2-24-11111/24 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

2-24-11111

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.12.2024, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Olev Mihkelson

Kohtuasi

Z. Z. hagi A. G. vastu elatise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Z. Z. (isikukood: XXX; aadress: XXX);

Hageja seaduslik esindaja: M. Z. (isikukood: XXX;

aadress: XXX; e-post: XXX);

Hageja lepinguline esindaja: A.N. (ViruLex Õigusbüroo

OÜ; e-post: XXX);

Kostja: A. G. (isikukood: XXX; aadress: XXX; e-post:

XXX).

Kohtuistungi toimumise aeg

04.12.2024

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Z. Z. hagi A. G.i vastu osaliselt.

2. Mõista A. G.ilt Z. Z. kasuks välja elatis perioodi eest 05.07.2024 kuni 13.12.2024

summas 457,20 eurot.

3. Mõista A. G.ilt Z. Z. kasuks välja elatis alates 14.12.2024. a 249,59 eurot kuus

kuni Z. Z. täisealiseks samaiseni, s.o kuni XXX.

4. Jätta rahuldamata Z. Z. elatise nõue A. G.i vastu suuremas ulatuses.

5. A. G.il tuleb temalt Z. Z. kasuks välja mõistetud elatis maksta M. Z.

arvelduskontole nr EEXXX.

6. Jätta polte menetluskulud poolte endi kanda.

7. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 22.07.2024 esitas hageja lepingulise esindaja vahendusel kohtule hagi (dtl 3-5) kostja vastu

elatise nõudes. Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt välja igakuise elatise summas

287,22 eurot (272,76 eurot (baassumma) + 54,96 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest). Elatis mõista välja muutuva suurusena,

lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutustest, samuti lapsetoetuse

suuruse muutmisest. Elatis mõista välja alates hagiavalduse esitamisest ning kuni hageja

täisealiseks saamiseni. Elatis kanda M. Z. arvelduskontole nr EEXXX.

Hagiavalduses toodu kohaselt on M. Z.l ja A. G.il ühine laps Z. Z.. Viru Maakohus tuvastas

03.06.2024 otsusega tsiviilasjas nr 2-24-XXX, et hageja põlvneb A. G.. Hageja vanemad koos

ei ela ning hageja on täielikult ema ülalpidamisel. Hageja seaduslik esindaja on korduvalt

pakkunud kostjale võimalust maksta elatist vabatahtlikult, kuid kostja seda teinud ei ole.

Hageja soovib kostjalt elatist alates põlvnemise tuvastamise lahendi jõustumisest.

2. Kohus võttis 24.07.2024 määrusega (dtl 17-20) hagi menetlusse ja kohustas kostjat hagile

kirjalikult vastama 14 päeva jooksul arvates kohtumääruse ja hagimaterjalide kättesaamisest.

Lisaks kohustas kohus kostjat esitama kohtule tõendid oma sissetuleku ja varalise seisundi

kohta.

3. Kostja esitas 24.07.2024 kohtule oma Swedbank AS-is asuva arvelduskonto väljavõtte

perioodi 01.01.2024 kuni 24.07.2024 kohta. Kostja esitas 17.09.2024 vastuse hagiavaldusele

(dtl 80). Kostja nõustub esitatud hagiavaldusega osaliselt. Kostja toob välja, et tal on uus

perekond. Lisaks on tal suured laenukohustused, mida tuleb täita. Varaline seis on halb.

Esitatud elatise nõue on ebamõistlikult suur. Kostja soovib igakuise elatise summa

vähendamist 200 euroni. Kostja tasus 31.08.2024 hagejale elatist 287,72 eurot.

4. Hageja esitas 03.10.2024 seisukoha kostja vastuse osas. Hageja jääb hagiavalduses esitatu

juurde. Hageja hinnangul on kostja väited põhjendamatud. Kostja ei ole veenvalt tõendanud

PKS § 102 lg-s 2 sätestatud olukorra esinemist. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest

tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning ei vabane lapse ülalpidamise kohustuse

täitmisest üksnes seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või tema sissetulek on liiga väike.

