2-24-9755/34 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-24-9755

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maimu Laumets

Kohtuistungisekretär

Pille Kaarepere

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.12.2024. a Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-9755

Tsiviilasi

A.Š.-i hagi P.Š.-i vastu abielu lahutamise nõudes

Hagi hind

Hinnata hagi

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: A.Š. (isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxxxxxxxx,

xxxxxxxxx linn, xxxxxxxxxxvald, xxxxxxxxxxxx maakond;

viibimiskoht: Tartu Vangla);

Kostja: P.Š. (isikukood: XXX; registrijärgne elukoht:

xxxxxx vald, xxxxxxxmaakond; tegelik elukoht teadmata,

Kohtuistungi toimumise aeg

10.12.2024

RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada.

Lahutada A.Š.-i hagi P.Š.-i abielu, mis on registreeritud xxxxxxxxxx Jõgeval.

Kohtukulude jaotus

1. Mõista A.Š.-ilt riigi tuludesse välja riigilõiv 50 eurot.

2. Mõista P.Š.-ilt riigi tuludesse välja riigilõiv 50 eurot.

3. Jätta muud menetlusosaliste poolt kantud menetluskulud nende endi kanda.

Riigituludesse välja mõistetud riigilõiv tuleb kanda Maksu- ja Tolliameti arvele, mille andmed kohus

lisab käesolevale otsusele eraldi lehel. Maksmisel tuleb kindlasti kasutada kohtu määratud

viitenumbrit.

Tasumine peab toimuma 15

päeva jooksul

käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Tähtaegselt

nõuetekohase tasumata jätmise korral suunatakse nõue sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus

sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõue ja põhjendused

Hageja esitas kohtule hagi, milles palus lahutada hageja ja kostja abielu ning jagada ühisvara,

milleks on poolte võlad.

10.09.2024.a tegi kohus määruse, millega keeldus menetlusse võtmast A.Š.-i nõuet ühisvara

– võlgade- jagamiseks. Samal päeval võttis kohus menetlusse abielu lahutamise nõude.

Hagiavalduse kohaselt on lahutuse põhjuseks see, et kostja petab hagejat. Hageja suhtles

kostjaga viimati telefoni teel 22.04 ja siis kostja ütles, et ei suuda enam üksinda olla. Hiljem

pole hageja kostjat kätte saanud. Hageja hinnangul on abielu võimatu ja sellel ei ole

perspektiivi.

Hageja jäi kohtuistungil nõude juurde.

Kostja seisukoht

Kostja kirjalikult kohtule seisukohta ei esitanud. Kohtuistungil võttis kostja hageja nõude

õigeks ja oli nõus abielu lahutamisega.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi

kuulub rahuldamisele.

Vastavalt Perekonnaseaduse (edaspidi PrkS) § 67 lg 1 võib kohus abielu lahutada, kui

abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist

kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lõike 2

kohaselt eeldatakse abielusuhete lõppemist, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat

eraldi.

Kohus leiab, et poolte abielusuhted on lõppenud: käesolevalt viibib hageja

kinnipidamisasutuses ja kostja ei ole oma elukohta avaldanud. Seega pooled koos ei ela ja

tegelikult puudub neil ka omavaheline suhtlus. Hageja ja kostja ei soovinud abielulisi suhteid

taastada ja olid nõus abielu lahutamisega.

Kohus leiab, et abielu lahutamise eeldused on täidetud ja poolte abielu tuleb lahutada.

Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma

menetluskulud.

Hagi esitamisel tuleb hagejal tasuda riigilõiv, kuid kohus andis 10.09.2024.a määrusega

hagejale menetlusabi ja vabastas ta riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel. Käesolevalt

ei ole hageja seega riigilõivu tasunud.

TsMS § 190 lg 3 sätestab: Menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida

hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja

riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai

menetlusabi menetluskulude kandmisel.

Nimetatud sätte alusel tuleks riigilõiv välja mõista kostjalt, sest kohus rahuldab hagi. See aga

ei vasta TsMS § 164 lg 1 sätestatud põhimõttele, et abielu lahutamise hagis jääb riigilõiv

hageja kanda.

Arvestades kujunenud olukorda otsustab kohus TsMS § 190 lg 7 tulenevalt, et riigilõiv tuleb

kanda pooleks hagejal ja kostjal. Seega tuleb tiigi tuludesse hagejalt välja mõista pool

riigilõivu 50€ ja kostjalt pool riigilõivu 50€.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maimu Laumets

Kohtunik