2-21-16651/102 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Gea Lepik ja Kaija Piirmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.12.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-16651

Kohtuasi

V.U hagi G.N vastu elatise vähendamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 20.07.2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

V.U apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

1800 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant) V.U (isikukood XXX)

Kostja (vastustaja) G.N (isikukood XXX), riigi õigusabi

korras määratud esindaja vandeadvokaat Eve Jundas

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 03.12.2024 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Jätta Pärnu Maakohtu 20.07.2023 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta ja

täiendada kohtuotsuse põhjendusi.

3. Jätta apellatsioonimenetluse kulud V.U kanda. Vabastada V.U G.N-ile riigi

õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulude riigituludesse tasumise

kohustusest. G.N-il ei ole tekkinud apellatsioonimenetluses muid hüvitatavaid

menetluskulusid.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

2-21-16651

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. V.U (hageja) esitas 24.10.2021 Pärnu Maakohtule G.N (kostja, laps) vastu hagi, milles

palus vähendada tsiviilasjas nr 2-15-15546 temalt kostja kasuks välja mõistetud elatist (347

eurot).

Hagiavalduse kohaselt mõistis Tallinna Ringkonnakohus 28.12.2016 otsusega tsiviilasjas nr

2-15-15546 hagejalt kostja kasuks alates 22.05.2018 kuni kostja täisealiseks saamiseni välja

elatise 347 eurot kuus. Hageja palub vähendada kohtuotsusega väljamõistetud elatist kuni

hageja kinnipidamisasutusest vabanemiseni (22.09.2022) nulli euroni kuus, sest sel ajal oli

hageja riigi ülalpeetav. Pärast kinnipidamisasutusest vabanemist palub hageja vähendada

elatist, arvestades seda, et ta on alates 09.06.2022 vanaduspensionär ning seadus on vahepeal

muutunud.

Hageja saab pensioni u 500 eurot kuus. Hageja kulud on u 800 eurot kuus. Hageja igakuised

vältimatud püsikulutused 2021. a hindade seisuga on: küte (sh soe vesi) – 200 eurot; toit – 300

eurot; elekter (sh vesi) – 50 eurot; transport – 100 eurot; tehnokulud elupaiga korrashoiuks

(küttesüsteem, veevärk) – 50 eurot; fekaalivedu – 40 eurot; s.o kokku 740 eurot ja lisaks

muud kohustused. Nagu hagejal nii tuleb ka kostjal hakkama saamiseks sotsiaalametisse

pöörduda. Hagejat toetavad tema lähedased. Hageja elab üksinda 130 m² majas, kus tal kulub

kütte peale 2500–3000 eurot aastas, s.o u 300 eurot kuus. Majaomanikule tuleb tasuda 150

eurot üüri kuus ning maja korras hoida. Elektrikulu on majas seni 30–70 eurot kuus,

fekaalivedu 40 eurot 2–3 kuu tagant. Toidule ja majapidamistarvetele kulub 300 eurot.

Riideid on vaja osta. Poeskäik autoga on kulu. Hageja on loobunud soojast toast, enese

pesemisest sooja veega, ostab kõige odavamat toitu, on majaomanikule võlgu. Väiksemal

pinnal elamine ei pruugi olla odavam. Toidukulud on tegelikkuses 7 eurot päevas, s.o 210

eurot kuus ning 270 eurot on muud kulud – elekter, küte, telefon, vesi ja kanalisatsioon,

ravimid.

Lapse erivajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud ei ole põhjendatud.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu, kuid nõustus vähendama hageja kinnipidamisasutuses viibimise

ajal makstava elatise suurust 100 euroni kuus ning alates 22.09.2022 kuni kostja täisealiseks

saamiseni 250 euroni kuus.

Kostja vastuväidete kohaselt ei ole elatise vähendamiseks alust. Hageja ei ole tõendanud oma

sissetulekuid. Hagejat on kolm korda kohtulikult karistatud elatise maksmisest kuritahtlikult

kõrvalehoidumise eest, sest hageja on süstemaatiliselt varjanud oma sissetulekuid.

Kostja on erivajadusega laps, mida tuleb elatise suuruse puhul arvestada. Samuti tuleb

arvestada lapse tavapärast elulaadi.

2-21-16651

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Pärnu Maakohus rahuldas 20.07.2023 otsusega hagi osaliselt, vähendas Tallinna

Ringkonnakohtu 28.12.2016 otsusega välja mõistetud elatise suurust ning mõistis hagejalt

kostja kasuks ajavahemiku 24.10.2021–22.09.2022 eest välja elatise 100 eurot kuus ja alates

23.09.2022 kuni lapse täisealiseks saamiseni (22.05.2033) elatise 250 eurot kuus.

