ettekirjutuse p 7 alap-ga 1 kohustati kaebajat viima Metsalauri tee 9 (mitte Metsalauri)

kinnistu kuivendussüsteem/tiigid vastavuse ehitusprojektiga. Halduskohus hindas selle

väheoluliseks vormiveaks. Samas ei ole kaebajale arusaadav, mida ta peaks ettekirjutuse

täitmiseks tegema Metsalauri tee 9 kinnistul. Metsalauri kinnistul ehitustegevuseks puudub

kaebajal igasugune õiguslik alus, sest ehitusprojekt seda ette ei näe ja Metsalauri kinnistule ei

ole väljastatud ka ehitusluba kuivenduskraavide kohta. Lisaks kulges väidetav kraav üle

Hansuli kinnistu ning seega eeldaks kraavi rajamine ehitamist võõral kinnisasjal. Halduskohtu

põhjendused seoses Metsalauri tee 3, 5 ja 7 kinnistutega rajanevad väärarusaamal, et

ehitusprojekti ja ettekirjutuse esemeks on mh väidetav tegevus Metsalauri kinnistul.

Asjatundja arvamus Metsalauri tee 3, 5 ja 7 veerežiimi muutustest põhineb kokkuvõtlikult

eeldusel, et Metsalauri kinnistule oli nähtud ette AS Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi töö nr

10864 joonisel kujutatud kraavide rajamine. Sellist kuivenduskraavi ei ole kunagi rajatud ja

kaebajat saab kohustada taastama või ühendama üksnes sellise ehitise, mis on varem

õiguslikul alusel rajatud. Kui kaebaja peaks ettekirjutuse alusel hakkama ehitama Metsalauri

kinnistul, oleks tegemist ebaseadusliku ehitustegevusega, sest ehitusprojekt ei näe ette mingit

ehitustegevust Metsalauri (ega lisaks ka Hansuli) kinnistul. Ainsad ehitised, mille kohta on

esitatud ehitusprojekt ja väljastatud ehitusluba Metsalauri kinnisasjal, on värav ja elektri

maakaabelliin. Ajalooline kraavitus on õigesti kujutatud töös nr 11917/2. Halduskohus jättis

põhjendamatult kõrvale selle, et Metsalauri tee 3, 5 ja 7 kinnistutele väljastatud

projekteerimistingimused ei näe ette vee juhtimist Metsalauri kinnistule. Viidatud

projekteerimistingimustest ei tulene, et liigvee ärajuhtimise nõue puudutab üksnes seda

liigvett, mis kaasneb ehitamisega või lähtub ehitisest. Nõue, et Metsalauri tee 3, 5 ja 7

kinnistute liigvett ei tohi juhtida kaebaja kinnisasjadele, on kooskõlas AS Projekteerimisbüroo

Maa ja Vesi tööga nr 11917/2. Puudub õiguslik alus, miks peaks kaebajale kuuluv Metsalauri

kinnistu teenindama naaberkinnisasju liigvee ärajuhtimise eesmärgil, milleks kaebaja ei ole

nõusolekut andnud.

7(15)

3-22-2209

Halduskohus jättis kaebaja poolt 16.01.2023 esitatud täiendavad tõendid (Metsalauri tee 9 ja

Metsalauri kinnistutele vastavalt 20.12.2018 ja 07.02.2019 antud projekteerimistingimused)

põhjendamatult vastu võtmata. Projekteerimistingimused kinnitavad, et ka Metsalauri tee 9 ja

Metsalauri kinnistutel nähti ette liigvee probleemi lahendamine oma kinnistul ja neid ei

pidanud kasutama teistelt kinnistutelt vee ärajuhtimiseks. Kaebaja ei ole põhjustanud

naaberkinnistute liigniiskust, vaid need ongi liigniisked, sest paiknevad soometsa alal, kus ei

ole liigvee äravool lahendatud. Isegi kui kraavilaadne moodustis Metsalauri kinnistul

eksisteeris, ei olnud seda rajanud kaebaja, vaid tegemist võis olla 2011. a rajatud

maakaabelliini ajutise kaevikuga, mida ei aetud kohe kinni, kuid mis on hiljem kinni

kasvanud (mitte kaebaja ei ole seda likvideerinud, kuigi tal olnuks selleks õigus).

Maakaabelliini kaitsevöönd välistab ka uue kraavi kaevamise (vt EhS § 70 lg 2 p 2, § 77 lg 2

p 5). Kaebaja leiab jätkuvalt, et ettekirjutuse p 7 alap-i 1 täitmise tähtaeg oli ebamõistlikult

lühike, sest kaebaja peaks Metsalauri kinnistule kuivendussüsteemi rajamiseks tellima

ehitusprojekti koostamise ja taotlema ehitusluba ning korraldama mahukad maaparandustööd.

AS Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi töö nr 10864 ei ole ehitusprojekt. Kuna kõiki eeltoodud

tegevusi ei oleks võimalik teha 4,5 kuuga, siis on kaebajale esitatud nõue lisaks

õigusvastasusele ka ebaproportsionaalne.

