2-24-102669/12 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

2-24-102669

K O H T U O T S U S

/TAGASELJAOTSUS/

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Ifret Mamedguseinov

Otsuse tegemise aeg ja koht

Rakvere, 13. detsember 2024

Tsiviilasja number

2-24-102669

Tsiviilasi

Hagi hind

Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus V Bi vastu võla

nõudes

1 498.99 eurot

Menetlusosalised

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479,

asukoht: Toompuiestee 35, 10149 Tallinn), lepinguline

esindaja: Pavel Butsenko (e-post: jurist@julianus.ee);

Kostja: V B (isikukood xxxx, elukoht: xxxx).

Asja läbivaatamise kuupäev 13. detsember 2024 / Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada hageja taotlus tagaseljaotsuse tegemiseks ning rahuldada hagi

tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt V B’ilt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks 1 202 (üks tuhat

kakssada kaks) eurot ja 25 senti (sh põhinõue summas 1 045 eurot ja intress summas

157.25 eurot).

3. Jätta hagi rahuldamata haldustasu 10 eurot, sissenõudmiskulude 50 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivise 121.05 eurot ja viivis alates 27.04.2024 kuni

põhinõude summas 1045,87 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses määras 18%

aastas osas.

4. Jätta menetluskulud 80% ulatuses kostja ja 20% ulatuses hageja kanda ning välja

mõista kostjalt V B’ilt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud kokku

1 (9)

2-24-102669

summas 510 (seitsesada nelikümmend kolm) eurot ja 40 senti (so 80% riigilõivust 280

eurost, õigusabikuludest 338 eurost ja maksekäsu kiirmenetluse kuludest 20 eurost).

5. Välja mõista kostjalt V B’ilt hageja OÜ Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis

menetluskuludelt (510.40 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

6. Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

7. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu

kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

Edasikaebamise kord

Kostjal on õigus 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui

kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada

kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416)

ning tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele vastavalt kas nr EE571010220229377229 AS-is

SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE221700017003510302 AS-is

Luminor Bank, riigilõiv summas 175 eurot. Maksekorraldus tuleb lisada esitatavatele

dokumentidele.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktiva Finance Group OÜ esitas 22.01.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult 1 308.25 euro saamiseks. Kohus tegi 23.01.2024 võlgnikule makseettepaneku,

mida ei õnnestunud aadressil xxxx ja e-posti aadressil xxxx, xxxx, xxxx ja xxxx kätte toimetada.

2. Seoses sellega lõpetas Pärnu Maakohus 25.04.2024 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis

nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses..

3. Viru Maakohtu 10.04.2024 kohtumäärusega jäeti avaldus käiguta ning avaldajale määrati tähtaeg

vormikohase hagiavalduse esitamiseks ja põhjendamiseks, arvestades käesolevas kohtumääruses

esitatud selgitusi seoses tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete esitamisel, ning vajadusel

täiendava riigilõivu tasumiseks 14 päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates.

4. 26. aprillil 2024 esitas ja 29.04.2024 täiendas Aktiva Finance Group OÜ Viru Maakohtule

hagiavalduse V B vastu põhivõlgnevuse 1 045.87 eurot, intressi 83.81 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivise summas 121.05 eurot, sissenõudmiskulu summas 50 eurot, haldustasu summas 10

eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt AS Inbank

Finance (edaspidi märgitud kui esialgne võlausaldaja) ja kostja sõlmisid 9.01.2022 Inpay

makselahenduse lepingu nr. XXXX (edaspidi märgitud kui leping), mille alusel sai kostja kasutada

krediidi. Kostja on kinnitanud, et on tutvunud ja nõustunud lepingu lahutamatuks osaks olevate

Inbank AS üldtingimustega. Lepingus lepiti kokku intressi määr 18% aastas, lepingu krediidi

kulukuse määraks on 26,51%. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud

krediidisumma, intressimäär, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäev, maksete tähtpäevad,

laenulepingu sõlmimise tasu, igakuine lepingu haldustasu kooskõlas VÕS § 404 lg-ga 21. Kostja

2 (9)

2-24-102669

kohustus laenu tasuma esialgsele võlausaldajale vastavalt lepingus kokku lepitud tingimustele.