3.1. Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud:

-

kostja on hageja ja G.N (ema) ühine alaealine laps (sündinud XX.XX.XXXX);

-

lapsel on keskmine puue ja talle on antud soovitus koolikohustuse edasilükkamiseks;

-

laps ei viibi kostja juures;

-

Tallinna Ringkonnakohtu 28. detsembri 2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-15-15546 on

hagejalt kostja kasuks alates 1. aprillist 2016 kuni kostja kolme aastaseks saamiseni,

s.o 22. maini 2018 välja mõistetud igakuine elatis 500 eurot ning sealt edasi igakuine

elatis 347 eurot kuni kostja täisealiseks saamiseni; kohus tuvastas, et lapse vajadused

olid 693 eurot kuus;

-

hageja ei tasu lapse ülalpidamiseks vabatahtlikult elatist;

-

hageja viibis alates hagi esitamisest kuni 22.09.2022 kinnipidamisasutuses, kus ta ei

käinud tööl;

-

hageja vanaduspensioniiga saabus 09.06.2022 ja talle on alates 09.06.2022 määratud

eluaegselt vanaduspension;

-

hagejale maksti pensioni:

·

23.09.2022–30.09.2022 137,37 eurot (bruto), peeti kinni tulumaks 15,71 eurot

(väljamaks 4. novembril 2022);

·

01.10.2022–30.11.2022 igakuiselt 515,14 eurot (bruto), peeti kinni tulumaks

58,91 eurot kuus (väljamaks 4. novembril 2022);

·

01.12.2022–31.12.2022 515,14 eurot (bruto), peeti kinni tulumaks 3,03 eurot ja

kohtutäituri poolt 55,71 eurot;

·

01.01.2023–31.01.2023 535,14 eurot (bruto), peeti kinni kohtutäituri poolt

60,31 eurot;

·

01.02.2023–10.03.2023 igakuiselt 535,14 eurot (bruto), peeti kinni kohtutäituri

poolt 46,35 eurot kuus;

-

hagejale maksti 2022 novembris hinnatõusu leevendamise toetust 50 eurot (ühekordne

toetus);

-

hagejale ei kuulu kinnisvara ega sõidukeid;

-

lapsele maksti lapsetoetust:

·

01.11.2021–31.01.2023 igakuiselt 120 eurot;

·

01.02.2023–10.03.2023 igakuiselt 160 eurot;

-

lapsele maksti puudega lapse toetust:

·

01.11.2021–30.06.2022 igakuiselt 138,08 eurot;

·

01.07.2022–19.07.2022 84,63 eurot;

-

lapse emale maksti 2022 novembris hinnatõusu leevendamise toetust 100 eurot

(ühekordne toetus);

-

lapsele maksti elatisabi:

·

01.11.2021–30.04.2022 ja 01.06.2022–30.06.2022 igakuiselt 100 eurot;

·

01.07.2022–31.07.2022 80 eurot;

·

01.08.2022–31.08.2022 100 eurot;

·

01.09.2022–30.09.2022 90 eurot;

·

01.10.2022–10.03.2023 igakuiselt 100 eurot

2-21-16651

-

Pärnu Maakohus kinnitas 25.02.2022 määrusega ja 28.02.2022 vigade parandamise

määrusega tsiviilasjades nr 2-19-18522 ja 2-20-12544 hageja ja kostja vahel järgmise

kompromissi: „Anda nõusolek G.N-ile alaealise G.N nimel omandada V.Ult elatise

võlgnevuse katteks kinnistu, asukohaga XXX, mis on kantud Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna registriossa nr XXXXXXX, katastritunnusega XXXXXXX, ning

hiljem see kinnistu võõrandada ostjale kompromissis kokkulepitud summa eest (s.o

kinnistu omandamiseks võlgnevuse katteks ja hiljem selle võõrandamiseks kõigi

omandamis-, müügi- ja asjaõiguslepingute ning muude seonduvate toimingute

tegemiseks). /…/ V.U kohustub 25 000 euro ulatuses elatise võlgnevuse katteks

kustutama tema kui omaniku nime kinnisasja asukohaga XXX, mis on kantud Tartu

Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXXXXXX, katastritunnusega

XXXXXXX, juurest. V.U kohustub kandma kinnistusaamatusse nimetatud kinnistu

omanikuna G.N elukoht PPP. /…/ Kui kinnistu müüakse kallimalt kui 35 000 eurot,

jagatakse lisandunud raha Q ja G.N vahel võrdselt. G.N poolt sel moel saadud lisaraha

loetakse elatise ettemaksuks“.

