2-23-129565/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Priit Kama

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. detsember 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-129565

Tsiviilasi

BARGI GRUPP OÜ hagi K. P. vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

2800 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: BARGI GRUPP OÜ (registrikood 16102470),

lepingulised esindajad Priit Janu ja Revo Janu

Kostja: K. P. (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Vladimir Buldakov

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 19.11.2024

RESOLUTSIOON

1. Jätta BARGI GRUPP OÜ hagi rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud BARGI GRUPP OÜ kanda.

3. Määrata kindlaks K. P. menetluskulud ning mõista BARGI GRUPP OÜ-lt K. P.

kasuks välja menetluskulud summas 624 eurot (ilma käibemaksuta).

4. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda kostjale alates

käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni viiviseid VÕS §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

5. Mõista BARGI GRUPP OÜ-lt riigi kasuks TsMS § 179 lg 1 alusel välja vähem

tasutud riigilõiv summas 35 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks,

peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja poolte seisukohad

1. BARGI GRUPP OÜ (hageja) esitas 15.08.2023 Harju Maakohtusse hagi K. P. (kostja)

vastu võlgnevuse nõudes. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse

summas 2500 eurot. 19.11.2024 täiendas hageja esitatud nõuet ning palus mõista kostjalt

hageja kasuks välja viivitusintress põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud määras

alates hagi esitamisest kuni võla tasumiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja BARGI

GRUPP OÜ asutamislepingu ning võttis endale kohustuse hageja kapitaliseerida põhikirja lisa

punktis 2.2 nimetatud ajaks vastavalt nimiväärtusele. Põhikirja punkti 2.2 kohaselt tasub

osanik osaühingu sissemakseta asutamise korral osa eest täielikult kahe aasta jooksul, kuid

hiljemalt ÄS § 1401 lg-s 2 või 3 nimetatud nõude esitamisel. Hagejal tekkisid makseraskused

20.01.2021, millega saabus ÄS § 1401 lg-s 2 märgitud tingimus ja kostja kohustus muutus

sissenõutavaks. Hagiavalduse esitamise ajaks ei ole kostja kohustust hageja ees täitnud.

Alternatiivselt esitab hageja kostja vastu juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumisest

tuleneva kahju hüvitamise nõude.

2. Kostja esitas 19.02.2024 seisukoha, milles ei tunnista hageja esitatud nõuet ning vaidleb

sellele vastu. Kostja leiab, et tal puudub hageja ees kohustus. Kostja ja M. K. vahel sõlmiti

14.12.2020 osaühingu osa müügileping, mille punkti 2.1 kohaselt müüs kostja M. K.le hageja

osa. Lepingu punkti 2.3 kohaselt leppisid kostja ja M. K. kokku, et hageja osa eest kohustub

sissemakse täies ulatuses tasuma M. K.. Müüja juhatuse liikmena kinnitas, et osaühing on

nimetatud kohustuse üleandmisega nõus. Kostja ei ole osaühingu juhatuse liige alates

18.12.2020, seega oli kostja tagasi kutsunud juhatusest enne, kui saabus tingimus osa

tasumiseks.

3. Hageja esitas 19.11.2024 seisukoha, milles leiab, et hageja ei olnud 14.12.2020

müügilepingu pooleks ega osalenud eelviidatud tehingus. Asjas ei ole tõendatud, et hageja

andis kohustuse ülevõtmiseks notariaalselt tõestatud või digitaalselt allkirjastatud nõusoleku.

Kostja esitas hageja osas 2020. aasta detsember käibedeklaratsiooni, millel deklareeris hageja

maksukohustuse ja maksuvõlana 16 562 eurot. Seega saabus tingimus hiljemalt 31.12.2020.

Kostja oli hageja seadusliku esindajana kohustatud isikuks hagejale kuuluv nõue hiljemalt

31.12.2020 seisuga iseenda osas maksma panna, mitte delegeerida sissenõutavaks muutunud

kohustus edasi varatule isikule.

4. Kohus arutas asja pooltega 19.11.2024 toimunud istungil. Hageja jäi seisukohale, et

lepingupäises ei ole osaühingut lepinguosalisena välja toodud, mistõttu ei saa ta olla

nõusoleku andjaks selles lepingus. Notar ei saa tõestada nende isikute nõusolekuid, kes ei ole

tehingus osalised. Seega on hageja väidetava nõusoleku andmine osa müügiks tühine. Kostja

leiab, et 2021. aasta jaanuaris oleks pidanud ametis olev juhatuse liige nõudma kohustatud

isikult sissemakse tasumist ja selleks kohustatud isikuks oleks olnud sel ajal juhatuse liige M.