Võlausaldaja ja kostja sõlmisid 23.03.2023 lepingu muutmise, mille järgselt muudeti lepingu

numbri xxxx. Kostja on kinnitanud, et on tutvunud ja nõustunud lepingu tingimustega. Lepingus

lepiti kokku intressi määr 18% aastas, lepingu krediidi kulukuse määraks on 26.29%. Krediidi

kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma, intressimäär, krediidisumma

tagastamise lõpptähtpäev, maksete tähtpäevad, laenulepingu sõlmimise tasu, igakuine lepingu

haldustasu kooskõlas VÕS § 404 lg-ga 21. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi

tähtaegselt. Esialgne võlausaldaja saatis 9.08.2023 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles

anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. 31.08.2023

saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda

võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. AS Inbank Finance loovutas 31.08.2023 kostja vastase

nõude OÜ Aktiva Finance Group-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

4. AS Inbank Finance ja kostja vahel sõlmitud lepingu alusel võimaldati krediidilimiiti 1 045.87

eurot. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 55

kuu jooksul alates 5.05.2023-5.11.2027. Kostja kasutatud krediiti tagastanud ei ole. Tulenevalt

eeltoodust on põhivõlg summas 1 045.87 eurot.

5. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu

laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Lepingu

põhitingimustes on kokku lepitud, et põhisummale lisandub täiendavalt intress. Lepingus on pooled

kokku leppinud intressimääraks 18% aastas. Kostja pidi tasuma intressid ajavahemikus 5.05.2023

kuni 5.11.2027, osamaksete arv oli kokku 55. Kostjal on tasumata intressid 1. osamaksest, so

5.05.2023 kuni lepingu ülesütlemiseni, so 31.08.2023. Lepingu ülesütlemise seisuga muutus

sissenõutavaks intress summas 83.81 eurot. Kostja intressi tasunud ei ole. Tulenevalt eeltoodust on

kostjal intressivõlgnevus summas 83.81 eurot.

6. Vastavalt 23.03.2023 sõlmitud laenulepingule ja maksegraafikule on laenusaaja kohustatud

tasuma lepingu haldamisetasu, mis on laenuandmete kohaselt 2.50 eurot kuus. 28.06.2023.a.

laenulepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata 1. osamaksest kuni lepingu ülesütlemiseni

laenuhaldustasud, s.o. 10 eurot.

7. Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid

vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hageja sissenõudekulude summa

50 eurot kujunemine: 4.09.2023. a esimese tasulise kirja saatmine 25 eurot; 27.09.2023. a teise

tasulise kirja saatmine 5 eurot; 12.10.2023. a kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot; muud

makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot.

8. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 1 045,87 eurot lepingu ülesütlemisele

järgnevast päevast alates s.o 1.09.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 22.04.2024

lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o 18% kooskõlas VÕS § 113

lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 121.05 eurot. Hagiavalduse esitamise päeva

seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivis summas 121.05 eurot. Edaspidi nõuab hageja

viivist põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 1.09.2023 lepingujärgse intressimääraga

võrdses määras s.o 18% aastas.

3 (9)

2-24-102669

9. VÕS §-s 403 lõike 1 kohaselt peab krediidiandja esiteks omandama teabe, mis võimaldab

hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja

teiseks hindama tarbija krediidivõimelisust. Esialgne võlausaldaja on omandanud 4teabe lähtudes

VÕS § 403 lg-dest 2, 3 ja 4, mis võimaldaks täita krediidivõimelisuse hindamise 4nõude KAVS §

49 ja § 50 kohaselt. Kuivõrd VÕS § 403 lg 4 kohustab krediidiandjat teavitama krediidivõtjale,

milline teave tuleb krediidivõtjal krediidiandjale krediidivõimelisuse hindamiseks esitada, siis tuli

kostjal täita sellekohane taotlus laenutaotleja veebilehel, milles nõutakse vajalike andmete esitamist

ning mis on laenu väljastamise aluseks. Vastavalt VÕS § 4403 lg-le 2 omandas krediidiandja

muuhulgas teabe tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta

laenutaotluses esitatud andmete ja kogutud 4andmete alusel. VÕS § 403 lg 3 kohaselt peab tarbija

esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks.