-

kohtutäitur Õnne Pajur teatas 10.05.2022 kirjas tsiviilasjas nr 2-17-17884 järgmist:

„Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja 25. veebruari 2022 määruse nr 20-20-12544 ja

2-19-18522 alusel toimus võlgnikule (hagejale) kuuluva kinnisvara müügitehing, mille

tulemusel laekus elatise saajale (kostjale) elatisnõude katteks 25 000 eurot, mis kanti

Rapla notar Kille Piiburi poolt 21. aprillil 2022 G.N arvelduskontole ja millega sai

tasutud aprill 2022 elatis 347 eurot, elatise võla katteks laekus 24 653 eurot. Laekunud

summa ei katnud ära kogu elatise võlgnevust lapsele, mis oli tekkinud 31. märtsi 2022

seisuga. 9. mai 2022 seisuga kuulub võlgniku poolt tasumisele kostjale elatise võla

jääk 2234,59 eurot. Samuti on võlgnik kohustatud alates 2022. a maist tasuma

igakuiselt lapse ülalpidamiseks elatist 347 eurot kuus.“

-

kohtutäituri Õnne Pajuri büroo 30.05.2022 kirja kohaselt on hageja elatisevõlg

30.05.2022 seisuga 2581,59 eurot ning alates 01.06.2022 kohustub hageja kostja

ülalpidamiseks tasuma 347 eurot kuus;

-

ajavahemikul 2021 oktoobrist kuni 2023 märtsini ei ole hagejal MTA andmetel

deklareeritud tööandjate väljamakseid;

-

SKA on teinud hagejale ajavahemikul 2022 novembrist kuni 2023 veebruarini

väljamakseid 1167,65 eurot, 2022 detsembris 515,14 eurot, 2023 jaanuaris 535,14

eurot, 2023 veebruaris 535,14 eurot;

-

äriregistri väljavõtte kohaselt on 24. oktoobril 2022 registrisse kantud OÜ X, mille

otsene osalus kuulub hagejale ja mille tegelik kasusaaja on hageja. OÜ X tegevusalaks

on mitmesuguste erinevate kaupade vahendamine. Alates 24. novembrist 2016 on

äriregistrisse kantud W OÜ, mille juhatuse liige ja ainuosanik on hageja ning mille

tegevuseks on kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus;

-

dividendid ja omakapitalist tehtud väljamaksed hagejale puuduvad.

3.2. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt puudus hagejal õigus pöörduda elatise suuruse

muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele, kuid hagejal on õigus nõuda

elatise vähendamist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 497 ja perekonnaseaduse

(PKS) § 102 alusel.

3.3. Ajavahemikul 24.10.2021–22.09.2022, s.o hageja kinnipidamisasutuses viibimise aja eest

tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista elatis 100 eurot kuus. Kohtuotsuse täitmisel tuleb

arvestada juba tasutud summasid.

2-21-16651

Kuigi vanglas viibimine ei vabastada isikut ülalpidamiskohustuse täitmisest, võib see

mõjutada elatise suurust. Vanglas viibimine ei võimaldanud hagejal tavapärasel viisil

sissetulekut teenida ning sellises olukorras ei oleks hageja olnud võimeline väljamõistetud

elatist (347 eurot) tasuma, mis õigustab elatise vähendamist. Lisaks kuulus hagejale varasema

kohtulahendi tegemise ajal kinnisasi, mille ta alles Pärnu Maakohtu 25.02.2022

kompromissimäärusega tsiviilasjades nr 2-19-18522 ja 2-20-12544 lubas võõrandada, mh ka

elatisevõla katteks. Arvestada tuleb mh sellega, et hageja viibis vanglas seetõttu, et ta ei

täitnud kostja ülalpidamiskohustust, varjates enda sissetulekuid. Kostja on elatise

vähendamisega 100 euroni kuus nõustunud.

Ei ole alust arvata, et lapse vajadused oleksid vähenenud selliselt et hageja ei pea täitma

ülalpidamiskohustust. Kuna kostja nõustus vähendama elatist alla miinimumi (100 euroni

kuus), ei ole vaja tema kulutusi tõendada.

3.4. Alates 23.09.2022 tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista elatis 250 eurot kuus.

Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada juba tasutud summasid.

Hageja varaline seisund on võrreldes eelmise kohtuotsuse tegemise ajaga muutunud (puudub

kinnisvara, sõidukid ja varasemas ulatuses sissetulek) määral, mis toob kaasa elatise

vähendamise, kuid elatise vähendamine nullini pole põhjendatud. Hageja ei ole esitanud

kohtule ühtegi tõendit, millest saaks järeldada, et ta pole võimeline tööle minema ja

lisasissetulekut teenima. Hagejal võib olla küll soov puhata elutööst pensionil viibides, kuid

asjaolu, et hageja on vanaduspensionil ei vabasta teda lapse ülalpidamiskohustusest. Vanemal

on kohustus hankida nii enda kui oma lapse vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid.

Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava

sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (RKTKo 24.10.2012, 3-2-1-118-12, p 14).

Vanema osa lapsele elatise andmise arvestamisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema

võimalusi sissetulekut saada, mitte vähendada tema osa seetõttu, et tal sissetulek puudub või

see on liiga väike (RKTKo 29.04.2015, 3-2-1-21-15, p 14). Hageja on töövõimeline isik, kelle

tervislik seisund, võimed ja oskused võimaldavad tal teenida tulu oma lapse ülalpidamiseks.

