Legislator Case Law & Legislation
2-22-122004/28 AI generated

2-22-122004/28 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-22-122004/28
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Jätta rahuldamata TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi R. K. vastu 30.05.2019.a Jätta kõik menetluskulud hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kanda.

Legislator headnote

AI generated

2-22-122004/28 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: K. vastu 30.05.2019.a Jätta kõik menetluskulud hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kanda.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Ann Meriluht

Kohtuotsuse tegemise aeg ja

koht

12. detsember 2024.a, Tallinnas

Tsiviilasja number

2-22-122004

Tsiviilasi

TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi R. K. vastu võlgnevuse

ja viivise nõudes

Hagihind

6103,18 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: TF Bank AB (publ .) Eesti filiaal (registrikood

14304235)

Hageja lepinguline esindaja: Ahto Järvela

Kostja: R. K. (isikukood xxxx)

Kostja lepinguline esindaja: Erki Casar

Kohtuistungi toimumise aeg

12.03.2024.a, edasi kirjalik menetlus

Kohtuistungil osalesid

Hageja lepinguline esindaja Cärolin Olluk

Kostja lepinguline esindaja Erki Casar

Resolutsioon

1. Jätta rahuldamata TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi R. K. vastu 30.05.2019.a

väikelaenulepingust nr xxxx tuleneva põhivõlgnevuse 3726,03 euro, intresside 566,44

euro, lepinguhaldustasu 26,10 euro, lepingutasu 121,05 euro, sissenõutavaks muutunud

viivise 1365,48 euro ja täiendava viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates 03.09.2022.a kuni põhinõude summas 3726,03 euro täitmiseni nõudes.

2. Jätta kõik menetluskulud hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kanda.

3. Välja mõista TF Bank AB (publ.) Eesti filiaalilt R. K. kasuks menetluskulu summas 576

eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõuded ja põhjendused

1. Hageja esitas 21.06.2022.a. kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles palus

kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 5721,69 eurot. Kuivõrd kostja esitas maksekäsu

kiirmenetluse avaldusele vastuväite, anti 13.07.2022.a tsiviilasi üle menetlemiseks Harju

Maakohtule.

2. Harju Maakohtule 02.09.2022.a. esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja L. K.

30.05.2019.a väikelaenulepingu nr xxxx, mille alusel väljastati laen 2421 eurot. Sõlmitud

laenulepinguga on L. K. kinnitanud põhiosa jääki laenuandja ees summas kokku 5120,86

eurot (sisaldab lepingu tasu 121,05 eurot). Lepingu aluseks on varasemalt sõlmitud

laenulepingud. Iga järgmise laenu väljastamisega sõlmiti uus leping, mis liitis uue laenu

väljamakstava summa ning varasema laenu tagastamata summa. L. K. suri xxxx.a.

Notariaalse pärimistunnistuse alusel on L. K.u seadusjärgne pärija kostja R. K.. Hageja

saatis 06.08.2020.a kostjale nõudekirja, milles hageja andis teada, et pärandaja kohustus

hageja ees on summas kokku 5340,71 eurot. Hageja saatis 03.09.2020.a kostjale

laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse

tasumiseks kuni 17.09.2020.a. Kuna kostja oma kohustusi korrapäraselt ei täitnud, ütles

hageja lepingu üles 24.09.2020.a. Hageja ei ole rikkunud vastutustundlikku laenamise

põhimõtet. Pärandaja oli hageja püsiklient alates 2012.a ja poolte vahel oli välja

kujunenud pikaajaline usalduslik kliendisuhe. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla

3726,03 eurot, intressid 566,44 eurot, lepinguhaldustasu 26,10 eurot, lepingutasu 121,05

eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 1365,48 eurot ja edasiulatuva viivise seaduses

sätestatud määras. Juhul kui kohus leiab et 30.05.2019.a vastutustundliku laenamise

põhimõtteid on rikutud, esitab hageja ümberarvestuse, mille kohaselt on põhisosa jääk

3251,61 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning mõista

menetluskuludelt välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kostja vastuväited ja põhjendused

3. Kostja vaidleb hagile vastu. Laenulepingu tasu 121,05 eurot on ebamõistlikult kõrge

arvestades, et laenuleping on kahel leheküljel, mis sisaldab tüüptingimusi ja tegemist on

lihtsa lepinguga. Hagejale on kokku tasutud vähemalt 9269,52 eurot. Kostja on

seisukohal, et rahalised kohustused hageja ees on täidetud. Hageja on rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on andnud laenu isikule, kellel oli enne uue

laenu saamist täitmata rahaline kohustus hageja ees. Samuti olid võlgnikul

laenukohustused teiste kiirlaenuettevõtete ees. Pärandaja oli alates 2016.a töötu ning tema

sissetulekuks oli kas pension, sotsiaaltoetus või töötukassalt saadav toetus. Laenude pidev