5. Kohus pidas poolte osavõtul tsiviilasjas nr 2-24-11111 kohtuistungi 04.12.2024.

KOHTU SEISUKOHT

6. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, kostja vastuväiteid ning poolte esitatud tõendeid, leiab, et

hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.

7. PKS § 96 ja § 97 alusel on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist ja eelkõige peavad

talle ülalpidamist andma tema vanemad. PKS § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem

täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega

koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

Käesolevas asjas puudub poolte vahel vaidlus selles, et hageja on kostja alaealine laps. Hageja

sünni tõendi (dtl 7) kohaselt on kostja A. G. hageja isa. Kohtute Infosüsteemi andmetel

tuvastas Viru Maakohus 03.06.2024 tsiviilasjas nr 2-24-XXX õigeksvõtul põhineva otsusega,

et Z. Z. põlvneb A. G. . Otsus jõustus 05.07.2024. Vaidlust ei ole ka selles, et hageja elab ema

juures. Seega on hagejal kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu PKS §-dest 96, 97

tulenev nõue ülalpidamise saamiseks.

8. Hageja nõuab elatist alates hagiavalduse esitamisest, s.o alates 22.07.2024 seadusega

kehtestatud miinimumsummas, s.o summas 287,72 eurot ning seda kuni hageja täisealiseks

saamiseni (s.o kuni XXX). Riigikohus on lahendis nr 2-15-15909, p 12 selgitanud, et

miinimumi ulatuses elatise nõudmisel ei ole vaja kohtumenetluses tõendada lapse vajaduste

rahuldamiseks tehtavaid kulutusi, sest eelduslikult kulub lapse vajaduste rahuldamiseks

kahekordne miinimumelatis.

PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui sama sätte alusel

arvutatud summa. Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena,

määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 sätestab, et

igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot,

mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti avaldatud eelneva aasta

tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks

eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm

protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi

keskmisest brutokuupalgast (lg 4).

Alates 01.04.2024 on indekseeritud baassumma 272,76 eurot ning 3% keskmisest

brutokuupalgast on 54,96 eurot.

9. PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse

vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse

vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis

on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel.

Perehüvitise seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt makstakse lapsetoetust alates 01.01.2023 pere

esimese ja teise lapse kohta 80 eurot kuus. Kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on

lapsetoetuse suurus 100 eurot. PHS § 21 lg 2 kohaselt on (alates 01.01.2024) lasterikka pere

toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele 450 eurot.

Rahvastikuregistri andmetel on hageja seaduslikul esindajal M. Z.l neli alaealist ülalpeetavat,

kellest hageja Z. Z. on noorim. M. Z. ülalpeetavad on sündinud 04.12.2007, 07.04.2012,

10.12.2015 ning 03.09.2022.

Lapsetoetus laekub lapsega koos elavale vanemale. Seega on PKS § 101 lg 5 kohaselt

põhjendatud lahutada elatise miinimummäärast maha pool hagejale makstavast lastetoetusest,

s.o 50 eurot.

Sisestades andmed elatiskalkulaatorisse (https://www.just.ee/elatiskalkulaator/), kujuneb

hagejale (pere noorimale lapsele) makstav elatise summa järgmiselt: baassumma 272,76 eurot

+ 54,96 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 28,13 (pool lasterikka pere

toetust jagatud kahega ja seejärel jagada neljaga, s.o laste arvuga, kes toetust saavad) - 50

(pool lapsetoetuse määra), kokku 249,59 eurot.

10. PKS § 101 lg 6 kohaselt vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud

vanemaga koos veedetava ajaga, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul

keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus.

Hagiavalduse kohaselt hageja kostja juures aega ei veeda. Kostja asjaolu vaidlustanud ei ole.