Hagejal tuleb ülalpidamiskohustuse täitmiseks minna tööle ning tal tuleb vajadusel enda

huvides tehtavaid kulutusi piirata, et tasuda lapsele elatist. Hageja soovi töötada ja mitte

rahulikult pensionipõlve veeta kinnitab mh hageja ainuosalus kahes äriühingus (OÜ X ja W

OÜ), millest ühe asutas hageja 24. oktoobril 2022 pärast kinnipidamisasutusest vabanemist.

Asjaolu, et hageja varjas oma sissetulekuid, et mitte täita kostja ülalpidamiskohustust, ning

viibis seetõttu kinnipidamisasutuses, muudab usutavaks kostja väited, et hageja võib olla

asunud uut äriühingut asutades taas n-ö salaja tööle ning võib saada täiendavat sissetulekut

oma äriühingute vahendusel. Äriregistrist nähtub, et mõlemad ettevõtted tegutsevad. Seega ei

ole hagejal kuidagi välistatud lisasissetuleku teenimine elatise maksmiseks.

Lisaks tuleb arvestada, et eelmise kohtulahendi tegemise ajal oli hagejal lisaks teine alaealine

laps, kes sai 10.05.2017 täisealiseks, st hagejal tuleb täita vaid kostja ülalpidamiskohustust,

mitte kahe alaealise lapse ülalpidamiskohustust.

3.5. Menetluskulud jäävad TsMS § 164 lg 1 järgi poolte endi kanda, v.a kostjale määratud

esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda.

2-21-16651

Apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ning määrata

elatise suuruseks alates hagi esitamisest 200 eurot, vabaduskaotusliku karistuse kandmise ajal

(28.01.2022–22.09.2022) 0 eurot ja alates hageja pensionile siirdumisest 50 eurot kuus.

Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt (täpsustatud ringkonnakohtu istungil) ei piisa hagejal

pensionist oma kulude katmiseks, kui ta peab sellest 250 eurot elatiseks maksma. Hageja on

riigi ülalpeetav. Maakohus jättis tähelepanuta kostja enda vajaduste rahuldamiseks vajalikud

kulud.

Viited lapse erivajadusele ajavad segadusse, laps saab riigilt tuge ja vajab tavalist eesti toitu.

Viimase aja seadusemuudatused on andnud kohtu käsutusse uusi tööriistu, aga ühtegi viidet

neile ei ole. Maakohus oleks pidanud arvestama 01.01.2022 toimunud perekonnaseaduse

miinimumelatise regulatsiooni muutmisega.

Vastustaja seisukoht

5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 2¹ alusel rahuldamata

ja maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada

kohtuotsuse põhjendusi.

7. Kuna hageja ei vaidlustanud esimese astme kohtus tuvastatud faktilisi asjaolusid (ülal p

3.1), v.a hageja kinnipidamisasutusse paigutamise aeg, võtab ringkonnakohus need TsMS §

652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse lahendamisel aluseks.

8. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust

ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja

vaidlustas maakohu otsuse osas, millega maakohus jättis jõustunud kohtulahendiga hagejalt

kostja kasuks välja mõistetud elatise vähendamata. Kostja ei ole vaidlustanud maakohtu otsust

osas, millega maakohus elatist vähendas. Seega kontrollib ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse alusel üksnes seda, kas hagejalt kostja kasuks välja mõistetud elatise

suurust tuleks lisaks maakohtu otsuses märgitule täiendavalt vähendada.

9. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja toonud esile ja tõendanud kohtumenetluses

selliseid asjaolusid, mis annaksid alust vähendada hagejalt kostja kasuks välja mõistetud

elatist enam, kui seda tegi maakohus.

9.1. Kolleegium märgib, et siinsel juhul on jõustunud kohtulahendiga hagejalt kostja kasuks

välja mõistetud elatis 347 eurot kuus.

Hageja palub apellatsioonimenetluses vähendada temalt kostja kasuks välja mõistetud elatist

alates hagi esitamisest 200 euroni kuus, alates vabaduskaotusliku karistuse kandmisest 0

euroni kuus ning alates pensionile siirdumiseni 50 euroni kuus.

2-21-16651

Ajavahemikul 24.10.2021–31.12.2021 oli toona kehtinud PKS § 101 lg 1 järgne

miinimumelatis 292 eurot kuus. 01.01.2022 muutus miinimumelatise arvutamise kord ning

uue korra kohaselt oli üksiku alaealise lapse, kes viibib ülalpidamist andma kohustatud

vanemaga keskmiselt alla seitsme ööpäeva kuus, miinimumelatise suurus ajavahemikul

01.01.2022–31.03.2022 213,44 eurot kuus, ajavahemikul 01.04.2022–31.01.2023 225,64

eurot kuus, ajavahemikul 01.02.2023–31.03.2023 215,64 eurot kuus, 01.04.2023–31.03.2024

260,33 eurot kuus ning alates 01.01.2024 287,72 eurot kuus.

