2-22-122004/28 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedJätta rahuldamata TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi R. K. vastu 30.05.2019.a Jätta kõik menetluskulud hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kanda.
Legislator headnote
AI generated2-22-122004/28 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: K. vastu 30.05.2019.a Jätta kõik menetluskulud hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kanda.
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Ann Meriluht
Kohtuotsuse tegemise aeg ja
koht
12. detsember 2024.a, Tallinnas
Tsiviilasja number
2-22-122004
Tsiviilasi
TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi R. K. vastu võlgnevuse
ja viivise nõudes
Hagihind
6103,18 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: TF Bank AB (publ .) Eesti filiaal (registrikood
14304235)
Hageja lepinguline esindaja: Ahto Järvela
Kostja: R. K. (isikukood xxxx)
Kostja lepinguline esindaja: Erki Casar
Kohtuistungi toimumise aeg
12.03.2024.a, edasi kirjalik menetlus
Kohtuistungil osalesid
Hageja lepinguline esindaja Cärolin Olluk
Kostja lepinguline esindaja Erki Casar
Resolutsioon
1. Jätta rahuldamata TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi R. K. vastu 30.05.2019.a
väikelaenulepingust nr xxxx tuleneva põhivõlgnevuse 3726,03 euro, intresside 566,44
euro, lepinguhaldustasu 26,10 euro, lepingutasu 121,05 euro, sissenõutavaks muutunud
viivise 1365,48 euro ja täiendava viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras
alates 03.09.2022.a kuni põhinõude summas 3726,03 euro täitmiseni nõudes.
2. Jätta kõik menetluskulud hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kanda.
3. Välja mõista TF Bank AB (publ.) Eesti filiaalilt R. K. kasuks menetluskulu summas 576
eurot.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,
alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese
astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse
esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi
menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja
tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige
esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise
puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud
põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja nõuded ja põhjendused
1. Hageja esitas 21.06.2022.a. kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles palus
kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 5721,69 eurot. Kuivõrd kostja esitas maksekäsu
kiirmenetluse avaldusele vastuväite, anti 13.07.2022.a tsiviilasi üle menetlemiseks Harju
Maakohtule.
2. Harju Maakohtule 02.09.2022.a. esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja L. K.
30.05.2019.a väikelaenulepingu nr xxxx, mille alusel väljastati laen 2421 eurot. Sõlmitud
laenulepinguga on L. K. kinnitanud põhiosa jääki laenuandja ees summas kokku 5120,86
eurot (sisaldab lepingu tasu 121,05 eurot). Lepingu aluseks on varasemalt sõlmitud
laenulepingud. Iga järgmise laenu väljastamisega sõlmiti uus leping, mis liitis uue laenu
väljamakstava summa ning varasema laenu tagastamata summa. L. K. suri xxxx.a.
Notariaalse pärimistunnistuse alusel on L. K.u seadusjärgne pärija kostja R. K.. Hageja
saatis 06.08.2020.a kostjale nõudekirja, milles hageja andis teada, et pärandaja kohustus
hageja ees on summas kokku 5340,71 eurot. Hageja saatis 03.09.2020.a kostjale
laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse
tasumiseks kuni 17.09.2020.a. Kuna kostja oma kohustusi korrapäraselt ei täitnud, ütles
hageja lepingu üles 24.09.2020.a. Hageja ei ole rikkunud vastutustundlikku laenamise
põhimõtet. Pärandaja oli hageja püsiklient alates 2012.a ja poolte vahel oli välja
kujunenud pikaajaline usalduslik kliendisuhe. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla
3726,03 eurot, intressid 566,44 eurot, lepinguhaldustasu 26,10 eurot, lepingutasu 121,05
eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 1365,48 eurot ja edasiulatuva viivise seaduses
sätestatud määras. Juhul kui kohus leiab et 30.05.2019.a vastutustundliku laenamise
põhimõtteid on rikutud, esitab hageja ümberarvestuse, mille kohaselt on põhisosa jääk
3251,61 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning mõista
menetluskuludelt välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Kostja vastuväited ja põhjendused
3. Kostja vaidleb hagile vastu. Laenulepingu tasu 121,05 eurot on ebamõistlikult kõrge
arvestades, et laenuleping on kahel leheküljel, mis sisaldab tüüptingimusi ja tegemist on
lihtsa lepinguga. Hagejale on kokku tasutud vähemalt 9269,52 eurot. Kostja on
seisukohal, et rahalised kohustused hageja ees on täidetud. Hageja on rikkunud
vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on andnud laenu isikule, kellel oli enne uue
laenu saamist täitmata rahaline kohustus hageja ees. Samuti olid võlgnikul
laenukohustused teiste kiirlaenuettevõtete ees. Pärandaja oli alates 2016.a töötu ning tema
sissetulekuks oli kas pension, sotsiaaltoetus või töötukassalt saadav toetus. Laenude pidev
ümbervormistamine, nn uue graafikuga, on selgeks tõendiks, et isik ei suutnud oma
rahalisi kohustusti täita ja pidi sõlmima uue laenulepingu. Hageja kinnitas, et andis
pärandajale 31.05.2019.a lepingu alusel laenu summas 2421 eurot ning seega saab üksnes
see summa olla haginõude aluseks. 13.06.2019.a on kaks makset arvestatud varasema
lepingu alla, mis ei ole õige, sest 31.05.2019.a sõlmiti uus leping. Kostja palub
menetluskulud jätta hageja kanda.