Info kliendi varasemate maksekohustuste täitmise kohta omandas esialgne võlausaldaja lisaks

eelnevale veel ka 4vastavalt VÕS §-le 403 lg 3 teavet avalikest andmebaasidest. 4Krediidiandja on

hinnanud tarbija krediidivõimelisust vastavalt VÕS § 403 lg-le 2 ja 4 ning KAVS § 49 ja § 50

kohaselt. Krediidiandja kontrollis kostja esitatud teavet vastavalt KAVS § 50 lg-le 3 ja 4

laenutaotlusel esitatud andmete ja avalike andmebaaside põhjal. KAVS § 49 ja § 50 ning vastavalt

krediidiandja sise-eeskirjadele kehtestatud tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud

andmete kontrollimise metoodikale analüüsis krediidiandja eelnevalt nimetatud teavet kogumis

ning hindas tarbija krediidivõimelisust. Krediidivõtja laenukoormuse arvutamisel võetakse arvesse

kõiki krediidivõtja poolt esitatud andmeid ja avalikest andmebaasidest saadavaid andmeid.

Krediidiandjal ei ole võimalik võtta krediidivõimekuse hindamisel arvesse andmeid, mis ei ole talle

mitte kuidagi kättesaadavad või nähtavad või mida laenusaajale ei avaldata. Samuti on

krediidiandja selgitanud laenulepingust tulenevaid õiguseid ja kohustusi ning see info on edastatud

ka kirjalikult Kliendile. Esialgne võlausaldaja kontrollis sissetulekuid Maksu- ja Tolliametist, mille

kohaselt oli kostja keskmine sissetulek 706.46 eurot. Lisaks on kostja esitanud laenutaotluse, kuhu

märkis enda igakuised kohustused, mille maht on 150.00 eurot. Laenuandja on arvestanud kõik

kostja kulud, koos laenu osamaksega, mis on miinimum igakuine tagasimakse 31.56 eurot, tuludest

maha ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 524,9 eurot (706.46-150.00-

31.56=524.9). Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud

summas osamaksega lepingut. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse

suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale

jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse

laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. Laenuandja on

kontrollinud ka maksehäireregistrid. Lähtudes maksehäireregistri informatsioonist ei olnud lepingu

sõlmimise ajal kostjal ühtegi maksehäiret.

10. Hageja palub vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 108, 113 lg 1 kostjalt

välja mõista põhivõlgnevuse 1 045.87 eurot, intressi 83.81 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise

summas 121.05 eurot, sissenõudmiskulu summas 50 eurot, haldustasu summas 10 eurot ja viivise

alates 27.04.2024 kuni põhinõude summas 1 045.87 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses

määras 18% aastas. Lisaks palub hageja välja mõista menetluskulud summas 638 eurot, sh riigilõiv

280 eurot ja õigusabikulud 358 eurot ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude

suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

4 (9)

2-24-102669

11. Juhul, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks, palus hageja lahendada hagi

tagaseljaotsusega.

MENETLUSE KÄIK

12. Viru Maakohus võttis 23.05.2024 määrusega hagi menetlusse ning saatis kostjale hagiavalduse

koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentidega, kohustades kostjat kirjalikult vastama 20 päeva

jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult kätte toimetatud

27.11.2024. Kirjalikku vastust hagiavaldusele kostja esitanud ei ole. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu

antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus kohtuistungit pidamata, hageja taotlusel, hagi

tagaseljaotsusega rahuldada.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

13. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub TsMS §

407 lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega, kuid seda osaliselt.

14. TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui

kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

15. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega

oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale

krediiti või laenu.

16. Kostja poolt tuleb TsMS § 407 lg 1 alusel seega omaksvõetuks lugeda järgmised faktilised

asjaolud:

1) Inbank AS ja kostja sõlmisid 09.01.2022 krediidilepingu nr XXXX summale 1 000 eurot,

intressimääraga 18% aastas, krediidi kulukuse määr 26.51%, tagasimaksed iga kuu 5. kuupäevaks,

kaardi avamise tasu 0 eurot, kuutasu 2.50 eurot. 23.03.2023 sõlmiti lepingu muudatus, mille

tingimused jäid samaks lepingus nr XXXX, sealjuures lisaks tagasimaksete arv 55, osamakse suurus

31.56 eurot ja viimase osamakse suurus 30.99 eurot, lepingutasu 25 eurot;

2) Füüsilisest isikust kostja võttis krediiti väljaspool majandustegevust, s.t. et vaidlusalune

laenuleping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes.