9. Jõelähtme vald palub 06.04.2023 vastuses jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja

halduskohtu otsus kaebaja poolt vaidlustatud osas muutmata. Vastustaja jääb seisukoha

juurde, et kuivendussüsteemi/tiikide ehitamiseks väljastatud ehitusloa juurde kuuluv

ehitusprojekt hõlmas mh Metsalauri kinnistul olevaid veerežiimi reguleerimiseks mõeldud

rajatisi. Tõendatud ei ole, et Metsalauri kinnistul eksisteeris üksnes Elektrilevi OÜ poolt kinni

ajamata jäänud kraav. See ei ole ka eluliselt usutav, sest 2011. a rajatud maakaabelliini

toimikus sisaldub kaebaja kinnitus, et ehitustööd on korrektselt teostatud ja tal pretensioonid

puuduvad. Kaebaja ei ole mh tõendanud oma väidet, et ta on pakkunud Metsalauri tee 3, 5 ja

7 kinnistute omanikele kokkulepet liigvee ärajuhtimise küsimuses, ning kompromissi

sõlmimise on kaebaja välistanud. Paljasõnaline on ka väide, et 4,5 kuuga ei ole võimalik

ettekirjutust täita. Ehitusloa saanud projekt kajastab kraave ja truupe nende projektijärgseks

taastamiseks piisava täpsusega.

10. Jõelähtme vald palub 06.03.2023 apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus

osas, milles kaebus rahuldati, ja uue otsusega jätta X kaebus tervikuna rahuldamata ja

menetluskulud kaebaja kanda. Vaidluse all ei ole, et Metsalauri tee 9 kinnistul asub hoone,

mis on ehitisregistrisse kantud saunana (kasutusotstarve 12744 „Elamu, kooli vms abihoone“)

ja mida kaebaja kasutab elamiseks (sh on kaebaja selle rahvastikuregistris registreerinud enda

elukohana). Vaidlust ei ole ka selles, et kõnealune saun vajab kasutusluba ning vastustaja

peab kasutusloa menetluses kontrollima valminud ehitise tegeliku kasutamise vastavust

kavandatud kasutusotstarbele ja sellest lähtuvalt ehitise nõuetele vastavust. Ehitise

kasutusotstarbe ülesanne on määrata ja fikseerida, milleks ehitist tegelikult kasutatakse.

Vaidlusalune saun püstitati ilma ehitusloata ning ehitusprojekt ja ehitusloa taotlus esitati alles

pärast sellekohase ettekirjutuse koostamist. Kaebaja taotles hoonele ehitusluba kui elamu

abihoonele, selgitades, et kavandab peatselt püstitada ka elamu. Vallal ei olnud põhjust selles

kahelda. Seejuures on „saun“ üksnes hoone nimetus, mitte kasutusotstarbe liik. Sauna rajades

ja hiljem seadustades soovis kaebaja üksnes kasutusotstarvet, mis toetab põhihoone (elamu)

funktsioone, kuid tegeliku tulemina on abihoone hakanud asendama põhihoone funktsiooni ja

kasutusotstarvet. Abihoone kasutamise otstarbega ei ole iseenesest vastuolus see, et sellesse

on projekteeritud elutegevuseks vajalikud ruumid (sh tualettruum, puhkeruumid). Isegi kui

ehitusloa väljastamisel on eksitud, ei tähenda see, et kasutusloa menetluses saaks või peaks

jätma kasutusotstarbega seonduva tähelepanuta või ettekirjutus on õigusvastane. Vastustaja

8(15)

3-22-2209

kui riikliku järelevalve teostaja ei saa ignoreerida õigusvastast olukorda, kus sauna

kasutatakse vastuolus selle kasutusotstarbega ja kasutusloata.

Vastustaja on enne ettekirjutuse tegemist välja selgitanud, et saun ei vasta vähemasti osaliselt

kehtivale ehitusprojektile ja tagatud ei ole ehitise tuleohutus (st ehitusprojektis nähti ette kahe

lõõriga korsten, kuhu plaaniti ühendada nii kamin kui ka saunakeris, kuid paikvaatlusel

selgus, et valminud korsten on ühe lõõriga). Täpse ülevaate saamiseks, millises ulatuses ehitis

lahkneb ehitusprojektist, on vaja ehitusdokumentatsiooni või ehitusauditi, sh teostusjooniste

esitamine. Alles seejärel saab otsustada, kas kasutusluba on võimalik väljastada või mitte.

Halduskohus leidis ebaõigesti, et ehitise kasutusotstarbe muutmist saaks nõuda üksnes siis,

kui sauna oleks ümber ehitatud viisil, mis ei võimalda ega soosi hoonet kasutamist elamu

abihoonena, kuid võimaldab ja soosib selle kasutamist elamuna. Kasutusotstarbe muutmine

on vajalik juhul, kui ehitist hakatakse kasutama senisest erineval eesmärgil, olenemata

ümberehitamise vajadusest. Pole arusaadav, millel põhineb kohtu järeldus, et saun

„eelduslikult vastab ehitusprojektile“, kuigi ettekirjutuses on mittevastavus välja toodud.

Nõustuda võib sellega, et saunas elamisega ei kaasne ohtu inimesele ega keskkonnale.

Arvestada tuleb siiski ka seda, et ehitise kasutamine peab vastama õigusaktidest tulenevatele

nõuetele (EhS § 19) ning vastustajal on kohustus seda kontrollida (EhS § 51 lg 1, § 130 lg 2 p

4). Vastustaja eesmärk ei olnud sekkuda kaebaja eraellu, vaid kasutusotstarbe küsimus

tõusetus sauna kasutusloa taotluse lahendamisel. Kuna kaebaja ei kõrvaldanud puudusi

kasutusloa menetluses, kuid vaidlusalusel saunal peab kasutusluba olema, siis koostas

vastustaja kaebajale kõige leebema võimaliku ettekirjutuse teha ehitise dokumendid korda.

Vastustaja ei kohustanud kaebajat lõpetama ehitise kasutusotstarbe vastast kasutamist.