Seega soovib hageja vähendada temalt väljamõistetud elatist alla seaduses sätestatud

miinimummäära.

9.2. Kolleegium märgib, et üldjuhul ei või lapse igakuine elatis olla väiksem ülal nimetatud

elatise miinimummäärast. Olukorras, kus vanem ei ole tema muid kohustusi ja varalist

seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist

ülalpidamist, ei vabane vanem PKS § 102 lg-te 1 ja 2 järgi alaealise lapse

ülalpidamiskohustusest ning peab kasutama tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse

ülalpidamiseks ühetaoliselt. Erandina võib kohus PKS § 102 lg 2 alusel mõista alaealise lapse

kasuks välja miinimumist väiksema elatise, kuid seda üksnes mõjuval põhjusel, st olukorras,

kus vanem ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline mõjuval

põhjusel andma lapsele ülalpidamist. Riigikohus on leidnud, et kohus peab iga üksikjuhtumi

asjaolusid arvestades hindama, kas on olemas mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema

elatise väljamõistmiseks või mitte. Mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise

väljamõistmiseks saab olla asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel. Seda juhul,

kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve. Arvestada tuleb

ka sellega, et elatise maksmise eesmärk ei saaks ebaproportsionaalselt kahjustada (lapse

igapäevased vajadused saaksid rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud) ning

ka kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega (vt

RKTKo 28.03.2018, 2-16-11905, p 18; RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p-d 28.1–28.2). Kui

kohustatud vanem taotleb PKS § 102 lg 2 alusel miinimumist väiksema elatise väljamõistmist,

peab ta TsMS § 230 lg 1 järgi tooma esile ka seda tingivad asjaolud ning neid asjaolusid

tõendama.

9.3. Hageja tõi kohtumenetluses elatise vähendamise alusena esile, et tal ei ole võimalik

maksta lapsele elatist kinnipidamisasutuses viibimise tõttu, ning tema pension ei ole piisav, et

maksta hageja enda põhivajaduste katmise järel lapsele elatist. Ühtlasi viitas hageja

perekonnaseaduse muudatustele.

10. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja toonud esile ja tõendanud selliseid asjaolusid,

mis annaksid alust mõista hagejalt kostja kasuks ajavahemiku 24.10.2021–22.09.2022 eest

välja väiksema elatise kui 100 eurot kuus.

10.1. Esmalt märgib kolleegium, et elatise vähendamiseks ajavahemikul 24.10.2021–

22.09.2022 ei anna alust see, et 01.01.2022 jõustusid perekonnaseaduse muudatused.

01.01.2022 jõustunud muudatustel ei olnud tagasiulatuvat mõju ning arvestades seda, et

muudatused puudutasid miinimumelatise suurust, kuid hagejalt oli kostja kasuks jõustunud

kohtulahendiga välja mõistetud miinimumist suurem elatis, ei saanud 01.01.2022

seadusemuudatus mõjutada hageja makstava elatise suurust ka alates 01.01.2022 ega anda

alust taotleda sel põhjusel elatise suuruse muutmist.

2-21-16651

10.2. Edasi märgib kolleegium, et hageja ei toonud menetluses esile selliseid asjaolusid, mille

alusel võiks kohtul olla alust vähendada hagejalt kostja kasuks välja mõistetud elatist

ajavahemikul 24.10.2021–27.01.2021.

Arvestades seda, et hageja kinnitas ringkonnakohtu istungil (II kd, tl 146 pöördel), et hagi

esitamise ajal ei viibinud ta veel kinnipidamisasutuses ja ta asus vabaduskaotuslikku karistust

kandma alles 28.01.2022, ning hageja ei vaidle selle üle, et tema pensioniiga saabus alles

09.06.2022, ei saanud need asjaolud sel ajavahemikul kuidagi mõjutada hageja võimet anda

lapsele ülalpidamist. Lisaks märkis ka hageja ise apellatsioonkaebuse taotluses (täpsustatud

ringkonnakohtu istungil (II kd, tl 146 pöördel), et ta taotleb selle aja eest elatise vähendamist

200 euroni. Eeltoodut arvestades on maakohus sel ajavahemikul ekslikult vähendanud

hagejalt kostja kasuks väljamõistetud elatist 100 euroni kuus ning selle ajavahemiku elatise

täiendavaks vähendamiseks ei ole alust.