3) Lepingute alusel kasutas kostja laenu kokku 1 045 eurot.

4) Kostja ei krediidilepingu katteks teinud põhiosa tagasimakseid;

4) Kostja jäi lepingu suhtes tasumisega viivituses alates maist 2023. a, seda vähemalt kolme,

05.05.2023, 05.06.2023, 05.07.2023, osamaksete tasumisega.

5) Kostjale saadeti 09.08.2023 lepingute ülesütlemise hoiatuse, milles anti täiendav tähtaeg

võlgnevuse tasumiseks. 31.08.2023 saadeti kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta.

6) Krediidiandjal oli õigus tarbijakrediidileping üles öelda ning et see lõppes 31.08.2023.

17. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga

järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot koguma ning

omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab

krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma

5 (9)

2-24-102669

igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -

vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides

1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe

omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid

andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida

üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse

korral krediidiandja. KAVS § 49 lg 1 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku

laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja

esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse

vähemalt sätte punktides 1-7 loetletud tarbijaga seotud näitajad. KAVS § 49 lg 2 sätestab, et

krediidiandjal ja -vahendajal tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tarbija

regulaarse sissetuleku hindamisel arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas

töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on tarbija sissetulekute laekumise

regulaarsus sõltuvalt tarbija töölepingu või muu lepingu vormist; aluseks võtta piisav ajavahemik,

arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise regulaarsust ning muid eelnimetatud

tingimusi; teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude

tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse

arvutamisel. KAVS § 50 lg 3 alusel krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi,

et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud

nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale

teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet

tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse

konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

18. Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamise

kohustuse põhisisu on hinnata krediidisaaja krediidivõimelisust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei

antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks

otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu

„laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh

eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt 31.01.2018 lahend nr 2-14-21710, p 25.3; 19.02.2014

lahend nr 3-2-1-169-13, p 21, 24.11.2023 lahend nr 2-21-13098, p 17, 25).

19. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui

see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja

muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei

kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3

ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija

krediidivõimelisust valesti.

20. Kohtu hinnangul ei ole hageja esile toonud asjaolusid, et laenuandja oleks piisavalt kogunud

andmeid kostja laenuvõime kohta ja seda kohase hoolsusega hinnanud. Krediidiandja võib tarbijaga

tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks

6 (9)

2-24-102669

olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

Hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid,

kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal.

Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt

piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku

kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel

täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist

teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna

Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Kohtu hinnangul oleks

kostja konto väljavõttest nähtav kostja sissetulek, samuti kostja võimalikud kohustused teiste

võlausaldajate ees. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on laenuandja lepinguid sõlmides

tuginenud üksnes kostja poolt edastatud taotlusele ning kontrollinud täiendavalt üksnes avalikke

registreid. Hagejal oli tulenevalt VÕS § 4034 lg 13 järgi tõendamiskoormist tõendada

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist. Hageja seda teinud

ei ole. Kohus märgib, et kostja sissetulekute kontrollimiseks tuleb vastavasisulised tõendid esitada

lisana ka kohtule, sealjuures ei ole Maksu- ja Tolliameti poolt esitatav päring võimalike

sissetulekute kohta piisav, et selle järgi hinnata hageja muud võimalikku finantsilist riskikäitumist.

Seega asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning ta

on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle

tagajärjeks see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab

tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need

tarbijale teatavaks tegema.

21. Hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes

põhivõla ja seadusjärgse intressi tasumist. Kuivõrd krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise

põhimõtet, ei olnud krediidiandjal õigust nõuda kostjalt lepingujärgset intressi. VÕS 4034 lg 7

tulenevalt ei ole krediidilepingud tervikuna tühised, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud

tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu).

22. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi,

on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele

kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei

ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti Panga poolt avaldatud infole on krediidilepingu kehtivuse

perioodil intressimäär alates 09.01.2022 kuni 31.12.2022 0% aastas, alates 01.01.2023 kuni

30.06.2023 2.50% aastas ja alates 01.07.2023 kuni 31.08.2023 4% aastas.