11. X palub 06.04.2023 vastuses jätta Jõelähtme valla apellatsioonkaebus rahuldamata ja

halduskohtu otsus vastustaja poolt vaidlustatud osas muutmata. Ettekirjutuse p 7 alap 2 on

õigusvastane. Saun vastab ehitusprojektile ja vastupidist ei ole tuvastatud. Kaebaja on

selgitanud ning tõendanud, et Päästeamet kontrollis hoone tuleohutust ja andis nõusoleku

hoone kasutamiseks. Vastustaja ei ole kohtumenetluses esitanud enam mis tahes väiteid

ehitise tuleohutuse küsimuses. Muid mittevastavusi ei ole ettekirjutuses tuvastatud. Sauna

kasutamine ei nõua kasutusotstarbe muutmist. Asjaolu, et abihoonel on ruumid, mis

võimaldavad kasutada seda elamiseks, ei too kaasa kohustust muuta selle tõttu hoone

kasutusotstarvet. Asjakohatud on väited seoses kasutusloaga, sest asjas ei ole vaidluse all

kasutusloa väljastamine või sellest keeldumine. Ehitise auditi (EhS § 18 lg 1) koostamise ja

esitamise nõue on põhjendamatu. Kuna õigusaktidest ei tulene kaebajale kohustust taotleda

ehitise kasutusotstarbe muutmist, siis võiks see nõue olla mõeldav juhul, kui kaebaja ise

sooviks muuta hoone kasutamise otstarbe elamuks. Ehitusprojektist nähtuvalt on sauna lagede

kõrgus esimesel korrusel 2,07 m ja teisel korrusel 2 m, kuid majandus- ja taristuministri

02.07.2015 määruse nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“ § 2 lg 1 p 3 järgi peab elamiseks

kasutatava ruumi kõrgus üldjuhul olema ühe korteriga elamu puhul vähemalt 2,3 m. See

välistab sauna kasutusotstarbe muutmise elamuks. Sauna kasutus ei ole vastuolus avalike

huvide ega kolmandate isikute õigustega ja sellega ei kaasne mingit ohtu. Kaebaja ei ole

rikkunud EhS §-s 19 sätestatud ehitise omaniku kohustusi. Arusaamatuks jääb vastustaja

arutluskäik, et kuna kaebaja taotles varasemalt kasutusluba, mida ei väljastatud, siis tingis see

vajaduse anda ettekirjutus. Ettekirjutust ei ole antud seoses kasutusloaga. Vastustaja ei

pidanud võtma tarvitusele mingeid meetmeid, sest kaebaja tegevus ei riku õiguskorda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Vastuväite lahendamine

9(15)

3-22-2209

12. Tallinna Ringkonnakohus võttis 16.10.2024 istungil HKMS § 62 lg 2 ja § 198 lg 3

alusel haldusasja materjalide juurde X apellatsioonkaebuse lisad 1 ja 2 (dtl 755–756), kuid

jättis rahuldamata kaebaja taotluse võtta täiendavalt haldusasja toimikusse

apellatsioonkaebuse lisad 3–7. Ringkonnakohus leidis, et lisad 3–5, mis puudutavad

Metsalauri tee 9 (endisele Lülli) kinnistule saunamaja püstitamiseks 25.03.2015 ja 09.06.2015

esitatud ehitusloa taotlusi ning nendega seotud dokumente ja kirjavahetust (dtl 732–754, 757–

778), ei ole asjassepuutuvad, sest nende taotluste alusel ei ole ühtegi ehitusluba väljastatud

(HKMS § 62 lg 2). Samuti pidas ringkonnakohus asjakohatuteks apellatsioonkaebuse lisasid 6

ja 7 (20.12.2018 ja 07.02.2019 projekteerimistingimused – dtl 780–787), sest nendega ei saa

tõendada ühtegi praeguses asjas vaidluse all olevat küsimust, eelkõige Metsalauri tee ääres

kuivenduskraavi puudumist. Kaebaja esitas kohtuistungil HKMS § 90 lg 1 alusel vastuväite

kohtu tegevusele, leides, et kõik tõendid on asjakohased. Ringkonnakohus jättis vastuväite

lahendamiseks kohtuotsusega.

13. Ringkonnakohus leiab, et X vastuväide ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.

Apellatsioonkaebuse p-dest 6.5.2–6.5.3 nähtuvalt on kaebaja soovinud lisadega 3–5 tõendada,

et saunamaja ehitusloa taotlemisel lähtuti AS Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi töö nr 11917/2

raames koostatud 15.07.2011 ehitustööde plaanist ja see kinnitab, et Metsalauri tee kõrvale ei

ole kunagi nähtud ette kuivenduskraavi. Ringkonnakohus ei jaga seda seisukohta. Kaebaja

esitatud 09.06.2015 ehitusloa taotluse dokumendid (lisa 5) kinnitavad tõepoolest, et

Metsalauri tee 9 kinnistule kavandatud saunamaja eelprojekti asendiplaanide (dtl 777–778)

koostamisel on võetud aluseks töö nr 11917/2, kuid kõnealused asendiplaanid ei sisalda

mingit uut informatsiooni kinnistu kuivendussüsteemi kohta, vaid OÜ Nortim Ehitus on

09.06.2015 lisanud üksnes AS Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi 15.07.2011 koostatud

plaanile (töö nr 11917/2) omalt poolt täiendavalt andmed projekteeritava sauna ja sellega

seotud rajatiste kohta (sh ehitise mõõtmed ja asukoht, rajatavad vee- ja kanalisatsioonitrassid,

kogumiskaev ja imbväljak, elektrikaabel ja elektrikilp, puurkaev, prügikast). Pidades silmas,

et taotluste alusel ei ole ühtegi ehitusluba väljastatud ning saunamaja eelprojekti

asendiplaanide alusena on kuivenduskraavide ja tiigi ehitusprojekti plaani kasutatud üksnes

piiratud ulatuses (sh ei hõlma need Metsalauri tee vaidlusalust lõiku), siis ei saa sauna

eelprojekti asendiplaanidele omistada mingit iseseisvat tähendust kinnistu kuivendussüsteemi

rajamise osas. AS Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi töö nr 11917/2 raames koostatud

15.07.2011 plaani võttis ringkonnakohus istungil haldusasja materjalide juurde.

