3-24-165/11 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. detsember 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-165

Haldusasi

Xi kaebus Kaitseressursside Ameti kohustamiseks hüvitama

täitemenetluses tasutud sunniraha ja täitemenetluse kulud

Menetlusosalised

Kaebaja – X, volitatud esindaja Olga Väina-Kesler

Vastustaja – Kaitseressursside Amet, volitatud esindaja Elis

Lõiv

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asjale juurde dokumendid „Rahvastikuregistri andmed“ ja „Vastus

kohtunõudele haldusasjas nr 3-24-21“.

2. Jätta Xi kaebus rahuldamata.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 13.01.2025 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastu-

apellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimeta-

misest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184).

Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaitseressursside Amet (vastustaja) kohustas 02.06.2023 ettekirjutusega nr 11-

12.1/2023/4303 (dtl 8-9) Xi (kaebaja) ilmuma terviseseisundi hindamisele 25.08.2023.

Ettekirjutuse täitmata jätmise korral rakendatakse kaebaja suhtes sunniraha 400 eurot.

2. Vastustaja koostas 11.09.2023 teatise nr 11-18/2023/943 (dtl 81-83) sunniraha rakenda-

mise kohta summas 400 eurot. Kaebajale anti sunniraha vabatahtlikult tasumiseks aega 10

3-24-165

päeva teate kättesaamisest arvates. Sunniraha tasumata jätmisel edastatakse täitekorraldus

kohtutäiturile täitemenetluse algatamiseks.

3. Tallinna kohtutäitur Risto Sepp teavitas 10.11.2023 kaebajat (dtl 5), et algatas vastustaja

06.11.2023 täiteavalduse alusel täiteasja nr 027/2023/5447. Kaebajal tuleb tasuda 30 päeva

jooksul 505 eurot või pärast seda 574 eurot. Võlgniku konto arestimise aktist (dtl 6-7) on

näha, et täitedokumendiks on vastustaja 02.06.2023 ettekirjutus nr 11-12.1/2023/4303.

4. Kaebaja kontol peeti 23.02.2024 kohtutäituri kasuks kinni sunniraha summas 576,9 eurot

(dtl 103).

5. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mida muutis hiljem korduvalt. Kohtu

30.09.2024 määruse alusel jäid menetlusse nõuded vastustaja kohustamiseks hüvitama

kaebajale täitemenetluses tasutud sunniraha 400 eurot ja täitemenetluse kulud 174 eurot.

Põhjendused:

5.1. Kaebaja ei teadnud arstlikku komisjoni ilmumise kohustusest, sest ta ei olnud kutset kätte

saanud. Kaebaja sai ettekirjutuse kätte kohtutäituri kaudu 19.12.2023. Vastustaja ei pidanud

vajalikuks saata dokumente kaebajale, vaid suunas õigusvastase ettekirjutuse kohe kohtutäitu-

rile täitmiseks. Haldusakt peab olema enne täitemenetluse alustamist haldusmenetluse seaduse

(HMS) § 25 alusel kätte toimetatud. Vastustaja teadis kaebaja elukoha aadressi, kuid ei ole

talle tähtsust omavaid dokumente kätte toimetanud. Haldusakti kehtivuse eelduseks ei ole

selle õiguspärasus, vaid adressaadile teatavaks tegemine. Kaebajalt ei saa nõuda tühise

haldusakti täitmist ja tühise haldusakti täitmata jätmisega ei saa kaasneda mingeid õiguslikke

tagajärgi.

5.2. Ka sunniraha määramine ei ole õiguspärane ega põhjendatud. Vastustaja tegevus kaebaja

suhtes on pahauskne ega ole õiglane. Vastustaja ei veendunud, kas kutse on kaebajale

edastatud, vaid määras kaebajale sunniraha, millest kaebaja sai teada alles täitemenetluses.