Kohtu seisukoht ja põhjendused
4. Kohus, kuulanud kohtuistungil poolte seisukohad, tutvunud toimiku kõigi materjalidega,
leiab, et hagi põhjendatud ei ole ning rahuldamisele ei kuulu. Tsiviilkohtumenetluse
seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja
taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne
õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele
vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja
milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hagimenetluses on poolel endal kohustus
tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (Riigikohtu 29.04.2015
kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, punkt 19). TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus
otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus
otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
5. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,
millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete
tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 08.09.2022.a kohtumääruses
(dtl 48-51).
6. Pooltel on vaidlus selles, kas kostja peab hagejale tasuma hagetavad rahasummad. Kostja
leiab, et rahalised kohustused hageja ees on täidetud. Kostja on seisukohal, et nõude
kujunemine ja suurus ei ole selge. Kostja väidetel on hageja laenude andmisel rikkunud
vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Hageja kostjaga ei nõustu.
7. Vaidlust pole, et hageja ning L. K. sõlmisid 30.05.2019.a väikelaenu laenulepingu nr
xxxx, millise kohaselt andis hageja laenu summas 2421 eurot (dtl 29-30). Vaidlus puudub,
et L. K. suri xxxx.a ning kostja on L. K.u seadusjärgne pärija (dtl 31).
8. Pärimisseaduse (PärS) § 130 lg 1 kohaselt pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle
kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on
lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult
teisele üle minna. Tulenevalt PärS § 130 lg 3 pärija on kohustatud täitma kõik pärandaja
kohustused.
9. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 järgi laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja)
andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga
kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja
sama kvaliteediga. Tasu laenu kasutamise eest tuleb maksta üksnes juhul, kui see on
kokku lepitud vastavalt VÕS § 397 lg 1 teisele lausele.
10. VÕS § 402 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või
kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või
laenu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS
§ 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda
kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust,
võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
11. Kohtule esitatud dokumentaalse tõendi – 06.08.2020.a hageja teatega on tõendatud, et
hageja on teatanud kostjale nõude olemasolust ning andnud viimasele tähtaja 10 päeva
täissumma tasumiseks või võrdsete osamaksetena ühe aasta jooksul (dtl 31-32). Kostja on
29.12.2020.a tasunud hagejale põhinõude katteks 1120,90 eurot (dtl 62).
12. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata
menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud
vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, punktid 13
ja 17).
13. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Vaata selles osas ka
Riigikohtu 27.11.2012.a kohtuotsus kohtuasjas nr 3-2-1-136-12 punkt 24. Krediidiandja
on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse
hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 403⁴ lg 1). Vastutustundliku
laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui
krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena
veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 403⁴ lg 6). Krediidiandja peab enne
laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast
sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise
põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 403⁴ lg 13).
14. Hageja on hagiavalduses toonud välja asjaolud, kuidas toimus laenusaaja krediidivõime
hindamine lepingu sõlmimisel. Hageja selgitusest ja hagiavaldusele lisatud tõenditest
ilmneb, et laenu võimaldamise otsustamise käigus läbi viidud laenusaaja krediidivõime
kontroll oli ebapiisav.
15. Kohus selgitab, et krediidiandja lähtus peamiselt laenutaotleja esitatud ankeedist (dtl
175), mida ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise
põhimõtte järgimiseks. VÕS § 403⁴ lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja
vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis
võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel
tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus
koguda ja hinnata teavet.
16. Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja
selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised
kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate
arv (VÕS § 403⁴ lg 2 viimane lause koosmõjus KAVS § 49 lg 1 punktidega 1-7). Hageja
selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud enne laenu väljastamist
kindlaks laenusaaja väljaminekute, majapidamiskulutuste ega finantskohustuste suurust.
17. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste
kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel,
kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
Maksehäirete puudumine ei ole selle sätte tähenduses piisav muu teave. Maksehäirete
puudumine ei näita tarbija sissetulekute ega väljaminekute suurust. Üldjuhul tuleb
vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto
väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema
krediidivõimet.
18. Kostja on kohtu ette toonud, et laenusaaja oli töötu 2016.aastast (dtl 198) ning tema
sissetulekuks oli kas pension, sotsiaaltoetus või töötukassalt saadav toetus. Neid
asjaolusid hageja ümber lükanud pole. Samuti olid laenusaajal laenukohustused teiste
finantsasutuste ees nagu Xxxx, B AS, I AS, I OÜ, P OÜ, B AS, O OÜ (dtl 63-77, 116-
126).