14. Vastuväide jääb rahuldamata ka selles osas, mis puudutab Metsalauri ja Metsalauri tee 9

kinnistutega seotud 20.12.2018 ja 07.02.2019 projekteerimistingimuste (lisad 6 ja 7)

haldusasja toimikusse võtmata jätmist. Apellatsioonkaebuse p 7.5 kohaselt on kaebaja

soovinud nendega tõendada, et ka Metsalauri ja Metsalauri tee 9 kinnistute

projekteerimistingimused kohustasid lahendama liigvee probleemi samadel kinnisasjadel,

millest järeldub, et neid ei olnud plaanis kasutada muudelt kinnisasjadelt (s.o Metsalauri tee 3,

5 ja 7 kinnistutelt) vee ärajuhtimiseks. Kaebaja taotles nende tõendite vastuvõtmist juba

esimese astme kohtus (16.01.2023 seisukoht), kuid halduskohus jättis 18.01.2023 istungil

rahuldamata nii taotluse tõendite juurdevõtmiseks kui ka selle rahuldamata jätmisele esitatud

vastuväite. Halduskohus viitas, et tõendid on esitatud hilinenult ja need ei ole ka asjakohased.

Ringkonnakohus leiab, et halduskohus jättis tõendid õiguspäraselt vastu võtmata ning neid ei

ole alust võtta asja juurde ka apellatsiooniastmes. Projekteerimistingimused on antud

üksikelamute (ja abihoonete) ehitusprojekti koostamiseks, mitte kuivendussüsteemi

rajamiseks. Asjaolust, et hoonete püstitamise korral tuleb sademevee ja liigvee äravool

lahendada omal kinnistul, ei saa kuidagi järeldada, et Metsalauri tee ääres kuivenduskraavi ei

olnud ega pidanudki olema.

10(15)

3-22-2209

Kuivenduskraavi taastamise nõue

15. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, et kuigi Jõelähtme Vallavalitsuse

18.07.2022 ettekirjutus-hoiatuse nr 2212899/00110 p 7 alap 1 on sõnastatud ebaõnnestunult,

on see sisuliselt õiguspärane ja selle tühistamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus ei pea

vajalikuks kõiki halduskohtu põhjendusi üle korrata (HKMS § 201 lg 4).

16. Ettekirjutuse nõudega nr 1 kohustati kaebajat viima kuivendussüsteem/tiigid vastavusse

kehtiva ehitusprojektiga (s.o Metsalauri tee 9 kinnisasjale ebaseaduslikult püstitatud ehitistele

18.10.2016 ehitusloa nr 1612271/18169 väljastamise aluseks olnud Aarius Projekt OÜ tööga

nr VK_050116_1 – vt ettekirjutuse lisad 8 ja 9, dtl 94–117; joonised kaebuse lisa 8, dtl 195–

205). Ettekirjutuse põhjenduste kohaselt tähendas kõnealune nõue, et kaebajal tuli taastada

Metsalauri kinnistul paikneva juurdepääsutee lõunaküljel asuv kuivenduskraav ja Metsalauri

kinnistu põhja-lõunasuunaline kraav ning neid ühendav teealune truup Metsalauri tee 5

kinnistu juures. Kohustus tuli täita hiljemalt 01.12.2022 ehk ca 4,5 kuu jooksul.

17. Ehitusprojekti seletuskirja p-s 3.1 (dtl 98) on arusaadavalt märgitud, et Metsalauri tee 9

kinnistule projekteeritud kaks tiiki ja drenaažisüsteem on kavas ühendada krunti

ümbritsevasse kraavide kuivendussüsteemi. Seda kajastab ehitusprojekti kooseisus olev

asendiplaan (vt joonis nr A-02/10 – dtl 196; hõlmab mh Geoport OÜ töö nr 16005 – dtl 172),

millest nähtub selgelt, et Metsalauri tee 9 kinnistul asuv tiik nr 1 oli nähtud ette ühendada 400

mm läbimõõduga truubi kaudu kraaviga, mis algab Metsalauri tee 9 kinnistu kirdenurgast

ning kulgeb edasi praegusel Metsalauri kinnistul asuva tee lõunaküljel ning on Metsalauri tee

5 kinnistu keskosaga kohakuti omakorda ühendatud teealuse truubi kaudu Metsalauri

kinnistut läbiva kraaviga. Ehitusprojekti järgi pidi seega väljaspool Metsalauri tee 9 kinnisasja

(sh Metsalauri kinnisasjal) eksisteerima kuivendussüsteem, millega Metsalauri tee 9

kinnistule projekteeritud uued kuivendusrajatised ühendada, või alternatiivselt tuli selline

süsteem rajada / taastada. Kui kraavide puhul olnuks tegemist pelgalt 2011. a-l rajatud elektri

maakaabelliini kinni ajamata kaevikutega, siis poleks neile ilmselgelt viidatud kui

olemasolevale kuivendussüsteemile.