6. Vastustaja palus vastuses jätta kaebus rahuldamata. Põhjendused:

6.1. Kaebajat on kutsutud korduvalt terviseseisundi hindamisele – 19.12.2022 kutsega

17.01.2023, 18.01.2023 ettekirjutusega 02.03.2023, 09.03.2023 ettekirjutusega 17.05.2023,

02.06.2023 ettekirjutusega 25.08.2023, 28.02.2024 ettekirjutusega 09.07.2024. Kaebaja ei ole

kohale ilmunud. Kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 40 lg 1 p 5 järgi on kutsealune kohus-

tatud osalema vastustaja määratud ajal ja kohas terviseseisundi hindamiseks arstlikul läbi-

vaatusel, terviseuuringul või kutsesobivuse hindamisel ning esitama terviseseisundit hindava

arsti nõudmisel oma terviseseisundit kajastavad dokumendid.

6.2. 02.06.2023 ettekirjutus on kaebajale kätte toimetatud 02.07.2023 (dtl 80). Vastustaja

teavitas kaebajat sunniraha rakendamise menetluse alustamisest (dtl 81-83) ja sunniraha

rakendamise teatis toimetati kaebajale KVTS § 15 lg 3 alusel kätte 11.10.2023 (dtl 84). KVTS

§ 15 lg 1 järgi toimetatakse kaitseväekohustuslase kohta tehtud otsused ja muud dokumendid

üldjuhul kätte elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ja saadetakse kaitseväekohus-

tuslasele elektronposti aadressile isikukood@eesti.ee. KVTS § 15 lg 3 järgi loetakse sellisel

viisil saadetud dokument kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel dokumendi kättesaadavaks

tegemisest arvates, kui pole tõendatud dokumendi varasem kättetoimetamine. KVTS § 15

võimaldab lugeda menetlusdokumendi kätte toimetatuks ka juhul, kui tehtud on menetlus-

dokumendi kättetoimetamiseks ette nähtud toimingud ja dokument on jõudnud kohta, kus

kättesaamise riski peab kandma saaja. See kehtib ka siis, kui dokument saajani tegelikult ei

jõuagi. Seega peab kutsealune ise hoolitsema selle eest, et ta tutvub talle elektrooniliselt Eesti

teabevärava teenuse kaudu ja elektronposti aadressile isikukood@eesti.ee vastustaja saadetud

2(6)

3-24-165

dokumentidega. KVTS §-s 15 sätestatud fiktsioonist tulenevalt ei pea vastustaja tõendama

seda, et adressaat on dokumendiga tutvunud.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kaebaja vaidlustab rakendatud sunnivahendit ning taotleb sunniraha ja täitekulude

hüvitamist.

8. Esmalt märgib kohus, et 02.06.2023 ettekirjutusega kohustati kaebajat ilmuma tervise-

seisundi hindamisele 25.08.2023, mitte 17.05.2023, nagu on kaebuses korduvalt märgitud.

17.05.2023 kohustati kaebajat ilmuma terviseseisundi hindamisele 09.03.2023 ettekirjutusega

(dtl 73-75), mida kaebaja ei ole vaidlustanud. Seepärast kohus praeguses asjas varasemat ette-

kirjutust ei käsitle.

9. Kaebaja leiab, et vastustaja 02.06.2023 ettekirjutus on tühine, sest seda ei ole talle kätte

toimetatud.

10. KVTS § 1 lg 2 järgi kohaldatakse selles seaduses ettenähtud haldusmenetlusele HMS-i

sätteid, arvestades selle seaduse erisusi.

HMS § 63 lg 2 järgi on haldusakt tühine, kui: 1) sellest ei selgu haldusakti andnud

haldusorgan; 2) sellest ei selgu haldusakti adressaat; 3) seda ei ole andnud pädev haldusorgan;

4) see kohustab toime panema õigusrikkumise; 5) sellest ei selgu õigused ja kohustused,

kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita.

Sama paragrahvi lg 1 järgi on tühine haldusakt kehtetu algusest peale.