19. Kohus nõustub kostjaga selles, et asjaolu, et laenusaaja täitis laenu tagasimaksmise
kohustust korrektselt kuni surmani ei tähenda, et hageja ei pea tõendama enda
vastutustundliku laenamise kohustuse täitmist. Vastupidi, kohtule esitatud laenusaaja
arvelduskonto väljavõtetest nähtub, et laenusaajal oli mitmeid kohustusi erinevate
krediidiasutuste ees ning nimetatust saab teha järelduse, et uusi laene võeti selleks, et
täita oma kohustusi laenuandjate ees.
20. Samuti on ebaõige hageja järeldus, et kuivõrd laenusaaja oli võimeline tasuma osamakset
summas 187,73 eurot kuus probleemideta, siis oli laenusaaja võimeline laenu tagastama.
Veelgi enam, uue laenu andmine 30.05.2019.a ning osamakse summa vähendamine
summale 135,46 eurot kuus näitab ilmekalt, et laenusaajal nappis vahendeid
laenukohustuse täitmiseks (dtl 29). Kohus märgib ülekordavalt, et antud juhtumil tuli
laenusaajal täita samal ajal ka teisi finantskohustusi, milleks oligi vaja täiendavalt võtta
uusi laene.
21. Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku
laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet
nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 403⁴ lg 2 tähenduses väljendub
nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises.
Laenusaajal oli küll VÕS § 403⁴ lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid
andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 403⁴ lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt
vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke
jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a,
nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud.
22. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 403⁴ lg 7 esimese
kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94
sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning
muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
23. Samuti nõustub kohus kostjaga selles, et hageja ei ole toonud välja kuidas on nõue
kujunenud (dtl 176-177, 190-193). Asjaolu, et 30.05.2019.a laenulepingus on kajastatud
laenujääk summas 5120,86 eurot ning laenusaaja on sellega nõustunud, hageja nõuet ei
tõenda. Vaata selles osas Riigikohtu 12.06.2024.a kohtumäärus kohtuasjas nr 2-23-116386
punkt 14.1.2.
24. Tõendatud on, et laenusaaja sai laenu viiel korral kokku summas 8530,91 eurot ning
laenusaaja on tasunud hagejale kokku summas 8148,62 eurot (dtl 35-38, 60). Viimane
makse on teostatud 13.12.2019.a (dtl 191).
25. Isegi kui kohus asub seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet rikuti, on
põhivõla jääk 382,29 eurot (8530,91 – 8148,62) ning sellisel juhul on hagejal õigus nõuda
lisaks põhivõlale viivist seadusjärgses määras.
26. Vaidlust pole, et hageja on laenulepingu üles öelnud 24.09.2020.a (dtl 34).
27. Tõendatud on, et kostja on 29.12.2020.a tasunud hagejale põhinõude katteks summas
1120,90 eurot (dtl 62). Seega moodustab võimalik viivis perioodil 25.09.2020.a kuni
29.12.2020.a summas 8,02 eurot (https://viivisekalkulaator.ee). Kuivõrd kostja on tasunud
29.12.2020.a hagejale 1120,90 eurot ning nimetatu ületab summat 390,31 eurot (382,29 +
8,02), mida hagejal on õigus kostjalt nõuda, siis asub kohus kõige eelpooltoodu alusel
kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi põhjendatud ei ole ning rahuldamisele ei kuulu.
28. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse
läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.
Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
29. TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.
Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 6103,18
eurot.
Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
30. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jäävad menetluskulud hageja kanda. Kooskõlas TsMS § 174
lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
31. Kostja palub hagejalt välja mõista õigusabikulu summas 576 eurot (dtl 59). Kostja
lepingulise esindaja tunnitasu määr on 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohtule
esitatud nimekirja järgi on teostatud järgmised toimingud: materjali kogumine ja
tutvumine 1 tund, asjaolude selgitamine kliendiga ja vastuseks vajaliku materjali analüüs
1 tund; vastuse koostamine ja edastamine 2 tundi.
32. TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud
teiselt menetlusosaliselt välja üksnes mõistlikus, vajalikus ja ettenähtavas ulatuses.
Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu
kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust
hinnates (vt Riigikohtu 28.11.2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-10348, p 16; 02.05.2017. a
otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56; 10.02.2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15,
p 13).
33. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 120 eurot, millele lisandub käibemaks.
Hageja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr
120 eurot (km-ta) on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vaata Riigikohtu 11.02.2015.a
kohtumäärus kohtuasjas nr 3-2-1-115-14 punkt 14).
34. Kostja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonides on väljatoodud ajakulu kokku 4
tundi. Hageja ajakulule vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et kostja esindaja poolt
esindajakulude spetsifikatsioonides väljatoodud ajakulu 4 tundi vastab esindaja poolt
teostatud menetlustoimingutele ning esitatud menetlusdokumentidele. Sellest tulenevalt
on põhjendatud kostja esindajakulud summas 576 eurot (km-ga).
35. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et põhjendatud on hagejalt kostja kasuks välja mõista
menetluskulu kokku summas 576 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/
Ann Meriluht
Kohtunik