ümbervormistamine, nn uue graafikuga, on selgeks tõendiks, et isik ei suutnud oma

rahalisi kohustusti täita ja pidi sõlmima uue laenulepingu. Hageja kinnitas, et andis

pärandajale 31.05.2019.a lepingu alusel laenu summas 2421 eurot ning seega saab üksnes

see summa olla haginõude aluseks. 13.06.2019.a on kaks makset arvestatud varasema

lepingu alla, mis ei ole õige, sest 31.05.2019.a sõlmiti uus leping. Kostja palub

menetluskulud jätta hageja kanda.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

4. Kohus, kuulanud kohtuistungil poolte seisukohad, tutvunud toimiku kõigi materjalidega,

leiab, et hagi põhjendatud ei ole ning rahuldamisele ei kuulu. Tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja

taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne

õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele

vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hagimenetluses on poolel endal kohustus

tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (Riigikohtu 29.04.2015

kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, punkt 19). TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus

otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus

otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

5. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete

tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 08.09.2022.a kohtumääruses

(dtl 48-51).

6. Pooltel on vaidlus selles, kas kostja peab hagejale tasuma hagetavad rahasummad. Kostja

leiab, et rahalised kohustused hageja ees on täidetud. Kostja on seisukohal, et nõude

kujunemine ja suurus ei ole selge. Kostja väidetel on hageja laenude andmisel rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Hageja kostjaga ei nõustu.

7. Vaidlust pole, et hageja ning L. K. sõlmisid 30.05.2019.a väikelaenu laenulepingu nr

xxxx, millise kohaselt andis hageja laenu summas 2421 eurot (dtl 29-30). Vaidlus puudub,

et L. K. suri xxxx.a ning kostja on L. K.u seadusjärgne pärija (dtl 31).

8. Pärimisseaduse (PärS) § 130 lg 1 kohaselt pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle

kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on

lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult

teisele üle minna. Tulenevalt PärS § 130 lg 3 pärija on kohustatud täitma kõik pärandaja

kohustused.

9. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 järgi laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja)

andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga

kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja

sama kvaliteediga. Tasu laenu kasutamise eest tuleb maksta üksnes juhul, kui see on

kokku lepitud vastavalt VÕS § 397 lg 1 teisele lausele.

10. VÕS § 402 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või

laenu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS

§ 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda

kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust,

võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

11. Kohtule esitatud dokumentaalse tõendi – 06.08.2020.a hageja teatega on tõendatud, et

hageja on teatanud kostjale nõude olemasolust ning andnud viimasele tähtaja 10 päeva

täissumma tasumiseks või võrdsete osamaksetena ühe aasta jooksul (dtl 31-32). Kostja on

29.12.2020.a tasunud hagejale põhinõude katteks 1120,90 eurot (dtl 62).

12. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, punktid 13

ja 17).

13. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Vaata selles osas ka

Riigikohtu 27.11.2012.a kohtuotsus kohtuasjas nr 3-2-1-136-12 punkt 24. Krediidiandja

on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 403⁴ lg 1). Vastutustundliku

laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui

krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 403⁴ lg 6). Krediidiandja peab enne

laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast

sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 403⁴ lg 13).

14. Hageja on hagiavalduses toonud välja asjaolud, kuidas toimus laenusaaja krediidivõime

hindamine lepingu sõlmimisel. Hageja selgitusest ja hagiavaldusele lisatud tõenditest

ilmneb, et laenu võimaldamise otsustamise käigus läbi viidud laenusaaja krediidivõime

kontroll oli ebapiisav.

15. Kohus selgitab, et krediidiandja lähtus peamiselt laenutaotleja esitatud ankeedist (dtl

175), mida ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks. VÕS § 403⁴ lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel

tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus

koguda ja hinnata teavet.

16. Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja

selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised

kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate

arv (VÕS § 403⁴ lg 2 viimane lause koosmõjus KAVS § 49 lg 1 punktidega 1-7). Hageja

selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud enne laenu väljastamist

kindlaks laenusaaja väljaminekute, majapidamiskulutuste ega finantskohustuste suurust.

17. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste

kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel,

kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

Maksehäirete puudumine ei ole selle sätte tähenduses piisav muu teave. Maksehäirete

puudumine ei näita tarbija sissetulekute ega väljaminekute suurust. Üldjuhul tuleb

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto

väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema

krediidivõimet.

18. Kostja on kohtu ette toonud, et laenusaaja oli töötu 2016.aastast (dtl 198) ning tema

sissetulekuks oli kas pension, sotsiaaltoetus või töötukassalt saadav toetus. Neid

asjaolusid hageja ümber lükanud pole. Samuti olid laenusaajal laenukohustused teiste

finantsasutuste ees nagu Xxxx, B AS, I AS, I OÜ, P OÜ, B AS, O OÜ (dtl 63-77, 116-

126).