18. Kaebaja on seisukohal, et AS Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi töö nr 10864 joonis (vt

ettekirjutuse lisa 2 – dtl 47) ei ole käsitatav Metsalauri kinnistule tee ja kuivenduskraavide

rajamise projektina, vaid AS Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi töö nr 10864 on olnud üksnes

aluseks Metsalauri kinnistule 04.07.2011 ja 11.12.2012 lepingutega servituutide seadmisel tee

ja kuivenduskraavide rajamiseks (vt ettekirjutuse lisa 1 – dtl 29–45). Teeservituudi seadmise

aluseks oli 18.11.2010 joonis (dtl 44) ja täiendava kuivenduskraavi rajamise servituudi puhul

lähtuti 01.03.2011 joonisest (lisaservituudi ala märgitud rohelise joonena – dtl 47). Kaebaja

on apellatsioonimenetluses esitanud uue tõendina (ringkonnakohus võttis selle haldusasja

juurde) 15.07.2011 ehitustööde plaani (AS Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi töö nr 11917/2 –

dtl 756), mille kohaselt on kavatsetud juhtida projekteeritavast tiigist liigvesi ära Metsalauri

kinnistu keskelt kulgeva kraavi asemele (lisaservituudi alale) kavandatud uue kuivenduskraavi

kaudu, mitte aga mööda Metsalauri tee äärset kraavi. Samas puuduvad igasugused andmed, et

selline kavatsus oleks kunagi realiseerunud.

19. Ringkonnakohus märgib lisaks, et AS Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi töö nr 11917/2

joonis ei saa kuidagi tõendada, et Metsalauri tee äärde kuivenduskraavide rajamise

kavatsusest oli loobutud, sest sellel joonisel on viidatud, et projekteeritav tee ja kraavid on

lahendatud töös nr 11917/1, mida kaebaja ei ole kohtule esitanud. Samuti nähtub jooniselt, et

Metsalauri tee 9 kinnisasjale projekteeritud tiigist oli plaanitud liigvesi juhtida Metsalauri

kinnistu keskosasse kavandatud kraavi, kuid praeguse Metsalauri tee 7 kinnistu lääneservas

11(15)

3-22-2209

kulgev olemasolev kraav jõuab ikkagi välja Metsalauri tee lõunaküljele. Samal viisil on

viidatud kraavi kulgemine kujutatud töö nr 10864 joonisel, mis kinnitab ühtlasi, et maapind

langeb Metsalauri kinnistu poole. Seega tuleks vesi sellest kohast kusagile edasi juhtida.

Olukorras, kus puuduvad täpsed andmed, milliste dokumentide põhjal tee ja kuivenduskraavid

rajati, ning samas oli töö nr 10864 aluseks servituutide seadmisel ja selle joonistel kajastatu

on kooskõlas ka aastatel 2012–2013 eksisteerinud tegelikkusega, käsitas halduskohus seda

põhjendatult asjassepuutuva tõendina.

20. Vastustaja on veenvalt tõendanud, et 2013. a seisuga olid Metsalauri tee ääres olemas

toimivad kraavid. DTZ Kinnisvaraekspert 20.12.2013 eksperthinnangus nr 1312-5641-02/HT

(ettekirjutuse lisa 5) sisalduvad fotod (lk 30; dtl 80) kinnitavad nii kraavide olemasolu kui ka

seda, et kaebaja viidatud rändrahn ei ole muutnud kraavi rajamist võimatuks. Nii Metsalauri

tee äärsed kraavid kui ka Metsalauri tee 5 kinnistu keskosaga kohakuti algav põhja-

lõunasuunaline kraav Metsalauri kinnistul on tuvastatavad mh 2012. a ortofotolt (ettekirjutuse

lisa 3, dtl 48). Jõelähtme Vallavalitsuse 28.12.2015 ettekirjutuse nr 1512899/00372 (dtl 89–

93; dtl 286–308) juures olevatelt Metsalauri teed kujutavatelt fotodelt (dtl 93; dtl 292–295; dtl

421–423; dtl 445–449) ilmneb, et 27.11.2015 paikvaatluse seisuga olid kõnealused kraavid

likvideeritud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et vastustaja on piisavalt põhjendanud

ja tõendanud, et Metsalauri kinnistul olemas olnud kuivendusrajatiste likvideerimise tagajärjel

avaldub püsiv negatiivne mõju naaberkinnistutele (Metsalauri tee 3, 5 ja 7), sest Metsalauri

tee takistab vee looduslikku liikumist (vt OÜ Inseneribüroo STEIGER eksperthinnang, töö nr

21/3345 – dtl 150–161). Seejuures tuleneb viidatud eksperthinnangust, et kaebaja on

Metsalauri tee sellesse äärde, mis jääb Metsalauri tee 3, 5 ja 7 kinnistute poole, kuhjanud

lisaks ca 0,8–0,9 m kõrguse pinnasevalli, mis täiendavalt takistab vee loomulikku liikumist.

Neil asjaoludel oli vastustajal õigus teha kaebajale EhS § 130 lg 2 p 2 alusel ettekirjutus

kõrvaldada Metsalauri teest ja selle äärde kuhjatud vallist põhjustatud takistus liigvee

loomulikule liikumisele, mis kahjustab naaberkinnistute omanike õigusi (st halvendab

oluliselt veerežiimi nende kinnistutel).