11. Praegusel juhul ei ole kaebaja tuginenud ühelegi HMS § 63 lg-s 2 toodud alusele, mis

võimaldaks väita, et tegemist on tühise haldusaktiga. Ka kohtule ei ole ükski tühisuse alustest

äratuntav. Haldusakti kätte toimetamata jätmine ei muuda haldusakti tühiseks, vaid mõjutab

haldusakti kehtima hakkamist. HMS § 61 lg 1 järgi kehtib haldusakt adressaadile teatavaks

tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima

hakkamist. Seega ei hakka haldusakt enne selle kätte toimetamist kehtima, tegemist on

hõljuvalt kehtetu haldusaktiga, mis muutub kehtivaks kättetoimetamisel. Kuna HMS § 60 lg 1

järgi loob õiguslikke tagajärgi ja on täitmiseks kohustuslik ainult kehtiv haldusakt, siis ei too

mittekehtiv haldusakt adressaadile kaasa mingeid kohustusi. See ei tähenda aga, et tegemist

oleks tühise haldusaktiga. Tühine haldusakt, nagu kohus eespool viitas, on kehtetu algusest

peale ega saa kehtivaks muutuda. Seevastu kätte toimetamata haldusakt on kehtetu seni, kuni

see kätte toimetatakse. Kätte toimetatud haldusakt on täitmiseks kohustuslik (HMS § 60 lg-d 1

ja 2). Seega on ebaõige kaebaja seisukoht, et vaidlusalune ettekirjutus on tühine.

12. Kaebaja taotles vastustaja kohustamist hüvitama talle täitemenetluses tasutud sunniraha

400 eurot ja täitekulu 174 eurot. Tegemist on hüvitamisnõudega HKMS § 37 lg 2 p 4

tähenduses.

13. RVastS § 7 lg 1 järgi võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevu-

sega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei

olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud

viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.

14. Kahju hüvitise väljamõistmiseks peavad olema täidetud kõik viidatud sättes loetletud

tingimused. Kui kasvõi üks tingimustest on täitmata, tuleb hüvitamiskaebus jätta rahuldamata.

3(6)

3-24-165

15. Asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 2 lg 1 järgi rakendatakse sunnivahendit,

kui haldusorgani ettekirjutus jäetakse hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata. ATSS § 8 lg

1 järgi on lubatud sunnivahendit rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus,

mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud.

16. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et vastustaja pani 02.06.2023 ettekirjutusega kaebajale

kohustuse ilmuda 25.08.2023 terviseseisundi hindamisele (ATSS § 4 lg 1), kuid kaebaja jättis

talle pandud kohustuse täitmata – ta ei ilmunud terviseseisundi hindamisele ega põhjendanud

vastustajale selle kohustuse täitmata jätmist. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et kaebajal on Eesti

kodanikuna1 Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 124 lg 1 järgi kohustus osa võtta riigikaitsest.

Kaebaja on KVTS § 2 p 1 ja lg 2 järgi kaitseväekohustuslane, kes on kohustatud osalema

riigikaitses (KVTS § 2 lg 1). Seni ei ole kaebaja osas tuvastatud kaitseväekohustusest püsivalt

vabastamise alust.

17. Kaebaja põhjendas kaebuses ettekirjutuse täitmata jätmist sellega, et talle ei ole

ettekirjutust kätte toimetatud, mistõttu ei olnud ta teadlik terviseseisundi hindamisele

ilmumise kohustusest.

18. KVTS § 15 lg 1 järgi toimetatakse selle seaduse alusel kaitseväekohustuslase kohta tehtud

otsused ja muud dokumendid kaitseväekohustuslasele üldjuhul kätte elektrooniliselt Eesti

teabevärava teenuse kaudu ja saadetakse elektronposti aadressil isikukood@eesti.ee.

Sama paragrahvi lg 2 järgi võib lisaks sama paragrahvi lg-s 1 sätestatule dokumendi kätte

toimetada lihtkirjaga, väljastusteatega tähtkirjaga või muul HMS-is ettenähtud viisil.