K. ise. Hageja leiab, et kui hageja kapitaliseerimise kohustus läks üle M. K.le, on kostja

rikkunud hageja juhatuse liikmena hageja vara hoidmise kohustust, jättes M. K. kohustuse

täielikult tagamata. Kostja leiab, et ei pidanud osaühingu juhatuse liikmena teadma, et M. K.

on võlgades.

Kohtuotsuse põhjendused

5. Kohus leiab, et hageja nõue tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab enda seisukohta

järgnevalt.

6. Kohus on tuvastanud ja pooled ei vaidle selle üle, et 19.11.2020 sõlmis kostja hageja

asutamislepingu, mille põhikirja lisa punkti 2.1 kohaselt ei tasuta osaühingu osa eest täielikult

enne osaühingu äriregistrisse kandmise avalduse esitamist ning punkti 2.2 kohaselt tasub

osaühingu sissemakseta asutamise korral osanik osa eest täielikult kahe aasta jooksul, kuid

kõige hiljem äriseadustiku (ÄS) § 1401 lõikes 2 või 3 nimetatud nõude esitamisel (dtl 39).

Osaühingu osa nimiväärtus on 2500 eurot. Osaühingu osa eest sissemakset tasutud ei ole.

7. 19.11.2020 kehtinud ÄS § 1401 lg 1 kohaselt võis osaühingu asutamislepinguga ette näha,

et asutajad ei pea osaühingu asutamisel osa eest tasuma. Kehtinud ÄS § 1401 lg 2 sätestas, et

kuni osanik ei ole kokkuleppe korral sissemakset täielikult tasunud, vastutab ta osaühingu ees

osaühingu kohustuste eest tasumata sissemakse ulatuses, kui osaühingu kohustust ei ole

võimalik täita osaühingu vara arvel.

8. Kostja ja M. K. sõlmisid 14.12.2020 osaühingu osa müügilepingu, mille kohaselt leppisid

lepingupooled kokku, et ostja ehk M. K. kohustub lepingu esemeks oleva osa eest sissemakse

täies ulatuses tasuma (dtl 65). Lepingu punktis 3 on lepitud kokku, et kõik lepingu esemeks

oleva osaga seotud õigused ja kohustused lähevad ostjale üle lepingu notariaalse tõestamise

hetkest (dtl 65). Lepingu punkti 2.3 kohaselt kinnitab müüja ehk kostja juhatuse liikmena, et

osaühing on nimetatud kohustuse üleandmisega nõus (dtl 65). Seega nähtub notariaalselt

tõestatud lepingust ühemõtteliselt, et kostja on hageja esindajana kinnitanud, et hageja on

nimetatud kohustuse üleandmisega nõus. Kohtu hinnangul on seega kohustus osa eest

sissemakse tegemiseks läinud kostjalt üle M. K.le.

9. Hageja on leidnud, et tema nõue kostja vastu võib tuleneda ka kostja poolsest juhatuse

liikme kohustuse rikkumisest. ÄS § 187 lg 2 sätestab, et juhatuse liikmed, kes on oma

kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise

eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi

täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega.

10. Hageja esitas tõendi kohaselt on Maksu- ja Tolliameti andmetel hagejal 05.09.2023

seisuga võlg alates 20.01.2021 summas 16 562 eurot (dtl 43). Kuna võlg on seotud eelmise

perioodi käibedeklaratsiooniga ehk kajastab 2020. aasta detsembri seisu, ei ole esitatud

tõendiga võimalik tõsikindlalt järeldada, kas 16 562 euro suuruse võla tekitas kostja või M.

K.. Asjaolu, et Tartu Maakohus on 14.11.2019 tagaseljaotsusega tsiviilasjas xxxx M. K.lt

välja mõistnud põhinõudena 1471,45 eurot ning 25.11.2019 otsusega tsiviilasjas nr 2-19-

114918 põhinõudena 179 eurot, ei näita veel, et M. K. oleks hageja osa võõrandamise ajal

olnud maksejõuetu ning et kostja hoolsuskohustust järgides oleks tema maksejõuetusest osa

võõrandamise ajal teadma pidanud. Seda ei tõenda kohtu hinnangul ka Tartu Maakohtu

13.01.2020 lahend tsiviilasjas nr xxxx, millega M. K.lt mõistet välja 11 333,24 eurot. See, et