21. Vastustaja ei ole ettekirjutuses nõudnud Metsalauri kinnistu kuivendussüsteemi rajamist

või taastamist konkreetselt AS Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi töö nr 10864 põhjal. Aarius

Projekt OÜ ehitusprojekti koosseisus oleval maa-ala plaanil koos tehnovõrkudega (Geoport

OÜ töö nr 16005 – dtl 196) on Metsalauri tee ääres kujutatud kraavi üksnes lõunaküljel, kuid

AS Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi töö nr 10864 joonisel on kraavid mõlemal pool

Metsalauri teed. Metsalauri tee 5 kinnistu keskosaga kohakuti põhja-lõunasuunas kulgev

kraav Metsalauri kinnistul on mõlemas töös kujutatud ühetaoliselt. Seejuures ei ole määrav, et

Aarius Projekt OÜ töös ei ole Metsalauri tee alust truupi eraldi nimetatud, sest OÜ

Inseneribüroo STEIGER eksperthinnangust nähtub, et geodeetilise alusplaani kohaselt on

Metsalauri tee alla selles kohas paigaldatud 80 cm läbimõõduga betoonist truup, mistõttu on

tegemist olemasoleva rajatisega. Vaidlustatud ettekirjutuses on viidatud, et projekteeritud

lahendi osalist väljaehitamist kinnitab ka 11.01.2016 koostatud Metsalauri kinnistu

tehnovõrkudega maa-ala plaan (Geoport OÜ töö nr 16005), kust on näha Metsalauri

kinnistule rajatud teed, tee lõunaküljel olevat kraavi, teemuldesse rajatud truupi ja põhja-

lõunasuunalist kraavi. Kuigi kõnealune tõend on jäänud ettekirjutusele lisamata (lisas 18

sisaldub hoopis Metsalauri tee 9 kinnistu tehnovõrkudega maa-ala plaani leht 2 – dtl 172), on

see leitav vastustaja esitatud Mart Poola 29.11.2022 asjatundja arvamuse lisana 6 (dtl 546).

Halduskohus tagastas asjatundja arvamuse 18.01.2023 istungil küll põhjusel, et vastustaja ei

saanud sellega vaidlustatud ettekirjutuse tegemisel arvestada, kuid see ei piira kohtu

võimalust tugineda asja lahendamisel asjatundja arvamuse koostamise aluseks olnud

dokumentidele, millele Jõelähtme vald on ka vaidlustatud ettekirjutuses üheselt viidanud.

Geoport OÜ 01.03.2016 koostatud Metsalauri kinnistu maa-ala plaanilt koos tehnovõrkudega

12(15)

3-22-2209

nähtuvad selgelt nii Metsalauri tee lõunaküljel kulgev kraav, tee keskosas paiknev truup

(„BET 800“) kui ka põhja-lõunasuunaline kraav Metsalauri kinnistul.

22. Arvestades, et 18.10.2016 ehitusluba ei reguleerinud ehitamist Metsalauri kinnistul (v.a

värava osas), ei saa järeldada sedagi, et 18.07.2022 ettekirjutusega oleks kaebajat kohustatud

rajama Metsalauri kinnistule kuivenduskraavid, mis vastaksid Geoport OÜ tööle nr 16005,

vaid ettekirjutuse nõude täitmine eeldab üksnes, et tegemist oleks toimiva

kuivendussüsteemiga, kuhu on võimalik Metsalauri tee 9 kinnistule kavandatud

kuivendusrajatistest vett juhtida. Kui olemasolevad dokumendid ei ole piisavad, tuleb

vajaduse korral koostada uus ehitusprojekt. Kraavide taastamist ei välista tingimata ka

maakaabelliini kaitsevöönd, sest EhS § 70 lg 3 lubab kaitsevööndiga ehitise omaniku

nõusolekul kalduda kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale, kui see ei vähenda ehitise

ohutust (vt ka EhS § 70 lg 6). Ettekirjutusest ei saa järeldada, et kaebajat oleks kohustatud

taastama kuivenduskraave Hansuli kinnistul, vaid kaebajalt on sisuliselt nõutud Metsalauri

kinnistul varem olnud kuivenduskraavide taastamist. Ettekirjutuse nõude sisustamisel tuleb

arvestada, et põhjenduste kohaselt on kaebajat peetud KorS § 15 lg 1 mõttes avaliku korra

eest vastutavaks isikuks üksnes Metsalauri kinnistu kuivendusrajatiste osas. Kui kaebajale jäi

ettekirjutuse nõue ebaselgeks, olnuks tal võimalik taotleda vastustajalt nõude täpsustamist või

selle sisu ja ulatuse selgitamist. Kuna vaidlusalused kuivendussüsteemi osad Metsalauri

kinnistule oli rajanud ja hiljem likvideerinud kaebaja ise, siis oli vastustajal alust eeldada, et

kaebajale on teada ja kättesaadav kogu dokumentatsioon, millest on Metsalauri kinnistule

kuivendusrajatiste ehitamisel lähtutud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et ca 4,5 kuu

pikkust täitmise tähtaega ei ole alust pidada ilmselgelt liiga lühikeseks ning mõjuval põhjusel

saanuks kaebaja taotleda vastustajalt tähtaja pikendamist. Puuduvad andmed, et kaebaja oleks

seniajani üldse astunud mingeid samme selleks, et ettekirjutuse nõuet nr 1 täita. Sellises

olukorras jäävad kaebaja väited tähtaja ebapiisavusest üksnes hüpoteetilisteks.

Sauna kasutusotstarbe muutmise nõue

22. Vaidlust ei ole selles, et Metsalauri tee 9 kinnistul asuva sauna (EHR kood 120794861)

kasutamise otstarbeks on „elamu, kooli vms abihoone“ (12744) ning kaebaja kasutab

kõnealust hoonet praegusel ajal elamiseks. Kuna kinnistule ei ole väidetavalt kavandatud

elamut senini püstitatud, siis on vastustaja hinnangul tekkinud olukord, kus abihoone on

hakanud asendama põhihoone funktsiooni ja kasutusotstarvet, ning Jõelähtme vald ei saanud

jätta kasutusotstarbele mittevastavat kasutust tähelepanuta. Jõelähtme Vallavalitsuse

18.07.2022 ettekirjutus-hoiatuse nr 2212899/00110 p 7 alap-ga 2 on kaebajale esitatud nõue

esitada taotlus kasutusloa saamiseks ja ehitise kasutusotstarbe muutmiseks koos ehitise

auditiga, milles hinnatakse sauna vastavust elamule esitatavatele nõuetele.