10.3. Ajavahemikul 28.01.2022–22.09.2022 ei ole alust vähendada elatist alla 100 euro kuus.

Hageja taotleb temalt jõustunud kohtulahendiga väljamõistetud elatise vähendamist põhjusel,

et tema sissetulek on vähenenud nii kinnipidamisasutuses viibimise kui ka pensioniea

saabumise tõttu. Varasemas kohtulahendis tsiviilasjas nr 2-15-15546 on kohus järeldanud, et

hageja suutis maksta lapse ülalpidamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni elatist 500

eurot kuus ning sealt edasi 347 eurot kuus, st teenida sissetulekut, mille arvel maksta sellise

suurusega elatist ja võimaldada lapsele miinimumist paremat elulaadi.

Pooled ei vaidle selle üle, et hageja viibis 28.01.2022–22.09.2022, s.o ligi üheksa kuud

kinnipidamisasutuses ja ei töötanud sel ajal. Arvestades seda, et isiku kinnipidamisasutuses

viibimise ajal on isiku tavapärase sissetuleku teenimine takistatud ning kinnipidamisasutuses

on töö tegemise võimalused piiratud, võib ülalpidamist andma kohustatud vanema

kinnipidamisasutuses viibimise tõttu vähenenud sissetulek koosmõjus muude asjaoludega olla

erandjuhul mõjuvaks põhjuseks, miks vanem ei saa ülalpidamiskohustuse täitmiseks piisavat

sissetulekut teenida, ning see võib PKS § 102 lg 2 järgi anda alust mõista vanemalt välja

miinimumist väiksem elatis. Samas tuleb arvestada kinnipidamisasutuses viibiva isiku

sissetuleku teenimise võimalusi selles asutuses. Samuti tuleb arvestada, et vanema

ülalpidamiskohustuse ulatus määratakse PKS § 105 lg 3 järgi kindlaks võrdeliselt tema

sissetuleku ja varalise seisundiga, st ka mõjuval põhjusel sissetuleku kaotamine ei anna alust

vähendada elatist alla seaduses sätetatud miinimummäära, kui isikul on muud vara, mille

arvel ülalpidamiskohustust täita.

Pooled ei vaidle selle üle, et ajal, mil hageja asus kandma vabaduskaotuslikku karistust

(28.04.2022), kuulus hagejale W OÜ osalus (hageja oli selle ainuosanik ja juhatuse liige) ning

XXX asuv kinnisasi. Seega saab järeldada, et alates 28.01.2022 ei saanud hageja enam

tegutseda osaühingu juhatuse liikmena ja seeläbi sissetulekut teenida, kuid hagejal oleks

olnud võimalik otsida tööd kinnipidamisasutuses. Hageja ei ole toonud esile ega tõendanud, et

tal ei olnud puuduva töövõime vms põhjuse tõttu võimalik kinnipidamisasutuses mingit tööd

saada. Lisaks kuulus hagejale kinnisasi, mille arvel olnuks tal võimalik täita

ülalpidamiskohustust. Hagejale kuulunud kinnisasi müüdi kohtuliku kompromissi alusel 2022

aprillis ning saadud raha arvel tasuti kostjale 2022 mai elatis ning ülejäänud osas täideti

varasemat elatisevõlga. Seega sattus hageja alles 2022 aprillis olukorda, kus tal ei olnud ka

olemasoleva vara arvel enam võimalik ülalpidamiskohustust täita. Samas saabus 09.06.2022

hageja vanaduspensioniiga ning hagejale määrati alates 09.06.2022 elualgselt vanaduspension

(pensioni suurus 515,14 eurot kuus (bruto)). Seega tekkis hagejal kinnipidamisasutuses

viibimise ajal õigus saada vanaduspensioni kokku ligi 1800 eurot (3,5×515,14), kuid riikliku

2-21-16651

pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 46 lg 1 järgi peatatakse pensioni maksmine, kui kohus

mõistab pensionäri süüdi ja karistab teda vangistusega. Sellest järeldab ringkonnakohus, et

hageja ei saanud ilmselt vanaduspensioni kuni 22.09.2022. Seega oli hageja olukorras, kus

tema sissetuleku saamise võimalused olid piiratud ning tal ei olnud vahendeid, et maksta

lapsele kinnipidamisasutuses viibimise ajal pensioni arvel elatist.

Samas tuleb aga arvestada, et hageja viibis kinnipidamisasutuses lühiajaliselt, s.o ligi 8 kuud,

mis teeb 100 euro suuruse elatise puhul kokku summaks 800 eurot. Samuti tuleb arvestada, et

hageja viibis kinnipidamisasutuses seetõttu, et ta jättis kostjale elatise maksmata. Pooled ei

vaidle selle üle, et hagejat karistati vangistusega selle eest, et ta hoidus teadvalt kõrvale

kostjale kohtu väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest (karistusseadustiku § 169).