19. Kohus nõustub kostjaga selles, et asjaolu, et laenusaaja täitis laenu tagasimaksmise

kohustust korrektselt kuni surmani ei tähenda, et hageja ei pea tõendama enda

vastutustundliku laenamise kohustuse täitmist. Vastupidi, kohtule esitatud laenusaaja

arvelduskonto väljavõtetest nähtub, et laenusaajal oli mitmeid kohustusi erinevate

krediidiasutuste ees ning nimetatust saab teha järelduse, et uusi laene võeti selleks, et

täita oma kohustusi laenuandjate ees.

20. Samuti on ebaõige hageja järeldus, et kuivõrd laenusaaja oli võimeline tasuma osamakset

summas 187,73 eurot kuus probleemideta, siis oli laenusaaja võimeline laenu tagastama.

Veelgi enam, uue laenu andmine 30.05.2019.a ning osamakse summa vähendamine

summale 135,46 eurot kuus näitab ilmekalt, et laenusaajal nappis vahendeid

laenukohustuse täitmiseks (dtl 29). Kohus märgib ülekordavalt, et antud juhtumil tuli

laenusaajal täita samal ajal ka teisi finantskohustusi, milleks oligi vaja täiendavalt võtta

uusi laene.

21. Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet

nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 403⁴ lg 2 tähenduses väljendub

nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises.

Laenusaajal oli küll VÕS § 403⁴ lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid

andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 403⁴ lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke

jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a,

nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud.

22. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 403⁴ lg 7 esimese

kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning

muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

23. Samuti nõustub kohus kostjaga selles, et hageja ei ole toonud välja kuidas on nõue

kujunenud (dtl 176-177, 190-193). Asjaolu, et 30.05.2019.a laenulepingus on kajastatud

laenujääk summas 5120,86 eurot ning laenusaaja on sellega nõustunud, hageja nõuet ei

tõenda. Vaata selles osas Riigikohtu 12.06.2024.a kohtumäärus kohtuasjas nr 2-23-116386

punkt 14.1.2.

24. Tõendatud on, et laenusaaja sai laenu viiel korral kokku summas 8530,91 eurot ning

laenusaaja on tasunud hagejale kokku summas 8148,62 eurot (dtl 35-38, 60). Viimane

makse on teostatud 13.12.2019.a (dtl 191).

25. Isegi kui kohus asub seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet rikuti, on

põhivõla jääk 382,29 eurot (8530,91 – 8148,62) ning sellisel juhul on hagejal õigus nõuda

lisaks põhivõlale viivist seadusjärgses määras.

26. Vaidlust pole, et hageja on laenulepingu üles öelnud 24.09.2020.a (dtl 34).

27. Tõendatud on, et kostja on 29.12.2020.a tasunud hagejale põhinõude katteks summas

1120,90 eurot (dtl 62). Seega moodustab võimalik viivis perioodil 25.09.2020.a kuni

29.12.2020.a summas 8,02 eurot (https://viivisekalkulaator.ee). Kuivõrd kostja on tasunud

29.12.2020.a hagejale 1120,90 eurot ning nimetatu ületab summat 390,31 eurot (382,29 +

8,02), mida hagejal on õigus kostjalt nõuda, siis asub kohus kõige eelpooltoodu alusel

kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi põhjendatud ei ole ning rahuldamisele ei kuulu.

28. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

29. TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 6103,18

eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

30. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jäävad menetluskulud hageja kanda. Kooskõlas TsMS § 174

lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

31. Kostja palub hagejalt välja mõista õigusabikulu summas 576 eurot (dtl 59). Kostja

lepingulise esindaja tunnitasu määr on 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohtule

esitatud nimekirja järgi on teostatud järgmised toimingud: materjali kogumine ja

tutvumine 1 tund, asjaolude selgitamine kliendiga ja vastuseks vajaliku materjali analüüs

1 tund; vastuse koostamine ja edastamine 2 tundi.

32. TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud

teiselt menetlusosaliselt välja üksnes mõistlikus, vajalikus ja ettenähtavas ulatuses.

Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu

kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust

hinnates (vt Riigikohtu 28.11.2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-10348, p 16; 02.05.2017. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56; 10.02.2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15,

p 13).

33. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 120 eurot, millele lisandub käibemaks.

Hageja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr

120 eurot (km-ta) on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vaata Riigikohtu 11.02.2015.a

kohtumäärus kohtuasjas nr 3-2-1-115-14 punkt 14).

34. Kostja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonides on väljatoodud ajakulu kokku 4

tundi. Hageja ajakulule vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et kostja esindaja poolt

esindajakulude spetsifikatsioonides väljatoodud ajakulu 4 tundi vastab esindaja poolt

teostatud menetlustoimingutele ning esitatud menetlusdokumentidele. Sellest tulenevalt

on põhjendatud kostja esindajakulud summas 576 eurot (km-ga).

35. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et põhjendatud on hagejalt kostja kasuks välja mõista

menetluskulu kokku summas 576 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ann Meriluht

Kohtunik