23. Ringkonnakohus märgib esmalt, et kasutusloa taotluse esitamise nõuet eraldiseisvalt ei

saa pidada õigusvastaseks, sest 110,4 m2 suuruse ehitisealuse pinnaga hoone püstitamisel on

EhS lisa 2 järgi kasutusluba nõutav nii elamu kui ka selle teenindamiseks vajaliku hoone

puhul ning Jõelähtme Vallavalitsus oli 19.05.2022 korraldusega nr 470 saunale kasutusloa

andmisest keeldunud, kusjuures kaebaja ei olnud 18.07.2022 ettekirjutuse tegemise ajaks

jätkuvalt vallale esitanud ehitamist ja ehitise ohutust tõendavaid dokumente. Olukorras, kus

puudub vaidlus, et ehitist ilma kasutusloata tegelikkuses kasutatakse, oli Jõelähtme vallal EhS

§-de 11, 15 ja 19 ning § 130 lg 2 p 4 alusel õigus kohustada kaebajat taotlema kasutusluba ja

esitama selleks vajalikud dokumendid. Kuna kaebaja kasutab sauna ilma kasutusloata, siis on

ilmselgelt väär kaebaja seisukoht, et tema tegevus ei olnud õigusvastane (vt EhS § 19 lg 1 p 2)

ja vastustajal ei olnud põhjust talle ettekirjutust koostada. Õige ei ole seegi, et sauna vastavus

ehitusprojektile on tõendatud, sest kaebaja ei ole vastustajale esitanud nõutavat

13(15)

3-22-2209

ehitusdokumentatsiooni, mis seda kinnitaks. Seda, et ehitis vastab ehitusloa saanud

ehitusprojektile, peab tõendama kaebaja, ning esmajoones tuleb selleks esitada

ehitusdokumentatsioon või ehitise audit, mistõttu on asjakohatu väide, et vastustaja ei ole

tõendanud muid mittevastavusi peale korstna lõõride arvu erinevuse ja selle lahenduse on

Päästeamet heaks kiitnud (vt kaebuse lisa 13 – dtl 240).

24. Eeltoodule vaatamata on asja lahendamise seisukohalt määrav, et vastustaja ei piirdunud

üksnes kasutusloa taotluse ja ehitusdokumentatsiooni või auditi esitamiseks kohustamisega,

vaid ettekirjutuse nõudega nr 2 on kaebajat kohustatud taotlema saunale kasutusluba elamuna

ja tõendama sauna vastavust elamule esitatavatele nõuetele. Seega on kaebajale pandud kindla

sisuga kohustus, jätmata talle seejuures valikuvõimalust. Poolte vahel ei ole sisulist vaidlust

selles, et abihoones võib samuti paikneda nn elukondliku kasutusotstarbega ruume ja

abihoonet tohib iseenesest kasutada mh ööbimiseks, kuid hoone selline kasutusviis ei peaks

olema valdav. Jõelähtme vald ei olegi sauna kasutusotstarbe elamuks muutmist nõudes

lähtunud mitte hoone ruumijaotusest, vaid hoone tegelikust kasutusest. Nagu eespool

märgitud, ei ole vaidluse all, et tegemist on kaebaja peamise elukohaga (seda kinnitas kaebaja

mh 16.10.2024 kohtuistungil).

25. Kaebaja on selgitanud, et kavatseb tulevikus püstitada Metsalauri tee 9 kinnistule lisaks

praegustele hoonetele ka elamu (sh võimaldasid üksikelamu ja kuni kahe abihoone püstitamist

Jõelähtme Vallavalitsuse 07.02.2019 projekteerimistingimused nr 1911802/00761), mistõttu

ei soovi ta sauna kasutusotstarvet muuta. Sauna kasutusotstarbe muutmine elamuks ei ole

kaebaja kinnitusel ka objektiivselt võimalik, sest ehitusprojekti järgi on sauna lagede kõrgus

esimesel korrusel 2,07 m ja teisel korrusel 2 m, ent majandus- ja taristuministri 02.07.2015

määruse nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“ § 2 lg 1 p 3 kohaselt peab ühe korteriga

elamus eluruumi iga elu-, töö- ja magamistoa kõrgus olema vähemalt 2,3 m. Kuigi sauna

lagede tegelik kõrgus ei ole tööprojekti või auditi puudumise tõttu täpselt teada, siis juhul, kui

eeldada, et ehitamisel on järgitud ehitusloa saanud eelprojekti lahendust (23.08.2016 joonis nr

A-08/10 „Lõige A-A“ – vt Aarius Projekt OÜ töö nr VK_050116_1 – dtl 203), kinnitab see

kaebaja väiteid lagede kõrgusest. Ehkki määruse nr 85 § 2 lg 1 sissejuhatava lause kohaselt

peaksid mh p-s 3 toodud nõuded lagede kõrgusele olema täidetud „üldjuhul“, ei ole lisaks

alust arvata, et siinsel juhul esineks erandi tegemiseks mõjuv põhjus (st tegemist oli uue

hoone püstitamisega ja minimaalse laekõrguse nõuet ei ole täidetud ühegi toa puhul).

26. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga selles, et olukorras, kus kaebaja ei ole

soovinud ehitise kasutamise otstarvet muuta ja vastustaja on ehitusloa väljastamisega

aktsepteerinud, et tegemist on abihoonega, mitte elamuga (sh suvila või aiamaja), ning

ettekirjutuse tegemisel ei ole seatud kahtluse alla, et vaidlusalune saun on ehitusloa aluseks

olnud projektis märgitud kasutusotstarbele vastavalt kasutatav, ei olnud asjakohane nõuda

ehitise kasutamise otstarbe muutmist, sõltumata sellest, kas ehitist kasutatakse kavandatud

otstarbele vastavalt või mitte. Samuti ei oma tähtsust asjaolu, et Metsalauri tee 9 kinnistul ei

asunud ega asu seniajani ühtegi elamut (s.o põhihoonet), mille abihoonega võiks olla

tegemist. Kuigi üldjuhul peaks abihoonel olema eeskätt põhihoonet teenindav funktsioon, ei

tulene õigusaktidest (sh ehitise kasutamise otstarvete liigitusest) tingimust, et kinnistul saab

abihoone olla üksnes põhihoone olemasolu korral või tuleb põhihoone püstitada mingi kindla

aja jooksul pärast abihoone valmimist. Nagu juba eespool märgitud, ei jäetud ettekirjutuse

nõudega nr 2 kaebajale mingit valikuvõimalust, vaid kohustati taotlema sauna kasutusotstarbe

muutmist elamuks ja tõendama sauna vastavust elamule esitatavatele nõuetele. Samas on

vastustaja ka ise möönnud, et tegemist ei olnud ainsa õiguspärase lahendusega, sest kaebajal

olnuks mh võimalik lõpetada abihoone kasutamine elamuna. Seega tulnuks kaebajale

ettekirjutusega jätta kaalutlusõigus ning asjakohane ei ole põhjendus, et vastustaja hinnangul

14(15)

3-22-2209

on kehtestatud kohustus olemuselt leebem, võrreldes sellega, kui kaebajat oleks kohustatud

lõpetama ehitise kasutusotstarbe vastane kasutamine. Vastustaja ei ole sellekohaseid

kaalutlusi ka ettekirjutuses välja toonud.

27. Ringkonnakohtu arvates olnuks kujunenud olukorras põhjendatud nõuda kaebajalt

esmalt ehitusdokumentatsiooni või ehitise auditi esitamist, et hinnata ehitise ohutust jm (küll

aga mitte abihoone vastavust elamule esitavatele nõuetele), ning seejärel saanuks vastustaja

täpsustatud ehitise andmete ja muude tähtsust omavate asjaolude (nt kaebajal muu elukoha

olemasolu) põhjal kaaluda, kas ja mil määral oleks vajalik ja proportsionaalne piirata ehitise

kasutamist elamiseks. Vastustaja on möönnud, et olemasoleva teabe põhjal ei ole alust arvata,

et saunamaja elamiseks kasutamisega võiks kaasneda oht inimese elule ja tervisele või

keskkonnale. Seega ei pruugiks kasutusotstarbe vastase kasutuse täielik keelamine olla

proportsionaalne, kui mujal elamine oleks kaebaja jaoks seotud suurte raskustega ja tegemist

on üksnes ajutise lahendusega. Kuna ettekirjutusega ei ole saunamaja elamiseks kasutamist

keelatud, siis puudub vajadus selle võimalikku põhjendatust täpsemalt analüüsida.

Kokkuvõttes tühistas halduskohus Jõelähtme Vallavalitsuse 18.07.2022 ettekirjutus-hoiatuse

nr 2212899/00110 p 7 alap-i 2 õiguspäraselt.

Kokkuvõte ja menetluskulud

28. Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jäävad X ja Jõelähtme valla

apellatsioonkaebused rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 03.02.2023 otsus muutmata.

29. X on tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot ja kandnud

ringkonnakohtu menetluses esindajakulu 5406,45 eurot (sh käibemaks), mis vastab advokaadi

23,65 töötunnile hinnaga 190 eurot/tund (ilma käibemaksuta). Menetluskulude kandmine või

nende kandmise kohustus seoses praeguse asja lahendamisega ringkonnakohtus on riigilõivu

maksekorralduste ja advokaadibüroo arvetega HKMS § 109 lg-te 1 ja 11 nõuetele vastavalt

tõendatud. Kuna kaebaja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja esitatud

apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud ringkonnakohtus HKMS § 108 lg 1 alusel tema

enda kanda. Kuivõrd Jõelähtme valla apellatsioonkaebus jääb samuti rahuldamata, siis peab

vastustaja HKMS § 108 lg 1 alusel kandma tema apellatsioonkaebusega seotud

menetluskulud. Menetluskulude nimekirjadest ja advokaadibüroo arvete spetsifikatsioonidest

(dtl 892–897; dtl 905–907) nähtuvalt on kaebaja kandnud vastustaja apellatsioonkaebusele

vastamisega seoses esindajakulu kokku 3,7 töötunni ulatuses. Ringkonnakohtu 16.10.2024

istungiks valmistumise ja istungil osalemise kulud (kokku esindaja 3,75 töötundi) on

põhjendatud arvestada vastustaja apellatsioonkaebusega seotuks ligikaudu pooles ulatuses.

Kokku 5,575 töötunnile vastavaks esindajatasuks koos käibemaksuga on 1138,83 eurot.

Ringkonnakohtu hinnangul saab taotletud esindajakulu pidada HKMS § 109 lg 6 tähenduses

tervikuna vajalikuks ja põhjendatuks. Seega tuleb HKMS § 108 lg 1 alusel mõista Jõelähtme

vallalt X menetluskulude katteks välja 1138,83 eurot.

30. Jõelähtme vald on tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot, kuid ei

ole esitanud ringkonnakohtule andmeid muude menetluskulude kandmise kohta. Kuna

vastustaja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja kaebaja apellatsioonkaebusega seoses ei ole

Jõelähtme vald menetluskulude kandmist tõendanud, jäävad vastustaja menetluskulud

ringkonnakohtus HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1 alusel tema endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

15(15)