11. PKS § 102 lg 1 järgi isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole

tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule

ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 sätestab, et vanemad ei

vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem ei ole võimeline lapsele

ülalpidamist andma, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse

ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101

alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või

olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud

ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Maksu- ja Tolliameti andmetel (dtl 122-124) oli perioodil 01.09.2023 kuni 31.08.2024 kostja

netosissetulek kokku 18 156,69 eurot ehk 1513 eurot kuus. Kostja varaks on sõiduk Toyota

Corolla (2008) ning kostjale kuulub korteriomand aadressil XXX

Kostja on tuginenud asjaolule, et tema majanduslik olukord on halb. Kostjal on suured

laenukohustused ning ka uus perekond, eks vajab ülalpidamist. Kostja on oma väidete

tõendamiseks esitanud oma Swedbank AS-is asuva arvelduskonto väljavõtte perioodil

01.01.2024 kuni 24.07.2024 (dtl 23-46; 49-72). Arvelduskonto väljavõtte pinnalt võib

sedastada kostjal suurte rahaliste kohustuste olemasolu, kuid see ei saa olla elatise

vähendamise aluseks PKS § 102 lg 1 mõttes. Kostja puhul on tegemist töövõimelise isikuga,

kellel on üksnes üks alaealine laps, s.o hageja. Seega ei esine kostja puhul asjaolusid, millest

tulenevalt oleks võimalik elatist vähendada.

Riigikohus on lahendis nr 2-16-2343 (p 13) väljendanud seisukohtl, et vanemal on kohustus

hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab

vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku

puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt

kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes

selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike.

12. Hageja soovib elatist alates Viru Maakohtu 03.06.2024 otsuse (tsiviilasjas nr 2-24-8190),

millega kohus tuvastas hageja põlvnemise kostjast, jõustumisest, s.o alates 05.07.2024.

Kohus leiab, et hageja vastavasisuline nõue on põhjendatud.

13. Eeltoodust lähtuvalt kujuneb hagejale makstav miinimumelatis järgnevalt: baassumma

272,76 eurot + 54,96 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 28,13 (pool

lasterikka pere toetust jagatud kahega ja seejärel jagada neljaga, s.o laste arvuga, kes toetust

saavad) - 50 (pool lapsetoetuse määra), kokku 249,59 eurot. Seega on hagejale alates

22.07.2024 väljamõistetav miinimumelatis summas 249,59 eurot kuus. Kohus märgib, et

järgmine baassumma indekseerimine ning brutokuupalga muutus toimub 01.04.2025.

14. Kõike eeltoodut arvestades rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja

kasuks välja elatise alates 05.07.2024. Kohtuotsuse tegemis eseisuga, s.o perioodi eest alates

05.07.2024 kuni 13.12.2024 kuulub kostjalt hagejale väljamõistmisele elatis ühekordse

summana 1320,36 (4x249,59+217,35+104,65). Kostja on perioodil 31.08.2024 kuni

01.10.2024 tasunud hagejale elatist kokku 863,16 eurot (3x287,72 eurot). Seega tuleb kostjal

tasuda hagejale perioodi eest alates 05.07-13.12.2024 elatist kokku summas 457,20 eurot

(1320,36-863,16). Alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast, s.o alates 14.12.2024

mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja perioodilise elatise kindla summana 249,59 eurot

kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o kuni XXX.

15. TsMS § 445 lg 1 alusel määrab kohus hageja taotlusel kindlaks otsuse täitmise korra ja

kohustab kostjat kandma temalt hageja kasuks välja mõistetud elatise lapse ema M. Z.

arvelduskontole nr EEXXX.

16. Kohus selgitab, et kui pärast otsuse jõustumist peaksid oluliselt muutuma elatise suurust

mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, siis on poolel TsMS §

459 lg 1 alusel õigus uues hagis nõuda elatise suuruse muutmist.

Menetluskulude jaotus

17. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel.

TsMS § 164 lg 1 näeb ette, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma

menetluskulud ise.

Antud juhul lahendas kohus hageja elatise nõuet, mis on alaealise ülalpidamisasi. Seega jätab

kohus TsMS § 164 lg 1 alusel elatise nõudega seotud poolte menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Olev Mihkelson

Kohtunik