M. K. osas kuulutati 14.03.2022 välja pankrot (dtl 91), ei näita samuti, et ta oleks olnud

võlgades juba 14.12.2020, mil kostja osaühingu osa M. K.le võõrandas. Argument, et hageja

osa osteti 200 euroga näitab, et ostja ja müüa pidasid äriühingu seisundit halvaks, ei ole

üheselt veenev, sest tavalisi turutingimusi eeldades ei ostaks negatiivse väärtusega äriühingu

osa mõistlik ostja ka 200 euroga. Seega ei ole hageja tõendanud, et kostja oleks osa

võõrandamisel rikkunud hageja juhatuse liikmena hoolsuskohustust.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

11. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4

sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1

sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi

rahuldamata, on põhjendatud jätta menetluskulud hageja kanda.

12. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 8 kohaselt

määrab kohus menetluskulud kindlaks hagita menetluse sätete järgi, mis koosmõjus TsMS §

477 lg-tega 5 ja 7 tähendab, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmisel tuleb kohtul

hinnata kulude põhjendatust ja vajalikkust, mida kohus hindab ka juhul, kui menetluskulude

kandmiseks kohustatud menetlusosaline kulude suurusele vastu ei vaidle (RKTKm

03.06.2013, 3-2-1-65-13, p 14).

13. TsMS § 138 lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv ja asja läbivaatamise

kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab kandma teist

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud

ja vajalikus ulatuses.

14. Kostjat esindas tsiviilasja menetluses jurist Vladimir Buldakov, kes osutas kostjale

õigusteenust hinnaga 140 eurot tunnis. Menetlusosalise lepingulise esindaja tunnihinna

põhjendatust ja vajalikkust tuleb igas kohtuasjas eraldi hinnata, kuid üldjuhul ei saa pidada

põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest

makstavat tasu (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Mitteadvokaadist esindaja

põhjendatud tunnitasuks on kohtupraktikas peetud 60–100 eurot, millele vajadusel lisandub

käibemaks (TlnRnKo 28.09.2023, 2-22-15592, p 60). Arvestades üleüldist hinnatõusu ning

lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, ei pea kohus põhjendatuks kõrgemat tunnitasu kui 120

eurot.

15. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt osutas lepinguline esindaja kostjale

õigusteenust kokku 6,2 tundi. Kohus nõustub hagejaga, et õigusabile kulunud aeg ei ole täies

ulatuses põhjendatud. Arvestades kostja 19.02.2024 esitatud vastuse sisu ei pea kohus sellele

kulunud aega üle ühe tunni põhjendatuks. Ülejäänud osas peab kohus kulunud aega

põhjendatuks.

16. Eelnevat arvesse võttes ning tsiviilasja olemust kogumis hinnates peab kohus kostja

esindaja ajakulu põhjendatuks 5,2 tunni ulatuses. Lähtudes tunnitasu suurusest on kostja

põhjendatud menetluskuludeks seega 624 eurot (5,2 x 120 eurot).

17. TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks

peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel

tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kuna kostja ei ole kohtule vastavat kinnitust

esitanud, arvestab kohus summa ilma käibemaksuta.

18. Kostja taotlusel ning TsMS § 177 lg 4 kohaselt tuleb hagejalt mõista välja ka viivis välja

mõistetud menetluskuludelt alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

19. TsMS § 178 lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt

võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot.

20. Hageja esitas 19.11.2024 kohtule hagiavalduse täienduse, millega soovis kostjalt hageja

kasuks mõista välja viivitusintressi põhivõlalt (2500 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses

toodud määras alates hagi esitamisest kuni võla tasumiseni. TsMS § 133 lg 2 sätestab, et

käesoleva seadustiku §-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi

esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud

viivise summale. TsMS § 134 lg 1 esimese lause kohaselt hagihinda arvutades liidetakse ühes

hagis sisalduvad nõuded. TsMS § 124 lg 1 sätestab, et raha maksmisele suunatud hagi puhul

määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Seega on hagi hinnaks 2800 eurot (2500 eurot +

hagiavalduse esitamise seisuga viisisesumma aasta eest 300 eurot). RLS § 59 lg 1 ja lisa 1

kohaselt tuleb tsiviilasjalt hinnaga 2800 eurot tasuda riigilõivu summas 385 eurot. Kuna

hageja on tasunud riigilõivu summas 350 eurot, tuleb tal tasuda lisaks 35 eurot.

21. TsMS § 179 lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud

riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv

või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud

isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.

(allkirjastatud digitaalselt)

Priit Kama

kohtunik