23. Lepingu alusel kasutas kostja krediiti kokku 1 045 eurot. Tagasi ei põhinõude katteks makseid

tehtud. Vastavalt hagiavaldusele on leping üles öeldud 31.08.2023 ning nimetatud ajast on

muutunud lepingust tulenev kohustus sissenõutavaks. Kostjal on hagejale põhivõlgnevusest

tasumata järelikult 1 045 eurot. Seadusjärgne intress (alates 10.01.2022 ehk krediidi kasutusele

võtmisele järgnevast päevast) kuni lepingu ülesütlemiseni 31.08.2023 on summas 157.25 eurot.

Kostjalt tuleb seega hageja kasuks välja mõista põhinõue summas 1 045 eurot ja intress summas

157.25 eurot.

7 (9)

2-24-102669

24. Viivist on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral põhjendatud arvestada alates

ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad

intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega

viivitusse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2023. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-124589, p 51).

Praegusel juhul ei ole andmeid, et kostjale oleks teatatud uus tagasimaksegraafik, mistõttu ei ole ta

saanud maksetega viivitusse sattuda. Hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue tuleb eelnevast

tulenevalt jätta rahuldamata. Kohus mõistab hageja kasuks välja põhinõude 1 045 eurot. Võlgnevus

muutub selles osas sissenõutavaks alates lahendi jõustumisest. Hagejal ei ole õigust taotleda

sissenõutavaks muutunud viiviste väljamõistmist.

25. Hageja nõuab kostjalt sissenõudekulusid 50 eurot lähtudes VÕS 1132 lg 1 ja lg 2 sätestatust ja

vastavalt lepingus kokku lepitust laenuhaldustasu. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 ei võlgne kostja

hagejale muid lepingust tulenevaid tasusid. Kohtu hinnangul tuleb sellise muu tasuna võtta ka

sissenõudekulud ja lepingu haldustasu. VÕS § 4034 lg 7 alusel tuleb jätta rahuldamata hageja nõude

sissenõudekulu 50 euro ja laenuhaldustasu 10 euro väljamõistmiseks.

26. Kohus rahuldab hagi osaliselt. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhinõue

summas 1 045 eurot ja intress summas 157.25 eurot, kokku 1 202.25 eurot. Ülejäänud nõuded tuleb

jätta rahuldamata.

MENETLUSKULUD

27. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt

maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades asjaolu,

et kohus rahuldab haginõude protsentuaalselt 80% ulatuses, jätab kohus menetluskuludest 80%

kostja ja 20% hageja kanda.

28. Hageja on hagiavalduses märkinud, et palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 280 eurot,

maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise kulud 20 eurot ja õigusabikulud 338 eurot. Kohtu

hinnangul on hageja õigusabikulude suurus põhjendatud. Menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu kaalutlus-

ehk diskretsiooniotsus. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse

hindamise kohta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus 3-2-1-115-14, p 11). Hagejale on osutatud õigusabi

2 tunni ulatuses. Hageja poolt toodud andmetel osutab hageja poolt volitatud esindaja Julianus

Inkasso teenust 169 eurot tunnis, millele käibemaksu ei lisandu. Kohtu hinnangul on hageja

õigusabikulud põhjendatud ja vajalikud. TsMS § 144 p 7 koostoimes § 484 lg 2 p 3 ja § 172 lg 9 on

õigustatud maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud summas 20 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu

hagiavalduse esitamisel 26.04.2024 summas 280 eurot. Menetluskulud kokku on seega summas 638

eurot, s.h riigilõiv 280 eurot, õigusabikulud 338 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot.

Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 80% 638 eurost, so

510.40 eurot.

8 (9)

2-24-102669

29. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on

nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab

menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

30. Kohus rahuldab hagi osaliselt lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS §-dest 142 lg 2; 162 lg 1

ja lg 2; 407 lg 1, lg 2 ja lg 3; 415; 416; 442; 444 lg 3; 468 lg 1 p 2 tagaseljaotsusega.

/digitaalselt allkirjastatud/

Ifret Mamedguseinov

Kohtunik

9 (9)