Elatusraha maksmisest kõrvalehoidumisena saab viidatud sätte tähenduses käsitada seda, kui

kohustatud isik rikub tahtlikult lapse ülalpidamise kohustust olukorras, kus tal on või võiks

temalt mõistlikult eeldatava käitumise korral olla võimalik ülalpidamiskohustust täita või

vähemalt teha seda suuremas ulatuses (RKKKo 3-1-1-59-16, p 25). Seega põhjustas hageja

teadvalt kostjale elatise maksmisest kõrvalehoidumisega olukorra, kus ta viibis

kinnipidamisasutuses ja ta jäi seetõttu ilma riiklust vanaduspensionist sel ajal. Sellise aja

vältel ja sellisel põhjusel kinnipidamisasutuses viibimist ja selle tõttu sissetulekust

ilmajäämist ei saa ringkonnakohtu hinnangul pidada mõjuvaks põhjuseks PKS § 102 lg 2

tähenduses, mis annaks alust vähendada alaealise lapse elatist nullini.

10.4. Ülaltoodut arvestades ei ole ringkonnakohtul alust tühistada maakohtu otsust osas,

millega maakohus vähendas ajavahemiku 24.10.2021–22.09.2022 elatist 100 euroni (jättis

elatise nulli euroni vähendamata).

11. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja toonud esile ja tõendanud ka selliseid asjaolusid,

mis annaksid alust mõista hagejalt kostja kasuks alates 23.09.2022 välja väiksema elatise kui

250 eurot kuus.

11.1. Ringkonnakohtu hinnangul ei kinnita asjas esitatud asjaolud ja tõendid seda, et hagejal

ei oleks võimalik maksta oma lapse ülalpidamiseks iga kuu riikliku vanaduspensioni arvel

elatist 250 eurot (oleks võimalik maksta vaid 50 eurot kuus).

Pooled ei vaidle selle üle, et hagejale määrati alates 09.06.2022 vanaduspension suurusega

515,14 eurot kuus ja alates 01.01.2023 oli tema vanaduspensioni suurus 535,14 eurot kuus.

Ringkonnakohtu istungil kinnitas hageja, et praegu on tema pension umbes 650 eurot kuus (II

kd, tl 147), kuid hageja ei toonud välja täpset suurust ega seda, kui palju ja millal on tema

pension suurenenud. Riikliku pensionikindlustuse seaduse (RKPS) § 26 lg-te 1 ja 7 järgi

indekseeritakse riiklikke pensione iga aasta 1. aprilliks Sotsiaalkindlustusameti arvutatud

pensioni baasosa ja aastahinde uute väärtuste alusel. Sotsiaalkindlustusameti avaldatud

andmetel oli 2023 pensioni baasosa 317,9193 ja pensioni aastahinne 8,684 ning 2024 baasosa

354,9887 ja aastahinne 9,512. Arvestades hagejale vanaduspensioni määramise otsuses (I kd,

tl 94–95) toodud pensioni suuruse arvutuskäiku ja ülal nimetatud indekseerimise aluseks

olevaid näitajaid, saab järeldada, et hageja pensioni suurus oli alates 01.04.2023 609,76 eurot

(317,9193+(22+8,107+3,5)×8,684=609,76) ning alates 01.04.2024 674,66 eurot

(354,9887+(22+8,107+3,5)×9,512=674,66).

Statistikaameti andmetel oli 2021 ühe liikmega leibkonna arvestuslik elatusmiinimum 233,57

eurot, 2022 303,38 eurot ning 2023 338,23 eurot.

2-21-16651

Seega, arvestades hageja pensioni suurust ja eelneva aasta arvestuslikku elatusmiinimumi, jäi

hagejal 2022 pensionist pärast minimaalselt vajalike kulude maha arvamist üle ligi 281 eurot

kuus, 01.01.2023–31.03.2023 ligi 231 eurot kuus, 01.04.2023–31.12.2023 ligi 306 eurot kuus,

01.01.2024–31.03.2024 ligi 271 eurot kuus ja alates 01.04.2024 ligi 336 eurot kuus. Sellest

tulenevalt saab hageja enda minimaalsed põhivajadused kaetud ka siis, kui ta maksab oma

lapsele 250 euro suurust elatist, ning sellise suurusega elatise maksmist saab pidada hageja ja

tema lapse ühetaoliseks ülalpidamiseks PKS § 102 lg 2 tähenduses, kuna makstav elatis on

väiksem või ligilähedane vastaval ajavahemikul kehtivale miinimumelatise suurusele, s.o

vastab lapse minimaalselt vajalike vajaduste katmiseks vajalikule summale.

Kuna vanem peab napi sissetuleku korral pidama PKS § 102 lg 2 järgi alaealist last endaga

ühetaoliselt ülal, siis on mõistetav, et vanem peab muutunud sissetuleku ja varalise olukorra

taustal piirama ka enda vajaduste katmiseks tehtavaid kulutusi ja tegema seda vajadusel kuni

miinimumini. Seetõttu ei ole tähtsust sellel, kui suured olid ja on tegelikult hageja enda

ülalpidamiseks tehtavad kulutused. Kui hageja väitel on tema ainukeseks sissetulekuks

vanaduspension ja tema igakuised kulud ületavad seda, peab hageja oma elukorraldust

muutma.