Sama paragrahvi lg 3 järgi loetakse sama paragrahvi lg-s 1 sätestatud viisil saadetud

dokument kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel dokumendi kättesaadavaks tegemisest

arvates, kui pole tõendatud dokumendi varasem kättetoimetamine.

Sama paragrahvi lg 4 järgi võib kaitseväekohustuslane taotleda dokumentide kättetoimetamist

muul elektronposti aadressil või sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud viisil, esitades selleks

vajalikud kontaktandmed. Sellisel juhul loetakse dokument kättetoimetatuks 30 päeva möödu-

misel dokumendi saatmisest arvates, kui pole tõendatud dokumendi varasem kätte-

toimetamine.

19. Vastustaja esitatud tõendist (dtl 82) nähtub, et 02.06.2023 ettekirjutus tehti kaebajale

elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu teatavaks samal päeval, seega tuleb

ettekirjutus lugeda kaebajale kättetoimetatuks 02.07.2023 (KVTS § 15 lg-d 1 ja 3). Vastustaja

on järginud ettekirjutuse kättetoimetamisel KVTS § 15 lg-s 1 ette nähtud korda ja ettekirjutus

tuleb lugeda kaebajale kättetoimetatuks olenemata sellest, kas ta ka tegelikult selle aja jooksul

ettekirjutusega tutvus. Kaebaja enda risk on see, kui ta ei loe isikukood@eesti.ee aadressile

saadetud e-kirju või ei ole suunanud sellele aadressile saadetavaid e-kirju ümber e-posti

aadressile, mida ta sagedamini kasutab. Seadus ei kohusta vastustajat kontrollima, kas ja

millal on kutsealune tegelikult ettekirjutuse kätte saanud. Seadus võimaldab vastustajal

kasutada kättetoimetamise fiktsiooni, et vältida kutsealuste võimalust kaitseväeteenistuse

kohustusest kõrvale hoida. Kaebaja peab kutsealusena (KVTS § 2 lg 3) olema teadlik

põhiseaduslikust kohustusest osaleda riigikaitses ja sellega seotud kohustusest võtta osa

kaitseväeteenistusest. Selleks peab isik olema riigile kättesaadav ja võtma vastu riigi

saadetavad dokumendid, sh kutse terviseseisundi ilmumisele. KVTS § 15 lg-st 2 nähtuvalt on

teised HMS-is ette nähtud kättetoimetamise viisid sekundaarsed, mida vastustaja võib, kuid ei

pea kasutama ja vastustajale ei saa nende viiside kasutamata jätmist ette heita.

1 Vt kohtu poolt asjale juurde võetud dokument „Rahvastikuregistri andmed“.

4(6)

3-24-165

20. Kuna ettekirjutus tuleb lugeda kaebajale kättetoimetatuks 02.07.2023, siis oli tal võimalik

25.08.2023 terviseseisundi hindamisele ilmuda või teavitada vastustajat selle kohustuse

täitmise takistustest. Kaebaja oma kohustusi ei täitnud. Järelikult esines vastustajal alus

rakendada kaebaja suhtes sunniraha. Puudusid sunniraha rakendamist välistavad asjaolud

(ATSS § 2 lg-d 3 ja 4, § 8 lg 3).

21. ATSS § 3 lg 3 järgi kasutatakse kohustuse täitmise tagamiseks leebeimat sunnivahendit ja

-määra, mis eelduste kohaselt on tõhusaimad. Haldusorgan peab valima sunnivahendi, mis

isikut võimalikult vähe kahjustades sunnib teda täitma talle ettekirjutusega pandud kohustust.