11.2. Lisaks tuleb arvestada, et hoolimata vanaduspensioniea saabumisest, on hagejal

võimalik teenida lisasissetulekut, et tagada endale ja oma alaealisele lapsele minimaalselt

vajalikust parem elulaad.

Kolleegium märgib, et isikul, kes on saanud vanaduspensioniealiseks (65-aastaseks) ja kellel

on vähemalt 15-aastane Eestis omandatud pensionistaaž, on RPKS § 7 lg 1 järgi õigus

vanaduspensionile. Riigikohus on leidnud, et riiklik vanaduspension on riigi hüvitis vanaduse

korral inimestele, kes on oma töise panuse andnud ning kelle töötasult on üldjuhul vähemalt

15 aasta jooksul makse makstud, seejuures ei sõltu riikliku vanaduspensioni saamine isiku

tervislikust seisundist ega suutlikkusest endale muul moel elatist teenida (RKÜKo

07.06.2011, 3-4-1-12-10, p 55). Seega ei tähenda vanaduspensioniea saabumine automaatselt

seda, et isikul puudub vanuse tõttu töövõime ning võimalus teenida sissetulekut. Suur hulk

vanaduspensioniealistest inimestest jätkab ka pärast vanaduspensioniea saabumist töötamist.

Olukorras, kus isik on vanaduspensioniikka jõudes jätkuvalt töövõimeline ning tal on

alaealine laps, kelle minimaalselt vajalikuks ülalpidamiseks ei piisa vanema enda

põhivajaduste katmise järel riiklikust vanaduspensionist, on vanem kohustatud jätkama oma

tegevusega lisasissetuleku hankimist sõltumata vanaduspensioniea saabumisest. Ainuüksi see,

et vanem on pensioni välja teeninud ega soovi enam töötada, ei anna alust jätta vanemalt lapse

kasuks elatist välja mõistmata või vähendada elatist marginaalse suuruseni. Kui vanem on

vanusest hoolimata töövõimeline, peab ta oma alaealise lapse vajaduste katmiseks jätkama

lisasissetuleku hankimist ka pensionieas.

Siinses asjas ei ole hageja väitnud, et tema terviseseisnud ei võimaldanud tal pensioniea

saabumise järel jätkata senise tegevusega, s.o ettevõtlusega. Ühtlasi kinnitavad asjas kogutud

tõendid, et hageja on ka sellist tegevust jätkanud. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on W

OÜ ainuosanik ja juhatuse liige, samuti 24.10.2022 registrisse kantud OÜ X ainuosanik ja

juhatuse liige. Seega on hageja alustanud pärast vanaduspensioniea saabumist (09.06.2022)

ettevõtlust veel ühe äriühingu kaudu. Ühtlasi kinnitavad mõlema äriühingu 2023. a

majandusaasta aruanded (II kd, tl 148–155), et äriühingud jätkasid 2023 majandustegevust,

seejuures oli OÜ X kasumiaruande kohaselt äriühingu müügitulu 30 619 eurot ning ärikasum

3699 eurot (II kd, tl 153 pöördel) ning W OÜ kasumiaruande kohaselt müügitulu 21 673 eurot

ja ärikahjum 20 eurot (II kd, tl 149 pöördel). Sellest järeldab kolleegium, et hageja on

jätkuvalt töövõimeline ning suudab vanaduspensioniea saabumisest hoolimata tegeleda

2-21-16651

ettevõtlusega ning teenida lisasissetulekut enda ja oma lapse vajaduste katmiseks. Lisaks

märkis hageja ringkonnakohtu istungil, et osaühingute vara arvel saavad kaetud ka osad

hageja enda kulud, sh transpordi- ja sidekulud (II kd tl 147). Seega saab hageja lisaks

riiklikule vanaduspensionile vähemalt osad oma kulud kaetud ettevõtluse kaudu ka siis, kui ta

endale juhatuse liikmena palka ei maksa ning ei otsusta osanikuna kasumit jaotada.

12. Ülaltoodut arvestades jätab kolleegium apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu

otsuse resolutsiooni muutmata.

13. Kuna hageja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud

TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Võttes arvesse hageja vanust, elatisevõlga ning vajadust

katta hageja sissetulekute arvel jooksvalt lapse ülalpidamiskohustust, vabastab

ringkonnakohus TsMS § 190 lg 7 alusel hageja kostjale riigi õigusabi korras määratud

esindaja tasu ja kulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kostjal ei ole

apellatsioonimenetluses muid hüvitatavaid kulusid tekkinud.

(allkirjastatud digitaalselt)