22. Kaebaja ei ole rakendatud sunniraha suurust (400 eurot) vaidlustanud ja ka kohtu

hinnangul ei ole tegemist ilmselgelt ebaproportsionaalse sunnivahendiga. Vastustaja vastusest

ja esitatud tõenditest (dtl 67-75) nähtub, et kaebajat kutsuti terviseseisundi hindamisele ka

mitmel korral varem, kuid kaebaja jättis selle kohustuse täitmata vaatamata sunniraha

rakendamise hoiatustele. 02.06.2023 ettekirjutus oli vähemalt neljas sellekohane kutse, mille

kaebaja täitmata jättis. Arvestades kaitseväeteenistuse läbimise olulisust riigikaitse

seisukohalt, kaebajale PS § 124 lg-ga 1 pandud kohustust ja kaebaja poolset kohustuse

korduvat rikkumist, võib pidada kaebaja suhtes rakendatud sunniraha proportsionaalseks.

Kuna varasemad sunniraha hoiatused ei ole suunanud kaebajat oma kohustust täitma, võis

määrata kaebajale uue sunniraha ja see võis olla suuremas summas kui varasem (ATSS § 2 lg

2, § 3 lg 3). KVTS § 226 lg 2 järgi on sunniraha ülemmäär 640 eurot. Kaebaja suhtes

rakendatud sunniraha ei ületanud seda ülemmäära.

23. ATSS § 3 lg 2 järgi ei käsitata sunnivahendi rakendamist karistusena. Tegemist on

mõjutusvahendiga kohustamaks kaebajat talle pandud kohustusi täitma. 02.06.2023 ette-

kirjutus sisaldas hoiatust sunniraha rakendamise ja selle suuruse kohta (ATSS § 7 lg-d 1 ja 5),

järelikult oli kaebajal võimalik ettekirjutuse täitmata jätmisega kaasneva tagajärjega arvestada.

Ettekirjutuse täitmiseks jäeti piisav aeg (ettekirjutus toimetati kätte 02.07.2023 ja

terviseseisundi hindamine toimus 25.08.2023) (ATSS § 7 lg 3). Seega oli kaebajal võimalik

talle pandud kohustusega arvestada ja vajadusel korraldada oma asjad selliselt, et tal oleks

võimalik tähtaegselt terviseseisundi hindamisele ilmuda.

24. Vastustaja on teavitanud kaebajat täitekorraldusest (dtl 81-83) ehk sunniraha sissenõud-

mise alustamisest. Kaebajale anti võimalus tasuda sunniraha vabatahtlikult 10 päeva jooksul

teate kättesaamisest arvates. Teatis toimetati kaebajale kätte Eesti teabevärava teenuse kaudu

30 päeva jooksul ehk 11.10.2023 (dtl 84). Kuigi kättetoimetamise teatisel on kättetoimetamise

kuupäevaks märgitud 09.02.2024, arvestab kohus selle kuupäeva tõlgendamisel asjas nr 3-24-

21 vastustaja 19.09.2024 toodud selgitusega2, et tegemist oli süsteemi genereeritud veaga.

Seega oli kaebajal võimalik tasuda sunniraha vabatahtlikult kuni 21.10.2023 ja vältida sellega

täitemenetlusega kaasnevaid kulusid. Kuna kaebaja ei tasunud sunniraha vabatahtliku täitmise

tähtaja jooksul ega taotlenud ka selle tähtaja pikendamist, oli vastustajal õigus pöörduda

06.11.2023 täituri poole sunniraha sissenõudmiseks täitemenetluse korras, st täitemenetluse

alustamine oli tingitud kaebajast endast tulenevatel põhjustel.

25. Kohus leiab eeltoodud põhjendustel, et vastustaja poolt kaebaja suhtes sunnivahendi

rakendamine ja selle sissenõudmine täitemenetluses oli õiguspärane. Kuna puudub vastustaja

õigusvastane tegevus, puudub alus hüvitamiskaebust rahuldada. Kaebus jääb rahuldamata.

26. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda

(HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole esitanud tema menetluskulusid tõendavaid dokumente

2 Vt kohtu poole asjale juurde võetud dokument „Vastus kohtunõudele haldusasjas nr 3-24-21“.

5(6)

3-24-165

ega taotlenud nende väljamõistmist kaebajalt, seepärast tuleb vastustaja võimalikud

menetluskulud jätta tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

6(6)